Akustiline karkass Ljudmila Kovaltšuk Gyproc AP-25 Akustiline profiil • Gyproc AP-25 profiil toimib amortisaatorina, mis takistab helide otsest kandumist läbi kipsplaatkonstruktsioonide. • Sobib nii vahelagedesse kui ka kipsplaatseintesse. • Parandab konstruktsiooni helipidavust kuni 20 dB võrra. Gyproc AP-25 akustilise profiili • AP-25 puhul peab paigaldamine ja kasutamine seinas karkassipostide samm • Paigaldamine on konstruktsioonis lihtne. olema 600 mm. • Tuleb jälgida • Risti asetseva AP- paigaldusjuhiseid. 25 profiili samm • Kinnitada täpselt ja 400 mm. läbimõeldult. • Tavaliselt • Kommunikatsioonid kasutakse sellisel ei tohi olla juhul kahte kihti kontaktis AP-25 kipsplaati. profiiliga. Raskeid esemeid, nagu näiteks köögikappe, ...
Ühiskonna kajastus arhitektuuris – ehitised ja asulad. Viikingid elasid enamuses ranna äärsetes külades. ’ Viikingid, kes elasid rannaäärsetes külades elasid tavaliselt ühekorruselistes majades. Ehitati karkass maju, maja väliskülg tehti laudadest, ei olnud vaja naelu, lauad seoti prusside külge ülevalt, alumine osa läks vastu maad. Sellel oli praktiline põhjus, sest vihma sadades voolasid piisad mööda laudu alla ja vesi ei pääsenud sisse. Viikingid tegelesid kalapüügiga enamasti. Kuid oli ka viikingeid, kes elasid rohkem sisemaal ning tegelesid jahinduse, käsi-, põllutöö ja karjakasvatamisega. Trelleborg (Island)
1.loeng humanism - inimese mõistus ennekõike Algas klassitsismiga. Kasutati metalliga tugevdatud portikust, sambad muutusid kandvaks elemendiks. (Jacques-German Soufflot kirik pariisis) Kenotaat - mälestusrajatis (nt. tahvel või mausaleum) aga pole seda keda mäletastatakse seal. Mida tegi metall mida varem ei saanud teha? Avarad ruumis, masstoodang, kõrged hooned, saledad konstruktsioonid, karkass konstruktsioon. Betoon võeti kasutusele siis kui hakati kasutama raudbetooni. Monoliitne raudbetoonkarkass erinevus rauaga tugevdatud betoonist, kuidas said kokku tala ja post, kuidas need ühendada, ühendas need mõlemad rauast sarrustega, sidus kokku ja tekitas raudbetoon karkassi. Linnastumine Algas tohutu massiline hüppeline linnastumine, linnastumise kiirus oli linnades erinev. Linnastumise põhjus transpordi vahendid (raudtee, aurulaevad,
4 1 Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid Puithoonete kandeseinad võivad olla nii puitkarkassseinana või puitpaneelidest. Hoonete kandekonstruktsiooni moodustavad kandeseinad ja kandepostid, laetalad või laepaneelid, katusetalad ja sarikad. Puitkaskasshoonete ehitamiseks on kasutusel mitmeid meetodeid – Tavaline puitkarkass, posttalameetodil karkass ja platvormmeetodil puitkarkass. 1.1 Puitkarkass Puitkarkass on kõige lihtsamini teostavav kandesein. See on võrreldes teiste materjalidega kasutamisel ka odavam. Hoone kandekarkassi prussid peavad olema vähemalt 5 cm paksud ja nende puhul kõige tüüpilisem ehitusviis on nii, kus karkassi vöölauad asetatakse lapiti, mille peale toetuvad laetalad, sarikad või katusesõrestikud täpselt postide kohal. Sõrestikpostid kannavad
Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond iseseisev töö Koostas: Egert Luha Õppegrupp: ev210 TARTU 2010 Kuivkrohv Kuivkrohv Massiivsete seinte renoveerimisel ja ebatasaste seinte või vigastatud müüritise tasanduseks sisetöödel on krohvimise asemel ideaalseks lahenduseks Knaufi kipsplaatide paigaldus kuivkrohvina või vooderkattena. Kuivkrohvi puhul liimitakse kipsplaadid kinnitusseguga Knauf Perlfix otse seinale. Veega valmisegatud Perlfix kantakse kelluga ligikaudu ühesuuruste kogustena kas kohe seinale või horisontaalselt lebavate kipspl...
Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide ahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu- ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - Platvormmeetod - Posttalameetod - Jätkuvpostidega karkass - Tehases valmistatud elemendid. Jätkupostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöödega. Karkassi ruumiline jäikus antakse: - Puidust diagonaalpostidega, - Diagonaalvoodriga, - Metalllehest ribadega, - Jäikade ehitusplaatidega. Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150-200mm
Vä Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. 8 4 Täieliku karkassiga hoone Täieliku karkassiga sü süsteemi korral on nii vä välisseinad, kui ka siseseinad vabastatud koormuste kandmisest ning hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud eelkõige karkassi- karkassi- elementide asukohtadega. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. 9 Täieliku karkassiga hoone Arh. T. Laigu 10 5 Erinevaid kandeskeeme
Kuna kartongpinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle, vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett ca 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Igast ruutmeetrist kipsplaadist eraldub ligikaudu 4 m3 veeauru. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse. 2. KARKASSITÜÜBID Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass. Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Topeltkarkass
korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks erinevaid villaliike millest populaarseim on kivivill. Karkass ja toestus Vanasti kasutati puumajade toestamiseks ristpalke mida nimetatakse ka emapalkideks. Nendele toetus kogu ehitis. Tänapäeva majadele ehitatakse metallist või raudbetoonist karkass, kuid on võimalik ka lasta ehitada eramajale puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud, mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni
riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid: salapulkasid, mille: vahekaugus on 1,2m (maks. 2,5 m) Niiskusesisaldus salapulga puidus peaks olema võimalikult sarnane palgi niiskusesisaldusega. Hoone nurkades ühendatakse palgid nurgatapiga.
Peamiseks kahjude põhjustajaks on ehitamise ajal hooletus. Kaasajal üldiselt kasutatakse ventilatsiooni et hoida ära niiskust. Praegu üritatakse leida materjale mis hoiaks niiskuse kindlalt ja sobiks nii uutele majadele kui ka vanade konstruktsiooni parandamiseks. Vanasti kasutati kasetohtu niiskuse isolatsiooniks.Esineb põhiliselt vannitoas ja WC-s. Karkass Karkass moodustab hoone välise skeleti.Selle külge kinnituvad seinakatted.Kaasajal kasutatakse jäiku paneele et moodustada osa või kogu seina osadest.Varem aga kasutasid puusepad diagonaallõikega tehnikaid seinade stabiliseerimiseks. Ventilatsioon Esimesed ventilatsiooni kohta märkused tulevad iidsest Egiptusest kust töölistel oli maja sees rohkem tolmu, selle tõttu tehti rohkem avasi.Keskajal hakati
ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge
ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge
Tulepüsivus, minutit Seina paksus, mm Kande- Mitte- sein kandesein 85 EI 60 130 REI 120 EI 180 250 REI 180 EI 240 380 REI 240 EI 240 85+90+85 REI 120 EI 240 130+50+130 REI 240 EI 240 23 Kergseinad Karkass sammuga 600mm (400mm) või 450mm: puidust, plekkprofiilidest, Kaetud ühelt või kahelt poolt ehitusplaatidega: kipsplaat tsementkiudplaat, puitlaastplaat, vineer. 24 12 Kergseinad Plaadistus: ühel pool või kahel pool kuni kolm kihti ühel poolel Karkass:
Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Karkassitüübid Ühekordne karkass Ühekordne karkass on ühekordse üla- ja alavööga ühelt või mõlemalt poolt kipsplaadiga vooderdatud konstruktsioon. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga. Sik-sak karkass Vahelduva kinnitusega (sik-sak) karkass on ühekordse üla- ja alavööga, kusjuures karkassipostid on vööst kitsamad. Karkass on mõlemalt poolt vooderdatud kipsplaatidega. Plaadid on vastavalt vaheldumisi kinnitatud iga teise posti külge. Karkassiruum võib olla täidetud mineraalvillaga.
89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2. Kuumsurvetöötlus vabastab metalli sisepingetest ning teras ei kõvene töötluse tagajärjel. 3. Kuumsurvetöötlustempera...
Kivikatus roov 50x50, S 350 mm 50 distantsliist 50x50,S= 600 . hingav difusioonkile sarikas 50x200, S=600,mineraalvill 200 12 200 33 2,50 550 antiik kivi 22 12 . . karkass 50x150; S=600, vahel mineraalne vill 150 ...
piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel
Puitkarkassseinas võivad olla nii kandvad kui ka mittekandvad. Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide vahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: platvormmeetod, posttalameetod, jätkepostidega karkass, tehases valmistatud elemendid Platvorm-puitkarkass Platvorm-puitkarkassi vahelae aluskarkassi moodustab kandev talastik ning selle peale kinnitatud põranda lausplaat Seinaelemtidest puitkarkassmajad Seinapaneelid: suletud paneel, kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid avatud paneeli, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd
Le Corbusier (1887 1965) 12 klass 01.03.1012 kodanikunimega Charles Edouard Jeanneret; 6. oktoober 1887 La-So-de-Fon Sveitsis üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekter, funktsionalisi rajaja, kunstnik, disainer. Le Corbusier oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, kavandas ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkass võimaldab vaba fassaadikujundust. Le Corbusier' tuntuimaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchamp'i kirik Prantsusmaal. Vaba hoonestuse põhimõttel planeeris ta India Pandzabi osariigi pealinna Chandgarhi. suri 27. august 1965 Rokebrune - Cap Martin, Prantsusmaal
Soomes on see näitaja 1 tm; - kui puitmaja või puittooted mingil põhjusel kasutamiseks ei kõlba, on neid lihtne tarvitada kütuse puittoormena, kusjuures raskesti käsitletavaid jääke ei teki. Puitmaja konstruksioon Puitmaja võib olla kas puitkarkass- ehk puitsõrestikmaja või palkmaja. Puitkarkassmaja Puitkarkassmajade seinad, nii kandvad kui ka mittekandvad, ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkass täidetakse soojustusmaterjaliga ja suletakse mõlemalt poolt. Siseseintesse jäetakse soojustus vahel ka paigutamata. Vahe- ja katuslagedes tarvitavateks taladeks on enamasti piisava ristlõikega prussid. Kui tala pikkus on suurem (tavaliselt üle 3,33,6 meetri), tuleks prusside asemel kasutada liim-, spoonkihtpuitu vm suurema kandevõimega materjali. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - platvormmeetod; - posttalameetod; - jätkuvpostidega karkass;
- Kandvate piki- ja põikiseintega hoone, ruumide planeering piiratud - Mittetäieliku karkassiga hoone, sisemised kandeseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga, välisseinad võtavad vastu koormuse katuselt ja vahelagedelt, ruumide planeering suhteliselt vaba - Täieliku karkassiga hoone, nii sise- kui ka välisseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass, ruumide planeering seotud eelkõige talade asukohaga Karkassid - Karkassi moodustavad Postid Talad Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada
M 1:10 PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Monier ,Savist katusekivi Turmailn, Toon: Enkopoito Harmaa PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AU...
väheneb oht, et terrassi alla hakkavad kasvama taimed. Geotekstiili kanga võib paigaldada ka enne vundamendi rajamist. Terrassi vundament peab olema piisav, et kanda terrassi enda ja terrassi pinnale langevat koormust (talvel lumi). Terrassi vundament ehitatakse üldjuhul külmumispiirist allapoole (1,2m). Selleks sobib kasutada ümarvormi (papist-, ventilatsiooni-, trenaažitoru) valatud betoonposte. Vundamendi peale ehitatakse terrassi karkass, kuhu peale kinnitatakse lauad. Vihmavee äravoolu soodustamiseks antakse terrassi karkassile õrn kalle, mis suunatakse hoonest väljapoole. Tulenevalt karkassi talade ristlõikest, tuleb arvestada ka nende kande ulatusega. Terrassilaua kinnitamiseks tuleb terrassi karkassi samm seada omakorda selliselt, et terrassi lauda saaks sobivalt kinnitada ja talade vahe oleks sobiv terrassilaua paksusele. Puit terrasside ehitamiseks kasutatakse enamasti süvaimmutatud või termotöödeldud puitu,
vähemalt 80 cm. Alumiste ja ülemiste kappide vahe on alates 40 cm. Ülemiste köögikappide mõõtmed muutuvad vastavalt tellija soovile. Standardmõõtmed on 70 ja 100 cm. Köögimööbli koguukõrgus on 210-235 cm. Õhupuhastaja kõrgus tööpinnast on 40-70 cm, gaasipliidi kohal vähemalt 60 cm. Vana köögi ümberehitamine, uuendamine Köögile on lihtne uut nägu anda sanitaarremondi ja mööblidetailide vahetamise abil. Mööbli karkass jääb sel juhul samaks. Tööde järjekord köögi ümberehitamisel Planeerimine ja projekteerimine. Mida soovitakse köögis muuta: kas piirduda olemasoleva parandamisega või teha kõik ümber? Milline tuleb sisseseade? Kas soovitakse midagi säilitada ka olemasolevast? Millised tööd jätta meistritele ja millega on võimalik omal jõul hakkama saada? Kas töödele on vaja ehitusluba? Lammutamine. Vajadusel uute vaheseinte vm tarindite ehitamine.
Templid on väga tähtsad ka linnapiirkondades.Kuigi enamik templeid on Kesk- Birmas birma stiilis, siis Shani piirkonnas on need sootuks erinevad, nimetagem siis seda shani stiiliks.Tavaliselt on temlid ümbritsetud väikestest poekestest, kus müüakse nii pühasid kui ka ilmalikke asju. Tavalised hooned on üldiselt valmistatud bambusest.Lamedaks litsutud ja punutud bambuse tükke kasutatakse seinte ehitusel.Põrandad on tehtud kas bambusest või mõnest muust puidust.Maja karkass on valmistatud tugevast ja vastupidavast puidust.Katusekatteid on väga mitmest erinevast materjalist.Võib leida õlgkatuseid, mis valmistatkse heinast või palmilehtedest.Katuseid kaetakse plaatide, puidust laastude või tsingist lehtedega. Maja ees asub tavaliselt umbes meetrine, maapinnast kõrgemal asuv künkake, mis on nagu veranda.See on koht, kus võõrustatakse külalisi.Majas on tavalislt kaks ruumi:keskel on suur pere magamisruum ja selle taga kook, kus hoitakse toiduaineid.
Logistiline ahel Automatt Regiina Selart 1. Tooraineks on lateks, lõng ja lõnga karkass Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Karkassile õmmeldakse peale lõng Click to edit Master text styles
, 53. . . : . - a: , (, -, . 57. . ). . Platvorm-puitkarkass on - : kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass : . ehitatakse korruste kaupa. ( ). . . - . .
maa külge. 2) Saen 12 1,2 m pikkust detaili, millset 6 detaili on tugipostid ja 6 sarikadetailid. 3) Ühendan 2 tugiposti ja 2 sarikadetaili omavahel kolme prussinurgaga ühtseks nn A- kujuliseks detailiks. Teen kokku kolm A-kujulist detaili, kus oleks tugipostid ja sarikad omavahel ühendatud prussinurkade abil. 4) Saen kolm 3m pikkust latti. Ühenda nendega eelnevalt valmistatud 3 A-kujulist detaili nii, et iga latt läbiks kolme prussinurka. 5) Tõstan ja kinnitan kogu karkass naelutusnurkade abil alusraamile. 6) Meisterdan sobivas mõõdus ukse ja tuulutusakna piidad. Ukse ja akna tegemiseks valmista sobiv raam ja kinnita kile klambripüssiga raami külge. Uks ja aken kinnita hingedega piitade külge. 7) Kinnitan kile klambripüssiga prusside külge. 8) Taimede ülessidumiseks kasutan riputuslinti. 9) Istutan taimed nii, et nende vahele jääks 50 cm, ehk siis igal peenral on 2 rida ja ühel real umbes 5 taime. Kasvuhoones on 6 rida.
joonised. projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena. Hooned Konstruktsiooni järgi liigitakse vundamendid. karkassiga või täiskarkassiga hooned. ET-1 Eesti Vabariigi ehitusalased seadused, valitsuse ja kannab sammatest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe- ning -lintvunda-d- rajatakse kivi, -plokk, -ja suurpaneelhoonetele Hooone karkassi moodustavad: postid ehk sambad, talad, ametikohtade määrused ja eeskirjad, riiklikud standardid. mitmekorruselisi ühiskondlike ja tööstushooneid) Monteeritav lintv. Koosneb: -taldmikuplokkidest, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid
600mm. Antud prusside vahele on paigaldatud 200mm mineraalvill. Prusside külge on väljapoole kinnitatud tuuletõkkeplaat paksusega 13mm ja sissepoole on kinnitatud aurutõkke paber paksusega 0,3mm. Välisvoodriks on laudvooder, mis on kinnitatud distantsliistudega seina külge, mille tulemusena tekkib tuuletõkke ja laudvoodri vahele tugevalt ventileeritud õhkvahe, mille paksus on 3mm. Sissepoole aurutõkkepeale paigaldatakse metall karkass paksusega 50mm, karkassi samm on 600mm. Karkassi vahele paigaldatakse 50mm paksune mineraal vill ning karkassi peale paigaldatakse 13mm kipsplaat. (vt. Joonis 1) 5 Joonis 1. Välisseina konstruktsiooni sõlm Tabel 1. Väliseina erinevate materjalikihtide andmed. Materjali paksus
Nad kirjeldasid probleeme, mis veel nende lapsepõlves olid olnud aktuaalsed, nad osutasid ajalooliste paralleelide kaudu mitmetele oma ajastu kitsaskohtadele ja raskustele. Et just see oli kirjanike eesmärk, aitas lugejatel taibata aga stiili. Just kindlad stiilielemendid muudavad teatud osa nendest romaanidest realistlikeks; samal ajal kui mõni teine püüdleb hoopis muude taotluste poole. Selles valguses kahaneb temaatika osatähtsus märgatavalt. Temast saab pigem karkass, millele autor ehitab oma nn. ,,ideede hoone". Nõnda siis räägib iga metatekst millestki, kuid asjaolu, et selleks valitakse teatud konkreetne stiil, on see, mis teeb temast alles ühe kindla raamatu. Seega on vastus küsimusele ,,Kuidas oli?" lõpuks ikkagi hinnang, millele vastamiseks tuleb jõuda endas selgusele, kuidas oli kõnealune raamat kirjutatud. See määrab ning stiil on see, mis meelitab
vahekord ·Niisugune vaade IT äristrateegiale oli omane eelmisele, ettevõtluse diktaadi perioodile. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Strateegilise juhtimise 2 käsitlust ·Ettevõtte ärieesmärgid võivad olla ka IT- põhised, näiteks e-tehnoloogia evitamine ·Sellise ettevõtte IT ja äristrateegia vahekorda kujutab IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS IT strateegia ja äristrateegia vahekord ·IT on äri karkass (framework) ·paljud IT protsessid (või isegi enamik neist) on äriprotsessid pole haruldane, et ettevõttel ei ole ainsatki IT toeta protsessi, ·IT häiretega kaasneb äri seiskumine, infotehnoloogiata pole äri üldse mõeldav, (eelkõige uued) tooted on IT-põhised ·IT kulud/maksumus on oluline konkurentsivõime näitaja ·IT kulud on tihti kuni 20% ettevõtte käibest. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS Juhtimise strateegia hierarhia võimalus on
töömeestega alustada töö tegemist ja mitte aega raisata.Tööpäev hakkas kella 8 ja objektil olime kell 7 esimesel päeval.Nii kui kell sai 8 olid mehed ka kohe tööpostidel ja mullegi anti töö kätte.Laest ja seintelt pidin maha võtma vanad saepuru plaadid,et saaksin karkassi ja soojustust panema hakkata. Praktikandi tegevus ettevõttes · Kolmandal päeval hakkasin karkassi lakke ja seina panema.Lakke tuli panna iga 40cm järel karkass ja seina iga 60cm järel. · Järgmise nädala algul esmaspäeval pidin ma hakkama tubasid soojustama benoplastiga. · Kolmapäeva lõunast sain alustada koos ühe töötajaga kipsplaadi panekut lakke,selleks kasutasime tõstukit millega kipsplaadi ülesse tõstsime. Praktikandi tegevus ettevõttes · Viimasel nädalal hakkasin viimistlema oma tööd ehk siis hakkasin pahteldama kipsplaatide liite kohtasid ja kruve peitma,hiljem lihvisin siledaks.
68 34 Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, topeltplanksein, rõhtprusssein; Kergkarkass tä idissein: täidissein: jätkuvpostidega karkass, platvorm karkass, tehaselementidest (seina- (seina- ja ruumelementidest) hooned. 69 Rõhtpalksein Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein (mä(mänd, kuusk). Palgid võivad olla kas kä käsitsi töö töödeldud deldud või masin-
On asju, mida saatus kingina inimesele sülle kukutab ja on asju mida on võimalik saavutada iseenda targa ja sihikindla tegevusega.Saatus võib kinkida ilusa välimuse, terase mõistuse, mitmeid-setmeid andeid. Kuidas me seda kõike kasutame, sõltub küll vaid meist endist.Kui palju on neid, kes on oma anded tuulde pillutanud! Ja neid, kes on kasinate eelduste ja suure tahtega palju korda saatnud. Natuur ehk isiksuse laad on määrav valikutes. Natuur on isiksuse skelett ehk karkass, millele kõik toetub. Näiteks, kui andekas inimene on liiga meelelise natuuriga, siis võib ta minna selles osas liialdustesse ja anded lähevad kaduma. Kui inimene on liiga pidurdamatu või agressiivne, siis nullib ta ära oma võimalused annete realiseerimiseks. Jne. jne. Samuti on teada, et natuuri ei olevõimalik ise valida ega ka oluliselt muuta. Natuur on geneetiliselt ette antud reaktsioonide ja närviprotsesside omadus. Seega, kes on süüdi? Kas kergemeelne on
MONTAAZ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED 1)ehituskestus lüheneb 2)detailide valmistamine tehases on lihtsam kui ehitusplatsil DETAILIDE MÕÕTMED 1)transpordi probleemid 2)tõste-ja haarde seadmete võimalused 3)hooneteüksluisus TEHASES ON OTSTARBEKAS TOOTA UNIVERSAALSEID DETAILE (et saaks kasutada erinevatel objektidel) JA DETAILID EI TOHIKS OLLA LIIALT SUURETE MÕÕTMETEGA. MEHHANISMID 1)kraanad 2)tõstukid 3)treilerid VAJALIK KÕRGE KVALIFIKATSIOONIGA EHITUSTÖÖLINE *TRANSPORT EHITUSEL HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JALAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 1)25-30% ehituse üldmaksumusest 2) kuni 40% ehituse töömahukusest EHITUSES NÕUAB SPETSIAALTRANSPORTI 1)paneeliveokid 2)autobetoonsegistid ja betooniveokid 3)treilerid OLULINE SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEED AUTOTRANSPORT PÕHILINE 70% 1.TEED VASTAVALT TEE KATEGOORIATELE VALITAKSE TEE TEHNILISED PARAMEETRID AUTOTEE NORMAALPROFIIL 1)sõidutee = sõidutee laius 2)sõidutee + teeperv = muldkeha lai...
Mittetäieliku karkassiga hoone. Sisemised kandvad piki ja põikseinad asendatud postidest ja taladest karkassiga. Vahekandurid (paneelid, talad) võivad olla asetatud kas piki või põiki hoonet, vastavalt talade paiknemisele. Ruumide planeering on suhteliselt vaba. Välisseinad võtavad vastu koormusi katuselt ja vahelagedelt. Täieliku karkassiga hoone sellise süsteemi korral on nii välisseinad, kui ka siseseinad vabastatud koormuste kandmisest ning hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeering on seotud eelkõige karkassi-elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidavus ja enda kandmine. Karkassi moodustavad: Postid Talad Vahelaed/plaadid Jäikuselemendid Materjali järgi: Raudbetoon(osaliselt ka kivi) Komposiit Teras 19 Puit Karkassi stabiilsust võib tagada:
Omapärane ka, et kooriruumile lisandus kooriümbrus käik., kabelitepärg. Tornid hakkasid liikuma ka kiriku lääneseina. Kirikud pidid olema ka kindlused ja pakkuma kaitset. 17. Millised on oma ilmelt gooti kirikud ning milliseid kaari ja võlve nendes kasutati? Kirikutel on kellatorn liikunud lääneseinale ja nelitisele on jäänud fiaal, tugipiilarid on asendund tugikaartega. Hoone muutub klaasijaks. Kasutusele võeti teravkaared, teravkaarsed ristvõlvid, roidvõlvid e. karkass, kimppiilarid.Roosaken 18. Mis on Itaalia romaani ja gooti kirikutel, võrreldes ülejäänud Euroopaga, erinevat? Näide. antiigi mõju väga tugev, näha on ka bütsantsilikke jooni. Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid ehk kampaniilid, mis olid eraldi juurde ehitatud. Kuplite rohkus. NT Püha Markuse kirik 19. Milline uus hoonetüüp levis renessansiaegses Itaalias
kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele võtmist. 3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal. 4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või muu katte alla ei jääks niiskust. 5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaitske sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit
sukad, kuub, keep, mantel, saterkuub, kübar, lehterservaga saapad, kannused siid, pits, puuvill, lina korsett, lehvik muhv, kindad, krae, kravatt, kätised parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee, keep, polonaise, peakatted M:saterkuub, vest, särk, kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits
Liiv peab olema puhas, ei tohi sisaldada huumust, sest see halvendab tsemendi kivinemisprotsessi. Samuti ei tohi liiv sisaldada ülemääraselt tolmu ja savi. Liiva terad peaksid olema kuni 5mm. 2. SO3 sisaldust liivas piiratakse, sest SO3 on väävliühend, mis võib põhjustada korrosiooni. 3. Vilgu sisaldust liivas piiratakse, sest vilgud on vettpidavad. Liiva kasutatakse betooni täitematerjalina kuid liigne vesi muudab betooni nõrgaks. 4. Peenliivade kasutamisel betoonis muutub betooni karkass peenemaks. Seega läheb rohkema koguse betooni valmistamiseks vaja rohkem sideaineid. Kokkuvõttes tuleb see kallim. 5. Huumuse sisaldust liivas kontrollitakse, sest liigne kogus huumust liivas takistab betooni kivinemise.
Pikkade lavalaudade korral tuleb raami keskele panna kindlasti veel paar 45 x 45 ristitala (kinnitada läbi lava karkassi, mitte kusagilt külje pealt poolviltu), mille külge hiljem kruvida lavalauad. Lauad on vaja kindlasti kinnitada kruvidega ka otstest. Veel jäta meelde, et pikkade lavalaudade puhul ulatub nii astme kui ka lava ülemine laud umbes 5 mm üle risti asetseva esipaneeli ja astme, lava taha mingit riba pole vaja lasta. Karkass tee sellise arvestusega, et lavalaudade vahele jääksid 0,5–1,0 cm vahed. Lühikeste lavalaudade korral tuleb samuti olenevalt lava pikkusest panna karkassile vähemalt üks ristitala, mis hoiab lava laiuse keskelt sama kui äärtest. Tagumise karkassi serva peale pane lavalauast 29 mm riba, lava ette serva paigutatav esipaneel aseta 29 mm kõrgemale kui karkassi ülemine serv. Lava materjal on tavaliselt kas haab, must lepp või termotöödeldud haab-lepp.
tööstustes komposiitmaterjale nende tugevuse ja jäikuse tõttu. Komposiitmaterjalid on oma olemuselt kiulised, kihilised, pulbrilased ja sega tüübilised. [2] 4 2. SULAMID LENNUKIEHITUSES Laialdaselt kasutatakse lennukitööstuses, alumiiniumi ja magneesiumi, titaani. Lisaks neile kasutatakse ka berülliumsulamied, nikkelt ja raskesti sulavaid metalle. Peaaegu kogu lennuki ja helikopteri karkass on enamjaolt valmistatud värviliste metallide sulamitest. Samuti on tehtud nendest õhusõiduki mootor ja torud.[3] Titaanisulamitest valmistatakse enamus õhusõiduki osadest, eriti liikuvad osad nagu näiteks rattad, iluvõre kiilu kanalite õhuvõtuava torustik, raamid, liistud, klapid, hüdraulika, kinnitusvahendid ja mitmed muud detailid, et sõiduk oleks vastupidav. [3] Joonis 1. Värvilised parvetused [3]
lintaknad. Ta lõi oma nõo Pierre Jeanneret'ga stuudio ning nende koostöö kestis II MSni. See periood oli tema jaoks väga rikkalik just arhitektuuri ja linnaruumi planeerimise valdkonnas. Ta oli üks esimesi, kes nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises. Et linnas haljastusele rohkem ruumi võita, projekteeris ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkass võimaldab vaba fassaadikujundust. Tema ,,arhitektuuri filosoofia" proportsioonide aluseks olid Fibonacci jada ning kuldlõige. Le Corbusier' tuntumaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchampi kirik Prantsusmaal. 3) Ronchamp (1955 sai valmis) *Le Corbusier'l paluti disainida uus katoliiklik kirik IIMS hävinu asemele. *Seinad on paksud ning nendes on väikesed ebakorrapärased akna-avaused. Ta
............................................................. 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 1. ALUSED ................................................................................................................................ 5 2. VUNDAMENDID ................................................................................................................. 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS..........
ee) 95x28x3000 Sillutisekivi 47,11 8,30 391,10 AS Talot Kartano (2 (talot.ee) kihiline) Kasvuhoone Mudel: SUVILA-2 Hind: 648€ Ostukoht: Interbauen (http://interbauen.ee/) Karkassi laius 3 meetrit, kõrgus 2 meetrit, pikkus 6 meetrit. Talub lumekoormust 110kg/m² Kaasas tihendite komplekt Karkass - tsingitud teras. 15 Kasvuhoone mõlemas otsas on kaheosaline uks, millest ülemine pool töötab tuulutusena. Päritoluriik: Venemaa Pealiskate - löögikindel kihtplastik Makrolon Multi, 4 mm ja 6 mm, kirgas. Päritoluriik: Saksamaa Kasvuhoone paigaldus - karkass monteeritakse kokku mutrite ja poltidega, kattematerjal Makrolon kinnitatakse spetsiaalsete liistudega
Seinad ehitatakse vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide ahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu- ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - Platvormmeetod - Posttalameetod - Jätkuvpostidega karkass - Tehases valmistatud elemendid. Jätkupostidega karkass Seina postideks kasutatakse pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Postid seotakse horisontaalsete vöödega. Karkassi ruumiline jäikus antakse: - Puidust diagonaalpostidega, - Diagonaalvoodriga, - Metalllehest ribadega, - Jäikade ehitusplaatidega. Postide sammu moodul on 600mm ja mõõt 50x150-200mm
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstru...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 2. Mis on rajatis? on ehitis, mis ei ole hoone. 3. Mis on hoone? on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 4. Hoone min eluiga? Tehn süst min eluiga? 50 aastat Õhuliinid 20 a. Torustikud 20 a. Elektri juhtmed 10 a. 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? On korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust 6. Mis on korrus? Korrus on hoones asuv horisontaalne tasapind, millel viibides on võimalik hoonet kasutamise otstarbe kohaselt kasutada. Kui nimetatud tasapindade kõrguste vahe on vähem kui 1,5 meetrit, loetakse need tasapinnad üheks korruseks. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? on ehituskonstruktsioon, mis moodustab ehitise kandva toese (karkass, seinad) 8. Mis on piirdekonstru...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
