lukuliigendiks. Resultantjõu hulknurk läbib kaare kolme liigendit. Resultantjõu hulknurka nim kolme liigendiga kaare survejooneks. Jaotatud koormuse all muutub survejoon kõverjooneks. Punktis, kus survejoon ühtib kaare telgjoonega on paindemoment null. Kaart, mille telgjoon ühtib survejoonega, nim ratsionaalse telgjoonega kaareks. Valemiga y*=M0x/H (5.49) saab arvutada kolme liigendiga kaare survejoont. y*- lihttala ja kaare paindemomendi epüüride ordinaat M0x - paindemoment lõikes x H - horisontaalne koormus/toereaktsioon 17. Tasandsõrestikud. Sõrestikuvarraste sisejõudude arvutamisel kasutatakse kolme võtet: lk 148 Tasandsõrestiku varraste telgjooned asetsevad ühes tasandis. Varraste ristlõiked on sümmeetrilised ja sümmeetriatelg asub sõrestiku tasandis. 1. sõlmede eraldamise võte eraldame lõikega sõrestikskeemist sõlmed ja koostame nende jaoks tasakaalutingimused. 2
4.8 Sõnastage põikjõu range märgireegel! Põikjõud on positiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas Põikjõud on negatiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal positiivses suunas 4.9 Mis on konsool? tala, mis on toestatud ainult ühes otsas kinnise toega 4.10 Mis on lihttala? Lihttala on ühesildeline tala, vardakujuline konstruktsioonielement, mis töötab peamiselt paindele. 4.11 Kuidas avaldub painutav punktkoormus paindemomendi ja põikjõu epüüridel? põikjõu Q epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra; paindemomendi M epüüril murdena 4.12 Kuidas avaldub painutav punktpöördemoment paindemomendi epüüril? väljendub paindemomendi M epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra 4
peakandjale (peatalale). Sõidutee plaat võib toetuda otse peakandjatele (peataladele) või läbi talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala korral on osa ristlõikest surutud ja osa tõmmatud. Materjalina kasutatakse talasildadel raudbetooni, terast ja puitu (liimpuitu). Talasildadel on põhiliselt 3 tüüpi: 1. Lihttala sild igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad. Probleemiks on tugede vertikaalsed siirded (tugede ebaühtlane vajumine), mis põhjustab sisejõudude ümberjaotumise. Näiteks Sõpruse sild. 3. Konsooltalasild- Kasutatakse lihttala ja jätkuvtala elemente
tõmmatud. Ja vastupidi 6.11. Määratlege põikjõud! 6.12. Sõnastage põikjõu range märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil positiivsed kiud on tõmmatud 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne sisepinnad! 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! Põikjõud on positiivne, kui ta arvutusskeemil mõjutab materjali päripäeva 6.15. Mis on konsool? -Joonkoormus on pidevalt, teatud seaduspärasuse järgi, koormusjoonele laotunuks taandatud koormus. 6.16. Mis on lihttala? 6.17. Kuidas avaldub painutava üksikkoormuse mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.18. Kuidas avaldub painutava üksikpöördemomendi mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? Põikjõu epüüril astmena; paindemomendi epüüril kaldsirgena 6.19. Missuguse kujuga on põikjõu ja paindemomendi epüürid ühtlase joonkoormuse mõjualas? Põikjõu epüüril kaldsirge; paindemomendi epüüril kõverjoon 6.20
NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pea-lispinna vahel.
B' y C' max Elastne joon Painutatud lihttala Lihttala elastne joon F A B vD A D C B
Tala toereaktsiooni puhul N 100 kN tuleks kasutada jaotusmehhanismi toepatja üldjuhul. Padja abil jaotatakse kontsentreeritud surve laiali laiemale seina alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on tegemist ülesandega, kus tala või plaat toetub elastsele alusele. Kontrollikriteerium: max floc Tala toetumine müüritise otsale. Horisontaalse tõmbejõu vastuvõtmine. Sõltuvalt tala läbipaindest pöördub tala ots toel lihttala ühtlaselt jaotatud koormusega Tala toetus seinale Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete tõmbepingete tekkimisega toealuses rajoonis. Horisontaalpinged tekivad tala läbipaindumisest, mida rohkem tala läbi paindub seda suuremad on ka hor.pinged. Mida suurem on toeulatuse ja tala pikkuse suhe seda väiksemad on seal pinged. Pingete vähendamiseks müüritises tuleks paigaldada toeulatuses armatuurvõrk. Elastse ja jäiga skeemiga hooned
Matve, Eesti sillaehitus, lk.31]. Tänapäeval osatakse arvutada ning hinnata veel enne konstruktsiooni ehitamist tekkida võivate pragude suurust, seetõttu jäetakse sillakonstruktsiooni sisse deformatsioonivuugid, mis arvutatakse vastavalt temperatuuri muutustele ning materjali soojuspaisumistegurist lähtuvalt. 3 Jätkuvtala silla puhul on vuugid vaid otstes, lihttala puhul peaksid olema iga riigli kohal, kaldasammastel ei pruugi. Deformatsioonivuuk peab võimaldama sillal piki-, põik-, vertikaal- ja pöördedeformatsioone. Vuugid tulevad asetada selliselt, et oleks tagatud tasane liikluspind ja veetihe ühendus. Deformatsioonivuuk peab ühest küljest olema võimeline vastu võtma piirneva pinna termilist paisumist ning samal ajal tagama piisava toetuse piirneva pinnaga. Deformatsioonivuugid on
Sellised on silluste toetamine seinale, vahelagede (paneelide) toetamine jms. Talade (silluste) toetamine seinale Talade ja silluste toetamine seinale toimub tavaliselt 2...3 cm paksuse mördikihi abil. Tala asetatakse värskelt laotud müürile (kui müüritise tugevus värske mördiga on selleks küllaldane) või juba kivinenud mördiga müüritisele. Tala toetus seinale Skeem Tala toetus seinale Sõltuvalt tala läbipaindest pöördub tala ots toel lihttala ühtlaselt jaotatud koormusega sõltuvalt müüritise tugevusest muljutakse tala müüri serva sisse. Sissemuljumist hinnatakse sängitusteguriga- = kivistunud müüritise puhul, (9.8) kus fu on müüritise piirtugevus, b on tala laius. Skeem Kaudse tugevduse arvestamine Tugevdustegur määratakse avaldisega- A on tinglik pind, mis arvestab toetuse situatsiooni. Talade või silluste toetamisel müüri nurgale tuleb arvestada ka horisontaalsete
sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni
sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Ülaltoodu seisukohalt on iseloomulikuks raudbetoonkonstruktsiooniks painutatud raudbe- toonelement (tala), kus väliskoormus kutsub alati esile nii surve- kui ka tõmbepinged. Vaat- leme betoonist ja raudbetoonist lihttala. Olgu talade mõõtmed, koormamisviis ja betooni omadused mõlemal juhul sarnased, raudbetoontala on aga oodatavate tõmbepingete piirkon- nas (ja suunas) tugevdatud terasest armatuuriga (joonis 1). Joonis 1 Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni
tõmbele töötava detaili tugevust? 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab sisepinnad! lõikele töötava detaili tugevust? 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel! 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab 6.15. Mis on konsool? väändele töötava detaili tugevust? 6.16. Mis on lihttala? 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad 6.17. Kuidas avaldub painutava üksikkoormuse paindele töötava detaili tugevust? mõju paindemomendi ja põikjõu epüüridel? 5.5. Nimetage kujundi esimese astme 6.18. Kuidas avaldub painutava üksik- pinnamomendid! pöördemomendi mõju paindemomendi ja 5.6
Seina puhul eeldatakse painet seina piirsuhted seina ja tala jaoks pinnast välja, tala puhul seina pinnas. 2. Eraldiseisva seina korral, mis ei ole Tööskeem Ava pikkuse ja arv.kõrguse suhe ehitise osa ja on koormatud peamiselt Sein Tala koormatud tuulekoormusega, võib tabelist seina jaoks toodud arve suurendada 30 % Lihttala 35 20 juhul, kui sellel seinal ei ole viimistluskihti Jätkuvtala 45 26 mida deformatsioonid võivad kahjustada. Kahes suunas töötav sein 45 - Konsool 18 7 Vertikaalselt koormatud, armeeritud elementide saledus tuleks määrata samuti nagu armeerimata elementidel ja elemendi saledus h ei tohiks olla suurem kui 27 (u). Äärikutega elemendid.
MASSIIVSED ELEMENDID Kui väiksemates puitehitistes piisab näiteks karkassi jäigestamiseks postidele kinnitatavast plaatmaterjalist ja vahelaes paiknevad talad suhteliselt hõredalt, siis suuremates ehitistes on vaja massiivsemaid ja jäigemaid plaate. Massiivelemendiks sobib näiteks spoonliimpuit ja mitmesugused laudadest või prussidest koostatud plaadid. TALAD Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur. Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse
ka purunemislõike. Painutatud element puruneb kas normaallõikes (M-i toimel) või kaldlõikes (V või M toimel) (vt. joonis a), surutud elemendi purunemine toimub normaallõikes (purunemisega kaasnevad pikipraod) (vt. joonis b), tõmmatud element puruneb normaallõikes (vt. joonis c). Väänatud elemendi purunemine leiab aset mingis ruumilises lõikes (vt. joonis d). 21. Painutatud elemendi pingestaadiumid Vaatleme painutatud ristkülikulise ristlõikega survearmatuurita lihttala. Suurima paindemomendiga ristlõige läbib koormamise algusest kuni purunemiseni rea iseloomulikke pingestaadiume. 1. staadium. Väikese koormuse korral tala töötab elastse kahest materjalist liitkonstruktsioonina. Pingejaotus betoonis on lineaarne. Koormuse suurenedes kasvavad nii betooni pinged c kui ka armatuuri pinged 1.a staadium (olukord vahetult enne prao tekkimist). Betooni plastsete deformatsioonide tõttu
0,94 0,90 0,91 0,86 0,77 0,82 NÄIDE 6.3 I-profiili kiive A. Leida näites terasprofiili IPE 360 (terasest S355) kiivekandevõime, kui profiil töötab lihttala skeemi kohaselt ja ava on L = 6,0 m. Koormus on rakendatud tala ülemisele vööle, mis on kogu pikkuses külgsuunas toetamata. Joonis 5.15: Tala skeem ja paindemomendi epüür Andmed terasprofiilide tabelist: Teras 1 66 - h = 360 mm; b = 170 mm; - tf = 12,7 mm; tw = 8,0 mm
-60 J6 K6 L6 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 8/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4. RISTLÕIKEKLASSID 4.1 Elastne ja plastne staadium paindel Ristlõikeklass määratakse vastavalt ristlõikes mõjuvatele normaalpingete jaotusele, kus määrav osa on survepingetel. Vaatleme koondatud koormusega koormatud lihttala. Hakates tala järk järgult koormama, näeme, et esialgu käitub tala elastselt. Kui ristlõike osade mõõtmete paksuse suhe pikkusesse on piisavalt väike, st. ristlõike mõõtmed on piisavad et survepingete mõjul ei tekiks kohalikku stabiilsuskadu, võib lubada paindel plastse liigendi tekkimist - plastne liigend võimaldab ristlõikel pöörduda. Edasi koormates tõusevad pinged tala ristlõike äärmistes kiududes voolavuspiirini fy, millele vastab tala elastne paindekandevõime Mel.
positiivseks; kui surutud negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole. 1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega. Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis. Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m). Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides.Maksimaalselt lubatud paigutiste väärtused on ehituskonstruktsioonides
A- konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus, B- konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu. M epüür Jätkuvtala Plastne Lõpuks P sarniir 2 lihttala Pl Pl 4 4 Skeem 1.3 Jõudude ümberjaotumine talas Plastse sarniiri tekkimise tõttu keskmisel toel tekkib jätkuva tala asemel 2 lihttalale lähenevat tala (osalise sarniiriga keskmisel toel), süsteem läheneb lihttalade skeemile. Koormuse suure- nemisel võib avamoment minna nii suureks, et avasse tekib ka plastne sarniir. Tala selles avas muutub mehhanismiks ja variseb.
raudbetoonsilluseid ja toetamine jms.Üldlevinud üldjoontes kokku kivisilluseid (võib kasutada ka reegliks on, et toetuskoormuse pingejaotusega jõu all üldse. terasprofiile). Skeem 9.8 puhul P 100 kN kasutatakse Skeem 9.18 Raudbetoonsillus on tavaline jaotuselementi (toetuspatja). raudbetoontala, üldjuhul Talade (silluste) toetamine 25. Hoonete konstruktiivsed lihttala. Arvutuslikult ei ole seinale: Talade ja silluste elemendid ja sõlmed: vahet raudbetoonsilluse ja toetamine seinale toimub deformatsioonivuugid armeeritud kivisilluse vahel. tavaliselt 2...3 cm paksuse (temperatuurile, Koormus sillustalale sõltub mördikihi abil. Tala asetatakse vundamentide ebaühtlasele müüritise kõrgusest tala peal värskelt laotud müürile (kui vajumisele.Hoone üksikute
annaabi.ee 
