Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia (0)

Jaanis Koppel
Ehituse organiseerimine
ja tehnoloogia
Kursuseprojekt
Õppeaines: Ehituse organiseerimine
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI-61
Juhendaja: Aivars Alt
Tallinn 2010
1
Sisukord
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4
2. Ettevalmistustööd ............................................................................................................................... 10
2.1 Tööde kirjeldus ............................................................................................................................. 10
2.1.1 Tööprojekt ............................................................................................................................. 10
2.1.2 Lammutus ja koristustööd ..................................................................................................... 10
2.1.3 Üldine ettevalmistus ja kommunikatsioon ............................................................................ 11
2.1.4 Mõõtmine .............................................................................................................................. 11
2.1.5 Pinnase koorimine ................................................................................................................. 12
2.1.6 Veetõrje .................................................................................................................................. 12
2.1.7 Töökorralduse nõuded ........................................................................................................... 12
3. Ehitus- ja montaazitööd ...................................................................................................................... 15
3.1 Esitatavad nõuded ........................................................................................................................ 16
3.1.1 Elementide pinnad ................................................................................................................. 16
3.1.2 Praod ja vigastused ................................................................................................................ 16
3.1.3 Vormi õli ................................................................................................................................ 16
3.1.4 Vorm ...................................................................................................................................... 16
3.1.5 Betoonimine .......................................................................................................................... 16
3.1.6 Tõsteaasad ja seadmed .......................................................................................................... 16
3.1.7 Markeering ............................................................................................................................ 17
3.1.8 Täiendavad tööd .................................................................................................................... 17
3.2 Nõuded materjalidele ................................................................................................................... 18
3.2.1 Sarrus ..................................................................................................................................... 18
3.2.2 Raketis ................................................................................................................................... 18
4. Elementide paigaldus ......................................................................................................................... 19
4.1 Tööde teostamisprojekt ................................................................................................................ 19
4.2 Paigaldamine ................................................................................................................................ 19
4.3 Vuukimine .................................................................................................................................... 19
4.4 Välisvuukide tihendamine ............................................................................................................ 20
4.5 Välisseinapaneelid ........................................................................................................................ 20
4.6 Õõnespaneelid .............................................................................................................................. 20
5. Täiendavad tööd ja vastuvõtmine ....................................................................................................... 21
5.1 Elementide viimistlemine ja soojustuse paigaldamine................................................................. 21
5.2 Tõste-ja paigalduselementide eemaldamine ................................................................................. 21
5. 3 Vastuvõtmine ............................................................................................................................... 21
6. Töömahtude ja -mahukuse arvutus..................................................................................................... 22
7. Tööde teostamise meetod ................................................................................................................... 25
8.Konstruktsioonide, materjalide ja seadmete hanked ........................................................................... 26
8.1 Toodangu väljastamine ................................................................................................................. 26
8.1.1 Ladustamine tehases ja transport........................................................................................... 26
8.1.2 Montaaziplaan ....................................................................................................................... 26
8.1.3 Toodete vastuvõtt ehitusplatsil .............................................................................................. 27
8.1.4 Käsitlemine ja paigaldamise juhised ..................................................................................... 27
8.2 Materjali tarnete tähtajad ja kogused ........................................................................................... 28
9.Materiaalsete ja energeetiliste ressursside vajadus ............................................................................. 30
9.1 Raha vood ..................................................................................................................................... 30
9.2 Vee vajadus ................................................................................................................................... 30
9.3 Elektrienergia vajadus .................................................................................................................. 31
9.4 Tööjõud ....................................................................................................................................... 32
2
9.5 Side ­ telefon, internet ................................................................................................................ 32
9.6 Ajutiste abihoonete vajadus .......................................................................................................... 32
10. Ehitusmasinate ja transpordivahendite vajadus................................................................................ 33
11. Kvaliteedi juhtimise süsteem............................................................................................................ 34
11.1 Kvaliteedi kontroll ...................................................................................................................... 35
11.1.1 Kontrolliviisid ..................................................................................................................... 35
11.1.2 Tootmise arvestuse süsteem................................................................................................. 35
11.1.3 Kontoll tehases .................................................................................................................... 36
12. Töö- ja tuleohutuse abinõud. Objekti valve ..................................................................................... 37
12.1 Üldist .......................................................................................................................................... 37
12.2 Tuleohutusnõuded ...................................................................................................................... 37
12.3 Tööohutusnõuded ....................................................................................................................... 37
12.4 Liikluskorraldus ......................................................................................................................... 37
12.5 Objektivalve ............................................................................................................................... 38
13. Montaazitööde tehnoloogiakaart ...................................................................................................... 39
13.1 Montaazitööde teostus ja organiseerimine ................................................................................. 39
13.2 Transport..................................................................................................................................... 39
13.3 Elementide tõstmine ................................................................................................................... 40
13.4 Troppimisseadmete valik............................................................................................................ 41
13.5 Montaazitööde töömahukuse arvutus ......................................................................................... 42
13.6 Montaazitööde maksumus .......................................................................................................... 42
13.7 Masinate ja mehhanismide valik ................................................................................................ 43
13.8 Käsitööriistad ja vahendid .......................................................................................................... 46
14. Ehituse generaalplaan ....................................................................................................................... 47
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................ 48
3
1. Sissejuhatus
Kursuseprojekti ülesandeks on lahendada ühiskondliku või tööstushoone ehituse organiseerimine ja
tehnoloogia. Tuleb läbi mõelda ehitus- ja montaazitööd, tööde teostamise meetodid, ressursside
vajadus, töömasinate ja ehitustööliste vajadus, töö-ja tuleohutusnõuded.
Projekteeritav automajand-administratiivhoone rajatakse Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda Väike-
Maarja alevikku Aaviku kinnistule. Juurdepääs objektile on Vanalt tänavalt. Projekteeritud
automajand on kahekorruseline keldrita hoone. Hoone kujutab endast kandvate 400x400 mm
raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse
välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22;
h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid.
Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm)
kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone
välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel,
vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva
kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning
lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10
mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon
kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000
mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m.
Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa.
Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate.
Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on
betoonist valatud pandus.
Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone
asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m.
Hoone rajatakse tihendatud liivapinnasele, mille all on moreen ja paekivi. Pinnasevesi on 2,0 m
sügavusel maapinnast.
Hoone kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP-1, kestvusaste C (s.t. Vähemalt 100 aastat). Hoone
klass on II, tööstushoone.
4
Krundi suuruseks on 11840 m²
Hoone sidumiskõrgus ± 0,000 = 111,000 meetrit
Hoone põhiparameetrid on:
Pikkus 48,8 m
Laius 15,3 m
Korruse kõrgus 3,3 m
Hoone kõrgus 7,385 m
Sokli kõrgus -0,15m
Tehnoökonoomilised näitajad:
Hoone kogumaksumus 18 091 059 EEK
Hoone 1 m² maksumus 12 952 EEK
Kubatuur 3590 m3
Hoonealune pind 640,64 m²
Kasulik pind 1022 m²
Täisehitusprotsent 23,65%
Ruumide suurused:
NIMETUS PINDALA (m2) KUBATUUR (m3)
24. kohaga puhvet 71,13 213,39
Trepikojad 18,14x2=36,28 228,5
Soojussõlm 36 108
Sansõlmed 36 108
Garderoob 36 108
Riietusruum 9,6 288
Dussiruum 6,7 20,1
Dispetsertalitus 36,6 109,8
WC 19,8 59,4
Juhtide ruum 11,25 33,75
Ekspluatatsiooniosakond 10,2 30,6
Ohutu liiklemise kabinet 10,2 30,6
Valveteenistuse ja laopersonali ruum 10,2 30,6
Sidesõlm 10,2 30,6
Meistri ruum 10,2 30,6
5
Peamehaaniku ja -energeetiku ruum 10,2 30,6
Garaazijuhataja ja kolonniülema 10,2 30,6
ruum
Varustus-turustusosakond 21 63
Kaadriosakond 21 63
Koridor 147 441
Konverentsisaal 71 213
Ringide ruum 17 51
Ventilatsioonikamber 36 108
Raamatupidamise osakond 36 108
Plaaniosakond 36 108
Vastuvõturuum 17 51
Peainseneri kabinet 36,5 109,5
WC 21 63
Direktori kabinet 21,5 64.5
Kabinet 21,5 64,5
Kabinet 10,2 30,6
Kabinet 10,2 30,6
Kabinet 10,2 30,6
Kabinet 10,2 30,6
Kabinet 10,2 30,6
Kabinet 10,2 30,6
Kabinet 21,5 64,5
Puhkeruum 21,5 64,5
Koridor 93 279
6
Akende ja uste koondtabelid:
Tähis Mõõdud (mm)
A1 1200x2400
A2 1200x1750
A3 1200x1450
Tähis Mõõdud (mm)
U1 Siseuks 2100x900
U2 Siseuks 2100x1600
U3 2100x1000 ­ parema käe uks
U4 2100x1000 ­ vasaku käe uks
U5 Välisuks 2100x1200
7
Siseviimistluse koondtabel:
Ruumi nimetus Lagi (m2) Viimistlus Seinad Viimistlus Põrand (m2) Viimistlus
(m2)
I KORRUS
24. kohaga puhvet 71,13 Lubivärv 91,8 Lubivärv 71,13 Puitparkett
Trepikojad 18,14x2=36,28 Lubivärv 197,85 Lubivärv 18,14x2=36,28 Keraamiline
plaat
Soojussõlm 36 Lubivärv 61,35 Lubivärv 36 Keraamiline
plaat
Sansõlmed 36 Lubivärv 61,35 Lubivärv 36 Keraamiline
plaat
Garderoob 36 Lubivärv 61,35 Lubivärv 36 PVC kate
Riietusruum 9,6 Lubivärv 33,72 Lubivärv 9,6 PVC kate
Dussiruum 6,7 Lubivärv 26,73 Keraamiline 6,7 Keraamiline
plaat plaat
Dispetsertalitus 36,6 Lubivärv 62,45 Lubivärv 36,6 PVC kate
WC 19,8 Lubivärv 51,63 Lubivärv 19,8 Keraamiline
plaat
Juhtide ruum 11,25 Lubivärv 35,58 Lubivärv 11,25 PVC kate
Ekspluatatsiooni- 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
osakond
Ohutu liiklemise 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
kabinet
Valveteenistuse ja 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Laopersonali ruum
Sidesõlm 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Meistri ruum 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Peamehaaniku ja - 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
energeetiku ruum
Garaazijuhataja ja 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Kolonniülema ruum
Varustus- 21 Lubivärv 49,05 Lubivärv 21 PVC kate
turustusosakond
Kaadriosakond 21 Lubivärv 49,83 Lubivärv 21 PVC kate
Koridor 147 Lubivärv 336,98 Lubivärv 147 PVC kate
II KORRUS
Konverentsisaal 71 Lubivärv 91,8 Lubivärv 71 Puitparkett
Ringide ruum 17 Lubivärv 50,07 Lubivärv 17 PVC kate
Ventilatsiooni- 36 Lubivärv 61,35 Lubivärv 36 PVC kate
kamber
Raamatupidamise 36 Lubivärv 61,35 Lubivärv 36 PVC kate
osakond
Plaaniosakond 36 Lubivärv 61,35 Lubivärv 36 PVC kate
Vastuvõturuum 17 Lubivärv 50,07 Lubivärv 17 PVC kate
Peainseneri kabinet 36,5 Lubivärv 62,45 Lubivärv 36,5 PVC kate
8
WC 21 Lubivärv 48,5 Lubivärv 21 Keraamiline
plaat
Direktori kabinet 21,5 Lubivärv 49,05 Lubivärv 21,5 PVC kate
Kabinet 21,5 Lubivärv 49,05 Lubivärv 21,5 PVC kate
Kabinet 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Kabinet 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Kabinet 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Kabinet 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Kabinet 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Kabinet 10,2 Lubivärv 33,93 Lubivärv 10,2 PVC kate
Kabinet 21,5 Lubivärv 49,05 Lubivärv 21,5 PVC kate
Puhkeruum 21,5 Lubivärv 49,83 Lubivärv 21,5 PVC kate
Koridor 93 Lubivärv 255,95 Lubivärv 93 Keraamiline
plaat
9
2. Ettevalmistustööd
2.1 Tööde kirjeldus
2.1.1 Tööprojekt
Enne tööde alustamist koostab töövõtja tööprojekti ja tööde ajakava ning esitab selle Tellijale
kinnitamiseks. Tööprojektiga tuleb lahendada olemasoleva kuivenduskraavide süsteemi korrastamine
ja täiendav veetõrje uute kraavide näol. Ära peab näitama uued ja puhastatavad kraavid, nende suund,
kalle ja nõlvsus. Samuti tuleb lahendada olemasoleva tootmishoone läheduses ja ehitusplatsi piiril
asuva olemasoleva lahtise kuivenduskraavi ümberehitamine kinniseks maaaluseks drenaazitoruks ja
ühendamine olemasoleva veeärastussüsteemiga. Tööprojektis peab olema näha ka tasandatava
ehitusplatsi lõiked ja kalded. Tööprojekt peab olema piisav kaeveloa taotlemiseks Väike-Maarja
vallalt.
2.1.2 Lammutus ja koristustööd
Olemasolev territoorium on umbes 30% ulatuses kaetud puude ning põõsastikuga, mis tellija enne
tööde algust eemaldab. Platsil leiduv ehituspraht ja vanad autorehvid tuleb utiliseerida vastavalt
kehtivale korrale. Platsil asuvad maa-alused mahutid vms. kommunikatsioonid tuleb välja kaevata ning
metall transportida vanametalli laoplatsile. Tellija tühjendab mahutid ning toimetab võimalikud ohtlikud
jäätmed lähedal asuvale Väike-Maarja ohtlike jäätmete käitluskeskusesse. Ehitusplatsilt leiduv asbesti sisaldav
isolatsioonimaterjal tuleb käsitleda vastavalt kehtivale korrale.
Kui tööde käigus ilmneb, et teostada tuleb lisatöid mida pole pakkumises ja lepingus fikseeritud tuleb lisatööde
maht ja eelarve eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Tellijaga tasub kokkulepitud transpordi, käsitus- ja
ladestuskulud jms. vastavalt esitatud dokumentatsioonile.
10
2.1.3 Üldine ettevalmistus ja kommunikatsioon
Ettevalmistustööd algavad krundi mahamärkimisega loodusesse. Seejärel hoone mahamärkimine
krundile. Enne mullatööde algust märgitakse geodeetiliste tööriistade (teodoliidi, nivelliiri, ekkeri jt.)
abil ehitis maha ja määratakse vundamendisüvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse
vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses
olemasolevate hoonete ja punase joone s.o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes.Pärast iga
hoone asendi määramist looduses märgitakse maha (tikutatakse) vundamentide teljed, mis tähistatakse
vundamendikaevikust või ­kraavist väljaspool asuval märktaral või märkpinkidel (märkraamidel).
Geodeedid märgivad maha elektritoitekaabli, vee- ja kanalisatsioonitrassi teljed. Mahamärkimine
tehtud, siis alustatakse alalise elektrikaabli paigaldamist ja alaliste trasside rajamist. Elekter saadakse
lähedal asuvast alajaamast. Vee-ja kanalisatsioonitrass ühendatakse olemasolevate trassidega. Ajutine
elekter ja vesi saadakse eelpool nimetatud kohtadest. Samal ajal, kui geodeedid märgivad hoonet
maha, alustatakse ehitusplatsi piiramist piirdeaiaga, piirdeaia tähistamist, infoviida paigaldamist. Aed
paigaldatakse ühe väravaga. Aia paigaldamisel/ümbertõstmistel tuleb tagada aial paiknevate
valvesüsteemikaablite häireteta töö. Tegevus tuleks kooskõlastada turvafirmaga G4S.
Ehitusplatsile tuuakse ka soojakud ja WC-d.
2.1.4 Mõõtmine
Kaevetööde makseartiklite mõõtühikuks on m3. Kasvupinnase korral ­ pinnase eemaldamisel
aluspinnaseni tekkinud kaeviku maht. Süvendi ja üldkaevetööde korral ­ pinnase väljakaevamisel
tekkinud kaeviku maht maapinnast kuni kaevepiirini, mis on kindlaks määratud Projektiga.
Täiendavate kaevetööde puhul on kaevepiir määratud Inseneri poolt. Kasvupinnase maht, mis on eraldi
välja kaevatud, tuleb süvendi kogu kaevise mahust maha arvestada. Ehitise vundamendi korral ­
pinnase välja kaevamisel tekkinud kaeviku maht maapinnast kuni vundamendi plaadi tasanduskihi alla.
Pinnase mõõtühikuks on ruutmeeter iga materjalikihi paksuse kohta. Geotekstiili ja geovõrgu
mõõtühikuks on m2. Geotekstiili ja geovõrgu mõõtmine toimub lepingus ettenähtud geotekstiiliga
kaetud pindala järgi. Eraldi artiklid moodustavad geotekstiilid filtreerimis- või eralduskihtides.
11
2.1.5 Pinnase koorimine
Pinnase mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd enne pinnase eemaldamist.
Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel
arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust
sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Eemaldatava pinnasekihi paksus jääb geoloogia
andmete põhjal vahemikku 0,2 ­ 1,0 m, keskmiselt 0,4 m. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt
tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Ülejääv pinnas veetakse kalluritega 2 km kaugusel
asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi
järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse.
2.1.6 Veetõrje
Eesmärk:
- Tuleb tagada, et kaevikud ja kraavid ei täituks vihma- ega lumesulamisveega.
- Vee ärajuhtimiseks rajatakse kraavide ja drenaazide süsteem või kasutatakse olemasolevaid .
- Vesi juhitakse madalamatesse kohtadesse, mis on piisavalt eemal rajatavast ja olemasolevatest
ehitistest.
Suurvee või vihmadega suureneva veehulga ärajuhtimise tagamiseks tuleb puhastada olemasolevad
kraavid ning korrastada truubid. Täiendavalt tuleb töövõtu käigus paigaldada üks uus truup.
Tagamaks transpordi liikumist territooriumil tuleb täite alla jäävad kraavid täita teise klassi
geotekstiilis oleva killustikuga 32-64 mm. Selle killustiku kihi paksus on 250 mm.
2.1.7 Töökorralduse nõuded
1) Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab Töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja
töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab Töövõtja
sobiva pinnase esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning
tihendamisel jääksid need vastavaks tingimustele, mis on määratud lepinguga.
2) Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad
hoidma. Selleks peab Töövõtja rajama Inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud,voolusängid
või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks Töövõtja poolt vee kogumiseks
12
ehitatud veekogumiskohtadesse. Äravoolud, voolusängid, dreenid ja veekogumiskohad peavad olema
ehitatud püsiehitistest eemale (eraldi). Töövõtja peab hankima, paigaldama, hooldama ja käitama
mootoreid, pumpasid, voolikuid, torusid ja teisi püsiehitise kaitsmiseks vajalikke vahendeid
ajavahemiku jooksul, mille kestuse määrab Insener. Töövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas
tekkida võivat altuhtumist. Kui uhtumine siiski aset leiab, peab Töövõtja selle koheselt likvideerima
viisil, mis rahuldab Inseneri.
3) Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele
võib toimuda ainult siis, kui pinnase paigaldamiskohas töötavad piisava tootlikkusega laotamis- ja
tihendamismasinad, mis suudavad tagada sellise töötulemuse, nagu näeb ette projekt.
4) Välja kaevatud sobivat pinnast, mis Projekti järgi ei kuulu ülejäägi hulka, ei tohi Objektilt ära
vedada, välja arvatud need juhud, kui selleks on olemas Inseneri eriluba. Kui töövõtjal on küll luba
sobivat pinnast töökorralduse huvides objektilt ära vedada, kuid kui selle tagajärjel tekib objektil
pinnase puudujääk, peab Töövõtja tekkinud puudujäägi korvama.
5) Kui kaevandamise kohas esineb sobivat ja sobimatut pinnast koos, peab Töövõtja juhul, kui Insener
ei näe ette teisiti, kaevama sobivat pinnast sobimatust pinnasest eraldi. Pinnased ei tohi omavahel
seguneda. Kui Leping ei näe ette teisiti, tuleb eraldi paigaldatavad pinnased eraldi kaevata, vältimaks
nende segunemist.
6) Töövõtja peab korraldama nii sobiva kui ka hetkel küll sobimatu, kuid sobivaks muutumist ootava
pinnase ladustamise. Ladustamiseks sobivate alade leidmine on Töövõtja ülesanne.
7) Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda
nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide
püstitamisel.
8)Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni
2m kõrgustesse või siis Inseneri poolt ette nähtud kõrgusega hunnikutesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma
tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle hunnikusse ladustamist.
Ladustamisel ei tohi hunnikuid üle koormata; ka ei tohi hunnikuid mingil muul moel koormata.
9)Kui tööde käigus avastatakse ohtlikke pinnaseid, peab Töövõtja tegema kõik endast oleneva, et
tagada selliste pinnaste ohutu käitlus ja teisaldamine, konsulteerides seejuures vastavate tervisekaitse,
keskkonna ning teiste asjasse puutuvate ametkondadega.
10)Süvendi kõrgusarvud võivad erineda ette antud projektkõrgusest ±30mm võrra. Süvendi laius telje
ja serva vahel võib erineda projektsest +10cm või ­5cm, põikkalded võivad erineda projektkalletest
kahepoolse põikkaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teedel ±0,3% võrra. Külgkraavide
13
põhja kõrgusarvud võivad erineda projekteeritud kõrgusest ±10cm ja pikikalded ±0,1% ulatuses.
11)Pinnase niiskusesisaldus peab olema lähedane tihendamiseks vajalikule optimaalsele niiskusele.
Tihendamise alguses võib niiskusesisaldus olla optimaalsest niiskusest madalam. Kui pinnas on liiga
kuiv, tuleb seda niisutada veega. Selleks segatakse vesi ühtlaselt ja hoolikalt pinnasesse. Saadud pinnas
peab olema ühtlane ja nõuetekohase niiskusastmega. Kui pinnas on liiga märg, tuleb seda õhutada seni,
kuni pinnas omandab vajaliku niiskusastme. Kui peaks tekkima olukord, kus ilmastikutingimustest
tulenevalt ei saa mõne pinnaseliigi niiskust viia nõutud tasemeni, tuleb selliste pinnaste tihendamisega
seonduvad tööd täies mahus katkestada.
12) Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli, vibrorulli ja/või mõne muu Inseneri poolt heaks
kiidetud tihendusmasinaga hoolikalt tihendada. Tihendamist alustatakse täidendi äärtest suunaga
ehitatava täidendi telje poole, kusjuures rullimisel peab rullimisjälg ulatuma vähemalt poole rulli
laiuselt üle eelneva rullimisjälje. Viraazi(de)ga lõikudel tuleb rullimist alustada täidendi madalamast
äärest suunaga täidendi kõrgema ääre poole. Tihendatavat ala tuleb rullida seni, kuni pinnas on
muutunud ühtlaselt tihedaks
14
3. Ehitus- ja montaazitööd
Ehitus- ja montaazitööde järjekord ja kestvused on kajastatud ehitusobjekti kalendergraafikus. Hoone
ehitusega alustavad montaazimehed ja abitöölised 19. aprillil 2011 a. Esimeseks tööks on
vundamenditööd, mis algab killustikaluse rajamisega, mille projektis antud sügavuse mõõdavad välja
ja märgivad ära geodeedid. Kui alused on valmis, siis montaazimehed paigaldavad kannvundamendid
ära märgitud kohtadele. Peale vundamendi montaazi hakatakse paigaldama hoone karkassiposte P1, s.t
r/b kannvundamentidele hakatakse paigaldama poste. Postid rihitakse vertikaalseks, kontrollitakse
hälbeid ja nende lubatud suurusi.
Peale karkassipostide montaazi paigaldatakse talad (eelpingeriivid). Järgneb soklipaneelide montaaz,
mis lõpeb tagasitäite tegemisega.
Enne I korruse vahelae montaazi paigaldatakse r/b sisetrepid. Enne sisetreppide paigaldamist toimub
ka kandvate trepikojaseinte ehitus (raketis, armeerimine, betoneerimine, raketise avamine). Kui
siseseinad on betoneeritud, saab alustada hoone B-C telgedele jäävate vahelaepaneelide montaaziga.
Kui trepikojaseinad on lahtirakestatud, siis paigaldatakse ka trepid. Sellele järgneb kohe ka II korruse
vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks jäävad I ja II korruse SW välisseinapaneelide
paigaldamine ja parapetipaneelide paigaldamine.
Välistreppide ja panduste ehitus toimub samaaegselt jäikusseinade ehitausega.
Peale montaazitöid alustatakse katuse ehitamisega. Samaaegselt katuse ehitamisega toimub juba ka
avatäidete montaaz. Peale avatäidete montaazi saab hoone esimesel korrusel alustada siseseinte
ehitusega. Samaaegselt seinte ehitusega alustatakse tõid elektri ja nõrkvoolusüsteemide väljaehituseks.
Kui seinad on laotud, alustatakse siseviimistlustöödega. Alustades lagede ja seinte pahteldusest-
krohvimisest, millele järgneb siis vastavalt siseviimistlustabelile ruumi lõplik viimistlus (värvimistööd,
plaatimine, parketi paigaldamine).
Siseviimistlustööde lõpuks peavad kõik eritööd (küte, ventilatsioon, vesi-kanalisatsioon, elekter ja
nõrkvool) olema lõpetatud või lõpetamisel.
Haljastustööd toimuvad paralleelselt hoone välis-ja siseviimistlusega. Parkimisplats ja sissesõidutee
kaetakse asfaltbetooniga. Tasandatakse haljasala, külvatakse muruseeme ning rajatakse kõrghaljastus.
Tööde lõpptähtajaks on määratud 26. september 2011.
15
3.1 Esitatavad nõuded
3.1.1 Elementide pinnad
Elementide sisepinnad peavad vastama klassi 2 nõuetele BY 40 järgi.
3.1.2 Praod ja vigastused
Elementide tootmisel. Ladustamisel ja transpordil tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete
painutamisest, mis võib põhjustada pragusid ja väljalööke. Tulemuseks võib olla elemendi
kasutuskõlbmatuks tunnistamine.
3.1.3 Vormi õli
Vormi õli, vaha või toote vormimisel nakkumist takistav materjal ei tohi kahjustada elementi (pinda).
Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni.
3.1.4 Vorm
Vormid peavad olema valmistatud lähtuvalt toodete seeriast vajadusel korduvkasutatavatena ja sellisest
materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse.
3.1.5 Betoonimine
Betooni valmistamisel kasutada segisteid, millega on tagatud betooni ühtlane konsistents ja värvus.
Betoonpinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. Betoon
tihendada sõltuvalt elemendi kujust ja mõõtmetest kas vormi vibreerides, sisevibraatoriga või õhukeste
elementide pindvibreerimisega.
3.1.6 Tõsteaasad ja seadmed
Kõikidel elementidel peavad olema tõsteaasad, avad või muud tõstmiseks vajalikud abinõud. Nende
paiknemine peab tagama elemendi paigaldamiseks vajaliku asendi. Tõsteaasad, mis on elemendi pinnal
ja jäävad nähtavaks, tuleb pärast elemendi lõplikku kinnitamist maha lõigata. Sellised tõsteaasad tuleb
paigaldada süvistatult nii, et mahalõikamispind oleks 20 mm betoonipinnast sügavamal ja süvend
tsementmördiga täita.
16
3.1.7 Markeering
Elementide markeerimisel peavad olema tema nähtaval pinnal näidatud tootemark, tootja, kuupäev,
partii ja mass. Iga toote kohta tuleb vastava pooltevahelise kokkuleppe korral lisada loetelu elemendi
mõõtehälvete kohta, mis peab jõudma ehitusplatsile enne toote paigaldamist. Lisaks markeeringule
peavad tootele olema kantud tootejoonisel näidatud orientatsioonimärgid.
3.1.8 Täiendavad tööd
Valujäägid, servade ebatasasused, kraadid ja külmasillad, mis on tekkinud tootmisel ja mis mõjuvad
elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb tehsas tootja poolt
kõrvaldada.
Sidemed, mis jäävad toote sisse ja on kaetud betooniga, tuleb tootmise käigus enne paigaldamist
puhastada.
Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms vastavalt
nõuetele ­ värvida/kruntida vastavalt joonistel esitatule.
17
3.2 Nõuded materjalidele
Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele,
eeskirjadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.
Betooni liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2002 ,,Betoon. Osa 1.
Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus". Betooni konsistents ja tihendamismeetod tuleb
valida selliselt, et elemendi kvaliteet on tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine
viidud miinimumini.
Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab
olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistega esitatule. Erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema
fikseeritud betoonitööde päevikus.
Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega
minimaliseeritud. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate
nõuete täitmise. Täitematerjalid peavad vastama EVS-EN ja 206-1:2002 ja EVS-EN 12620:2005
nõuetele.
Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle pH > 4,0.
Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi
moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti.
3.2.1 Sarrus
Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab
paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni
tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Sarruse fikseerimine tuleb
kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud.
Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude
pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses.
3.2.2 Raketis
Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja
paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate nõuete täitmine.
Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist projektis ette nähtud viisil ja
kvaliteediklassi kohaselt.
18
4. Elementide paigaldus
4.1 Tööde teostamisprojekt
Montaazitööde ettevõte koostab võimalikult varakult enne ehitustööde algust tööde teostamise
projekti. Tööde teostamise projekt peab arvesse võtma konstruktsiooniosa ja elementide projekteerija
ning toodete valmistaja poolt antud juhiseid ja nõudeid, mis puudutavad ehitse tugevust, stabiilsust ja
ühendussõlmede kandevõimet ehituse erinevates staadiumides. Tööde teostamise projekt peab
kajastama kõiki ehitamisega seotud probleeme ­ muuhulgas ehitusaegseid juurdesõiduteid, kraanade
mõõtmeid, toodete ajutisi laoplatse ja alasid, mis on montaazi ajal teiste tööde jaoks suletud. Samuti
montaazi ajagraafikut.
4.2 Paigaldamine
Elementide (postide, riivide ja seinapaneelide) paigaldustäpsus ja tolerantsid peavad vastama EVS-
ENV 13670-1:2003 klass 1 nõuetele, kui joonistel pole nõutud teisiti. Toodete paigaldamisel tuleb
arvestada, et ei tekiks elementide ja paigaldamise hälvete kuhjumist (summeerumist).
Enne paigaldustööde algust tuleb kontrollida kohapeal valatud konstruktsiooniosade mõõtmeid ja
kõrgusmärke. Elementide paigaldusmeetod peab olema valitud selliselt, et see ei halvendaks toodete ja
materjalide kvaliteeti ja väljanägemist. Elementide minimaalselt vajalik toetuspikkus peab olema
tagatud tingimusteta.
Tooted tuleb kinnitada ja toestada selliselt, et nihkejõudude või tuule mõjul ei kukuks nad ümber ega
alla. Seinaelementide rihtimis- ja toetusvardad tuleb paigaldada ainult ühelt poolt. Nende kinnitused
peavad vastu võtma kõik surve- ja nihkejõud ilma toote stabiilsusele ohtu tekitamata. Vuugid ja muud
ühendused välispindadel tuleb teha keskkonnatingimustele vastava betooniga. Tingituna toodete,
seadmete ja ehitusmehhanismide ümber- või allakukkumise ohust tuleb märgistada ja eraldada piisava
suurusega ohutsoon nii hoone siseselt kui ka selle ümbruses, kaasa arvatud juurdesõiduteed ja platsid,
kus kõrvaliste isikute viibimine ja muude tööde tegemine on keelatud.
4.3 Vuukimine
Elementide vuugid tuleb monolitiseerida korruste kaupa või tsoonide kaupa nii, nagu tööde teostamise
projektiga on ette nähtud. Enne monoliitimise alustamist peavad ühendatavad pinnad olema puhastatud
ehitusprahist, mustusest, lumest jms.
19
4.4 Välisvuukide tihendamine
Välisseinte vuukide tihendamiseks (veetihedaks tegemisel) kasutatakse ühekomponentset, projekteerija
poolt heakskiidetud mastiksit koos poorse alusköie või ­lindiga, mille läbimõõt on kooskõlas vuugi
laiusega. Mastiksi värvitoon sõltub hoone fassaadivärvist. Paneelide vuugid projekteeritakse ja
vuugitakse vastavalt RT 82-10527 ,,Kivimaterjalidest paneelifassaadide vuugid" juhistele, vuugi laius
on 20 mm. Vuukimiseks tuleb kasutada elastseid vuugisegusid. Vuukimiseks sobivate vuugisegude
kvaliteedi ja kasutusomadused on toodud RT 28-10528 ,,Elastsed vuugisegud". Vuugisegule
toetuspinna andmiseks kasutatakse vuugilinte. Parema nakke saavutamiseks vuugitavad pinnad
krunditakse. Vuugitavad pinnad peavad olema puhtad, liikumatud, tasased ja piisavalt kuivad. Liiga
kitsad vuugid laiendatakse vastavalt valitud materjalide elastsusomadustele
4.5 Välisseinapaneelid
Väliseinapaneelid koosnevad kolmest kihist:
betoonist väliskoor, paksusega 80 mm
soojustus, paksusega 140 mm
betoonist sisekoor, paksusega 180 mm
Sise- ja väliskoore pinnaviimistlus tehakse vastavalt arhitektuuriprojektile. Nähtavale jäävad servad
faasitakse 10x10 mm. Seinapaneelid on ennastkandvad. Seinapaneelid ühendatakse postide külge
poltidega.
4.6 Õõnespaneelid
Kasutatakse õõnespaneele paksusega 220 mm. Paneelid ühendatakse omavahel vuukide armeerimise ja
ringsarrusega ühtseks horisontaalsuunaliselt töötavaks tervikuks. Sarruse ankurdamiseks nähakse
vajadusel ette teha paneelidesse väljalõikeid. Vuugid monolitiseeritakse. Pingevardad projekteeritakse
valmistaja tehases selliselt, et eeltõusud oleks võimalikult väikesed. Paneelidele tehakse pealevalu
toepiirkonnas. Pealevalu armeeritakse vastavalt arvutustele. Õõnespaneelide õõntes peavad olema
korgid, mille paigaldussügavus võrdub arvutusliku toepikkusega. Tehases tuleb paneeliõõntesse teha
avad võimaliku sadevee väljajuhtimiseks. Avad peavad olema ainult alapinnas, igas õõnes ja mitte
kaugemal kui 500 mm paneeli otsast.
20
5. Täiendavad tööd ja vastuvõtmine
5.1 Elementide viimistlemine ja soojustuse paigaldamine
Elementide monteerija paigaldab ja kinnitab ka täiendava soojustuse kohtades, kus see on ette nähtud,
ja viimistleb pinnad kas montaazi käigus või hiljem.
5.2 Tõste-ja paigalduselementide eemaldamine
Tööde lõppedes lõigatakse kõik välispinnal olevad tõsteaasad ja konksud pinnast sügavamalt maha
ning süvendid täidetakse tsementmördiga. Vajadusel spetsiaalse remondiseguga. Täidetud alad peavad
tugevusomadustelt ja väljanägemiselt olema ümbritseva pinnaga sarnased. Samuti tuleb täita tõsteavad
ja viimistleda eeltooduga analoogselt.
5. 3 Vastuvõtmine
Montaazitööd võetakse vastu antud töölõigu täieliku lõpetamise järel. Vastuvõtuakt katab nii
paigaldatud tooted kui ka montaazitööd.
21
6. Töömahtude ja -mahukuse arvutus
JRK. NORM. KOKKU
TÖÖ NIMETUS ÜHIK MAHT TÖÖLISI PÄEVAD
NR. IN. TUNDI IN. TUNDI
ETTEVALMISTUSTÖÖD
1 Krundi mahamärkimine ha 11,85 16 189,6 2 2
2 Krundi ajutine piiramine ja värava paigaldamine jm 684 0,1 68,4 4 2
3 Reklaamid, viidad, liiklusmärgid, valgustuspostid tk 16 2,4 38,4 4 1
4 Ajutiste sissepääsuteede ja laoplatsi rajamine m2 2100 0,09 189 6 4
5 Hoone mahamärkimine ha 0,0640 16 1,02 2 1
6 Soojakute, WC jt. Konteinerite paigaldus tk 12 21 252 6 2
7 Side, elekter(ajutine) jm 800 0,1 80 2 5
8 Veetrassi rajamine(ajutine) jm 45 1 45 2 2
9 Taimestiku kaitse h 30 1 30 2 2
MULLATÖÖD
10 Geodeetilised tööd ha 0,0640 - - 2 *
11 Kasvupinnase eemaldamine m3 555 0,1 55,5 2 2
12 Süvendi kaevamine ekskavaatoriga m3 1915 0,1 191,5 2 2
13 Pinnase äravedu m3 1500 0,1 150 5 5
14 Käsitsi järelkaevamine m3 25 1,8 45 4 2
15 Kaeviku põhja tasandamine m2 878 0,3 263,4 6 6
16 Pinnase tagasitäide rataslaaduriga m3 126 0,3 37,8 1 2
VUNDAMENT JA ALUSPÕRAND
17 Tihendatud killustikaluse rajamine m3 38 0,7 26,6 4 1
18 Kannvundamentide asukoha mahamärkimine ha 0,0640 16 1,02 2 1
19 Kannvundamentide montaaz m3 16,1 7,8 125,58 5 2
20 Vundamendi horisontaalne hüdroisolatsioon m2 576 0,1 57,6 6 1
21 Killustikust täide m3 139,2 0,7 97,44 6 2
22 Kergkruusast täide m3 201,6 1 201,6 6 2
23 EPS soojustus 2x50 mm m2 640 0,1 64 6 2
24 Põranda hüdroisolatsioon m2 640 0,1 64 6 2
25 Põranda armeerimine m2 - - - 6 3
26 Armeeritud betoonpõranda valamine 80mm m3 47,2 2 94,4 6 1
KARKASS JA MONTEERITAVAD ELEMENDID
26 Postide montaaz tk 33 4,8 158,4 3 2
27 Soklipaneelide montaaz m2 100,8 0,05 5,04 3 1
28 Talade montaaz tk 56 4,6 257,6 4 1
31 Jäikusseinte ehitus m3 9,72 0,9 8,75 3 4
33 Sisetrepi montaaz tk 2 12,4 24,8 2 1
34 I korruse õõnespaneelide TAM-22 montaaz monolitiseerimisega m2 503 0,45 226,35 2 2
35 II korruse õõnespaneelide TAM 22 montaaz (katuslagi) m2 533 0,45 239,85 2 2
22
36 Välistreppide ja panduse raketise ehitus m2 8 2,1 16,8 2 3
40 I korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 17,95 2 2
41 II korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 17,95 2 2
42 Parapetipaneelide montaaz m2 142 0,05 7,1 2 1
KATUSETÖÖD
43 Aurutõkke paigaldus (polüetüleenkile) m2 624 - - 4 1
44 Soojustuse paigaldus m2 624 0,3 187,2 4 2
45 Kergkruus kallete andmiseks m3 125 0,5 62,5 4 2
46 Soojustamine (jäik mineraalvillaplaat) m2 624 0,3 187,2 4 2
47 2 x SBS katusekatte paigaldus m2 685 0,2 137 4 5
48 Parapetiplekkide paigaldus koos alusprussidega jm 123 0,5 61,5 2 2
PÕRANDAD
49 Armeerimistööd T 4 36 144 4 5
50 Põrandate tasandusvalu m3 37,44 0,9 33,7 3 1
AVATÄITED
51 Aknaplokkide paigaldamine m2 175 2,5 437,5 6 9
52 Aknaplekkide paigaldamine jm 154 0,5 77 2 5
53 Välisuste paigaldamine tk 4 7 28 2 1
54 Siseuste paigaldamine tk 36 5,2 187,2 4 6
VÄLISVIIMISTLUS
55 Välistreppide katmine pesubetooniga m2 12 1,6 19,2 2 1
56 Roostevabast terasest trepipiirete paigaldamine jm 12 0,6 7,2 2 1
57 Tuletõrjeredeli paigaldamine tk 1 16 16 2 1
58 Tiheda puittara ehitamine m2 507,6 2,2 1116,72 6 15
59 Sõiduvärava ehitamine koos postide paigaldamisega m2 12 1,6 19,2 2 2
60 Jalgväravate ehitamine m2 9 2,8 25,2 2 2
61 Majanumbri paigaldamine tk 1 0,3 0,3 1 1
SISEVIIMISTLUS
62 Poorbetoonplokkidest Siporex vaheseinte ehitus m2 932 2 1864 8 15
63 Aknalaudade paigaldamine jm 154 0,3 46,2 2 3
64 Dussiruumi ehitustööd tk 1 7 7 1 8
65 Treppide viimistlemine betoonilakiga m2 38 0,2 7,6 1 1
66 Aknapalede viimistlemine m2 46,8 0,6 28,08 2 2
Lagede pahteldamine
67 1.korrus m2 580 0,6 348 4 11
68 2.korrus m2 580 0,6 348 4 11
Siseseinte krohvimine
69 1. korrus m2 1186 0,6 711,6 6 15
70 2.korrus m2 1386 0,6 831,6 6 17
Lagede värvimine
23
71 1. korrus m2 580 0,6 348 4 8
72 2. korrus m2 580 0,6 348 4 7,25
Siseseinte värvimine
73 1. korrus m2 1186 0,6 711,6 4 15
74 2. korrus m2 1386 0,6 831,6 4 17
Põrandakatete paigaldamine
75 Kontoriruumide põrandakatete paigaldamine m2 595 0,7 416,5 6 9
76 Koridoride ja trepikodade keraamilisest plaadist põrndakatted m2 369 1,3 479,7 4 15
VEEVARUSTUS, KÜTE, KANALISATSIOON, VENTILATSIOON
77 Elektrivarustus, kilp, valgustus jm/tk 0
78 Side, signalisatsioon, telefon jm 0
79 Ventilatsioon jm 0
80 Jahutus jm 0
81 Kanalisatsioon jm 0
82 Veevarustus jm 0
83 Küte jm 0
84 Sprinkler jm 0
TEED JA PLATSID
85 Äärekivide paigaldamine jm 202 0,3 60,6 2 4
86 Aluspinnase tihendamine m2 2031 0,2 406,2 4 2
87 Autoparkla asfalteerimine m2 1896 0,05 94,8 4 2
88 Sissesõidutee asfalteerimine m2 141 0,05 7,05 4 1
89 Teede ja platside katmine betoonkividega m2 12 0,8 9,6 1 2
HALJASTUS
90 Haljastatava maa-ala puhastamine prügist m2 9328 0,1 932,8 4 2
91 Krundi tasandamine m3 650 0,3 195 4 4
92 Muru külvamine ilma kasvumulla lisamiseta m2 9328 0,1 932,8 2 2
93 Muru rullimine pärast külvi m2 9328 0,1 932,8 2 2
94 Mägimännistiku istutamine tk 15 4 60 2 4
95 Lehtpuuistikute istutamine tk 26 3 78 2 5
96 Puude ümbrisrestid koos killustiku ja katteriidega tk 31 7 217 4 7
* Geodeetilised tööd toimuvad kogu mullatööde ja vundamenditööde vältel.
24
7. Tööde teostamise meetod
Ehitusobjekti juhitakse projektijuhtimise lepingu alusel peatöövõtu meetodil ``võtmed kätte`` tasemel.
Peatöövõtja kohustuseks on ehituse organiseerimine, tarnelepingute sõlmimine ja tehtud tööde
kontrollimine.
Alltöövõtjatena kasutatakse peatöövõtja erinevaid pikaajalisi partnereid, kes on kindlale alale
spetsialiseerunud.
Ehituse tellijale annab garantii, mis hõlmab kõikide teostatud tööde kvaliteeti peatöövõtja. Peatöövõtja
omakorda delegeerib garantii ja tööde kvaliteedinõuded edasi oma alltöövõtjatele.
Omanikujärelevalvet teostab tellija poolne järelevalve organisatsioon. Ehitamise käigus kontrollib
kvaliteeti platsil objektijuht, kes lahendab kõik jooksvad probleemid ja küsimused. Vajadusel sekkub
ka omanikujärelevalve.
Kõik tehnoloogilised või materjalidega seotud küsimused lahendatakse jooksvalt vastavalt alltöövõtja
ja peatöövõtja vahelisele kokkuleppele või iganädalasel ehitusplatsi üldkoosolekul. Esindatud peab
olema iga hetkel kehtivat lepingut omav firma ja nädala jooksul tööd alustav firma. Tellija ja ehitaja
vahelised probleemid lahendatakse avalikul koosolekul, kus osalevad peale tellija ja ehitaja esindajate
ka projekteerija esindaja ja omanikujärelevalve. Koosolekute ajad kooskõlastatakse eelnevalt kõigi
osapooltega.
Ehitusjärgselt vastutab tellija ees kahe aastase garantiiajaga peatöövõtja. Samasugune alluvuskord
kehtib ka alltöövõtjal peatöövõtja ees. Garantiiperiood lõpeb kahe aasta möödudes peale objekti
üleandmist.
25
8.Konstruktsioonide, materjalide ja seadmete hanked
Kõik materjalid ja konstruktsioonid saabuvad ehitusplatsile võimalikult kõrges valmidusastmes
vastavalt materjalide saabumise graafikule. Materjalide saabumise graafikut korrigeeritakse ja
täpsustatakse ehitusplatsi üldkoosolekul ja ka vajadusel jooksvalt, arvestades ehitustegevuse tegelikku
kulgu.
Kõikide suuremahuliste valmisdetailide nagu kannvundamentide, karkassielementide (postid, talad),
vahelaepaneelide, trepielementide ning välisseina- ja soklipaneelide montaaz toimub ratastelt ning
saabuvad platsile vahetult enne nende paigaldamist.
Põhimaterjalid, tõsteseadmed, ja transpordi organiseerib peatöövõtja. Alltöövõtja hangib abimaterjalid,
kooskõlastades materjali tüübi ja margi peatöövõtjaga, kes omakorda kooskõlastab need tellijaga
esitades vajaliku kehtiva dokumentatsiooni (sertifikaadid, vastavusdeklaratsioonid, kasutusjuhendid
ning hooldusjuhendid).
8.1 Toodangu väljastamine
8.1.1 Ladustamine tehases ja transport
Elementide tootja on vastutav materjalide, valmistoodangu ja muu varustuse eest, mis kuuluvad tema
poolt valmistatava või tarnitava kauba hulka senikaua, kuni need on ehitusplatsil pretensioonideta
vastuvõetud. Vaja on ette näha abinõud, mis kaitseksid elemente määrdumise ja vihma eest
transportimise ja paigaldamise ajal ning väldiks mineraalvilla märgumist. Elementide tugevus ja
kinnitused peavad tagama ohutuse nii transportimisel ja ladustamisel kui ka paigaldamisel. Erilist
tähelepanu tuleb osutada toodangu virnastamsel püsivusele, ilmastiku mõju eest kaitsmisele,
alustugede horisontaalsusele ja sellele, et toodetest väljaulatuvad vardad või aasad ei läbistaks
kattekilet (presenti vms).
8.1.2 Montaaziplaan
Elementide paigaldaja koostab montaazi plaani ja graafiku kooskõlastatult toodete valmistajaga
selliselt, et valmistoodang saabuks ehitusplatsile vastavalt paigaldusgraafikule. Montaazi ajagraafik
peab olema kooskõlas ehituse üldise graafikuga. Lõplik tööde teostamise projekt peab olema
vastavuses ehitusosa projektiga ja konstruktsioonide projekteerija poolt kooskõlastatud. Enne montaazi
algust tuleb veenduda, et tööde teostaja on tutvunud tööde teostamise projektiga ja omab piisavalt
kogemust antud tööde tegemiseks.
26
8.1.3 Toodete vastuvõtt ehitusplatsil
Elementide paigaldaja ja ehitusjärelevalve kontrollivad kõiki ehitusplatsile saabuvaid tooteid. Lõplik
toote heakskiit võib toimuda samaaegselt paigaldustööde hindamisega. Toodete kontroll on visuaalne
veendumaks, et pinnad vastavad projektile ja nähtavad vigastused puuduvad. Juhul, kui toode ei vasta
kirjaliku kokkuleppe ja/või projekti nõuetele, ei tohi seda paigaldada ilma tellija nõusolekuta.
Avastused puuduste kõrvaldamine kuulub toote valmistaja ülesannete hulka. Paranduste tegemiseks
peab olema esitada kasutatava meetodi kirjeldus ja tellija luba.
8.1.4 Käsitlemine ja paigaldamise juhised
Elemanetide tootja annab paigaldustööde teostamise projekti koostamiseks ehitajale vajalikud juhised
toodete käsitlemiseks, tõstmiseks ja võimalikeks ajutisteks toetamisteks.
27
8.2 Materjali tarnete tähtajad ja kogused
JRK.
MATERJAL ÜHIK KOGUS KUUPÄEV TÖÖ
NR.
1 Elektrikaabel jm 800 25.04.2011 ajutise elektri saamiseks platsile
2 Soojakud, WC-d, konteinerid tk 12 27-28.04.2011 Paigaldamine platsile
3 Veetorud jm 45 25.04.2011 Ajutise veevarustuse saamiseks platsile
4 Drenaazitorud, kaevud jm/tk 98/5 25.04.2011 Ehitusplatsi kuivendamine
5 Killustik m3 38 28.04-02.05.2011 Aluspinnase rajamine
6 Kannvundamendid m3 16,1 20-23.05.2011 Vundamendi montaaz
7 Karkassipostid tk 33 24.05.2011 Postide montaaz
8 Lõugtalad tk 56 26.05.2011 Talade montaaz
9 Kergkruus aluspõrandale m3 202 26.05.2011 Aluspõranda ehitus
10 Soklipaneelid m2 100,8 27.05.2011 Soklipaneelide montaaz
11 EPS 50 mm m2 640 30.05.2011 1.korruse põranda alune soojustus
12 I korruse õõnespaneelid m2 503 30.05.2011 Vahelaepaneelide montaaz
13 Hüdroisolatsioon m2 576 31.03.2011 Vundamendi hüdroisolatsioon
14 Sisetrepid tk 2 01.06.2011 Sisetreppide montaaz
15 Armatuur T * 02.06.2011 Põranda/jäikusseinte ehitus
16 II korruse õõnespaneelid m2 533 02.06.2011 Vahelaepaneelide montaaz
17 Raketisekilbid m2 90 06.06.2011 Jäikusseinte ehitus
18 SW välisseinapaneelid m2 718 6-9.06.2011 Välisseinapaneelide montaaz
19 Betoon m3 47,2 08.06.2011 Betoneerimine(põrand/jäikusseinad)
20 Parapetipaneelid m2 142 10.06.2011 Välisseinapaneelide montaaz
21 Aurutõke m2 624 10.06.2011 Katuse ehitamine
22 Välisuksed tk 4 13.06.2011 Välisuste paigaldamine
23 Aknad tk 64 13-23.06.2011 Akende paigaldamine
24 Soojustus (jäik mineraalvill) m2 624 14-15.06.2011 Katuse ehitamine
25 Aknalauad jm 154 16-17.06.2011 Aknalaudade paigaldamine
26 Kergkruus katusele m3 125 16-17.06.2011 Katuse ehitamine
27 Betoon m3 37,44 17.06.2011 2 korruse tasandusvalu
28 Poorbetoonplokid Siporex m2 932 20.06-8.07.2011 Siseseinte ehitus
29 Killustik m3 800 20-21.06.2011 Teede ja platside ehitus
30 SBS katusekate m2 685 20.06.2011 Katusekatte paigaldamine
31 Äärekivid jm 202 21.06.2011 Teede ja platside ehitus
32 Betoonkivid m2 12 21.06.2011 Teede ja platside ehitus
33 Aknaplekid jm 154 24.06.2011 Aknaplekkide paigaldamine
34 Parapetiplekid, prussid jm 123 27-28.06.2011 Parapetiplakkide paigaldamine
35 Välistreppide viimistlusmaterjal m2 12 27.06.2011 Välistreppide katmine pesubetooniga
36 Asfaltbetoon m3 204 28-30.06.2011 Teede ja platside ehitus
37 Trepipiirded jm 12 01.07.2011 Trepipiirete paigaldamine
38 Puittara materjal m2 508 4-8.07.2011 Tiheda puittara ehitamine
28
39 Puude istikud tk 31 4-8.07.2011 Puude istutamine
40 Muruseeme kg 50 04.07.2011 Muruseemne külvamine
41 Majanumber tk 1 04.07.2011 Majanubmri paigaldamine
42 Siseuksed tk 36 11-18.07.2011 Siseuste paigaldamine
43 Dussiruumi ehitusmaterjalid tk 1 11-20.07.2011 Dussiruumi ehitus
44 Valmispahtel kg 700 11-25.07.2011 Lagede pahteldamine
45 Puude ümbrisrestid tk 31 11-14.07.2011 Ümbrisrestide paigaldamine
46 Tuletõrjeredel tk 1 13.07.2011 Tuletõrjeredeli paigaldamine
47 Krohvisegu kg 5144 26.07-17.08.2011 Siseseinte krohvimine
48 Seina ja laevärvid l 1060 26.07-29.08.2011 Värvimistööd
49 Betoonilakk l 10 05.09.2011 Sisetreppide lakkimine
50 Põrandakattematerjalid+liistud m2 1024 6-26.09.2011 Põrandakatete paigaldamine
29
9.Materiaalsete ja energeetiliste ressursside vajadus
9.1 Raha vood
Maksmine toimub tehtud tööde aktide alusel, kuid mitte harvem kui iga kahe nädala tagant, et raha
liiguks ja et ehitaja saaks arveid tasuda õigeaegselt. Selle aluseks on koostatud orienteeruv materjali
tarnegraafik ja vastavalt tarnelepingule peab tellija maksma tehtud töö eest õigeaegselt, et ei tekiks
ehitusajal raskusi tarnelepingus määratud maksete tegemise tähtajast kinnipidamisi.
9.2 Vee vajadus
Soojakud on varustatud ajutise vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Objektil kasutatav vesi jagatakse
kolmeks suureks osaks: tootmisvesi; majandus- ja olmevesi; tulekustutusvesi.
Kuluallikas Liitrit/sekundis
Tootmisvesi 0,1 l/s
Majandus- ja olmevesi 0,35 l/s
Tuletõrjevesi 10 l/s
Kokku: 10,45 l/s
Ajutise torustiku arvutus.
Peatoru vajalik läbimõõt:
D=4*q*1000/(*v)= 4*10,45*1000/( *1,5)= 88,70 mm
Kus:
q ­ arvutuslik veekulu
v ­ vee liikumise kiirus torudes (1,5 l/s)
D ­ toru läbimõõt (mm)
Valin toru läbimõõduga 100 mm
Kuna sooja vett toodetakse elektriboileriga, siis ei ole vaja soojavee arvutust teha.
30
9.3 Elektrienergia vajadus
Elektrienergia vajaduse leian kõikide objektil üheaegselt toimuvate tehnoloogiliste protsesside ja
valguspunktide summana.
Võimsus
Jrk. nr. Seadmete nimetus Arv Summa KW
KW
1 Keevitusaparaat 1 5 5
2 Nuivibraator 1 0,8 0,8
3 Elektridrell 3 0,6 1,8
4 Metallilõikur 3 1,5 4,5
5 Akudrellid 10 0,06 0,6
6 Piikvasar 1 1,5 1,5
7 Armatuuriväänaja 1 4 4
Kokku (Pt) 18,2
Olme ja valve Võimsus
Jrk. nr. Kogus/MÜ Summa KW
valgustus KW
1 Objekti valgustus 11 0,5 5,5
2 Tööliste soojak 60 0,05 3
Kokku (Pv) 8,5
P= Pt+Pv = 18,2+8,5=26,7 kW
Pa=1,05*(0,15*18,2/0,8+1*8,5)=12,5 KW
I= 12,5/1,73*400*0,8)= 22,5
Ip= 22500/380= 59~60A
Valin peakaitsme suuruseks 61A
31
9.4 Tööjõud
Töötajate valiku kriteeriumideks on töökogemus ja pädevus, nõutav haridus, vajalik keelteoskus ja
isikuomadused. Jätkuva parendamise eelduseks on iga töötaja soov täiendada oma oskusi ja tõsta
kvalifikatsiooni.
Inimeste kaasamisel hinnatakse nende võimeid, selgitatakse arendus- ja koolitusvajadused, koostatakse
koolitusplaanid ning hinnatakse koolitustulemusi.
Ehitustööliste vajadust kajastab tööjõuvajaduse graafik. Maksimaalne tööliste vajadus on 24 meest,
minimaalne aga 2.
Keskmine tööliste vajadus on 10 meest päevas.
Juhtivaid töötajaid on kogu ehituse vältel 7: projektijuht, objketijuht, objektiinsener, 3 töödejuhatajat ja
sekretär. Juhtivtöötajatel on objektil olemas kontor. Objektil ei viibi neist sekretär.
9.5 Side ­ telefon, internet
Peatöövõtja tellib teenusepakkujalt telefoni- ja internetiühenduse.
9.6 Ajutiste abihoonete vajadus
Jrk. Nimetus Normpind ühele Töötajate arv Vajalik pind m2
nr. töötajale m2
1. Kontor 3 6 1 soojak
2. Riietusruum 1,6 24 2 soojakut
3. Dussiruum Pind ühe dussi 31 1 soojak
kohta, mis
teenindab10 inimest
4. Kuivatusruum 0,8 24 1 soojak
5. Puhkeruum 1,6 24 2 soojakut
6. Materjaliladu - - 1 soojak
7. Välikäimla 1 koht 8 inimese 31 4 tk
kohta
*1 soojak on 20 m2
Soojakuid on platsil kokku 9
32
10. Ehitusmasinate ja transpordivahendite vajadus
Ehitusmasinate ja transpordivahendite valik on kajastatud ehitusmasinate vajaduse graafikus.
Põhiehitusmaterjalid tarnitakse ehitusobjektile tarnijapoolse transpordiga vastavalt tarnelepingule ja
neid mehhanisme ei ole kajastatud graafikus. Ehitusplatsil töötavatele ehitusmasinatele tagatakse öine
valve valvuriruumi lähistel.
Ehitusmasinate ja transpordivahendite vajadus:
Jrk. nr. Masina nimetus Mark Arv tk. Märkused
1. Autokraana LTM 1040 2.1 1 AS Raktoom
montaazitöödeks (www.raktoom.ee)
2. Buldooser Komatsu D65 PX 24T 1 AS Raktoom
3. Kallur MAN (poolhaagis 24 t.) 3 AS Raktoom
4. Käärtõstuk UpRight LX 1 Cramo
5. Kopplaadur New Holland 1 AS Raktoom
LB 115B - 4PS
6. Ekskavaator Volvo EC180B 1 AS Raktoom
7. Rataslaadur Bobcat 1 AS Raktoom
8. Elementide veokid - E-betoonelement; Tartu
Maja Betoontooted AS;
(hind sisaldub elementide
hinnas)
9. Armatuuri lõikur - 1 400V; Cramo
10. Armatuuri painutuspink - 1 Kuni 20 mm; 230V/400V;
Cramo
33
11. Kvaliteedi juhtimise süsteem
Tehtud tööde kvaliteet peab vastama järgmistele nõuetele, kui tellijaga ei ole kokku lepitud teisiti:
1. Maa RYL 2000
2. Tarindi RYL 2000
3. Viimistlus RYL 2000
4. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 I ja II
Tellija ees vastutab tööde eest peatöövõtja.
Ehitusmaterjalide kvaliteedi eest vastutab materjalide tootja või materjalide tarnija. Ehitusmaterjalide
sertifikaatide kogumise ja süstematiseeritult arhiveerimise eest vastutab peatöövõtja (objektijuht).
Alltöövõtja on kohustatud oma materjalide sertifikaadid peatöövõtjale üle andma enne materjali
saabumist ehitusplatsile, et neid oleks võimalik kooskõlastada tellijaga.
Ostutoimingud Valmistaja peab tagama, et ostetud toode vastab spetsifikatsioonidele. Komponentide
tarnijate valikul tuleb kindlustada, et nad lisaks spetsifikatsioonide tingimustele täidaks ka
kvaliteeditingimused. Valmistaja peab pidama heakskiidetud tarnijate loetelu.
Ostuinfo: Ostudokumendid peavad selgesti kirjeldama tellitud toodet. Siia kuulub: nimetus, tüüp,
tooteklass, mudel, parameetriklassid ja muu oluline info. Jooniste , valmistamistingimuste,
testimistingimuste ja muu tehnilise info kehtiv versioon on samuti tähtis.
Kui leping näeb ette, tuleb valmistajal tõendada ostjale, et ostetud toode vastab spetsifikatsioonidele.
Tõendamist saab korraldada valmistajatehases. Valmistaja antud tõend ei vabasta ostjat kohustusest
tarnida oma kliendile heakskiidetud toode. Teatud juhtudel tuleb valmistajal luua ja hoida
tehnoloogilist dokumentatsiooni, mille põhjal saab ostja toodet tunnistada vastavaks
joonistele,spetsifikatsioonidele ja muudele dokumentidele kõigis tootmise, tarnimise ja paigalduse
etappides. Lõppkontrollimiste ja testide tulemused, kvaliteediparameetrid ja valmistamismeetodid
tuleb dokumenteerida ja nad peavad näitama, et testide tulemused täidavad nõudmiste taset.
Valmistaja peab testide ja katsetuste tulemusi alles hoidma vastavalt heakskiidutingimustele.
Valmistaja peab valvama ja kalibreerima oma testimiseks kasutatavaid mõõtevahendeid.
Kalibreerimismeetodite ja seadmete kohta tuleb hoida kausta.
Toodete parandamise kohta peavad olema selged juhised.
34
Ladustamisel tuleb jälgida, et kasutatakse transpordimeetodeid, mis välistavad toote vigastamist ja
rikkumist. Ladustamistingimused peavad olema turvalised.
Valmistaja peab hoolt kandma pakkimise, markeerimisprotsesside ja nendel kasutatavate materjalide
eest. Kõiki tooteid, tuleb markeerida, kaitsta, ja hoida eraldi alates nende vastuvõtmisest kuni hetkeni,
mil valmistaja vastutus lõpeb. Lepingus määratud juhtudel jätkub vastutus kuni toote üleandmiseni
sihtkohas.
Valmistaja peab looma koolitusprogrammid ja koolitama personali, kelle tööst sõltub kvaliteet.
Eri töid tegevad isikud peavad olema pädevad. Koolituse kohta peavad olema dokumendid
11.1 Kvaliteedi kontroll
11.1.1 Kontrolliviisid
Tootja peab esitama kasutatud materjalide katsetamise tulemused vastavalt tellija ja /või vastava
ametkonna nõudmisele ja informeerima tellijat tulemustest. Tellija soovil esitab tootja ametlikud
katsete tulemused ja arvutused lõpptoodangu kõlblikkuse (tugevus, külmakindlus vms) kohta. Tellijal
on õigus mõõta kaudselt (toodet purustamata) valmistoodangu sarruse kaitsekihti pisteliselt
elementidel, mis peavad olema ilmastikukindlad. Eriti vastutusrikaste konstruktsioonielementide korral
võib ette näha reeglistiku valmistoodangust proovitükkide võtmiseks vastavuse kontrolliks. Proovide
võtmise koht, viis ja proovikeha suurus määratakse koostöös projekteerija ja tellijaga. Proovide
võtmise ning toote taastamis- ja katsetamiskulud peavad olema lepingus ette nähtud. Tooteid, mis ei
vasta jooniste või ehituskirjelduse nõuetele, tohib kasutada ainult tellija ja projekteerija kirjalikul
nõusolekul.
11.1.2 Tootmise arvestuse süsteem
Elementide tootja peab pidama süsteemset kirjalikku arvestust toomise ja kasutatud materjalide kohta.
Arvestuse säilitamise aeg ja kord sätestatakse tootmisohje juhistes. Süsteem annab võimaluse
vajadusel tuvastada konkreetsete toodete valmistamisel kasutatud materjalide omadusi ja
valmistamistingimusi.
35
11.1.3 Kontoll tehases
Tehases tuleb teha kõik vajalikud mõõtmised veendumaks toodangu vastavuses projektsetele nõuetele
ja säilitada mõõtmisandmed garantiiaja lõpuni.
Enne tootmise alustamist tuleb valmistada tootenäidised vastavalt projkteerija valikule: õõnespaneel,
välisseina element, karkassipost, karkassiriiv. Näidiselement valmistatakse igale kokkulepitud
tooteliigile ja seda kasutatakse etalonina, et võrrelda edaspidise toodangu pinnaviimistluse ja muude
omaduste püsimist kokkulepitud tasemel. Juhul, kui toode ei vasta mingite omaduste poolest näidisele,
võib seda kasutada ainult ehituse järelevalve kirjalikul loal.
36
12. Töö- ja tuleohutuse abinõud. Objekti valve
12.1 Üldist
Alltöövõtjad kohustuvad järgima ja peatöövõtja kohustub kontrollima ,,Töötervishoiu ja tööohutuse
nõudeid ehituses" (Vabariigi valitsuse määrus nr. 322 18.12.03) täitmist ehitusplatsil ja selle vahetus
läheduses.
Tellija informeerib vähemalt 3 päeva enne ehitustööde algust tööinspektsiooni ja kohalikku
omavalitsust tööde alustamisest. Peatöövõtja annab allkirja vastu vastutuse konkreetses töölõigus üle
tööde tegemist korraldavale alltöövõtjale lepingusse kirjutatud vastava punktiga (säilitades
kontrollimise õiguse) ja paneb nähtavasse kohta välja töösisekorra eeskirjad, mille järgimine on
kohustuslik kõigile. Järelevalve on objektil pidevalt, et ei toimuks seaduserikkumisi.
12.2 Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuded, mida on kohustatud järgima nii alltöövõtjad kui ka peatöövõtja on välja toodud
Eesti Ehitusteaves ET-1 0109-0347 ,,Tuleohutuse üldnõuded"
12.3 Tööohutusnõuded
Alltöövõtjad ja peatöövõtja on kohustatud järgima tööohutusnõudeid, mis on välja toodud Eesti
Ehitusteaves ET-1 0111-0320 ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses"
12.4 Liikluskorraldus
Montaazikraana tee on rajatud kulgema ümber hoone perimeetri. Kraana tõstepositsioonidelt
sooritavaid töid on kraanal keelatud tõsta üle piirdetarindi ja aia. Ümber hoone perimeetri kulgeb ka
väiketõstemehhanismide tee, mis teeb ehitusmaterjalide transpordiks vajalikud tõsted korrustele.
Monteeritavate elementide veokid liiguvad ühesuunaliselt ümber hoone perimeetri. Ehitusplatsile
tuleb üles seada viidad ja märgid liikluskorralduse ja ­kiiruse kohta. Ehitusplatsil liikuvate sõidukite
kiirus peab vastama ehitusplatsil liiklemise korraga määratud sõidukiirusega. Tagurdavat sõidukit peab
juhendama selleks määratud tööline.
37
12.5 Objektivalve
Krunt on piiratud kõikidest külgedest piirdeaiaga. Piirdele on kinnitatud informatsioon objektil
toimuva ja selle kohta, et võõrastel on objektil viibimine keelatud. Territooriumile pääseb ainult objekti
väravatest vastava loa olemasolul, mida kontrollib valvur. Objektil on ööpäevaringne valve. Selleks on
sõlmitud teenust pakkuva firmaga vastav leping. Krundi valveteenuse parendamise eest kannavad
hoolt platsile püstitatud prozektorid võimsusega 500W. Videovalve platsil puudub, seega jääb otsene
vastutus valvuri ja teenust osutava firma kanda.
38
13. Montaazitööde tehnoloogiakaart
13.1 Montaazitööde teostus ja organiseerimine
Montaazitööde tehnoloogiakaart on koostatud automajandi montaazitööde kohta. Montaazitööde
kraanaks on valitud Liebherr LTM 1040 2.1.
Tööde esimeseks etapiks on kannvundamentide montaaz. Järgmisena paigaldatakse postid. Postid
rihitakse projektasendisse ning kinnitatakse kannvundamentidesse. Peale postide monteerimist
paigaldatakse talad, kuhu hakkavad toetuma vahelaepaneelid. Peale talade montaazi paigaldatakse
soklipaneelid. Peale soklipaneelide montaazi teostatakse r/b sisetreppide montaaz. Sellele järgneb kohe
I ja II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks on SW välisseinapaneelide
paigaldamine.
Montaaz toimub ratastelt, s.t. veok sõidab kõikide kraanapositsioonide puhul kraana haardeulatusse ja
kraana tõstab monteeritavad detailid otse veokilt nende paigalduskohta.
Pärast r/b elementide montaazi asetatakse paneelide vuukidesse sarrus ning paigaldatakse ka ringsarrus
ning seejärel monolitiseeritakse vuugid.
Betoonitööde kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid ja pidada betoonitööde päevikut.
13.2 Transport
Tellija esitab kuupäevalise täpsusega tarnegraafiku paneelide lõikes vähemalt kaks nädalat ja
kellaajalise täpsusega tarnegraafiku paneelide lõikes hiljemalt kolm tööpäeva enne soovitavat tarnet.
Tellija poolt õigeaegne tarnegraafikute esitamine on soovitud tarneaja täitmise esmaseks eelduseks.
Transpordi tellimuse koostamisel võetakse aluseks paneelilaotistel toodud positsioonid ja paneelid
laaditakse veokitele vastavalt Tellija poolt eelnevalt esitatud paigaldusjärjekorrale. Varieerumisi võib
olla lühikeste ja kitsaste paneelide osas, need tuleb paigutada koormasse pealmiseks. Paneelid
toimetatakse kohale ainult täis autokoormatena ja see annab ühe koorma suuruseks kuni 24 tonni.
Paneelide järjekord koormas, nende mõõdud ja massid on näha saatelehel. Paneelide tõstmiseks
tarvilikud haaratsid ja ka traaversid saadab Tarnija objektile esimese koormaga ja Tellija tagastab selle
koheselt peale viimse koorma maha laadimist.
Kui paneelid on saabunud objektile, tuleb teostada vastuvõtmise ülevaatus, mille käigus on vaja
kontrollida, et
39
- paneelid vastavad tolerantsinõuetele;
- tõstesüvendid paneeli servas ei ole vigastatud;
- paneelidele ei ole tekkinud kahjustusi transportimisel;
- projektijärgsed plastmasskorgid on olemas ja omal kohal õõntes;
- õõntesse ei ole kogunenud vett;
- paneeli otste alumises pinnas on veeärastusavad ja et need ei oleks ummistunud;
- trossid on korrektselt paigutatud ja neil on piisav betoonkiht;
- trosside libisemine ei ületa lubatut.
13.3 Elementide tõstmine
Tõstmisel kasutatakse spetsiaalseid tõsteseadmeid: haaratsid, tõstetraaversid, tõsteketid ja rihmad.
Paneel peab tõstmise ajal olema horisontaalasendis, välja arvatud siis kui paneel on projekteeritud
paigaldatavaks kaldega.
Kraana ja tõsteseadmete valikul tuleb arvestada järgnevaga:
- paneeli mass;
- paneeli maksimaalsed mõõtmed;
- tõsteseadmete massid;
- tõstekõrgus ja ­ vahemaa;
- tõstetingimused.
Elementide paigaldusel võib kasutada ainult elemenditehase poolt aktsepteeritud tõsteseadmeid. Alati
enne tõstmist on paigaldaja kohustus teostada ehitusplatsil tõsteseadmete ülevaatus. Paigaldaja teostab
visuaalse ülevaatuse kettidele, ketilukkudele, ühendusaasadele, konksudele ja haaratsitele. Paigaldaja
kontrollib haaratsite ja traaversite keevised ja tõstekäepidemed ning raamid, et seal ei oleks pragusid.
Paneele tõstetekse ilma traaversita.
40
13.4 Troppimisseadmete valik
Jrk.nr. Detail Kaal, T Tk Troppimisseade Tõstejõud Kõrgus
1. Vundament 0,9 33 4-haruline tropp 6,8 1,0
2. Post 3 33 4-haruline tropp 6,8 7,2
3. Tala 3,5 56 4-haruline tropp 6,8 6,5
4. Sisetrepid 2,5 4 4-haruline tropp 6,8 3,3
5. Õõnespaneel 3,5 154 haarats 10 6,8
6. SW seinapaneel 7 62 4-haruline tropp 6,8 7,4
t. SW soklipaneel 3 22 4-haruline tropp 6,8 0,8
41
13.5 Montaazitööde töömahukuse arvutus
Nr. Tööde nimetused Ühik Töömht Norm. in. Tundi Töölisi Päevad
1 Kannvundamentide montaaz m3 16,1 7,8 5 2
2 Postide montaaz tk 33 4,8 3 2
3 Talade montaaz tk 56 4,6 4 1
4 Soklipaneelide montaaz m2 100,8 0,05 3 1
5 R/B sisetreppide montaaz tk 2 12,4 2 1
6 Jäikusseinad m3 9,72 0,9 3 4
7 I korruse vahelaepaneelide montaaz m2 503 0,45 2 2
8 II korruse vahelaepaneelide montaaz m2 533 0,45 2 2
9 I korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 2 2
10 II korruse välisseinapaneelide montaaz m2 359 0,05 2 2
11 Parapetipaneelide montaaz m2 142 0,05 2 1
Kokku: 20
13.6 Montaazitööde maksumus
Nr. Toode Ühik Kogus Hind Hind kokku
1 Kannvundament m3 16,1 5339 85960
2 Postid tk 35 32458 1136030
3 Talad tk 56 8600 481600
4 Soklipaneelid m3 100 2700 270000
5 R/B sisetrepp m3 6,75 6700 45225
6 Jäikusseinad m3 9,72 4500 43740
7 Vahelaepaneelid m2 1152 728 838656
8 Välisseinapaneelid m3 947 3180 3011460
Kokku: 5912671
42
13.7 Masinate ja mehhanismide valik
Kraana valik
Montaazitöödeks on valitud autokraana Liebherr LTM 1040 2.1 noolepikkusega 35 meetrit ja
kandevõimega 40 tonni.
43
44
45
13.8 Käsitööriistad ja vahendid
Jrk. nr. Nimetus Arv Märkused
1. Kirves 2
2. Saag 4
3. Haamer 6
4. Labidas 5
5. Käru 4
6. Redel 6
7. Mõõdulint 10
8. Metallilõikur 3
9. Kang 4
10. Kellu 10
11. Prozektor 6
12. Mördivann 2
13. Hõõruti 3
14. Betooni tasandamise latt 6
15. Nuga 15
16. Nivellir 1
17. Nöörilood 6
18. Kiiver 30 Igale mehele
19. Kindad 40
20. Tööülikond 24
21. Turvajalanõud 30 Igale mehele
22. Kõrvaklapid 30 Igale mehele
46
14. Ehituse generaalplaan
Vaata joonist nr. 1
Ehitatav hoone rajatakse Lääne-Virumaale Väike-Maarja valda Väike-Maarja alevikku Aaviku
kinnistule.
Ehituse ajal piiratakse ehitusplats ajutise piirdega, mis paigaldatakse koos valverajatisega. Ehitamise
ajutine elekter saadakse olemasoleva kõrvalhoone juures asuvast alajaamast. Ajutine vesi saadakse
magistraaltorustikust. Ajutine sidekaabel tuuakse olemasolevast sidepunktist, mis asub krundi piiril.
Ehituse ajaks rajatakse killustikust ajutised teed, mis suures osas kattuvad alaliste teedega. Sellega
tehakse juba kõikidele alalistele teedele ja platsidele killustikalused ära. Hoone ümber rajatakse
killustikust tee, mida mööda liiguvad transpordivahendid ning kus paiknevad kraana tõstepunktid 1-6.
Ehitusmaterjalide ladustamiseks rajatav laoplats asub hoone peasissekäigu poolsel küljel. Ladustamise
ala ei jää kraana tõstaalasse.
Ehitusplats varustatakse 11 prozektoriga. Ehitusplatsil on üks tuletõrjehüdrant.
Parkimisplatsi või ­ala, kuhu projektimeeskond ja töölised saaks oma isiklikke autosid ehituse ajal
parkida ei rajata. Ehitusplatsile paaseb autoga vaid projektijuht. Platsil auto hoidmine üüle poole päeva
on rangelt keelatud!
47
Kasutatud kirjandus
1. Ekenora ehituse ajanormid
2. Skanska EMV AS ehituse ajanormid
3. ,,Normeerimine ja eelarvestamine" , loengukonspekt, Lauri Peetrimägi
4. Jüri Sutt ,,Ehituskorraldus" , Tallinn,1997
5. Olev Müürsepp, Jüri Sutt ,, Ehitusplatsi korralduse kavandamine", Tallinn, 2004
6. Tehnoloogia II õppematerjalid, Anneli Alt
7. Ehituse organiseerimise õppematerjalid, Aivars Alt
8. Ehituskorraldus ja juhtimine. Loengumaterjalid, Roode Liias
9. OÜ Astlanda Ehitus ,,Kvaliteediraamat"
10. Projektijuhtimise õppematerjalid, Enn Tammaru
11. http://www.betoonelement.ee/public/files/holocore_screen.pdf
12. http://www.tartumaja.ee/files/TAM_lk.pdf
13. http://www.betoonelement.ee/index.php?page=8&action=group_desc&id=32
14. http://www.raktoom.ee/v1/index.php?option=com_content&view=article&id=2&Itemid=8
15. Eesti Ehitusteave, ET-1 0109-0347; ET-1 0111-0320
16. EVS-885-2005 Ehituskulude liigitamine
48