Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ........................................................................................... 10 5.2. Vahelae lõiked (1:50)...................................
1.5.3 Ulej¨ ¨nutel vahetugedel ja avades armatuuri valimine . . . . . . . . . . . 5 1.5.4 Toearmatuuri esimesel toel valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.5.5 Toearmatuuri valimine peatala kohal ja ¨a¨armisel toel paralleelselt peatalaga 6 1.6 Plaadi p~oikj~ oukindlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.6.1 Arvutuslikku p~ oikarmatuurita elemendi p~oikj~oukandev~oime . . . . . . . . 7 2 Abitala arvutus plastse skeemi j¨ argi 7 2.1 Koormused abitalale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Abitala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.3 Abitala p~
................................................................................. 3 2.1. Koormused plaadile.........................................................................3 2.2. Plaadi sisejõud................................................................................ 3 2.3. Armatuuri dimensioneerimine............................................................ 4 2.4. Plaadi põikjõukindlus........................................................................ 7 3. ABITALA ARVUTUS ELASTSE SKEEMI JÄRGI.............................................. 8 3.1. Koormus abitalale............................................................................ 8 3.2. Abitala sisejõud............................................................................... 8 3.3. Pikiarmatuuri tegeliku tõmbejõu Fs epüür.........................................11 3.4. Armatuuri dimensioneerimine.......................................................... 12 3.5
Abitala arvutamine ja konstrueerimine. Abitaladele mõjub ühtlaselt jaotatud koormus plaadi kaalust ja kasuskoormusest kahel pool tala ning tala omakaal. Abitalad töötavad jätkuvtaladena, == Kuidas jagunevad koormused ja mida tuleks arvutustega kontrollida? Kui abitalade ja peatalade sammude vahe on üle 2, siis lagi vaadeldakse ühes suunas töötavana. Kontrollitakse arvutustega: · Plaadi kandevõime, pragudekindlus. Põikjõukindlus on tavaliselt tagatud betooniga. · Abitala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne · Abitala+peatala sõlm, abatala toetus seinale · Peatala kandevõime, läbipaine, põikjõukindlus, praod jne · Peatala toetus postile, seinale. Näitajad, mis määratakse arvutustega: · Koormused · Paindemomendid, põikjõud, toereaktsioonid · Kandevõime · Armatuuri pindala, ankurduspikkus, samm · Betoonkeha mõõtmed 5.6 Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Näidake
Plaadi arvutusava Elastse arvutuse korral on arvutusava võrdne arvutuslike toereaktsioonide rakenduskohtade vahelise kaugusega (joonis 9.2). Plastse arvutuse korral puhasavaga (välja arvatud äärmine ava vastavalt joonisele 9.2). 9.3.2 Ühes suunas töötava plaadi konstrueerimine Kasutatakse järgmisi armeerimismooduseid (joonis 9.9) (1) Keevitatud võrkudena kasutatakse tasapinnalisi või rullvõrkusid. Toevõrgud V-4 ja V-5 on töötavate põikivarrastega, võrk paikneb abitala suunas. Laia võrgu korral (kuni 3,5 m) võib avavõrgud V-1 ja V-3 paigutada samas suunas, vastasel korral võrk pannakse risti abitaladega ja töötavaks on võrgu pikiarmatuur. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 126 (2) Seotud võrgud varraste üleviimisega avast tugedele. Armatuuri kulu väiksem, armeeri- mine töömahukam. Ülespöörded 30 (h < 80 mm) või 45 nurga all. (3) Seotud võrgud ava ja toe sõltumatu armeerimisega (praegu valdav).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
