=142,0 kN 1.6 Katsekeha tugevusklass elastsusmooduli, surve- ja paindetugevuse järgi Ec,0 = 8140 MPa ≈ 8000 MPa → Tugevusklass C16 fc,0 = 46,5 kN → Tugevusklass C45 fm = 142,0 kN → Tugevusklass C50 3 Puidu tugevusklassiks on C16. 4 2. Puidu surve ristikiudu 2.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem a = 105 mm b = 43 mm h = 91 mm m = 205,1 g Tabel 1.1 Mõõtke Jr Deformatsi F lla k oon w lugem nr kN mm mm 1 0 1,15 0 2 2 1,19 0,04 3 4 1,22 0,07 4 6 1,58 0,43
S355 V - 140 -50 Tuhm ja kiuline Tulemuste analüüs ja järeldused Materjalide tugevusnäitajate määramine tõmbele Üldjuhul oli kõigi materjalide mõõtmed samas kandis, v.a. teras, mille pikkused olid oluliselt suuremad võrreldes teiste materjalidega. Kõige suuremat jõudu rakendati komposiitmaterjali (pikikiudu) tõmbele, milleks oli 12,247 kN. Kõige vähem tuli rakendada komposiitmaterjali (ristikiudu) tõmbele, vaid 1,469 kN. Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm. Komposiitmaterjal (pikikiud) sootuks purunes, ning mõõtmist ei saanud sooritada
· väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), · väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), · väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), · sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on: · ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), · hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), · kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), · süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), 2. Puidu siseehitus Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega. Korp, korkkude ja niin moodustavad puu koore. Kõigil puudel korkkude ei ole.
11 2,15 2,0 15000 0,04 430,0 7,05 34,9 34,7 12 2,08 2,11 15000 0,04 438,9 8,87 34,2 34,1 Graafik 1. Puidu survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1961/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1961 N/mm2 6. Järeldus Katsetatud puidu niiskussisaldus:
Liha vasardamine. Miks? Et liha muutuks pehmemaks. Kuidas? Läbi kile taotakse vasaraga mõlemalt poolt. Liha vasardatakse selleks, et teha liharulle, snitsleid, kanafileed. Vasardatud liha võib paneerida. Kala ei vasardata. Kui kuum peab olema pann? 250-260 kraadi. Mis pidi lõigatakse lihakiud? Ristikiudu, 1cm laiused tükid. Kuidas asetatakse lihatükid pannile? Mitte eriti tihedalt. Kui kaua praetakse? Kuni pruunistumiseni. Kasuta liha, mis sisaldab vähe sidekudet. Liha hoia enne praadimist 1 tund toatemperatuuril. Peab olema võimalikult kuiv liha. Lihatükid ei tohi olla tihedalt. Maitseaineid võib panna ainult praetud pinnale. Teflonpann hakkab eritama vähkitekitavaid aineid, kui seda kuumutada 100 kraadini (või üle selle).
kuivatamisel 10% Tangentsiaalselt: 2mm radiaalselt: 1mm Pikisuunas: 0,1mm 22. Mida nimetatakse puidu soojusjuhtivuseks ja milline on selle keskväärtus pikikiudu ning ristikiudu? Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m 2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 deg. Pikikiudu 0,31, ristikiudu 0,17. 23. Kas puidu niiskuse suurenedes selle soojusjuhtivus kasvab või kahaneb? Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, kuna halb soojusjuht vahetub raku poorides parema soojusjuhi vee vastu. 24. Kas puidu soojusmahtuvus on suurem või väiksem kui soojusjuhtivus
vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. EHITUSMATERJALID 6 PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED Mahumuutused veesisalduse muutumisel – niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune - radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised praod, eriti otspindadel. Puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini
.............................. 25 4.2.2 Vääne koos lõikega....................................................................................................................... 26 4.3 Tõmme ............................................................................................................................................ 26 4.3.1 Tõmme pikikiudu.......................................................................................................................... 26 4.3.2 Tõmme ristikiudu ......................................................................................................................... 26 4.4 Surve................................................................................................................................................ 27 4.4.1 Surve pikikiudu ............................................................................................................................. 27 4.4.2 Surve ristikiudu............................................
ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvija ( angle sander) Nurklihvijat kasutatakse mitmesuguste tööde jaoks. Ennekõike kinnijäänud poltide, mutrite eemaldamisel ja lihvimisel. Kasutamisel peab jälgima et EI EEMALDAKS kaitsekatet ja käepidet. Ketassaag (circular saw) Ketassaage kasutatakse nii pikikiudu, kui ka ristikiudu lõikamiseks, ning tänu muudetavale alusplaadi nurgale on nendega võimalik ka kalde nurga alt lõigata. Höövel (bullnose) Höövelit kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Lintlihvmasin (belt sander) Viimistlustöödeks ja kasutamiseks kitsastes kohtades. Kuumaõhupuhur (Hot-air gun) Kuumaõhupuhur on ideaalne tööriist värvi ja laki kiireks ja mugavaks eemaldamiseks. Kuumaõhupuhur puhub väga suurt
16 2,09 1,98 22 0,04 413,8 11,54 53,2 52,2 53,4 52,7 17 2,10 1,95 21 0,04 409,5 7,69 51,3 50,5 18 2,16 1,99 24 0,04 429,8 0,00 55,8 55,3 Graafik 5.4 5.4 Survetugevuse määramine risti kiudu. Graafik 2. Survetugevuse määramine ristikiudu. Survejõud Deformatsioon [kgf] [mm] 25 0,01 50 0,02 75 0,03 100 0,04 125 0,05 150 0,06 175 0,07 200 0,08 225 0,11 250 0,16 Puidu survetugevus ristikiudu R=P/a2 = 1962/400 = 4,9 N/mm2 P proovikehale mõjuv jõud [N] a2 - survepindala [mm2] a=20mm 200kgf=1962 N/mm2 6 Järeldus Õhkkuiva männi niiskussisalduseks saadi 8,5% (hõre) ja 9,6% tihe. Männi keskmiseks
Maks tükeldatakse risti koekiudu, tükkide suurus sõltub valmistatavast roast. Neerud pestakse hoolikalt, eemaldatakse rasv ja uriinisooned. Selleks lõigatakse neerud pealt lahti või pooleks. Neerud pestakse uuesti, vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vees 3-4 tundi. Seejärel neerud kupatatakse. 1kg neerude kohta võetakse 5L vett. Neerusid kupatatakse 15-20 minutit, vajaduse korral vahetatakse vett. Peale kupatamist neerud jälle pestakse ning tükeldatakse ristikiudu õhukesteks viiludeks. Kupatamist ei vaja üksnes vasikaneerud Aju pestakse ja pannakse 1-2 tunniks külma hapustatud vette likku. Seejärel eemaldatakse kelmed ja veresooned. Suurte loomade ajusid kupatatakse paar minutit, jahutatakse. Ajud tükeldatakse, tihti tükid ka paneeritakse riivsaias. Südamed pestakse hoolikalt, leotatakse 2-3 tundi külmas vees. Leotatud südamed loputatakse, lõigatakse ära veresooned ning südamed poolitatakse. Südamed tükeldatakse ristikiudu
puhul on veel suur tähendus. Valgusesoojus ja UV kiirgus põhjustavad niinimetatud valguspudenemise mille tõttu hävib puidu pinnas umbes 5-10mm aasta-aja jooksul. Puidu niiskussisaldus sõltub õhusuhtelisest niiskusest. Sademetest kõige ebasoodsam on rahe, see sisaldab palju vett ja võib jäääda kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5. Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad 6. Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad 7. Vahelagede talade kivilmüürile toetuvad otsad 8. Aknaraamid ja akende muud osad 9
bakteritele. Niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Puit kahaneb vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seda annab
Tasakaaluniiskus on selline niiskus, mida püüab saavutada peenestatud puit, kui ta asub teatud olekuga õhus. Tasakaaluniiskust määratakse tavaliselt diagrammide järgi, mis on saadud eksperimentaalsel teel Nomogramm on puidu tasakaalulise niiskuse arvutamiseks mõeldud graafik. Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23. Kirjeldage puidu soojusjuhtivust pikikiudu, ristikiudu ja soojusmahtuvuse omadusi piki- ja ristikiudu. Tooge näiteid kuidas need omadused mõjutavad puidu töötlemist ja kasutamist. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 °C. Pikikiudu 0,31 W/mxoC; ristikuidu 0,17 W/mxoC. (5.moodul 59lk) Mida niiskem on puit, seda parem soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus: soojushulk 1kg materjali
Betoon 1,8 1,8 1,8 Tabelist on näha, et puidu soojusjuhtivus pikikiudu on ligikaudu 1,5 - 3 × suurem, kui teistes suundades. Radiaalsuunas on soojusjuhtivus suurem tangentsiaal suunast 10 - 20 % võrra. Soojuse juhtivust radiaalsuunas soodustab säsikiirte levimine puukoore suunas. Puidul võetakse soojusjuhtivuseks (paljude liikide keskmisena) pikikiudu 0,31 W/m°C ja ristikiudu 0,17 W/m°C. Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Soojusjuhtivus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskussisalduse tõusuga. Soojusjuhtivus suureneb allpool puiduniiskuse küllastuspunkti niiskuse 1 % suurenemisel keskmiselt 1,25%. Soojusmahtuvus.
jäikuse. Ühelt detaililt eemaldatakse pool selle paksusest ning teiselt lõigatakse samas mõõdus tükk välja. Puit peaks olema sirgesüüline ja defektivaba. Teisenditena kasutatakse ka pool- poolega nurkseotist (L-seotist), ristseotist (X-seotist) ning pool-poolega kalasabaseotist e kalasabalukku. T-seotised T-seotisi kasutatakse täispuidust ja plaatmaterjalist kappide puhul riiulite kinnitamiseks. Liides koosneb täpsest ristikiudu lõigatud soonest, kuhu sobitub teine puutükk. Selle seotise konstruktsiooniline kvaliteet on piiratud ning jäikuse tagamisel on tähtis , et kõik oised oleksid valmistatud täpselt. Kalasabaseotist on kõige raskem teha, kuid oma mehaanilise tugevuse tõttu on see märksa toekam. Mõlemaid seotisi on võimalik valmistada peidetuna (s.t pesa ots ei jää näha ). Harktapid Harktapp on väga sarnane tavalise keeltapiga, kuid lõigatakse vastupidiselt. Jäägi
a. maatriksiga b. sarrusega c. üheaegselt mõlemaga Küsimus 14 Milline on Alumiiniumi elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. 69,2 GPa b. 69200 Pa c. 41,52 GPa d. 41520 Pa Küsimus 15 Milline on boorkiu tihedus? Vali üks või enam: a. 2360 kg/m3 b. 0,94 g/cm3 c. 2,36 kg/cm3 d. 0,94 kg/m3 Küsimus 16 Kõige levinumad apretid on: Vali üks või enam: a. polüestervaigud b. silaanid c. epoksüvaigud d. täiteained Küsimus 17 Milline on järgmise komposiitmaterjali elastsusmoodul ristikiudu (80 mahu% Al, Em = 69200 MPa + 20 mahu% Boorkiudu, Em = 380600 MPa): Vali üks või enam: a. 15598 MPa b. 15598 N/m2 c. 131480 MPa d. 82739 MPa Küsimus 18 Soolade lahustega töötlemine on Vali üks või enam: a. oksüdatiivne töötlemismeetod b. mitteoksüdatiivne töötlemismeetod Küsimus 19 Milline on järgmise komposiitmaterjali tihedus (60 massi% WC, tihedusega 15,77 g/cm3 + 40 massi% TiC, tihedusega 4,94 g/cm3): Vali üks või enam: a. 8,41 b. 11,44 c. 10,36 d. 11,50 Küsimus 20
Kuni 27o kraadini suudab majavamm veel kasvata. Kõrgetel temperatuuridel majavamm sureb. Majavamm on suuteline põhjustama olulisi kahjustusi hoonetes ja tarindites. Majavamm ja üleüldiselt kõik seened kahjustavad oluliselt puitu ja muudavad märgatavalt selle struktuuri. Seda struktuuri muutust nimetataksegi mädanikuks. Igasugune puidu mädanik on seente tekitatud. Selle tagajärjel muutub ka oluliselt puidu ehitustugevus: painde-, väände-, surve- ja tõmbetugevus nii piki- kui ristikiudu. Seega võib järeldada, et pikas perspektiivis on majaseened, sealhulgas majavamm, võimelised tekitama puitmajal piisavalt deformatsioone, mis võivad viia purunemisele ning maja hävingule. Erinevalt viljakehast on seeneniidistik võimeline kasvama isegi läbi krohv, telliste ja kivide. Kuid toituda suudab siiski ainult puidust. Majaseened avaldavad inimesele mõju, kuid erinevalt hallitusseentest pole need eriti ohtlikud. Majaseente
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada
Pikikiudu saagimine : Okaspuu 1 ; 1 ; 35 ; 40 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 25 ; 50 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 20 ; 40 ; 30 ; 90 . Põikikiudu saagimine : Okaspuu 2 ; 1 ; 0 ; 40 ; 50 ; 45 . 2 ; 2 ; -25 ; 50 ; 65 ; 45 . Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 . 2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 . 1) Tüüp 2) Teostus 3) Eesnurk 4) Teritusnurk 5) Taganurk 6) Külgnurk Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel : Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad . Saetee ja räsamine . Saetee Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale .
ühel külgpinnal Lõikeinstrument sooritab suletud lõikamist . Töödeldava tapipesa mõõdud: Pesa sügavus vastavalt tera materjali suunalise käigu ulatusele Pesa laius (joonisel b) vastab instrumendi paksusele Pesa pikkus ( joonisel L) vastab tera võnkeamplituudile . Ketassaag pingid : Ketassaagpinkide klassifikatsioon : Universaalsed tisleri ketassaagpingid Ketassaagpingid saematerjali ristikiudu saagimiseks ehk järkamiseks Mitmekettalised ketassaagpingid saematerjali pikikiudu saagimiseks ehk lahkamiseks Ketassaagpingid plaatmaterjali tükeldamiseks . Universaalne tisleri ketassaagpink . Universaalne pink erinevate tööde tegemiseks tisleritöödel Teostatavad operatsioonid : Lahkamine pikikiudu Pikkuse lõikus ristikiudu Plaatmaterjali tükeldamine ja mõõtu lõikus .
kuivamise suhe on 2:1le. Puidu tihedus ja eritihedus: • Eritihedus- 1500kg/m3 • Tihedus(mahumass)- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest • Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta) Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu. Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%. Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on C= 1,350kJ/kg , see on kll märgatavalt suur, kuid seda ei saaks kasutada soojasalvestajana, kuna tema tihedus ei ole piisav. Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj Temperatuuripaisumine- temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse
sisaldada lisandeid * sula klaasi saab puhuda, vormida ja lindiks tõmmata ( lehtklaas ), * klaas on läbipaistev, halb soojusjuht kui rabe. KUI LIIV SISALDAB ÜHTE RAUAOKSIIDIDEST, SIIS ON VÕIMALIK SEDA VÄRVUST KUSTUTADA TEISE OKSIIDI LISAMISEGA. Lehtklaasi jahutamiseks kuumutatakse äärtest. PUIT : ehitusmaterjal * koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv, looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED:
23. Puidu kui ehitusmaterjali positiivsed omadused: väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), sobivus väga paljudesse kohtadesse. 24. Puidu kui ehitusmaterjali negatiivsed omadused: ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne), hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub), kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud), kahjustatav putukate ja röövikute poolt, suured töötlemiskaod. 25. Haavapuidu eriline omadus ja kasutusala: Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides)
kask, lepp) Hajusooneliste puude aastarõngad- kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel) 2.Tõmbetugevus: joonis koos näidatud pingega, mis on vastassuunas: Tugevus-vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd. Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust .Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme.
20-22 8,5 10 11 2 25 9,0 10 11 2 30-35 11,5 12 13 3 40-45 14,5 12 15 3 50-60 16,5 12 15 3 Soovitavad poolpunnseotise mõõtmed (mm-tes) S0 b 12-15 6 15-20 8 20-30 10 30 116 h=S0 – 0,5 mm Liistsulundiga seotis on väga tugev kui veedriks (liistuks) võtta ristikiudu lõigatud puidust või vineerist. Liistsulundiga seotise mõõtmed: L=20-30 mm L1=L+(2….3 mm) S1=0,4S0 (puitliistu puhul) S1=0,25S0 (vineerist liistu puhul) Mõõde S1 tuleb ümardada sobiva soonefreesi mõõduni (4,5,6,8,10,12,16,20 mm) Töökulutus on suurem ümartapi e tüübelseotise puhul, sest tüübliavad tuleb väga täpselt puurida. Tüübli läbimõõt 8…10 mm, tüüblite pikkus 30…40 mm, tüüblite vahe 150…250 mm, lühematel
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mäsdanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse kiiresti avastada. Mida suuremaks on kahjustus arenenud, seda keerulisem ja kulukam on selle kõrvaldamine.
EVS 1995-1-1:2007 nõuetele ja naelte sobivuse kontroll 5 [mm] Katses Lubatu d a1 90 5d = 40 a2 20 5d = 20 a3c 90 10d = 40 a4t 19 5d = 20 a4c 19 5d = 20 Naelte kaugus servast ristikiudu ei ole standardi nõuete järgselt piisav. Puitelemendi minimaalne paksus ettepuurimata naelaavade korral: { } 7 d=74=28 mm t=max ( 134-30 )350 ( 13 d-30 ) k = =19,3 mm 400 400 Meil puit elemendi paksus t = 32 mm, seega naelte diameeter antud puitelemendile on sobiv. 10. Katsekeha purunemine
Niiskusega paisub ja hiljem tõmbub kokku, aga see toimub puu eri osades erinevalt - tagajärg pragunemine. Puidul puuduvad kindlad omadused, iga tüvi on indiviid, liiga suur maht kaaluühiku kohta - kasutamine keeruline. Puit on hügroskoopne, niiskuse muutumisega kaasnevad ka kuju ja mõõtmete muutumine ning väheneb vastupanu mädanikuseentele. Pikaajalise välisjõu mõjul muutuvad puidu kuju ja mõõtmed. 24. Kuidas käitub puit tulekahjus? Puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes. Sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate? Erinevad vaigud, tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime: - fenoolvaigud - karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud.
lupja. Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Saneerimine Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada.
mikromeetrise suurusega ebatasasused on läikiva viimistluse korral nähtavad (viimistletud võivad olla ka saetud, tahutud pinnad) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda poolpikkhöövli, siluhöövli, kaaplehe või abrasiivmaterjaliga Masintöötlemisel lihvitakse pindu mitmesugustel lihvseadmetel vastavalt vajadusele ja otstarbele Lihvitakse pikikiudu (äärmisel juhul eelnev peenlihvimine võib toimuda ka ristikiudu karvkiulisuse eemaldamiseks ja karestamise vajadusel). Viimistluseettevalmistamine Viimistluseettevalmistamises teostatakse järgmisi operatsioone: Enne pinna peitsimist tuleb kiud mahalihvida. Selleks niisutatakse pinda sooja veega, lastakse kuivada ning seejärel lihvitakse üleskerkinud kiud maha. Naha- ja kondiliimiga vineeritud pinda ei ole vaja eraldi niisutada Okaspuidul on vaigulaikude puhul vajalik vaik eemaldada lahusti ja harja abil
Veeimavuse ja tiheduse katsest järeldus, et suurem niiskussisaldus suurendab oluliselt puidu tihedust ning samas muudab ta pehmemaks, nõrgemaks. Joonis puidu survetugevuse määramise juures. Samuti muudab nõrgemaks puitu hõrdedam aastaringide tihedus. Seda on võimalik märgata jooniselt puidu survetugevuse määramise juures. Suhteliselt kuiva kuusepuidu survetugevus jääb umbes 50N/mm kohta, ning niiskusel 12% on keskmiseks survetugevuseks 33,6N/mm. Tavaliselt on puidu survetugevus ristikiudu umbes 5-10N/mm http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Elmar%20Just/Puitmaterjalid.pdf Katsel saadud tulemus 5,4N/mm jääb sellesse vahemikku. Puidu survetugevus piki kiudu jääb vahemikku 30-55N/mm. Katsetulemustest lähtudes jääb antud tulemus ka sellesse vahemikku.
Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav,tüve intensiivne,siis transpiratsioon hoiab ära taime temperatuuri liigse ristisuunas on tangentsiaal ja radiaalsuunas erinev.Saetud materjal kuivab vast 30% 20-le %-le.Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes peasuunas kirjeldada järgmiselt:tangentsiaalselt:radiaalselt:pikisuunas=2:1:0,1.*tugevalt ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu.Paindetugevus-komb surve ja "töötavad" puiduliigid pärn ja pöök*keskmiselt tõmbetugevusest.Plastiline aine-plastifitseerimiseks tuleb puitu hautada,keeta saar,kask,lepp,tamm,vaher*vähe või kõrgsagedusvooluga soojendada.Sobivad mahagon,eebenipuu,lehis,mänd,kuusk,jalakas,pappel
Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45° kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on väiksem, kui tõmbetugevus? Purunemine ristlõikepinnal 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on suurem, kui tõmbetugevus? Purunemine kaldpinnal 45° 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) teljesihilised praod? puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril? Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. 3.28
Teras 20 3 60 80 29, 492 16,0 267 101,3 27 210 7,80 63 5 Plast 10 4 40 50 2,6 65 2,2 55 60 20 0,5.. 1,10 59 .3,5 Komposiit 10,3 2,9 30 50 1,5 50 1,1 37 50 0 8... 1,61 31 ristikiudu 45 Vajalikud valemid arvutuste jaoks: Rm= Rp= A=*100% Tähised: F- teimikule rakendatud jõud S -teimiku pindala(0-alg, 1-lõpp) L- teikiku pikkus(0-alg, 1-lõpp) Rm - tõmbetugevus Rp - tinglik voolavuspiir E materjali vastupanu elastsele deformatsioonile ehk elastsusmoodul
Käsisaega saab teha erinevaid operatsioone : järkamine, lahkamine jne… Sõltuvalt otstarbekas on olemas väga erinevaid käsisae tüüpe Kõik käsisaed koosnevad enamasti saelehest ja käepidemest . Saelehe elementide nimetused . Saehammaste tüübid . Sõltuvalt saagimisviisist on saehambad erineva profiilifa . Kaldhambad – mõeldud puidu pikikiudu saagimiseks Sarikhambad – mõeldud puidu ristikiudu saagimiseks . Kaldhambad pikikiudu saagimiseks . Teritatakse risti saelehega Lõikeserv on hamba tipus Lõikab puitu ainut edasiliikumisel . Sarikhambad ristikiudu saagimiseks Teritatakse hamba külgservad Lõikeserv on hamba külgserv Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad . Sobivad nii piki kui ristikiudu saagimiseks Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa .
korral olevat niiskushulka puidus. Puidul on omadus imada või eritada niiskust, seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme. • Nomogrammi kasutatakse tasakaalulise niiskuse arvutamiseks. Sellega saab võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23. Kirjeldage puidu soojusjuhtivuse ja soojusmahtuvus omadusi piki- ja ristikiudu. Tooge näiteid kuidas need omadused mõjutavad puidu töötlemist ja kasutamist. (Lisa: soojusjuhtivus – soojushulk vatt’ides, mis läbib puitmaterjali (pindalaga 1 m2 ja paksusega 1m), kui vastaspindalade temperatuuride vahe on 1ºC.) Omaduste võrdlus: Soojusjuhtivus puidus (võetuna paljude liikide keskmisena) on pikikiudu 0,31 W/m x ºK ja ristikiudu 0,17 W/m x ºK. Säsikiirte tõttu on soojusjuhtivus puidu radiaalses suunas veidi suurem kui tangensiaalses suunas
t toimub puidu paisumine ja mahu kahanemine. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühemikes leiduv vaba vesi. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. Vastupidine nähtus - puidu paisumine - esineb siis, kui rakkude seinad hakkavad veega täituma. Puidu lineaarne kahanemine kuivamisel ei ole kõigis suundades ühesugune. Kirjanduse andmetel okaspuidu täielikul kuivamisel on pikisuunaline lühenemine 0,1-0,3%, ristikiudu ja radiaalsuunas 3-5%, tangentsiaalsuunas 6-10%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. Teiseks paheks on radiaalsuunalised kuivamispraod, sest puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud
lahustibaasilise värviga · enne värvimist pind puhastada ja üle värvida ainult vesilahuselise värviga 50. Värvi valmistamiseks vajalikud koostisosad: · kriit ja liim · sideaine, täiteaine, pigent · täiteaine ja vesi 51. Lahustivabal lateksvärvil on: · hea niiskuskindluse · hea kattevõime · peaaegu lõhnatu · hea kukumiskindlus 52. Puit imab niiskust pikkikiudu rohkem kui ristikiudu, kui palju: · 5 korda rohkem · 10 korda rohkem · 20 korda rohkem 53. Mida tähendab värvipurgil sageli värvi nime taha kirjutatud number (nt. Somtex7, Bendo20 jne.): · kulunormi · läikeastet · pesukindlus 54. Naturaalharjaga pintsel on sobilik: · värvimiseks anorgoonilst lahustit sisaldavate värvidega · värviliik ei oma tähtsust · eelkõige värvimiseks orgaanilist lahustit sisaldavate värvidega 55
Seepärast esineb majaseen tihti ka müüritistes ja kasutab krohvis, betoonis, kivivillas, klaasvatis ning kergbetoonis olevat kaltsiumi. Seen sureb piirkonnas, kus lupja pole. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 cm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. 3. MAJAVAMMI VÄLIMUS Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni pulbritaolist eosetolmu. Niidistik tiheneb 3 5 mm jämedusteks,
• väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata) • küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone) • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta) • väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse) • sobivus väga paljudesse kohtadesse Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisi puudusi. Tähtsamad neist on: • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ) • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub) • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk) • süttivus (üks olulisemaid puudusi) • kahjustatav putukate ja röövikute poolt Puidu määratavad tugevuse liigid: • surve pikikiudu • surve ristikiudu radiaalsuunas • surve ristikiudu tangensiaalsuunas • tõmme pikikudu • paine • nihe pikikiudu 5. Puidu vead- lõhed, oksad, kasvuvead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust,
Laserjuhikud paljud seadmed, sh ka nurgasaed on tänapäeval varustatud laserjuhikutega. Sae külge kinnitatud väike laser tekitab saeketta lõikejoonele peenikese punase valguskiire. Alus nurgasae alus koosneb pööratavast töölauast, mida ümbritseb fikseeritud osa, selle servas on skaala 0 450 kummaski suunas. Saekettad on mõeldud erinevate materjalide lõiketöötlemiseks. Levinud on universaalsed kõvasulamhammastega lõikekettad, millega saab lõigata puitu nii piki-kui ristikiudu, erinevaid ehitusplaate ja isegi pehmeid metalle. Tihedama hammastusega saekettad tagavad tavaliselt puhtama lõikejälje. Eriti puhta lõikejälje jätavad plastikpinnakattega kroomvanaadiumsulamist lõikekettad. 7 Hambatüübi järgi jagunevad ketassaed Lamehammas halva kvaliteediga lõikejälg 8
Tööde järjekord: ehituspalk raiutakse talvel, kooritakse ja/või tahutakse kevadel; seejärel palgid panna korralikult virna ja lastakse paar kuud seista (tuulele avatult ja vihma eest kaitstult), ehitustöödega alustatakse juunis-juulis kehtib eelkõige käsitsi ehitatud majadele, tööstusliku tootmise puhul kasutatakse aga kiirkuivateid. Palkmaju võib teha nii kuivast kui ka märjast palgist. Eelkõige tuleb palkmaja konstrueerimisel arvestada sellega, et kuivades puit kahaneb rohkem ristikiudu, kui pikikiudu, näiteks uste ja aknakarpide juures. Toorest palgist ehitatud hoone vajub paari esimese aasta jooksul. Seina palkosa võib vajuda kuni 4% .Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige rasekem. Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt
siis riivsaias ja veel kord munas. 2. Praadida mõlemalt poolt, maitsestada ja panna praehju järelvalmima. 3. Peale panna võitükikesi või valada üle sulatatud võiga. Filee Veisefilee, või, petersell, musta pipar, sool Valmistamine: 1. Filee puhastada kelmetest, torgata tervelt vardasse, hõõruda soola ja pipraga. 2. Küpsetada hõõguvatel sütel või elektrigrillis, aeg-ajalt sulavõiga kastes. Lauale andmisel lõigatakse filee ristikiudu 4-5 tükiks. Filet mignon Küüslauk, peotäis ürte (basiilik, tüümian, petersell, rosmariin), oliivõli, sojakaste Valmistamine: 1. Hakkida ürdid ja küüslauk. Lõigata sisefileest 2cm paksused viilud ning hõõruda lihatükid ürdi- küüslaugu seguga. Asetada lihatükid kaussi ning valada oliivõli ja sojakaste. Katta kauss kilega ning jätta lihatükid paariks tunniks toatemperatuurile marinaadi sisse seisma. 2
Puidu peamised positiivsed omadused on: • väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), • küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone), • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta), • väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse), • sobivus väga paljudesse kohtadesse. 5. Loetle puidu negatiivsed omadused • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), • süttivus (üks olulisemaid puudusi), • kahjustatav putukate ja röövikute poolt, 6. Millist puitu meil kasutatakse ning mida sellest ehitatakse Mänd ja kuusk on eestis põhilised saematerjalid ning seega ka põhilised puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne
Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Selle hulka kuulub ka paljude vanade teadmiste ja tavade rakendamine puidu kasutamisel, ulatuslikult ilma kaasaegsete puidukaitsevahenditeta. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele.
Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Selle hulka kuulub ka paljude vanade teadmiste ja tavade rakendamine puidu kasutamisel, ulatuslikult ilma kaasaegsete puidukaitsevahenditeta. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess. Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Samas puit, mis paikneb tule suhtes ristikiudu ja kattematerjal, mis puidu ristlõigetest koosneb on üpris püsiv tule suhtes ja sellisel kujul mõningatel juhtudel hoopis tulekahju tõkestamiseks kasutatakse, kuna sel juhul tekib põlemisel puidu pinnale söe kiht ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas ise põlemiseks kõrget temperatuuri vajab. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Puitehituse stabiilsus nõrgeneb tänu
seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik konstruktsioonid keldrist kuni pööninguni. Majavamm toitub peamiselt puidust (kuusk, mänd, pöök, tamm), kuid võib kahjustada kõiki tselluloosi sisaldavaid materjale - saepuruplaate, pappi ja tapeeti. Nakatunud puidul on pruunmädanikule sarnane välimus. Puit värvub pruuniks ja praguneb ristikiudu ca 5 sm vahedega kuubikujulisteks tükkideks. Puitkonstruktsioonid võivad kandevõime kaotada mõne kuuga. Keldrivamm: Majamädik ehk keldrivamm ehk majakoorik (Coniophora puteana). Viljakeha on liibuv, kilejas kuni nahkjas-lihakas, poorideta; noorena kollane, valminult pruun, jämedalt mügarlik- kühmuline, tihti oliivja varjundiga. Seeneväädid kollakas- kuni mustjaspruunid, harunenud, üle 3 mm laiad, kiudhüüfide ja juhtseeneniitideta. Just viimaste puudumine lubab teda eristada
8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds. 4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest,
vabaneb soojus- temperatuuri saavutades materjal süttib. Puidu akustiline omadus Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust, neeldumist, peegeldamist ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini. Heli kiirus puidus oleneb puuliigist (niiskusega 5-7%) pikikiudu 3800...4800m/sek ja ristikiudu 500...1500m/sek (vt. Tabel 3.). Hea helijuhtivus on ka puidu kvaliteedi tunnuseks, sest mädanikust rikutud kohad summutavad heli. Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimisega m/s. Kasutatakse näitajat C, mis on helilevimise kiirus (m/s). sõltub elastsusmoodulist, tihedusest, kiudude suunast. Puidu heli läbilaskvus- võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on suhteliselt suur (25 cm puitseinal heli läbilaskvus 0,65%, betoonseinal 0,11%). Selle vastandiks on
annaabi.ee 
