väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1
WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Tuulekoda 4,1 m² -3- -4- 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on AEROC kergplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Classic kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv
4 m² Leiliruum 9.1 m² -3- MUUDE PINDADE SPETSIFIKATSIOON Terrass 38.3 m² 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit
Tartu Kutsehariduskeskus Betoonitööd Iseseisevtöö Koostaja:Damar Talas Juhendaja:Agu Rukki Tartu 2015 Valatud betoon plaatvundamendi ehitus Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine. V1=(P=20+9,4+4+3,4+16+5,4)*0,3*0,4=6,98=7m3 V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3 Plaatvundament on madalvundamendi tüüp, kus betoon valatakse monoliitse plaadina ümbritsevast pinnasest kõrgemale või samal tasa...
Ats Pedak (mm) (W/mK) (sisemõõt) (sisemõõt) ) m Pinnase liik Killustik: pinnase 2 W/ Materjal 4,5m 5,5m 0,42m (m2·K) Sisepind Plaatkate 5 0,65 Nakkekiht 80 1,5 Raudbetoonplaat 60 2 Vahtpolüstüreen 100 0,04 Kaldekiht 150 1,5 Raudbetoonplaat 80 2 Kile 0,1 - Välispind Joonis 3. põranda konstruktsioon Joonis 4. põranda joonis 10 1.3.1 Töö ülesanne 11 Leida hoone välispiirde ehk katuse soojusjuhtivuse U W/ (m2K). 1.3.2 Arvutuskäigud 1. Leian pinnast iseloomustava teguri B', valemiga:
välisõhk kihi paksus lambda R %R delta t -7 välisõhk Välispind 0,04 1,3 0,37 -6,63 välispind vahtpolüstürool 0,1 0,039 2,56 85,7 24,00 17,37 kihtide ehituskile 0,002 0,04 0,05 1,7 0,47 17,84 vahel raudbetoonplaat 0,1 2,1 0,05 1,6 0,45 18,29 parkett 0,008 0,05 0,16 5,3 1,50 19,78 sisepind Sisepind 0,13 4,3 1,22 21,00 siseõhk R(m2K)/W 2,99 100,00 kontroll U W/m2K 0,33 c) külm katus ja katuslagi
tolmukindlus ekspluatatsioonis müratus soojad veetihedad ja niiskuskindlus 58 37. Pinnasele projekteeritavate põrandate põhielemendid, hüdro-ja soojaisolatsioon. Pinnasele ehitatavad põrandad tuleb kaitsta nii niiskumise kui ka külma eest. Niiskustõkke lahendus sõltub pinnase niiskuse ulatusest - kas on tegemist vaid loomuliku niiskusega või surveveega : Pinnakate 2. Raudbetoonplaat 80 mm 3. Ehituspaber 4. Killustik 200 mm 5. Niiskustõke 6. aluspinnas Sageli tuleb põrandad ehitada soojadena -kui oleme kestvalt kergetes jalanõudes, kus tegutsevad väikesed lapsed, ruumid, kus liigume-oleme paljajalu. 1. Põrandakate1.Põrandakate 2. Niiskustõke2. Raudbetoonplaat 3. Kaldekiht3. Niiskustõke 4. Raudbetoonplaat4. Tasanduskiht 5. Ehituspaber5. Soojustus kergkruus 59 6. Soojustus6
Materjal 4,8m 3,7m 0,32m kalju Sisepind Laudis 33 0,12 Õhupilu (ventileerimata) 30 - Min.vill (vahel laagid 40x100, 0,039/0, samm 600mm) 100 12 Laagide all klotsid (40*100) 25 0,13 Klotside all bituumen 3 0,17 Raudbetoonplaat 80 2 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 :
Et vahelagi omaks mingit mürakindlust, peaks ruutmeetri kaal olema vähemalt 100 kg. Komposiitkonstruktsioonist laed Komposiitkonstruktsioonide all mõeldakse selliseid konstruktsioone kus töötavad koos teras ja raudbetoon. Kandeelemendiks on siin tavaliselt terastalad (sissebetoneeritud, betooniga täidetud või paljad talad). Koormuse vahelaelt taladele kannavad tavaliselt terasplaadid profiilplekk, millele valatakse raudbetoonplaat. Terasplaat kinnitatakse talade külge spetsiaalsete kruvidega vastavalt tootja tehase nõuetele. Terasplaat töötab ka raketisena, mis rb plaadi valamise ja kivistumise ajal tuleb alt toestada. Kandev terasprofiili tüüp ja raudbetoonplaadi paksus, selle armatuur ning kandetalade samm ja ristlõige leitakse tugevusarvutuste põhjal. Sellise konstruktsiooni tulekindlus on tunduvalt suurem kui
väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1
mida kov. või klient nõuab. Joonised ning dokumentatsioon on detailsem just konstruktiivse osa pealt. Eelprojekt nagu nimetus ütleb, on millelegi eelnev. Siin peetakse silmas, et eelprojekti põhjal koostatakse ka põhiprojekt. Ometi ehitusluba väljastatakse juba eelprojekti staadiumis ning see on piisavalt detailne lihtsa suvila või elamu ehitamiseks. Kui hoone kujus on mõningad ebatavalised aspektid, nt suur raudbetoonplaat konstruktsioon peaaegu õhus lesivana, siis peaks klient arvestama ka põhiprojekti või tööjoonistega, kus teostatakse täpsed tugevusarvutused. Eelprojekti maksumus sõltub täiesti projekti raskusastmest. Hinnaklass algab 400 eurost ning lõppeb 1400ga. Seega on keeruline rääkida konkreetsest maksumusest. Hinnapakkumisi tehes, peaks firmad eeldama, et kliendile on väljastatud kov'i poolt projekteerimistingimused. Lisaks võiks kliendil olla ka visioon hoonest, mida ta tellib
40. Puitpõranda ehitamine raudbetoonist keldri laele Laudpõrand · Laudade paksus 29 või 37 mm. · Toetatakse puitlaagidele 40x100, sammuga 75...80 cm. · Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. · Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) · Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. · Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku. · Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat. · Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla 42. Nõuded akendele, akende tihenditele Nõuded akendele · Piisav valgustus akende pinnad võetakse akna- ja põrandapinna suhte järgi. Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 · Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db · Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav.
Aluskate Styrofoam 250 50mm -1500 Küttega raudbetoonplaat 175mm Styrofoam 250 100mm Tihendatud liiv Taldmik 200x600mm Vee- ja radoonikindel membraan GRACE Fibo kergplokk 200mm Soojustus STYROFOAM 250 50mm
..80 cm. Lauad eraldatakse betoonist hüdroisolatsioonikihiga. Selle peale pannakse soojustus, näiteks klaasvill 8 41. Soojustatud põranda ehitamine keldrita hoones (1. korruse põrand) Põranda alune eelpinnas täidetakse liivaga. Pinnasesse põranda alla tambitakse 3...4 cm paksune kiht killustikku. Selle peale pannakse 8 cm paksune raudbetoonplaat. Raudbetooni peale pannaks hüdroisolatsioonikiht ja 10 cm klaasvilla Maapinnale toetuv põrand vajab hüdroisolatsioonikihti maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis. Külmemat põrandaosa saab soojaks muuta soojustades soklit seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse
karkassielementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Kõrghoonete ehitamisel kasutatakse monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Vaivundamendiga hoonel on ka esimese korruse põranda kandvaks konstruktsiooniks vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. 17 Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist sise- ning välisvoodriga. Katuslage kannavad lainelised terasprofiilid, millele toetub soojustus ja katusekate. Puitsõrestikhooned.
tsementmört M10´st tasanduskiht, mis kaetakse PVC kattega. Märgades ruumides on tsementmört M10´ga antud kaldekiht, mille peal on hüdroisolatsioon, see on omakorda kaetud nakkekihiga ning viimistluskihiks on keraamilised plaadid. Esimese korruse põrand pinnasel, kui ka keldrikorruse põrand, on järgneva konstruktsiooniga: aluspinnase peal on tihendatud kergkruus 200 mm, seda katab hüdroisolatsioon, mille peal on EPS soojustus 100 mm, viimased 3 kihti on ehituspaber, raudbetoonplaat 100 mm ja põrandakate (vastavalt märja/kuiva ruumi puhul, kas keraamilised plaadid või PVC kate). Viimane konstruktsioon on valitud ET-2 0505 PP11-2, mille mõõte on muudetud. 1.4. Siseviimistlus Märjad ruumid on kõik kaetud keraamiliste plaatidega (pesemis-, kuivatus-triikimisruumid, köök, sanitaarsõlm, WCd ja dusiruumid). Ülejäänud ruumide seinad on pahteldatud ja värvitud ning laed on värvitud
Vahelagede liigitus: Monteeritavuse järgi Monteeritavad Kohapeal ehitatavad Ehitusmaterjalide järgi Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiittarind Raudbetoonvahelagi Eelised Tugev ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipüsivust Ehituslahendus Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, koorikplaadid, ribipaneelid, ruumi suurused plaadid). Monoliitne raudbetoonplaat Terastaladel raudbetoonplaat. Helipidavus 265...320mm paneel L n w <53 dB (49...51dB). R w >55 dB 220 mm paneel L n w <53 dB (49...51dB). R w >55 dB. (Pealevalu 7 cm lisa.) Betooni kuivamine Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirest eemaldada põrandalt sinna sattunud vesi. Põrandakatte suhteline kriitiline niiskus sõltub põrandakattest. Betooni pind <75% Parkett <80%
Mida suurema kaldega lamekatus on, seda kiiremini tuulutuskanalites õhk liigub. 4.10 Näidake skeemidel ja selgitage põranda ehitust pinnasele tulenevalt vajadusest kaitsta põrandat maapinna jaheduse ja erinevate niiskusolukordade eest. Põrandad pinnasel (erinevad näited): 39 1.) Vahtplastsoojustusega põrand pinnasel: Kihid 1. Pinnakate 2. Raudbetoonplaat 80 mm 3. Ehituspaber 4. Soojustus vahtpolüstüreenplaat 80 mm 5. Killustik 200 mm 6. Aurutõke 7. Aluspinnas 2.) Kergkruussoojustusega põrand pinnasel: Kihid 1. Pinnakate 2. Raudbetoonplaat 80 mm 3. Ehituspaber 4. Soojustus kergkruus 300 mm 5. Aurutõke 6. Aluspinnas 3.) Kergkruussoojustusega põrand pinnasel (rõhuline pinnasevesi): Kihid 1. Pinnakate 2. Raudbetoonplaat 80 mm 40 3. Hüdroisolatsioon 4
(sissebetoneeritud ankrutega metallplaadid) keevitamise teel või poltidega, mis hiljem betoneeritakse. Betoon tugevdab jätkukohtasid ja takistab metallist ühenduselementide roostetamist. Käesoleval ajal kasutatakse kõrghoonete ehitamisel monoliitset raudbetoonkarkassi, mis koosneb sammastest ja monoliitsest ristiarmeeritud vahe- ja katuslae plaadist. Kui hoonel on vaivundament, siis esimese korruse põranda kandekonstruktsiooniks on ka vaiadele toetuv ristiarmeeritud monoliitne raudbetoonplaat. Välisseinu kannavad vahelaed. Ühekorruseliste tööstushoonete kandekarkassiks kasutatakse tänapäeval nelikantterasest kandeposte, millele toetuvad samast materjalist kaldlae talad või fermid. Koostas: Meeli Kams 12 Hoone osad EPMÜ Postidele kinnitatakse välisseina paneelid, mis on klaas- või kivivillast soojustusega ja plekist
tsooni neli seina avanevad kõik köetavasse tsooni. Ahju ja köetava ruumi vaheline seina konstruktsioon on valitud vastavalt ahju seina konstruktsioonile. Ahju seina konstruktsiooniks on valitud ahjutellisest 15 cm paksune sein. Ahjutellise soojuserijuhtivuseks on valitud 0,81 W/(mC), erisoojuseks 0,88 kJ/(kgC) ja tihenduseks 1800 kg/m3 (Veski 1988). Ahju lagi ja põrand piirnevad vastavalt põrandaaluse ruumi ja laepealse ruumiga. Ahju põranda ja lae konstruktsiooniks on valitud raudbetoonplaat paksusega 200 mm, mis on isoleeritud lae korral pealtpoolt ja põranda korral altpoolt 200 mm paksuse mineraalvilla kihiga. Ahju mõõtmeteks on arvestatud 80 x 80 cm ja kõrgus 2,5 m, ahju ligikaudne mass on 2 tonni. Köetava ruumi pindala on 80 m2 ja kubatuur 208 m3, välisseina konstruktsiooniks on 15 cm paksune palksein, ruumi põrand toetub pinnasele, ruumi lae kohal on katusealune õhuruum. Arvutusmudelis on kasutatud ahju põlemisest saadava soojuse simuleerimiseks küttekeha.
põrandate horisontaalne hüdroisolatsioon naatriumbentoniitmatiga. Rullmembraan nakkub valatava põrandaplaadiga, selles olev naatriumbentoniit graanul paisub kokkupuutel veega ja moodustab veetiheda kihi (veejuhtivus <1 × 10-9 cm/s), kus vesi ei saa tungida hüdroisolatsiooni ja valatava r/betoonplaadi vahele; o rullmembraanile valada kandev raudbetoonplaat ja teha viimistluskihid. o keldrikorruse seinte krohvsaneerimine teha alljärgnevalt, pärast põrandate tegemist: o teha seinte horisontaalne kapillaarniiskuse tõke puuraukmeetodil, puuraugud kahes reas, kasutades akrülaatalusel hüdrostruktuurvaiku. WTA-andmelehe 4404/D liigituse järgi – kapillaare täitev toimetüüp. Hüdrostruktuurvaik on väga madala viskoossusega (5 mPa·s) kolmekomponentne vedelik, mis
annaabi.ee 
