Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond ******* ***** SISESEINA MATERJALID, KATTEMATERJALID Iseseisev töö Juhendaja ***** **** Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2KIPSPLAAT....................................................................................................................4 2.1Erinevad kipsplaadid................................................................................................4 2.2Valmistamine...................................................................................
Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Classic kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate
Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass 13mm kipslaat viimistlusega Katus Katusel on kalle antud katusekaevude suunas. Katuslae konstruktsioon: 15mm ripplagi (kips/moodul) 265mm r/b õõnespaneel 20mm tasanduskiht 160mm aurutõke, soojustus
võimu tipul oleva keisririigi jõukus ja roomlaste poolt leiutatud betooni kasutamine võlvide rajamisel. Süvenditega paneelid, nn.kassetid, loovad kupli sisepinnale meeldiva geomeetrilise joonise ning on ka funktsionaalsed, sest vähendavad betooni kaalu, mida peab kandma kuplit toetav tellissein. Kassetid vähenevad ülespoole ja olid varem kullatud. Seina sees on keeruline süsteem pingeid jaotavaid kaari. Siseseina alumist osa liigendavad 7 korintose sammaste ja pilastritega nissi, kus asusid jumalakujud. Karniisiga eraldatud ülemine, petikaakendega vöönd pärineb 17. sajandist. Taevavõlvi kujutava kupli ja Päikest sümboliseeriva tsentraalse avausega Panteon oli Rooma kosmoloogiast lähtuvalt kõikide jumalate tempel. Ehitis oli alguses pühendatud arvatavasti 5 roomlaste poolt tuntud planeedi ning Päikese ja Kuu jumalatele. 609. a. sai
Vt. Lisa 3 * Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend. * Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põleva koha pinnale. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks. * Lahtiste madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti vastaspoolset siseseina. Selliselt kasutades valgub tulekustutusaine ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise. * Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind. * Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tulebkustutit hoida võimalikult vertikaalses asendis, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist.
Ühtlasi toetab sisesein ka välisseina. Sisesein kuivab ja kahaneb rohkem kui välissein, seetõttu tuleb neid omavahel ühendavad tapid teha lõdvemad ja varamispilud siseseinas kitsamad kui välisseinas. Ühenduskohti saab teha mitmet mood, üldlevinuim on lasta siseseinade palkide otsad läbi välisseina välja ja teha ristumiskohale tavaline nurgaseotis (koerakaela-, lao- või järsknurk). Veel üks võimalus on ühendada sise- ja välissein analoogiliselt lühinurgaga, lastes siseseina palkide otsad välisseina välispinnani ja siduda seinad omavahel kas hammas- või kalasabatapiga. Kuid on ka võimalik lõpetada siseseina palgid juba välisseina keskel, nii et liitumiskohta väljastpoolt näha ei ole, ka sel juhul kasutatakse hammas- või kalasabatappi. Mittekandva vaheseina ühendamiseks sobib hästi lihtne kalasabaseotis, mis ulatub vaid seina sügavuse kolmandikuni. Seotised märgitakse ja töödeldakse nagu analoogilised nurgaseotised.
MIS ON MAAILMAS UUT? PASSIIVMAJAD Referaat kirjanduses SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................... 4 2. Kriteeriumid........................................................................................................ 5 3. Passiivmaja põhimõtte ja ehitus.........................................................................6 4. Maksumus ja toetused........................................................................................ 9 Lisad..................................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid............................................................................................ 11 ...
3,2 4,8 0,374 53,9 17,2 0,0041 4 6 0,3056 44,1 21,6 0,0035 4,8 7,2 0,2608 37,6 26 0,003 5,6 8,4 0,22 31,7 30,3 0,0025 5,9 8,85 0,21 30,3 31,9 0,0009 =0,047 4.3 KAASMÕJU ARVESTAMINE KAHE NAABERVUNDAMENDI JAOKS Antud projektis vaadeldakse raskemini koormatud siseseina vundamendi (teljel 3) kaasmõju raskemini koormatud naabersiseseina vundamendile (teljel 4). Pingejaotustegur I pinge leidmiseks vundamenditalla keskpunkti all: L 12,4 2 z nI = = = 8,3 mI = B 1,5 B Pingejaotustegur II pinge leidmiseks vundamenditalla keskpunkti all: L 12,4 2z n II = = = 2,8 m II =
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
Nii langevad küll nurkades müüritise sees mõned püstvuugid kokku, kuid põiki-ja pikiread esinevad mõlemal seinapinnal ühes ja samas kihis. Plokkseotist kasutatakse peamiselt siseseinte ladumisel. Ristseotis: kasutatakse harilikult siis kui sein on vähemalt ühe kivi paksune;ristseotises vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht. Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi-pikikivi-pikikivii-põikkivi. Lõõridega seina seotis: suitus ja ventilatsioonilõõridega siseseina laotakse plokkseotisega ning kõik põiki- ja pikikivid asetsevad kohakuti. Mitmekihiline seotis Täisnurkse ristlõike postide seotis: kandepostid ja kitsamad kui 1m laiused aknavahepostid tuleb laduda neljakihilises seotises. Seotises lubatakse püstvuukide kokkulangemist kolmes üksteisele järgevas kihis. Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi.
Müürikivid · Tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist · Saadakse 20-50 kg kivitükke KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Vähemalt üks külg on korrapärane Soklikivid · Mõeldud soklite ja seinte katteks. · Klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. · Töödeldud aint väliskülg. · Tehakse dolomiidist või lubjakivist. Vooderdusplaadid · Rohkem välis- kui siseseina katteks. · Valmistatakse dolomiidist, graniidist või marmorist. · Õhukesed plaadid (7-20 mm) liimitakse · Paksud plaadid (20-60 mm) kinnitatakse metallklambritega Põrandaplaadid · Tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne · Pealispind lihvitakse või poleeritakse · Kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel jne · Suur veekindlus ja kulumiskindlus Trepiastmed
terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: Rõhtpalksein Püstpalksein. Topeltplanksein. Rõhtprussein. Kergkarkass täidissein: Jätkuvpostidega karkass. Platvorm karkass. Tehaselementidest. (seina- ja ruumelementidest) hooned. Rõhkpalksein Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbubmine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine. Seinapalkide stabiilsuse tagamiseks kasutatakse palkide vahel vertikaalseid pulkasid:
Müt. kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Akt on alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis 5.Nimeta ja kirjelda mõnda ilmalikku ehitist ja monumenti, mida hakati ehitama Antiik-Roomas!) Panteon on ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava oculus (silm, läbimõõt u.8 m). Siseseina nissides asusid jumalakujud. Templiehituse kerakuju on otseses seoses Rooma kosmoloogiaga: kuppel kujutab taevavõlvi ja selle keskel asuvat valgusallikat Päikest. Kuplit katab nn. kasettlagi. Kassetid (süvendiga paneelid) olid kuni 7. saj. kaetud kullatud pronksist tahvlitega. 6.Mis liiki ehitisi ehitati 9-11.saj; kuidas seda aega nimetatakse? Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! Ehitati kiviehitisi peamiselt, varakeskaeg. Romaani stiili
Soojusvahetus lähtegaasi ja äratöötanud gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See saavutatakse soojusvahetuse abil värske ja reageerinud gaasi vahel. Värske sünteesgaas antakse kolonni ülemisse ossa, kus liigub alla katalüsaatori karbi ja kolonni siseseina vahel ning siseneb allosas oleva torukimp-tüüpi soojusvaheti torudevahelisse ruumi. Ülessoojenenud gaasisegu suunatakse seejärel katalüsaatori kihis asuva tsentraalse toru kaudu üles katalüsaatorikarbi peale, kust ta liigub alla, läbides katalüsaatorikihi ning rikastudes tekkiva NH3 poolest. Seejärel läbib äratöötanud gaas soojusvaheti torudesisese ruumi ning väljub reaktorist. 7. Ammoniaagi oksüdatsioon NOx ks I 4NH3 + 5 O2 4NO + 6 H2O (g) - H II 2NO + O2 2NO2 H Kõik NH3
d1===25,11=26 l1=1,3*26=1,3*26=32,5=33,8=34 dlg1=d1+2t=26+2*2,2=30,4=30 lk11,5*dlg1=1,5*30=45 dlõ=dlg1+3,2r=30+3,2*2=36,4=36 llõ=B1+2a=40+2*9=58 llt1=B+c1=16+1=17 dkrae ei konstrueerita lkrae ei konstrueerita Aeglasekäiguline võll d2===32,9=32 l2=1,2*d2=1,2*32=38,4=38 dlg2=d2+2t=32+2*2,5=37=40 lk21,25*dlg2=1,25*40=47,5=50 dist=dlg2+3,2r=40+3,2*2,5=48 list=llõ=58 llt2=B+c2=13+1,6=14,6=15 dkrae=dist+3f=56+3*1,2=59,6=60 lkrae=(list-B2)/2=(58-18)/2=20 Minimaalne vahemaa reduktori siseseina ja hammasratta pöörleva pinna vahel: a = + 3mm L = D1 + D2 + 2m = 50,26 +179,74 + 2*1,5 = 233 a = + 3 = 9,153 mm ~ 9 mm Veerelaagri tüüp: üherealised radiaalkuullaagrid 14 Autotehnika TTK Seeria: Eriti kerge ja keskmine Laagrite paigaldamise skeem: Surutsi 15 Autotehnika
Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: 1) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; 2) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. 3) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; 4) Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse
käsitseda. 4.2. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamine: a) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega; b) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. c) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind; d) Kui vahtkustutiga kustutades pihusti ava ummistub, on vaja kustuti kiiresti ümber pöörata, energiliselt üles-alla loksutada, jälle endisesse asendisse pöörata ja kustutamist jätkata;
20 m kaugusel tõukeringi (heiteringi) keskpunktist, asuvate punktide omavaheline kaugus on 12 m (20x0,6m). Iga järgmise meetri lisandumisega sektori äärejoontel suureneb vastavate punktide vaheline kaugus 0,6 m võrra. 13. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist, odavise hoovõturajalt. Ringist sooritatavaid katseid alustatakse liikumatust asendist. Katse ajal tohib võistleja puudutada heiteringi äärise siseseina, kuultõukes ka tõukepaku siseseina (vt Määrus 188.2). 14. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: (a) Kasutab tõuke- (kuulitõukes) või visketehnikat (odaviskes), mis ei vasta määrustele; (b) Puudutab peale ringi astumist ja katse alustamist mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda (sealhulgas ka ringi siseserva ja selle pealispinna vahelist nurka) või maapinda väljaspool ringi; (c) Kuulitõukes puudutab mingi kehaosaga tõukepaku pealispinda (sealhulgas tõukepaku
kolmnurkne rootor, 7- pumbatav ühikmaht Voolikpumba töökambriks on elastne voolik, mida mööda välise tööorgani poolt surutakse pumbatavat toodet imipoolelt survepoolele (joonis 40). Voolikpumba tööorganiks on vedavale võllile kinnitatud kolmnurkse kujuga rootor. Selle igas tipus paikneb elastse kattega tugiratas, mis kokkupuutel voolikust töökambriga surukisel veereb ratas piki voolikut ja surub toote survetorusseühikmaht on määratud b selle kokku vastu pumba kaarja orpuse siseseina. Rootori edasisel pöörlem . Korraga siirdatav ahe tugiratta vahele jääva oolikuosaga.
omavahel ühendatakse. Nende tihedus sõltub seinapalgi pikkusest. - Puitseintele toetuvad vahelaed - Vältimaks seinte laiali vajumist ning tagamaks kogu koormuse ühtlast jaotamist, on vaja maja seind ülevalt fikseerida. Selleks kasutatakse vahetalade ühendamisel tõmbele töötavad tappühendusi (kalasabatapp, haritapp) - Välisseina jäigastavad veel siseseinad. Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud. Pruss- Karkassmaja - Pruss-karkassmaja ilmumine oli tõeline uuendus puitmaja ehitustehnikas, kus seina kande ja piirdefunktsioonid lahutati. - See majatüüp levis juba keskajal Euroopas. Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses. - Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge
mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3
blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks. Lootepõiekeses asuvaid rakke nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ja sellest tekivad pea, keha ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid. Rakukogumiku sees olevaid rakke nimetatakse embrüonaalseteks tüvirakkudeks, kuna need on võimelised moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi, mida inimkeha sisaldab. Pärast munajuhas edasi liikumist pesastub algstaadiumis embrüo emaka siseseina külge.5 4. LOOTE ARENG Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka 5 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?language=26&page=6 5 limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega.
Arvestada tuleb sellega, et 6 kg pulberkustutit saab vahetpidamata kasutada ca 20 sekundit, misjärel ta tühjeneb. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunatakse kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutades tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega. Lahtistes nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina. Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise. Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind. Süsihappegaaskustutiga kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist
Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitoru ülemises osas) esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Enamiku seedeelundite lihaskest on kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht. · Välimine serooskest (tunica serosa). Serooskest on õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Katab ka kõhuõõne siseseina, mistõttu nii seedekanalit kui ka kõhuõõne siseseinu katvat serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde
= 9,8 1 = dlg1, dlg2 . 2 = Lõpptapp (laagri all) .1 = + = .2 = + = llt1, llt2 = 17+3,5 = 20,5 = 21+3,5 = 24,5 Minimaalne vahemaa reduktori siseseina ja hammasratta pöörleva pinna vahel: 3 3 = + 3 = 234 + 3 = 6,188 = 7 a=7=8 kus L kahe hambuva hammasratta suurim gabariitmõõde. L = F + D2 + 2m = 50,88 + 179,11 + 2*2=234mm L=234 mm 4. Veerelaagrite esialgne valik: Kiirekäigulisele võllile valin laagri kergest seeriast: Laager 207 d = 35 mm, D =72 mm, Laagri põhiparameetrid:
Sisekoor 80…180mm 58 29 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Nurgasõlm Kahe paneeli liitekoht 59 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Välis- ja siseseina paneelide liitekoht 60 30 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Välisseina ja vahelaepaneelide liitekoht 61 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Välisviimistlus
Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (Silbet, fibo, talot, Columbia kivi, aeroc, siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad, sekktsioonidevahelised seinad, jäigastavad siseseinad. R/betooni siseseinad valatakse kas kassettvormis (lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega elemindid) või stendivormis (keerulisemad ja väikese korduvkasutusega elemendud). Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht (kivivill) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki
V. SÜDA JA VERESOONED 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt
Õhurõhuvõnkumised transformeeritakse vedelikuvõnkumisteks; ovaalaken juhib võnkumise sisekõrva. Sisekõrv moodustab tigu, mille olulised osad on ovaalaken, basilaarmembraan ja Corti elund. Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil. Tigu: koosneb kahest osast (ülemine ehk esikuastrik ja alumina ehk trummiastrik), suur, luine ja spiraaljas elund. Basilaarmembraan: kulgeb mööda trummiastriku siseseina. Peenemas otsas toimub kõrgete sageduste analüüs, jämedamas otsas analüüsitakse madalamad sagedused. Corti elund: on meie kuulmissüsteemi tüvi, asub basilaarmembraanil. Karvarakkude deformatsioonist tekivad närviimplusid, mis saadetakse kuulmisnärvi abil ajju. 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? Alla 1000 Hz jäävaid helisid tajume lineaarselt, üle 100 Hz jäävaid helisid tajume logaritmiliselt. Erinevatele kriitilistele
See on vajalik toodete steriliseerimiseks ja keetmisaja lühendamiseks. Temperatuur võib tõusta kuni 130° C-ni. Soojusprotsesside liikumapanevaks jõuks on temperatuuride vahe. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda kiiremini protsessid toimuvad. Igal konkreetsel juhul on vaja välja töötada sobivad reziimid ja keskkonnad. Kui 11 temperatuuride vahe on valitud vale võib tekkida katla siseseina ja valmistatava toote vahele auru kile, millel on tugevad isoleerivad omadused. Välistatud ei ole kõrbemine või valkude koaguleerumine anuma seintele. Nüüd natuke lähemalt erinevatest soojusvahetusprotsessidest. 3.1. Keetmine Toiduaineid keedetakse vees või veeaurus. Keetmisel kalgenduvad toiduainetes olevad valgud, tärklis kliisterdub, rasvad sulavad, ekstraktiivained muutuvad ja ka eralduvad, enamik mikroobe
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta, alustada enese eest ja liikudes edasi vastavalt tule kustumise kiirusele, ülalt alla nö pühkivate liigutustega kattes eseme pinna kustutusainega ; lahtises ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu mahuti siseseina ; mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk- järgult katta kustutusainega kogu põlev pind ; süsihappegaaskustutiga tuleb kustuti hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist ; külmetushaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti happejoa väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimesele. Tuletõrjevoolikukapiga töötades tuleb:
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
Planeerimisprojektid) 7-tööliste ja personali vajadust kokkusurutavaks, tuleb seda tugevdada ja selliseid tugevdatud r/b väliskoor(70mm-telliste puhul 85mm) Käesoleval ajal on projecteerijale ja ehitajale abiks OÜ EESTI 8-tootmisprotsesside tuleohtlikkuse astmeid. aluseid nimetatakse tehisalusteks. R/b siseseina paneelid jagunevad : kandvad, EHITUSTEAVE poolt väljastatav ET Kartoteek- süsteemne Aluse tugevdamise moodused: sektsioonidevahelised, jäigastavad sisesinad
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saaada ta uriinist kulda või tarkade kivi,et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry C...
sulab, muutudes kahvatukollaseks liikuvaks vedelikuks. lõplikuks absorptsiooniks samasugusesse kolonni. Selle gaasi vahel. Värske sünteesgaas antakse kolonni ülemisse 160 °C juures muutub väävli molekulide ringikujuline tulemusena kasvab SO 2 üldine konversiooni aste kuni ossa, kus liigub alla katalüsaatori karbi ja kolonni siseseina struktuur ahelataoliseks, punakas-pruuniks viskoosseks 99,5-99,7%-ni ning SO2 sisaldus jääkgaasides väheneb vahel ning siseneb allosas oleva torukimp-tüüpi polümeeriks, kus elementide (väävli aatomite) arv on kuni 0,003%-ni. soojusvaheti üle 8. Üle 187 °C kulgeb depolümeriseerumine ning Emissioonid uutest tehastest ei ületa 2 kg SO 2 ja 75 g torudevahelisse ruumi
Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina nishides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud
mahamärkimisel saab arvestada asjaolu, et sektori äärejoontel, 20 m kaugusel heiteringi keskpunktist, asuvate punktide omavaheline kaugus on 12 m (20x0,6m). Iga järgmise meetri lisandumisega sektori äärejoontel suureneb vastavate punktide vaheline kaugus 0,6 m võrra. Võistluskatsed: Kettaheide sooritatakse ringist. Ringist sooritatavaid katseid alustatakse liikumatust asendist. Katse ajal tohib võistleja puudutada heiteringi äärise siseseina. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui võistleja katse sooritamise ajal: puudutab peale ringi astumist ja katse alustamist mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda (sealhulgas ka ringi siseserva ja selle pealispinna vahelist nurka) või maapinda väljaspool ringi; Muus osas määrustepärast katset ei loeta ebaõnnestunuks kui ketas riivab peale lendulaskmist kaitsevõrgu suvalist osa. Eeldusel, et ühtki
aknad aknad siseseina siseseina põranda põranda liitekoht
1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesiseselt paremalt
0,3kPa). DONDERSI MUDEL ehitus Pudel, mille plaaspõhi on asendatud kummimembraaniga. Pudelisse on läbi korgi viidud klaastoru, mille otsa on kinnitatud õhupallid. Lisaks korki läbivale torule on pudelisse viidud veel teinegi toru, mille kaudu saab mõõte rõhku pudeli ja õhupallivahele jäävas ruumis. põhimõte Pudel on justkui rindkere analoogiks. Läbi korgi ulatuv klaastoru on hingetoru. Õhupallid vastavad kopsudele ja pudeli siseseina ja õhupalli vaheline ruum pleuraõõnele. Kummimembraan imiteerib kõhuõõne ja rindkere vahel olevad diagfragmat ehk hingamislihast. Pleuraõõnes on alati madalam rõhk kui atmosfäärirõhk. Selleks puhutakse õhupall täis ja pleuraõõnes tekkinud ülerõhk lastakse sinna ulatuva toru kaudu välja. Kui õhupallid lähevad koomale, suureneb pleureaõõne ruumala, rõhk seal väheneb ja langeb atmosfäärirõhust allapoolte
columbiakiviplokkidest seina täitebetooni maksimaalse vaadeldakse kui ristlõikepinna igas müüritise kestsängitusega müüritist. kohas ja täitebetooni Selles seinas kantakse maksimaalse tiheduse. sk müüritise koormus realt reale 13.2 Plokkidest müüritise ploki välis- ja siseseina ladumise ajal ei tohi mört kaudu. Sellega kaasneb kukkuda plokiõõntesse, mis nõue, et üksteise peal olevate hiljem takistab õõnte plokkide põikseinad peavad betoneerimist. Üldjuhul tuleb müüris asetsema kohakuti. kasutada sängitusvuugi 31. Väikeplokkehitused, Kuna toetuspinda on vähe, moodustamiseks ablooni.
Constantinuse triumfikaar oli üldkompositsioonilt rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon – asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina niššides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas – päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud
Õied sügomorfsed, kahehuulelised ja kannusega, tolmukaid kaks. 2 viljalehte. Vili hulgaseemneline kupar (Eestis levinud liikidel) või üheseemneline sulgvili. * Loomtoitumine perek vesihernes: osa lehti on muundunud lõksudeks. Põieke on läbipaistev moodustis. Ava sulgeb õrn ainult sissepoole avaneb klapp. Plankteri põrkumisel vastu klappi avaneb see kohe ja sulgub jälle elastelt. Sissesattunud organism jääb ,,vangi", kuni sureb. Saagi keemiline omastamine toimub läbi põiekeste siseseina. * Loomtoitumine perek võipätakas (sootaimed): lehed on pealmiselt pinnalt näärmelised ja kleepuvalt limased. Limast nõret eritavad ,,varrelised" näärmerakud; limaeritust stimuleerib lehele sattunud putuka rabelemine. Putukas lämbub limas ja surutakse sisserulluva leheserva poolt tihedalt vastu laba, millel teised, madalad näärmed, mis eritvad lagundavaid fermente. 28. SUGUKOND MADARALISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi madaralaadsed.
kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused?
kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused?
kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus? Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele. Ta on lihaseline õõneselund. Siseseina limaskest on kurruline, kurrud lamenevad kusepõie täitumisel. Kusepõie sein koosneb limaskestast, serooskestast ja lihaskestast. Limaskest on varustatud retseptoritega, mis reageerivad põie venitusastmele ning annavad signaale, et mis rõhk parajasti põies on. Keskkest on kolmekihiline lihaskest, et urineermisel välja pressida uriini. Kõige välimine on sidekoeline kest, mis isoleerib. Kusepõie maht on 500-700ml. 93) Kusiti ehitus, soolised iseärasused?
Ühe raku pinnal olevad suhkrujäägid on ligandiks teistel rakkudel olevatele retseptoritele ja nende omavahelise seondumise tulemusel teatud rakud kleepuvad omavahel. Näit. leukotsüütide kinnitumine veresoonte siseseinale ja nende väljumine veresoontest kudedesse toimubki just sel moel. Leukotsüütide membraanivalkude küljes olevad suhkrujäägid (sialüleeritud Lewis x struktuur) on ligandiks versoone siseseina e. endoteeli rakkude teatud molekulidele - selektiinidele. Fosforüleerimine. Fosforüülimisega tegelevad fosfotransferaasid Sulfaatimine. Osade valkude suhkruahelad sulfaaditakse Golgi kompleksis. Selle eest vastutavad sulfotransferaasid. Sulfaatgrupid annavad valkudele suure negatiivse laengu. Paljude sulfaatgruppide olemasolu suhkruahelatel on iseloomulik eelpoolnimetatud proteoglükaanidele. Paljud proteoglükaanid sekreteeritakse rakust ja nad osalevad rakuvälise
ehitiste, sisekoridoride, trepikodade ja selliste ehitiste osade suhtes, milles on nõutav klass D-s2,d2. · (9) TP2-klassi kuuluva ehitise konstruktsiooni pinnakihi ülesandeks on kaitsta konstruktsiooni süttimise, söestumise või muu riknemise eest tulekahju korral vähemalt 15 minuti jooksul. · (10) Kui ehitise konstruktsioon koosneb materjalidest, mille klassiks on C- s2,d1 või sellest tuletundlikum, tuleb TP2-klassi kuuluva ehitise siseseina ja lae pinnad varustada A2-s1,d0 klassi materjalidest tehtud kaitsekattega, kusjuures see nõue ei kehti vähemalt R30 konstruktsioonide tulepüsivuse suhtes. · § 18. Välisseinad · (1) Välissein tuleb ehitada nii, et tuli ei leviks: 1) piki välisseina välispinda; 2) välisseina konstruktsioonis; 3) välisseina ja tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohtade kaudu. · (2) TP1-klassi ehitise välissein peab üldjuhul vastama vähemalt klassile B- s1,d0
Reesusfaktor (lk.39) vereülekanne ja rasedus (lk.39) 11.loeng SÜDA JA VERERINGE 1.Südame ehitus ja paigutus Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda koosneb neljast kambrist: kaks koda ja kaks vatsakest. Südant ümbritseb õhuke kelme, mida kutsutakse perikardiumiks. Südame sisekesta kutsutakse endokard ja südamelihast l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
