Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl
viimase nivelleerimise puhul on rajatud uusi nivellerimiskäike Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele ning on tihendatud ka teisi Eesti piirkondi. Näiteks on täiendavad käigud rajatud Rakke ja Kauksi, Räpina ja Kanepi, Mõisaküla ja Häädemeeste ning Aluste ja Viljandi vahele. Samuti on kõrgused mandrilt üle kantud Hiiumaale. Rannikualadele rajatud käigud on eelkõige vajalikud uurimaks maapinna tõusu. 3. Millest lähtuti nivelleerimiskäikude ja reeperite asukohtade projekteerimisel? Fundamentaal- ja pinnasereeperite asukoha valikul lähtuti reeperite pikaajalise säilimise vajadusest. Arvestati asukoha geoloogilist struktuuri ning pinnase omadusi. Nivelleerimispolügoonide algus-, sõlm-, ja lõpppunktid kindlustati fundamenaalreeperitega. Seinareeperite asukohad valiti kindla konstruktsiooniga ehitistesse või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti põhiliselt
1. Põhimõte Tähendab punktidevaheliste kõrguste erinevuste määramist horisontaalse vaatekiire ja vertikaalsete nivelleerimislattide abil. Kõrguskasvude h järgi saab arvutada maapinna punktide absoluutkõrguseid H, kui on teada lähtepunkti absoluutkõrgus. Riigi territooriumil on rajatud kõrguseline võrk, mille moodustavad kas maa sees või hoonete vundamentides asuvad kindelpunktide reeperid, mille kõrgused on määratud täpse nivelleerimisega. Reeperite kõrguseid saab maa-ameti kataloogidest. Absoluutkõrgus näitab punkti kõrgust nivoopinnast ehk keskmisest mereveetasemest. Kõrgused antakse meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Kasutatakse ka hüdrostaatilist nivelleerimist. Kõrguste erinevusi võib määrata mitmesuguse metoodikatega. 2. Keskelt ja otsast nivelleerimine Olgu meil tarvis määrata punktide A ja B vaheline kõrguskasv, selleks seame punktide A
Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilisele jm mõõdistaimistele.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolemeks täpsuskalassi esimesed 2 kõrgtäpsed ja kolmandat täpseks. Kohalike võrkude hulka kuuluvad ehituste, kaevanduste jms. Niveleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on enamasti madalama täpsusega kui riiklikud. Eesti riik kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse kroonlinna veemüüdulattide nulljoonega. Aja jooksul muutuvad maakoore tõsuude ja languste tõttu reeperite kõrgused mistõttu niveleerimis võrk vananeb. Nivelleerimiskäikude projekteerimine algab nivelleerimisvõrku skeemi ja rajamis programmi välatöötlust.Sealjuures kirjeldatakse piirkonna fõõsilisi-geograafilisid ja klimaatilisi iseärasususo. Tuuakse andmed külmumis sügavusest.Reeperit jaotatakse põhjareeperiteks
(MINVERSE). Selleks tuleb esmalt tähistada sobiva suurusega ala töölehel ning avaldise reale kirjutada nimetatud funktsioon ja näidata sellele kaalumaatriksi piirkond. Teisendus toimub ctrl+shift+enter klahvikombinatsiooniga. Kovariatsioonimaatriksist saame samal viisil uuesti kaalumaatriksi. Tabel 3. Kovariatsioonimaatriks 12.25 0 0 0 0 34.81 0 0 0 0 22.09 0 0 0 0 5.29 Ülesanne 2. Reeperite A ja B vahel on rajatud neli nivelleerimiskäiku. Arvutada kõige tõenäolisem kõrguskasv, kaaluühiku standardhälve, kaalutud keskmise standardhälve ja kaalutud mõõtmiste standardhälbed. 2 Reeperite A ja B vahelise niveleerimiskäigu kõige tõenäolisem kõrguskasv on kaalutud keskmine kõrguskasv. Kaalutud keskmise leidmiseks tuleb esmalt leida kaalude ja kõrguskasvude korrutiste summa (∑wz)
3988919 0.01108 0 6 9.5 ’ 0 6 7 90.25 Β0= 0.3017 0.9841879 136°14’26’ 0.05270 7 8 ’ Ülesanne 2: Leia iseseisva töö nr 1 Tabelis 2 toodud nivelleerimiskäigu keskmiste kõrguskasvude kaalud, lähtudes reeperite vahekaugusest. 2 Kõrguskasvude kaalud nivelleerimiskäikudes, mis on rajatud enam-vähem ühesuguse k w i= iseloomuga maastikul võib leida valemiga Li , kus Li on käigu pikkus kilomeetrites ja k on praeguses ülesandes valitud võrdseks nivelleerimiskäigus olevate lõikude arvuga (k=13)
100 m-ga. Pikettide kandmiseks kõverale tuleb leida kaare kesknurk π∗R . Piketi asukoha kaarel leiame suuruste x=R∗sinγ ja y=R∗(1−cosγ) kaudu. Piketi kaarele kandmiseks leitakse vahe s-x, mis mõõdetakse pöördenurgast mööda tangenslõiku tagasi kõvera alguse KA suunas. Saadud punktist mõõdetakse ristsirge suunas leitud suurus y ning seal asetsebki kaarele kantud pikett. 3. Teetrassi mahamärkimise kavandamine, reeperite paigutamine, sidumine põhivõrguga, märkide valik. Mida kasutad pikettide tähistamiseks looduses, kuhu paigutad piketid? Trassi märkimiseks loodusesse tuleb trassi põhipunktid (alg-, lõpp-, ja pöördepunktid) tuleb need määrata geodeetilise põhivõrgu punktide suhtes ning kindlustada maa- ja numbrivaiadega. Maavai on 30- 50 cm pikkune ja 5-8 cm jämedune puidust vai, mis lüüakse maapinnaga tasa. Maavaia keskele lüüakse nael, mis tähistab punkti tsentrit.
15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid
15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
Lähtepunkti all ilmselt mõistetakse Kroonlinna nulli, mille alusel on kogu Eesti kõrgusvõrk üles ehitatud, ei leia otsest seletust raamatust aga kontekstist loen mina seda niimoodi välja. (Karli) Riigi kõrgusvõrk rajatakse kõrgtäpsete ja täpsete (I, II ja III klassi) nivelleerimiskäikude süsteemina, mis on maastikul kindlustatud püsireeperitega. Püsireeperiteks on maa-alused põhja-, fundamentaal- ja pinnasereeperid ning seinareeperid ja -märgid. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite absol. kõrgused on arvutatud Soome lahe keskmise nivoo suhtes Kroonlinna nullist 1977 a. Enne Kroonlinna nulli oli Eestis kõrgusvõrgu lähtenivooks Tallinna sadamas asuva mareograafi aastatel 1923 kuni 1932 registreeritud andmete põhjal määratud Soome lahe keskmine veetase. Reeperite kaugus on keskmiselt 1,5 kuni 2 km, seinamärkide vahekaugus on 10 kuni 15 km. Tänapäeval kasutuses oleva I klassi (ehk kõrgtäpse) nivelleerimiskäigu kõrguskasvude keskmised vead on:
Vastavalt lähteandmetele koostame parameetrilised võrandid geomeetrilise v nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1 H2-H1=3,243+v2 H3-H2=-3,797+v3 HB-H3=5,608+v4 1 Järgnevalt leiame mõõtmistulemuste kaalud w= r , kus r on reeperite vahekaugus nivelleerimiskäigus. Leitud kaaludest moodustame kaalumaatriksi W (Tabel 2). Tabel 2. Kaalumaatriks W. 0.0013 0 0 0 0 0.0016 0 0 0 0 0.0012 0 0 0 0 0.0021 Lisaks moodustame plaanimaatriksi A (Tabel 3), mis koosneb parameetrilistes võrranites olevate muutujate H1, H2 ja H3 kordajatest ning mõõtmistulemuste maatriksi
määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 8. Nimeta milliseid nivelleerimiskäike kasutatakse ja kirjelda käigu arvutuse põhimõtet (mis järjekorras arvutus toimub ning mis on erinevus käigu arvutuses). Kahe reeperi A ja C vahele rajatud käik punkti B leidmiseks. Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa ( h pr ) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega. Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseksnivelleeritakse edasi-tagasi. Töö vastab nõutavale täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fh f h lub 9. Mis on plaan, kaart ja profiil? Plaan maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ja väiksem ning kogu plaani ulatuses konstantne. Kaart maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises
Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 16.Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Reeper (Rp.) Igal reeperil on riiklikus kataloogis oma number. Naaber reeperite vahelisi käigu osasi nim. sektsioonideks. L (suur) käigu pikkus L=l1+ l2+ l3 (KM)alati kilomeetrites. Praktiline kõrguskasvude summa: hPr.=h1+h2+h3 Iga sektsiooni kõrguskasvud tuleb eraldi välja arvutada nivelleerimise väliraamatus. hTeor.=0, sest me tuleme samasse punkti tagasi. Sulgemisviga:h=hPr. - hTeor.(=0) Lub. h=20L Või h=50L
topograafilistele mõõdistamistele, geodeetilistele mõõtmistele ja teaduslikule uurimistööle. Kohalike võrkude hulka kuuluvad munitsipaal-, kaevanduste, ehitusplatside, hüdrograafiatööde jms nivelleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on väiksemad, seega ei kasutata gravimeetriliste mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore kaasaegsete
teaduslikule uurimistööle. Kohalike võrkude hulka kuuluvad munitsipaal-, kaevanduste, ehitusplatside, hüdrograafiatööde jms nivelleerimisvõrgud. Kohalikud võrgud on väiksemad, seega ei kasutata gravimeetriliste mõõtmisega saadud parandid.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolme täpsusklassi, millest I ja II on kõrgtäpsed ja III täpne. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite kõrgused arvutatakse Kroonlinna veemõõdu lati nulljoonega määratud Soome lahe nivoopinnast ja kuuluvad kõrgussüsteemi BKN-77.Riiklik kõrgusvõrk aitab kaasa:Maa füüsilise pinna kuju ja välise gravitatsioonivälja detailine uurimine.Merede keskmiste nivoopindade vahede ja kallete määramine.Maakoore suurte plokkide sajandiliste tõusude ja vajumiste määramine.Maakoorealuste masside ümberpaigutustest tingitud Maa loodpindade deformatsioonide uurimine.Maakoore
vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks. 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk I 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km.
tegemist viiakse tagasivaatelatt ( vahepealsete punktide olemasolul nendele punktidele ja seejärel) järgmise jaama edasivaatepunktile ja nivelliir viiakse järgmisesse jaama, mille asukoha valikul tuleks soovituslikult järgida õlgade võrdsuse nõuet 34.Projektkõrguse välja märkimine. On antud Ha, ja nivelliiriga tuleb võtta tagasivaate lugem Tl, tuleb leida viseerimiskiire kõrgus, Hi=Ha+Tl, tuleb arvutada edasivaate lugem El=Hi-Hprojekt= (mm). 35.Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on kõrgusemärk. Liigid: · Pinnasereeper · Seinareeper · Fundametaalreeper · Põhjareeper 36.Millised on nivelleerimiskäigud? Nivelleerimiskäigud on: A) kahe reeperi vahelised B) Kinnine käik 37.Kuidas kontrollitakse nivelleerimistulemusi? Muudetakse nivelliiri kõrgust, võetakse uuesti tagasivaate lugem ja edasivaate lugem ja arutatakse uuesti kõrguskasv. Kahe kõrguskasvu vahe peab olema alla 5mm. 38.Mis on teodoliit?
nivelliirist vaadates on lugemiks 341. Kontrolliks muudetakse instrumendi kõrgust ning võetakse uuesti tagumise lati lugem ja eesmise lati lugem. Saadud vahe ei tohi olla suurem kui 1cm. Näiteks uued latilugemid on TL=1383 ja EL=357. Hi=1,383+10,122=11,505. Hprojekt=11,505-0,357=11,148. Saadud projektkõrguse ja antud projektkõrguse vahe 11,154-11,148 on 0,006 ehk see mahub lubatud piiridesse. 35. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on geodeetiline kõrgusmärk, mis paigaldatakse ehitise vundamenti või pinnasesse. Liigid: Pinnasereeper - asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Seinareeperid - sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist kronstein, mis ulatub asetuspinnast (sein, samams vms) välja. Fundametaalreeper - 2 m pikkune varras, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter.
Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. Reeper on geodeetiline kõrgusmärk. Reeper on paigaldatud selleks, et säilitada ja tähistada punkti, mille absoluutne või suhteline kõrgus on määratud geodeetilise nivelleerimisega. Kõrgus määratakse reeperi pea kõige kõrgemale punktile. Eristatakse püsi- ja ajutisi reepereid. Püsireeperid paigaldatakse ehitiste vundamenti või pinnasesse. Need moodustavad koos seinareeperitega riikliku nivelleerimisvõrgu ja on ajutiste reeperite ja muude maapinnapunktide kõrguste määramisel lähtepunktiks. Reeper peab olema paigaldatud sellisesse kohta, kus sellele saab paigutada püstloodis 3-4 meetrise nivelleerimislati. Iga reeperi kohta koostatakse vastav reeperi kaart, kuhu märgitakse reeperi number ja tüüp, paigaldamise aasta, kaardilehe nomenklatuur ja reeperi koordinaadid, käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geograafiline iseloomustus. Kaardi
Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. Reeper on geodeetiline kõrgusmärk. Reeper on paigaldatud selleks, et säilitada ja tähistada punkti, mille absoluutne või suhteline kõrgus on määratud geodeetilise nivelleerimisega. Kõrgus määratakse reeperi pea kõige kõrgemale punktile. Eristatakse püsi- ja ajutisi reepereid. Püsireeperid paigaldatakse ehitiste vundamenti või pinnasesse. Need moodustavad koos seinareeperitega riikliku nivelleerimisvõrgu ja on ajutiste reeperite ja muude maapinnapunktide kõrguste määramisel lähtepunktiks. Reeper peab olema paigaldatud sellisesse kohta, kus sellele saab paigutada püstloodis 3-4 meetrise nivelleerimislati. Iga reeperi kohta koostatakse vastav reeperi kaart, kuhu märgitakse reeperi number ja tüüp, paigaldamise aasta, kaardilehe nomenklatuur ja reeperi koordinaadid, käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geograafiline iseloomustus. Kaardi pööredel kantakse reeperi foto ja asukoha
Kui on vaja näiteks määrata A ja B vaheline kõrguskasv liitnivelleerimisega ja teada on A kõrgus ning otsitakse B, siis tehakse esimeses jaamas esimese ja tagumise lati lugemid. Punktil A olev latt viiakse teisele sidepunktile ja teises jaamas tehakse lugemid. Esimese sidepunkti latt viiakse punktile B ja kolmandas jaamas tehakse lugemid. Kõrguskasvu hAB saad teada, kui tagumiste lattide lugemite summa lahutad esimeste lattide lugemite summast. HB=HA+hAB 34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt, et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta. Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse. Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega
Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule
Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga. Tasandada sektsioonide kõrguskasvud, parandid tehakse proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandite summa peab võrduma vastasmärgiga sulgemisveaga. Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h' = 0. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule
· Leitakse sulgemisviga f = h - h Lubatud sulgemisviga f h =±50 L h prakt teor (mm). · Sektsioonide kõrguskasvud parandada proportsionaalselt sektsioonide pikkustega phi = - fh / L * li fh = fh ± 1 mm. Parandid arvutatakse sama täpsusega kui olid määratud kõrguskasvud. Lõpus ka kontrollida, kas summa võrdne teoreetilise reeperite kõrgusvahega. · Arvutatakse parandatud kõrguskasvud: hi' = hi + phi ja h'=hteor. Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike kõrgusvõrgu reeperitega. Riiklik kõrgusvõrk ise jaguneb kolme klassi: I klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±3km II klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±4km III klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±8km
Kõrguskasv hAB võrdub käigu tagasivaate lugemite summa minus edasivaate lugemite summa. Punkti B kõrgus HB=HA+hAB Enne välitöid koostatakse nivelleerimiskäigu projekt. Selle koostamise üheks tingimuseks on,et tekiks kontrolli võimalus teostatud tööle ja selleks on 2 võimalust- kinnine käik ja käik kahe teadaoleva kõrgusega punkti vahel.Selle koostamiseks uuritakse olemasolevat plaanimaterjali töö teostamise piirkonnas, selgitatakse reeperite asukohad ja kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
