5.4 Ristlõike geomeetrilise parameetrite leidmine 5.5 Painutatud varda ristlõike kandevõime Ristlõikeklass 3 Kandevõime on tagatud! 5.6 Ristlõike plastne põikjõukandevõime Lõikekandevõime: ,3 kN Kandevõime on tagatud! 5.7 Katusetala seina stabiilsus Seina stabiilsust nihkele tuleb kontrollida, kui: Talale tuleb arvestada toeribid. 5.8 Tala seina kontroll nihkestabiilsusele Ainult toerividega tala seina tingsaledus: Kui tala on painduv toeribi, saame mõlkteguri suuruseks: Tala põikjõukandevõimeks (arvestades mõlkumist) saame: 16 Nihkestabiilsusest lähtudes jäikusribisid tarvis ei ole, kuid tuleb kontrollidaveel seina kohaliku mõlkumist. 5.9 Seina kontroll kohalikule muljumisele katuseroovi toetamisel katusetalale Roovtalalt IPE 240 katusetala ülemisele vööle mõjuv koormus, kui roovide samm on 4,25 m: Profiili IPE 240 arvutuseks vajalikud mõõtmed:
1) tw 235 kus = ; (fy ühikuks on N/mm2) fy ( soovitatav väärtus rahvuslikus lisajärgi on = 1,2). Valtsprofiilidel on see tingimus enamasti täidetud. Vaatleme allpool ainult konstantse I- või H-ristlõikega keevisprofiilide lihtsamaid juhte, kus seinas ei ole suuri avasid (poldiaugud võivad olla) ja sein on kas üldse jäigastamata või jäigastatud ainult põikribidega. Olulist osa mängib tala otsaribi (toeribi) olemasolu ja selle jäikus. Eristatakse kolme juhtumit (vt. joon. 4.5): Joon. 5.1: Tala toeribide variante hw Kui > 60 , tuleb talale ette näha toeribi. tw Toeribi võib osutuda vajalikuks ka seina kõrguse ja paksuse väiksema suhte puhul, kui toereaktsioonist tingitud muljumispinged on muidu liiga suured. Seina nihkestabiilsusel põhinev lõikekandevõime leitakse standardi EN 1993-1-5 jaotise 5.2 kohaselt valemiga
V pl , Rd= = =1175.4 kN γM0 1.0 V Ed =14.5 ⋅21=304.5 kN < 0.5V pl, Rd −koosm õjuei arvesta g'ok =1.04+ 1.25=2.29 kN /m−koos tala omakaaluga 1.2∙ 2.29+1.5 ∙7.84=14.5 kN /m−kui lumidomineerib Nihkestabiilsus hw 390−2 ⋅ ( 27+19 ) 72 72 = =27.09 ≤ ε= 0.81=48.6−v älja mõlkumist ei toimu tw 11 η 1.2 Toeribi kandevõime Kahepoolse ribi effektiivpindala 4 hw t 2w 4 ⋅ ( 390−2 ⋅ 19 ) ⋅112 2 As ≥ = =1363 mm e 125 Ribi vajalik ristlõikepindala 1363 Σb s= =113.6 mm 12 t s=12 mm ; bs =60 mm Ribi kandevõime A s ⋅f y 2⋅12 ⋅60 ⋅355 = =511.2 kN γM1 1.0 Seina kandevõime koondatud koormuse suhtes f ⋅ L ⋅t 355⋅ 9.415⋅11
2A Av = - ümartoru lõikepindala Märkus: lisaks tuleb kontrollida ka seina nihkestabiilsust! TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 22/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5.4.3 Seina nihkestabiilsus Tala seina nihkestabiilsus tuleb kontrollida ja talale ette näha toeribi, kui seina kõrguse ja paksuse suhe rahuldab tingimust: hw 60 tw 235 = fy Seina nihkestabiilsuse (lõike)kandevõime: f yw Vbw ,Rd = w h w t w 3 M1 w - seina mõlketegur, mis sõltub seina saledusest ja toeribide iseloomust
Ogaplaatühendus töötab nihkele, kasutatakse puitsõrestike ja raami sõlmede ühendamisel. Määratletud on ogaplaadi ja puidu ülekate ning katmislaius elemendil. Oluline osa puidu kvaliteedil. Purunemisvõimalused: - puidu ja ogaplaadi omavaheline nake puruneb - ogaplaat puruneb või nõtkub läbi Riisad tõmmatud või fikseriv roll (mittearvutuslik side) Rangid tuleb arvestada rangide tõmbetugevusega nõrgestatud ristlõike järgi ja toeribi paindetugevust. Puruneda võivad rangide osad või võivad puidus esineda liialt suured muljumisjõud. 5.5 Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutusega kontrollida? Millised näitajad (arvulised suurused) määratakse arvutusega? Iseloomustage monoliitse raudbetoonist ribivahelae konstrueerimise põhimõtteid. Talaplaatidega ribivahelaed.
annaabi.ee 
