Praktikum nr. 5. Tutvumine digitaalnivelliiriga Trimble DiNi. Nivelliiri ja lattide kontrollimine Vastavalt I, II ja III klassi nivelleerimise eeskirjale tuleb II klassi nivelleerimise puhul järgida nõudeid, mis on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Instumenti sisestatavad II klassi nivelleerimise nõuded Ülesanne 2. Kontrolli nivelliiri ümarvesiloodi ja nivelliiri peanõuet nivelliiri kasutusjuhendi ptk 8 lk 128-139 kohaselt. a) Nivelliiri ümarvesiloodi kontrollimiseks loodisime instrumendi ühes asendis ning seejärel pöörasime seda 180 ° . Ümarvesiloodi mull jäi samasse asendisse ning sellega on see nõue täidetud. b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’.
Laboratoorne töö nr. 7 Nivelleerimine Nivelleerimise ehk kõrguskasvu mõõtmisel on olulised ilmastikutingimused. Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole
34 m; põldudest eemal; vältima karsti ja pinnaseroome alasid ning kohti kus on oodata mäe, ehitus või põllumajandustöid. 41. Loetle reeperite neli põhitüüpi: Põhja, fundamentaal , pinnase, seinareeperid. 42.Millisel juhul kasutatakse riiklikes kõrgusvõrkudes fundamentaalreepereid?Fundamentaalreeperiga kindlustatakse I ja II klassi nivelleerimiskäikude sõlmpunktid. 43.Nimeta kaks igasuguse traditsioonilise kõrgtäpse nivelliiri põhilist tehnilist näitajat......? Kõrgtäpse nivelliiri tehnilised näitajad: 1 – nivelliiri pikksilma suurendus, 2 – ühe km kahekordse käigu keskmine ruutviga; vesiloodiga puhul – vesiloodi jaotuse väärtus; kompensaatornivelliiri puhul – kompensaatori KRV. 44.Selgita kõrgtäpse nivelliiri tasaparalleelplaadi ülesannet?****** Tasaparalleelplaadiga võib täpsustada vesiloo lugemit, pöörates plaati et tõsta
Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Põhjused konkreetse praktikaettevõtte valimiseks. 3 3.Praktikaettevõtte lühikirjeldus ja tegevusvaldkond 3 4.Ettevõtte sobivus praktikakohana 3 5.Praktika projektid ja tööülesanded 4 5.1. Kompensaatoriga nivelliiri Geo Fennel kontroll 4 5.2. Maa-ala geoaluse mõõdistamine 4 5.3. Maa-ala geoaluse plaani koostamine 4 5.4. Kaevude perfode koostamine, muutmine 4 5.5. Muud tegevused 5 6. Seletuskiri sooritatud tööde kohta 6 7.Lisad 7 Sissejuhatus Praktikant viibis praktikal maamõõdubüroos nimetus OÜ, Pärnus (aadress), ajavahemikul xx.xx.20xx xx
13 Allikas: Internet Sissejuhatus Referaadi sisuks on kahe tootja Leica ja Trimble toodete võrdlus. Leicalt võrdlen nivelliire NA700 Series ja Sprinter 150(M)/ 250M. Trimble toodetest võrdlen tahhümeetreid M3 ja S3. Nivelliir on instrument, millega mõõdetakse maapinna kõrguste erinevusi. Koos nivelliiriga kasutatakse ka mõõdulatti (nivelleerimislatt), millele on peale märgitud sentimeetrid ja meetrid. Maapinna kõrguse saamiseks vaadatakse läbi nivelliiri mõõdulatti ning märgitakse vihikusse mõõdulati lugem. Maapinna kõrguste erinevuse saamiseks mõõdetakse mitme maapinnapunkti kõrgused. Tänapäeval kasutatakse nivelliiri enamasti ehitusobjektidel (nt hooned, teed, rajatised). Maapinna kõrguste mõõtmiseks kasutatakse tahhümeetrit või täppis GPS-i. Nivelliiri kasutavad oma töös geodeedid, markseiderid (geodeet, kes on spetsialiseerunud mäendusobjektide mõõdistamisele ning omab ka vastavat väljaõpet), ehitusinsenerid.
automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised,
dba = yba / sinba = xba / cosba A Direktsiooninurkade arvutamine: 3 5 a1 = ba + a -180° B 12 = a1 + 1 -180° Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: 2 xa1 = d a1 cos a1 x12 = d 12 cos 12 ya1 = d a1 sin a1 ya1 = d a1 sin a1 Koordinaatide arvutamine: X1=xa+xa1 X2=x1+x12 y1=ya+ya1 y2=y1+y12 13.Nivelliiri kontroll ja justeerimine. v v v' K K h h L L v' v v 1)Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'vv Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse
Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5 mm/km) o Täpsed (±3 mm/km) o Tehnilised (±10 mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised Nivelleerimislatid (2 tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotistega o Koodjaotistega 6.2. Kuidas toimub nivelliiri ja nivelleerimislattide kontrollimine? Nivelliiri kontrollimine 4 nõude alusel: 1. nõue - ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega. o Kontrollimiseks pannakse nivelliir statiivile ja seatakse ühes asendis nivelliiri ümarvesiloodi mull alusetõste kruvide abil keskele. Pärast seda nivelliri pööratakse antud asendi suhtes 180°. Mulli kõrvalekalle keskasendist võib olla kuni 0,5 jaotist, siis on nõue täidetud. 2
Parand on r=e-e' , seda pole võimalik täpselt arvutada aga see on keskmiselt 0,16k. Tavaliselt arvutatakse nende kahe summaarne parand f=k-r=0,42(s²/R). Et suuremaid vigu vältida kasutatakse tavaliselt keskelt nivelleerimist kus õlad on võrdsed. 48.Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast - Nivelliir asub punktis A ja latt punktis B(kaugemal). Kõigepealt suunatakse nivelliir latile B ja saadakse lugem, siis mõõdetakse sama latiga nivelliiri okulaari ehk instrumendi kõrgus ja nii saadaksegi kõrguskasv.Kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Otsast nivelleerimisel saadakse vaid edasivaade! Keskelt- see viis on mugavam ja täpsem. Nivelliir asetatakse kahe punkti A ja B vahele ja kõrguskasv saadakse tagasivaate t lahutamisel edasivaatest e. Instrumendi kõrgust mõõta pole tarvis. Täpsema tulemuse saamiseks asetada nivelliir täpselt kahe punkti vahele. 49.Nivelliiride tüübid.
punktis olema vertikaalne latt. Samuti kasutatakse ka keskelt trigonomeetrilist nivelleerimist. 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise
Millised on nivelliiride liigid; nende ehitus? Nivelliir koosneb väikesest pikksilmast, sellega ühendatud vesiloodist ja kolmjalgsest alusest. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise
9. PR1320 10000 10156 48 PR2419 pikkusega 3,0 km; 10. PR1747 0967 3936 10054 10046 394 10032 SR204 pikkusega 4,8 km; 11. SR204 10032 10005 SR898 pikkusega 1,1 km; 12. SR682 343 SR682 pikkusega 0,3 km. Geomeetrilise nivelleerimise edasi-tagasi käikude kogupikkuseks kujunes 26,8 km. 11 3.1.1 Kasutatud instrumendid Geomeetrilisel nivelleerimisel kasutati nivelliiri Trimble DiNi12 nr 700984 (Tabel 3). Nivelliir Trimble DiNi 12 1. Pikksilma suurendus 32× 2. Kompensaator tööpiirkond ± 15 / ± 270 mgon täpsus ± 0.2 / ± 0.06 mgon 3. 1 km edasi-tagasi keskmine ruutviga ± 0.3 mm Tabel 3. Nivelliiri Trimble DiNi 12 tehnilised näitajad.
26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) (Nivelliir ka ju? niveriiriga ei mõõda sa nurka...) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) Teodoliidi pikksilm koosneb: silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Ühel leheküljel olid kirjas need aga paar lehte edasi korratakse neid ja seal on kirjas vaid objektiiv, okulaar, niitristik. Ei tea, kumba uskuda.(lk 137 ja 139, sinine raamat) Nivelliiri pikksilma osadeks on (lk 54-57, roheline raamat): niitristik, objektiiv, okulaar, sisefokuseerimislääts. Ma ei saa aru, mis asjad täpselt pikksilma alla lähevad. Ühest kohast lugedes jääb mulje nagu oleks kõik pikksilmad täpselt samad aga samas mujalt lugedes tekib idee, et äkki võib pikksilma alla lugeda ka kõik need vesiloed, sihikud ja fokuseerimiskruvid, mis teeks jällegi kõikide mõõteriistade pikksilmad erinevaks
- Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise kõrguskasvu määramiseks mõõde- takse nende vaheline kaugus horisontaal- tasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 28.Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?- 1. VV - vertikaal - ehk pööramistelg - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega. 2. KK - pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir e vaatekiir - Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. 3. LL- ümarvesiloodi telg- Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29.Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? -
2. Millised kõrgtäpse nivelleerimise metoodika võtted vajaksid Teie jaoks täiendavat selgitamist? Natuke on arusaamatu punkt 8.2.4. Mida selline toiming annab? 8.2.4 Sektsioonid käigus nivelleeritakse muutuva suunaga esimene sektsioon käigu suunas (suund A), teine sektsioon käigule vastupidises suunas (suund B), kolmas sektsioon jälle käigu suunas (suund A) jne. 3. Millised mõisted loetud metoodika osas vajaksid Teie jaoks eelnevat defineerimist? Nivelliiri pikksilma bisektor? Kas see on niitristku vertikaal- ja horisontaalniidi ristumiskoht?
LABORATOORNE TÖÖ nr. 6 "Pinnanivelleerimine" Ülesanne. Lähtudes nivelleerimise väliskeemil toodud mõõtmisandmetest, kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400 8 1210
vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb
vahel on maapinna kalle ühesugune. Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb
mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu. Järgnevalt teostati ehitises olevate vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi võimalik võrrelda varasemate tulemustega.
kallis aparatuur ja piiratud signaal. 7. · Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5mm/km) o Täpsed (±3mm/km) o Tehnilised (±10mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised · Niveleerimislatid (2tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotisega o Koodjaotisega Nivelliiri kontroll: 1. NÕUE. Ümarvesiloodi telg peab olema paraleelne nivelliiri põhiteljega. 2. NÕUE. Niitristiku keskmine niit peab olema risti niveliiri põhiteljega. 3. NÕUE (PEANÕUE). Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (elevatsioonikruviga nivelliiril). Peale nivelliiri ümarvesiloodi järgi horisonteerimist peab viseerimiskiir olema horisontaalne (kompendaatornivelliiril). 4. NÕUE (ainult kompendaatorniveliiril)
6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine. Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk, ning kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis mõõdab õhu rõhku neis punktides. 4.hüdrostaatiline nivelleerimine
mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid ? ? 10'' Täpsed nivelliirid ? ? 15'' Tehnilised nivelliirid ? ? 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad
mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile. 46. Nivelleerimise liigid · Geomeetriline nivelleerimine; · Trigonomeetriline nivelleerimine; · Baromeetriline nivelleerimine; · Hüdrostaadiline nivelleerimine; · GPS- niveleerimine. 47. Kõrguslike nivoopindade omadused 48. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles mõõtnud sama okulaari keskpunkti kõrguse i punkti A kohal, saame kõrguskasvu hAB arvutada valemist: , st kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Keskelt
Horisontaalide asukoha 2 naaberpunkti vahel määratakse ära interpoleerimisega (graafiliselt või analüütiliselt). 44. Nivelleerimise liigid Geomeetriline nivelleerimine; Trigonomeetriline nivelleerimine; Baromeetriline nivelleerimine; Hüdrostaadiline nivelleerimine; GPS- niveleerimine. 45. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast nivelleerimisel asetame ühte antud punkti, nt punkti A paigaldatud statiivile nivelliiri, teise punkti B aga vertikaalse lati. Seadnud pikksilma viseerimiskiire horisontaalasendisse, viseerime latile ja niitristiku keskmise niidi järgi võtame lugemi e. Kui lati jaotised algavad nullist, siis keskmise niidi lugem e on võrdne viseerimiskiire kõrgusega punkti B kohal. Olles mõõtnud sama okulaari keskpunkti kõrguse i punkti A kohal, saame kõrguskasvu ∆hAB arvutada valemist:
23. Nivelliiride jaotus. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' Täpsed nivelliirid 15'' 6 Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt
· Suurendus: 34x · Kompensaatori tööpiirkond: ±12' · Nurgamõõtmise täpsus: 1° · Standardhälve 1km kohta: ±0.8mm · Vaatevälja suurus: 1°20' · Veekindel · Minimaalne fokuseerimiskaugus: 1m · Instrumendi netokaal: 1.8 kg KOKKUVÕTE Nivelliir on geodeesiainstrument horisontaalse viseerimiskiire tagamiseks ja mida kasutatakse geomeetrilisel nivelleerimisel. Kui ma peaksin valima ühe optilise ja ühe digitaalse nivelliiri, siis läheks valikuga rakseks. Kuna tänapäeva ühiskond on pidevas muutuses, siis seega muutub ka tehnika koguaeg paremaks, tuues turule uusi tehnikaimesid. Optilistest nivelliiridest võrdlesin Nikon AS-2 ja Leica NA720. Valiksin nendest kahest Leica NA720, kuna minu arvates loeb see, et oleks kaalult kerge ja välitingimusel kannatab -20oC kuni +50oC, mis ei piira töötegemist. Valik tuli Leica NA720 kasuks ka seetõttu, et Nikon AS-
5) GPS- nivelleerimie Täpsuse järjestus: Alustades kõige täpsemast: 1) hüdrost. 2) geomeetr. 3) trigono. 4) GPS 5) baomeetr. Nivelliirid täpsuse järgi: 1) Kõrgtäpsed +/- 0,5 mm/km kohta 2) Täpsed +/- 3 mm/km 3) Tehnikad +/- 10 mm/km Nivelleerimislatid Ühepoolsed Kahepoolsed Digitaalsed Nivelliiride kontrollimine 1) Kompensaator peab töötama 2) Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega (keerata 180°) 3) Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt) 4) Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne Arvutused nivelleerimise väliraamatus Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv (punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem) 6
Reeperite kõrguseid saab maa-ameti kataloogidest. Absoluutkõrgus näitab punkti kõrgust nivoopinnast ehk keskmisest mereveetasemest. Kõrgused antakse meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Kasutatakse ka hüdrostaatilist nivelleerimist. Kõrguste erinevusi võib määrata mitmesuguse metoodikatega. 2. Keskelt ja otsast nivelleerimine Olgu meil tarvis määrata punktide A ja B vaheline kõrguskasv, selleks seame punktide A ja B vahele võrdsetele kaugustele nivelliiri ja reguleerime nivelliiri vaatekiire horisontaalseks. Viseerides järgemööda tagumisele ja eesmisele sentimeetrijaotistega lattidele teeme lattidelt lugemid. h AB = a - b .Kui punkti A absoluutkõrgus on teada, saame arvutada punkti B absoluutkõrguse H B = H A + h AB . Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b . Instrumendi horisonti kasutatakse
3 1. Diginivelliir Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. Digitaalselt määratud kõrguskasvude täpsus on sõltuvalt nivelliiri tüübist 0,3 kuni 0,5 mm 1 km pikkuse käigu nivelleerimisel otse- ja vastassuunas. Tänapäeval kasutuses olevad nivelliirid on näiteks Leica Sprinter 250M ja Trimble DiNi. [1,lk 21] 1.1 Leica Sprinter 250M Sprinter 250M on ideaalne vahend keerulisemate ning täpsemate ehitusplatsi tööde jaoks. Salvestada saab kuni 1000 mõõtmist ning laadida USB kaudu andmed maha oma arvuti Excelisse andmete edasiseks töötlemiseks. Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude
7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. Trigonomeetriline nivelleerimine - Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. Baromeetriline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus arvutatakse baromeetri, mis näitab õhu rõhu neis punktides, näitude alusel.
mitteparalleelsusest tingitud viga.Kompensaatornivelliiridel puuduvad kaks eelnimetatud vesiloodi mulliga seotud viga, kuid lisanduvad:Viseerimiskiire isehorisonteerumise viga.Kompensaatori süstemaatiline vigaDigitaalnivelliiridel:Päikese peegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks.Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg pikemaks.Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema.Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel 15m+-5cm.Välistingimuste mõju-Sinna alla kuuluvad vertikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertikaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaalnihked. Kõrgtäpse nivelleerimise andmetöötlus:Ortomeetrilised kõrgused nimetatakse kaugust geoidini, mid aloetakse piki seda punkti läbivat loodjoont. Loodjoone lõiku ellipsoidist geoidini nimetatakse geoidi kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on see, et raskusjõu
tingitud viga.Kompensaatornivelliiridel puuduvad kaks eelnimetatud vesiloodi mulliga seotud viga, kuid lisanduvad:Viseerimiskiire isehorisonteerumise viga.Kompensaatori süstemaatiline vigaDigitaalnivelliiridel:Päikese peegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks.Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg pikemaks.Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema.Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel 15m+- 5cm.Välistingimuste mõju-Sinna alla kuuluvad vertikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertikaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaalnihked. Kõrgtäpse nivelleerimise andmetöötlus:Ortomeetrilised kõrgused nimetatakse kaugust geoidini, mid aloetakse piki seda punkti läbivat loodjoont. Loodjoone lõiku ellipsoidist geoidini nimetatakse geoidi kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on
betoonist korstnamüts, mis kaitseb lõõri ülemist otsa sademete eest. Betoonist korstnamütsi tehakse piisavalt õhuauke. Lõõri kuivamine 46. Enne kasutuselevõttu lastakse lõõril 2…3 nädalat toatemperatuuril kuivada. Pärast seda alustatakse ettevaatlikult kütmist. Kuivamise ajal hoitakse suitsusiiber lahti, et õhk saaks lõõris vabalt liikuda. Laotavad raketiseplokid Mõõtmine ja esimene plokirida 47. Nivelliiri abil määratakse kindlaks tald- miku pealispinna kõrgeim koht. Esimese plokirea algkõrguseks on taldmiku kõr- geim punkt + 5 mm. Algkõrguse järgi märgitakse kihilattidele suundnööri kin- nitusmärgid (samm 200 mm). 48. Kui taldmik on tehtud täpselt (pealispin- na mõõtetäpsus < +2 mm), võib esime- se plokirea laduda otse taldmikule. Sa- geli ei ole taldmik siiski tehtud piisavalt täpselt ning sel juhul laotakse esimene
tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 19 Nivelliiri peanõue Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega KK LL . Kompensaator peab tagama viseerimiskiire horisontaalsuse. Peanõude kontrollimine Keskelt nivelleerimine Asetatakse nivelliir täpselt punktide A (tagasivaate latipunkt) ja B (edasivaata latipunkt) keskele, mõõtes õlad lindi või niitkaugusmõõturiga. Keskelt nivelleerides saadakse õige kõrguskasv olenemata sellest, kas peanõue on täidetud või mitte
pool vall. Rooma teed koosnesid 372 suurest teest, millest 29 algas ja lõppes Roomas. Itaalias 13308km Aafrikas 13646 Hispaanias 11386 Inglismaal 3666km. Tähtsamad marsruudid: Rooma Aafrika, Rooma Aasia, Rooma Doonau, Rooma Hispaania, Rooma Prantsusmaa Inglismaa Saksamaa. Tähtsaim Rooma ja Balkani vahel Via Egnatia (Aasia suund) 800km 145 ema. Elavdas tunduvalt kaubandust. Rooma teede mõõdistamine. Kasutati Grooma nimelist nivelliiri eelast. Teedele ilmusid 123 ema 1,5m kõrgused ja 30...40 cm läbimõõduga silindrilised miilikivid ja puhkeplatsid (samm 1479m bosnia 1500m kaugus Roomast). Kasutusel oli ka kuldne algusekivi. Hiljem tuli kasutusele ka hodomeeter, mis näitas läbitud teed ja selleks kulunud aega. Sõidutee paremaks orientiiriks paigaldati ka marmorkive, mis pimedas helkisid. Kaardistamine. Esialgu ikka sõjalisest ja kaubanduslikust huvist. Kaardid sisaldasid laagriplatse, puhkepaigad,
Tellijaga tasub kokkulepitud transpordi, käsitus- ja ladestuskulud jms. vastavalt esitatud dokumentatsioonile. 10 2.1.3 Üldine ettevalmistus ja kommunikatsioon Ettevalmistustööd algavad krundi mahamärkimisega loodusesse. Seejärel hoone mahamärkimine krundile. Enne mullatööde algust märgitakse geodeetiliste tööriistade (teodoliidi, nivelliiri, ekkeri jt.) abil ehitis maha ja määratakse vundamendisüvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone s.o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes.Pärast iga hoone asendi määramist looduses märgitakse maha (tikutatakse) vundamentide teljed, mis tähistatakse
annaabi.ee 
