10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 136 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
452 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
badanto
Õppematerjali autor
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esim
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
.......................... 10 2 / 10 1. Ülesanne Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega. Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba. 3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine Koormused: normatiivne omakaal gk = 0,1 m x 25 kN/m³ = 2,5 kN/m² kasuskoormus qk = 10 kN/m² arvutuslik koormus qd = gk x 1,2 + qk x 1,5 = 3 + 15 = 18 kN/m²
Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb pikemalt paneelilt, on võrdne koormusega teljel 1 F31 = 8 · 4,01 · 6,67 · 0,5 = 107,0 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt F32 = 8 · 4,01 · 2,9 · 0,5= 46,5 kN/m Kokku normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3 F3 = 107,0 + 46,5 = 153,5 kN/m c. välissein h=27,2 m raudbetoon 250 mm - 0,25·25=6,25 kN/m2 krohv 5 mm - 0,12 kN/m 2 kokku:6,37 kN/m2 F1 = F5 = 6,37 · 27,2 = 173,3 kN/m Kandvad siseseinad h=26,1 m raudbetoon 300 mm - 0,30·25=7,5 kN/m2 F3 = F4 = 7,5 · 26,1 = 195,8 kN/m Omakaalukoormus kokku: F1 = 11,7 + 107,0 + 173,3 = 292,0 kN/m F3= 16,8 + 153,5 + 195,8 = 366,1 kN/m 1.4 ARVUTUSLIKUD KOORMUSED JA
meie puhul kuiv keskkond, ehk keskkonnaklasside tabeli 4.1 järgi XC1. Tabelist 4.3 saab vaadata cmin ehk XC1 puhul on see 15 mm. Seda kõike teades saab nüüd plaadi lõpliku paksus arvutada: ⌀ 10 hn = d + + cmin = 62,5 + + 15 = 82,5 mm ⇒ 80 mm 2 2 2.3 Materjalide valik Keskkonnatingimuse XC1 puhul tähendab, et betoon on madala õhuniiskusega siseruumides või pidevalt vee all. Tabelist 4.2 näeme, et meie otstarbe jaoks peab betoon olema vähemalt tugevusklassiga C20/25. Armatuurina on soovitatav kasutada perioodilise profiiliga vardaid: armatuure klassiga A400HW või A500HW. 2.4 Vahelae plaan Vaata lisa 1. 3 Laeplaadi arvutus 3.1 Laeplaadi koormused Omakaalukoormuste leidmiseks koostatakse sobivas mõõtkavas konstruktsiooni
81kNm 16 16 p d l2eff 2 16.4 1.927 2 MSdC = MSdD = ... = MSd(N-1) =- =- = -3.81kNm 16 16 Põikjõud: VSd max = 0.6 p d leff1 = 0.6 16.4 2.127 = 20.9kN 2.3. Armatuuri dimensioneerimine Betoon C20/25 fck = 20MPa 20 fcd = = 13.3MPa 1.5 Rd = 0.26MPa Sarrus A-I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid