Legeerivate elementide mõju terase omadustele Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud legeerivaid elemente ( kroomi, niklit, koobaltit, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani, titaani, alumiiniumit). Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3…5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Oma kodutöös pööran suuremat tähelepanu just kroomile (korrosioonikindlus), volframile ja koobaltile. Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võib pidada just kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust
Üldmõiste metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal
mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B. Richter. Kasutaminse muutus Esimene teadaolev kasutamine oli Hiinas, kus niklit kasutati pronksist nugades (Zhou dünastia 1046-221 eKr). Täna, niklit sisaldavaid materjale kasutatakse hoonetes, veevarustussüsteemid, toidu ettevalmistamisel, energia töötsuses, keemiatööstuses, transpordi tööstuses, elektroonika komponentides, meditsiinitehnikas. Kuidas saadakse? Elementide leidumisest maakoores on nikkel 25ndal kohal. Looduses leidub niklit ainult ühenditena. Tähtsamad mineraalid on nikeliin NiAs, pentlandtiin (Fe,Ni)9S8 ja milleriit NiS
Elektronskeem: +28|2)8)16)2) Elektronide arv: 28 Neutronite arv: 31 Prootonite arv: 28 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...II...IV Kristalli struktuur: tahukeskne kuubiline Nikli aatomi ehitus: -1- Energia levelid : 4 Esimene energia level: 2 Teine energia level: 8 Kolmas energia level: 16 Neljas energia level: 2 Elemendi saamine: Elementide leidumisest maakoores on nikkel 25ndal kohal. Looduses leidub niklit ainult ühenditena.Tähtsamad mineraalid on nikeliin NiAs, pentlandtiin (Fe,Ni)9S8 ja milleriit NiS. Tuntakse mitmeid nikli maake, kuid peamiselt toodetakse niklit sulfiidsetest maakidest (NiS). Nende särdamisel saadakse NiO, millest metall redutseeritakse elektrikaarahjudes. Valmismetall granuleeritakse vette valamisel. Niiviisi saadud metall on väga lisanditerikas. Puhast niklit toodetakse NiSO4 elektrolüüsil. -2- Füüsikalised omadused:
SISSEJUHATUS 1751 aastal avastatud ning edukalt eraldatud nikkel (Ni) on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ferromagneetiline metall, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest. Põhilised kohad, kust leida niklimaaki ja kaevandada on Kanadas (Sudbury) ja Venemaal (Norilsk). Antud referaat käsitleb nikli füüsikalisi, keemilise omadusi ja tema sulameid. Järgnevalt saame teada, kuidas niklit saadakse ning kus kasutatakse. 3 1. NIKKEL 1.1. Puhas nikkel
VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda
Toodetakse kvaliteetseid ja kõrgekvaliteetseid süsinik tööriistateraseid. Erinevus nende vahel seisneb selles, et kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350C. Legeeritud terased. Legeeritud terasteks nim niisugust teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele: Cr kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. Ni nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. Co koobalt suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase
Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides.Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350 kraadi.y7,y8,y7A, y8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid.y9,y10,y11,y9A,y10A,y11A. Puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.y12,y12A,y13,y13A viilid kaabitsad ziletiterad tõmbesilmad Lekeerterased Lekeerterasteks nim niisugust terast millesse on lisatud teatav % lekeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust M moluteen Suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust .Soodustab peenema struktuuri tekkimist
Alumiinium ja selle sulamid Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660C ja tihedus 2700 kg/m3. Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3
Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani, rauda, alumiiniumi jt. Metalle. Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust ja tugevust, teeb ta iseräbustuvaks, kuid suurendab jootõmbluse haprust. Vask ja vaskjoodised annavad korosjoonikindlad liited, nad märguvad häasti põhimetalli ninf enamik neist talub suuri mehaanilisi koormusi. Vask. Puhta vasega joodetakse ulatuslikult terast ja niklit sisaldavaid tooteid. Kõrge sulamistemperatuuri(1083C) tõttu rakendatakse vasega jootmisel induktsioonkoormust või kuumutust kaitsekeskkonna ahjudes. Vasktinajoodised(messingid) on laialdaselt levinud enamike metallide jootmisel. Vasktinajoodiste suhteliselt madal sulamistemperatuur võimaldab joota ka tooteid, mida ei tohi kõrge temperatuurini kuumutada. Kui jootliide peab olema tugev ja hea venivusega, lisatakse vesinikjoodistele tina, niklit ja mangaani. Tinalisand
elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas. kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. malm- raua ja süsiniku sualm, mis sisaldab 2-5% süsinikku. teras- raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada teisi M). eriterased e legeeritud terased- sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit jt metalle. roostevaba teras- õhu, vee ning mitmesuguse agressiivse keskkonna korrodeerivale toimele vastu- pidav teras. autometall- duralumiinium- alumiiniumi tähtsaim sulam, sisaldab põhilisanditena vaske ja magneesiumi. pronks- vasesulam, milles põhilisandiks on tina. valgevask e messing- vasesulam, milles põhilisandiks on tsink. melhior- vase ja nikli (kuni 30%) sulam, mis võib veidi sisaldada ka rauda ja mangaani.
Nikli tähtsus eluslooduses on suur, kuid ei olda päris kindlad veel selles, kuna väga kergesti muutub nikkel mürgiseks aineks organismis, kui ta satub valesse kohta. Nikkel (sümbol Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näiteks garnieriit (Ni,Mg)6Si4O10(OH)8. Niklit toodetakse peamiselt sulfiidsetest vask-nikkelmaakidest (Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas) või silikaatsest toormest (Uus-Kaledoonias, Kuubal, Filipiinidel, Indoneesias jm). Üldvarusid
Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 4. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.
kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit (selle teraseliigi tavaliseks tähistuseks on tüüp 304), jääk aga koosneb peamiselt terasest. Sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, st. kõige tavalisemates olukordades. Selle terasetüübiga puutume me igapäevases elus pidevalt kokku, kuna sellest on valmistatud paljud terariistad, noad, potid ja pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad, pesumasinad jne. Peamised
vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist. Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 1833% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid. Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase
y7A ,A tuleb lõppu.Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides.Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350 kraadi.y7,y8,y7A, y8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid.y9,y10,y11,y9A,y10A,y11A. Puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.y12,y12A,y13,y13A viilid kaabitsad ziletiterad tõmbesilmad Lekeerterased Lekeerterasteks nim niisugust terast millesse on lisatud teatav % lekeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust M moluteen Suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust .Soodustab peenema struktuuri tekkimist
TERASE LEGEERIVAD ELEMENDID Legeeritud terasteks nimetatakse niisuguseid teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatud protsent legeerivaid elemente nagu näiteks kroomi, niklit, mangaani. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%), keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Mangaanil Mn - on üks stabiilne isotoop massiarvuga 55. Omadustelt on mangaan metall. Normaaltingimustel on Mangaani tihedus 7,47 g/cm3. Mangaani sulamistemperatuur on 1244°C. Mangaan laiendab austeniidi püsivusala kuni toatemperatuurini. Silmas tuleb pidada, et tänu polümorfsele muutusele on omane teatav aeglus
2. Meteoriitide koostis 4 Meteoriidid koosnevad keemiliselt maal tuntud elementidest. Tähtsamad komponendid on hapnik, raud, räni ja magneesium. Need moodustavad umbes 90% meteoriitide massist. Peamised komponendid on sulfiidne, silikaatne ja metalliline. Vastavalt toriliitne, kivine või raudnikliline. Troiliit on pronksivärvi rauamineraal, mis meteoriitides esineb. Kaltsiumi, alumiiniumi, niklit ja väävlit sisaldavad nad ainult vähesel määral. Ülejäänuid elemente on vaid protsendi murdosa. Nendes esineb nii maal tuntuid kui ka tundmatuid mineraale ning nende suurus võib ulatuda mikrokristallilisest kuni jämeda kristalliliseni. Leidub ka peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite ja seda erinevate planeetide pinnakivimeist. Üldiselt ongi nende rauasisaldus küllaltki suurem kui maakoore või kuu kivimitega võrreldes. See näib
Plaatina: ... on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Pallaadium: ... on keemiline element järjenumbriga 46. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110.
Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu (Wikipedia: Nikkel). 2.2. OMADUSED Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall (Wikipedia: Nikkel). Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses (Kulu et al., 2001). Nikkel on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. (Wikipedia: Nikkel) 2.3. KASUTAMINE
elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. Vase ja alumiiniumi sulamist tehti 1-, 2-, 3- ja 5- kopikalisi münte. Ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist. Vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam melhior- vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Melhioris on 18- 33% niklit, ülejäänu on vask. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Toiduaineid ja vett ei tohi vasknõudes hoida. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask
järelejäänud teest ja kolmandal päeval järelejäänud 22 km. Leida teekonna pikkus. VII Leida protsent 1. 60% 78-st 2. 32,3% 120-st 3. 0,5% 5000-st kroonist 4. 120% 400-st VIII Leida arv, millest 1. 15% on 45 2. 12,5% on 80 3. 0,7 % on 49 kg. IX Mitu protsenti on 1. arv 12 arvust 2400 2. 3 meetrit kuuest kilomeetrist 3. 1 gramm neljast kilogrammist X Tekstülesanded 1. Sulam sisaldab 5% niklit. Kui palju niklit on 50 kilogrammis sulamis? 2. Kui oli tehtud 37,5% tööst, siis maksti selle eest 123 krooni. Kui suur summa oli arvestatud kogu töö tegemise eest? 3. Leida arv, millest 10% on sama palju, kui 40% arvust 8,5. 4. Mitu grammi vett tuleb lisada 50 g 35%-lisele soolhappele, et saada 10%-line lahus? 5. Korteri üüri tõsteti 1000-lt kroonilt kuus 1200-ni. Mitme protsendiline oli hinnatõus? 6
lõõmutatud valgevasel on see 320...350 MPa. Kuni 20% tsingilisandiga sulamit nimetatakse tombakuks. Alla 39% tsinki sisaldavat -valgevaske saab töödelda stantsimise, valtsimise jne. teel. Külmtöötlemisel valgevask kalestub, mille mõju kõrvaldamiseks tuleb teda lõõmutada temperatuuril 600...700 °C. Tsingilisand üle 39% muudab valgevase sulamid, hapramaks ja nad on töödeldavad ainult kuumalt ehk valades. Peale tsingi võib valgevask sisaldada kuni mõne % ulatuses alumiiniumi, niklit, tina, mangaani, räni näiteks EN1652 alusel margitähis CuZn35Al15Fe2Mn2Pb (tsinki 35%, alumiiniumi 15%, rauda 2%, mangaani 2%, pliid ~1%, ülejäänud osa on vask). Alumiinium, tina, raud, nikkel ja räni suurendavad mehaanilist tugevust, mangaan kaarekindlust jne. Rauasisaldus üle 0,03% annab valgevasele magnetilised omadused. Valgevasest valmistak vardaid, latte, plekki, linti, vähekorrodeeruvaid polte, mutreid jne. 30% tsingisisaldusega valgevase erijuhtivus on
vastu alergilised. Emailnõud ei reageeri hapete ega alustega. Emailnõude puudus on emaili vähene vastupidavus löökidele ja põrutustele. On kergesti puhastatavad ja nõudepesumasinas pestavad. Hoiab toidu pikka aega soojana. *Teras- on raua ja süsiniku sulam, milles on süsiniku sisaldus alla 2%. *Roostevaba teras-püsib puhtana ja on kerge hooldada. Nimetus ,,roostevaba teras" saab kasutada siis, kui teras on üle 12% kroomi. Märge18/10 tähendab, et terases on 18% kroomi ja 10% niklit. Kroomteras sisaldab 13-17% kroomi ja üldse mitte niklit. Vahel võib näha märget 18/8 eri maades kasutatavast terasestandartite erinevusest. Kui tootel on mingi muu märge, st lihtsalt stainless või inox on tegemist madalama terasekvaliteediga. *Roostevaba teras on : *turvaline *kestev *kergesti hooldav *Vastupidav ja talub karmi käsitlemist *kiireid temperatuuri muutusi ja majapidamises tavalisi toidu-ja söögisooda ja eriti tugevate hapete suhtes on tundlik
(roheaine kroomoksiid, valge - tinaoksiid). Kõvendid kiirendavad vaigu kõvaks muutumist. 6. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest magnetmaterjalidest valmistatakse trafode südamikke, elektrimootorite staatoreid- rootoreid, alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8...12% vaske, 1...24% koobaltit. Kasutatakse ka materjale mis rauda ei sisalda näiteks koosnevad Mn, Cu ja Si või Cr ja Pt. 7. Vask ja vasesulamid
palgiparvetuseks, tööstusveeks, kalapüügiks, puhkuseks ja turismiks. Mägedest oma vee koguvad jõed on veerohked ja kiire vooluga,luues väga head võimalused kanuu- ja süstamatkadeks ning parvetamiseks,olles seega samuti ideelseteks turismiobjektideks. Selles riigis võiks esile tuua sise-ja välisjõudude põhjustatud mandriliustikke,moreenitasandikke, mäestikke,kõrgustikke ja oose. Soomes kaevandatakse metallimaake, millest tehakse vaske, tsinki, niklit, kroomi jne. Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi .Neid hakatakse kohe kaevandama. Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600 kg kulda. Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus
Lahustub enamikes hapetes OMADUSED Puhas raud on läikiv, hõbevalge metall Omadusi saab muuta lisades muid elemente Raud on odavaim kõige enam kasutatud metall Kõige tuntum sulam on teras Kasutatakse ehituses ja tootmisel Venitatav ja plastiline NIKKEL Keemiline element järjenumbriga 28 Elemendi sümbol on Ni Moodustab 1,8% maa massist Niklit toodetakse aastas umbes miljon tonni Tuntud juba üle viie tuhande aasta tagasi Vana-Hiinas Looduses leidub niklit ainult ühenditena Peamiselt toodetakse Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas OMADUSED Hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga Hapetega reag. aeglaselt, leelistega ei reag. üldse ja halogeenidega reag. kuumutamisel Keskmise aktiivsusega metall
tänu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus. andvate tööriistade valmistamiseks. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Vasesulamid: Uushõbe-- alpaka ja melhior Uushõbe Nikkel (Ni) Alpaka sisaldab 65 % vaske, 18 % niklit, 17 % tsinki Sulamistemperatuur 1455 ºC (heleda värvusega). Väga hea korrosioonikindlus Uushõbe ei korrodeeru õhus. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Kasutatakse kella detailide valmistamiseks. Suur osa niklist (u
Ni+2Cl=NiCl2 ühendid: Vase-nikli-tsingi sulamit hakati kasutama hõbeda asemel. Ligi pool nikli maailmatoodangust kulub roostevaba kroomnikkelterase toomiseks. Nikli ja kroomi sulamist tehakse elektripliitide ja -ahjude küttekehasid. Nikli ja vase sulamit kasutatakse laeva- ja masinaehituses, elektrotehnikas ja keemiatööstuses, sest sulam on keemisele toimele ja korrosioonile vastupidav. Nikkel on hüdrogeenimiskatalüsaator keemiatööstuses ja toiduainete tööstuses. Niklit kasutatakse veel patareides, müntides, auto osade katmisel kui ka vannitubade ja köökide sisustuses. Inimestele võib tekitada lööbe. toimed inimorganismile: Biofunktsioonid on ebaselged. Lindudel mõjutab nikkel sulestiku kujunemist. Nikliühendeil on kantserogeenne toime. Metalne nikkel põhjustab nikliallergiat: naha punetus ja sügelemine, dermatiiti. Euronormid lubavad nikli sisaldust olmemetallides kuni 0,05%. Inimorganismis on vaid 1 mg niklit, sellest lihastes on
langeda meteooriidisajuna. Meteoriidist räägitake siis, kui mõni neist kehadest on piisavald suur, et mitte atmosfääris täielikult aurustuda. Et "taevakivist saaks meteoriit, peab ta kõigepealt Maale jõudma ja siis üles leitama. Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemilisels analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan. Vähemal määral sisaldavad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente vaid protsendi murdosa. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud. Meteoriidi pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed. Sulamiskoorik on tume oksüdeerumise tõttu, vahetult pärast Maale langemist ei pruugi ta seda olla 5.Leia materjali meteoriitide koostisse ja suuremate maalelangenud meteoriitide kohta.
seisundi tagamiseks; kasvustimulaatorina paljudel imetajatel. Boor Inimkehas olev boor on koondunud luudesse, hambaemaili ja kõrvalkilpnäärmetesse. Peamised booriallikad on taimesaadused. Boori leidub ka suuhügieenivahendite ja ravimite koostises. Praegu pole veel teaduslikke andmeid boori ohutu päevase üldkoguse kohta. Nikkel Kehas olev nikkel ei koondu ühessegi organisse, vaid jaotub elundite vahel peaaegu ühtlaselt. Niklit sisaldavad nii loomse kui ka taimse päritoluga toiduained. Niklit on tarvilik mitmete ensüümide abifaktorina, vereloomeprotsessiks, membraantranspordiks, nukleiinhapete sünteesiks. Kokkuvõte Enamus makro- ja mikromineraale on kättesaadavad ning normaalse segatoitluse korral defitsiiti tavaliselt ei kujune. Peale mineraalide olemasolu tuleb hoolikalt jälgida ka nende ainete imendumisvõimet kuna paljud mineraalid mõjutavad vastastikku
Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 erinevat maavara, mis jaotatakse tekke järgi viide gruppi: magmalised, hüdrotermaalsed, moondelised, jääk- ja settelised. Peamiseks magmalise tekkega maavaraks on ultraaluselistes ofioliitsetes kivimites sisalduv kromiit (Fe, Mg)Cr2O4. 1980. aastail toodeti Albaanias peaaegu miljon tonni kroomi aastas, mis tegi Albaaniast ühe olulisema kroomitootja maailmas. Kroomi kõrval esineb ultraaluselistes ja aluselistes kivimeis ka niklit, titaani ja plaatina rühma metalle. Hüdrotermaalse tekkega maakidest on olulisemad vase- ja rauasulfiidid. Triiase vulkaanilis- settelise tekkega kivimeis esinevad massiivsed kulda, hõbedat, niklit ja koobaltit sisaldavad püriidi, kalkopüriidi ja borniidi kehad. Oluline hüdrotermaalne maagistumine on seotud ka ofioliitidega. Vase sisaldus on neis üldiselt madalam (0,5...2%) kui Triiase kivimeis (2...10%),
Nikkel on keemiline element, mille keemiline sümbol on Ni ja järjenumber 28. See on hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. See on üks neljast elemendist, mis on ferromagnetilised toatemperatuuril. Nikkel on plastne hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall, mille sulamistemperatuuriks on 1455 °C. Suur osa niklist (u 15 % kogu niklitoodangust ) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulemites, Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja paljude sulamite põhikomponendina. Puhas nikkel on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Hinna odavdamise eesmärgil kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterastest pleki plakeerimisel. Niklit kasutatakse paljude materjalide elektrolüütpindadena, aga ka aluskihina mittelegeerteraste kroomimisel. Nikli sulamid
· Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid Probleemid · Orkaanid · Kõrbestumine · Happevihmad · Joogivee saastatus Tänan tähelepanu eest! Kasutatud materjal · www.miksike.ee · www.wikipedia.ee · www.goadventrue.ee · www.havana-guide.com · www.skytravel.ee
3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kus need paiknevad? 4. Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? 5. Millised on sinu soovitused riigi energiamajanduse tõhustamiseks? a. Milliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. 2. Imporditakse Naftat, keemiaseadusi ja sütt. Eksporditakse, rauamaaki. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. 4. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta on 2 116.7 kWh. Näitab, et riigil
Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist.Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 1833% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid.Vaske kasutatakse puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas. Näiteks
Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriit (kreeka keeles meteooros 'õhus hõljuv') on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. 1 Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad
puhastamine on tunduvalt lihtsam. 8. Sageli kiputakse eelistama kullatud küttekehaga kanne, mis aga ei anna kannule mingit eelist. Kullakiht küttekehal on õhuke ja kuna kuld on pehme materjal, siis kulub see kiiresti. Samuti rikub kullakihti katlakivi. Puhastamisel sööbib katlakivieemaldaja kergesti läbi õhukese kullakihi, paljastab kütteelemendi ning vette võib eralduda kahjulikke ühendeid. 9. Nikeldatud või kroomitud küttekehad eritavad vette niklit, kroomi, pliid ning kaadmiumi. Niklisisaldus on suurim pärast katlakivi eemaldamist ja väheneb keetmisel järk-järgult. 10. Roostevabast küttekehast eraldub niklit ja muid kahjulikke aineid suhteliselt vähe. Selline küttekeha on võimsam, kestab kauem ning on lihtsam hooldada katlakivi tuleb lahti ka äädikaga, erinevalt näiteks kullatud küttekehast, mille puhastamiseks soovitatakse sidrunhappe baasil valmistatud katlakivieemaldajaid. 11
Lööve võib areneda ka rõivastega kaetud kehaosadel. Nikliallergia korral ilmuvad põletikunähud kohtades, kus nahk puutub kokku nikeldatud esemetega, näiteks käekella või -võruga, rinnahoidja nikeldatud pandla või sukahoidja trippidega. Allergilist löövet täheldatakse vahetevahel nende inimeste kätel, kes sageli käsitsevad nikeldatud riistu või instrumente. Järelikult on põhjendatud ka mure niklit sisaldavate ühe- ja kaheeuroste müntide käibeletuleku pärast. Mõningatel andmetel esineb nikliallergiat 20 protsendil eurooplastest. august 5/1997
000-11 000 immigranti 0,9%, liigitamatud 0,7% peamiselt USAst ja teistest Ladina-Ameerika riikidest, Saksamaalt, Itaaliast ja Portugalist Rahva arv mil. 203 429 773 inimest SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta on 8800 Sündimus % 21 Suremus % 6 Keskmine eluiga(N/M) N-76 M-68 Kirjaoskus % 88,6 Maavarad rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante,kulda Eksport-import Eksport - metallitooteid, keemiatooteid, autotooteid, maavarasid, puutooteid ja kohvi, puuvilju, maisi Impordib - rõivatooteid, tekstiilitooteid, naftat, gaasi, süsi Majandus sektorite jagunemine Energia Brasiilias leidub naftat tuumaelektrijaamadest ja hüdroelektrijaamadest Päikeseenergiat, tuuleenergiat elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh a. Transport - side
Sahara kõrbest · Pindala üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas. · Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. · Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima · Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C.
Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist. Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 1833% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid. Vasest suveniirimünt 5
katkematu jada määrdunudvalgest vasepunaseni. Vase koguse suurendamisel saadakse punasemat, hõbeda lisamisel aga helekollasemat kulda. See, missugust kollase kulla värvitooni ühel või teisel maal eelistatakse, erineb kultuuriti väga palju. Eestis ja Soomes eelistatakse punakamat kollast kulda kui Lõuna-Euroopas. Kulla värvitoone käsitleb põhjalikumalt rahvusvaheline standard ISO 8654. Valget kulda saadakse puhtale kullale spetsiaalse vaske, hõbedat ja pallaadiumi või niklit sisaldava sulami lisamisel. Niklit sisaldava valge kulla kasutamine on siiski kadumas nikli tugeva allergilise mõju tõttu. Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda sulamit nimetatakse ka sterlinghõbedaks. Lauahõbe ja anumad valmistatakse tavaliselt 830- hõbedast. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask. Plaatinatoodete turg on suur, enim tarbib neid Jaapan.
Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist. Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 1833% niklit, ülejäänu on vask. Melhior on hõbedaga sarnanev ja väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest pedega töötamisel ei teki sädemeid. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht
Metallurgia mõju keskkonnale metallimaagi sulatamisel paiskub atmosfääri gaase, mis koos veega põhjustavad happesademeid. Saastamisraadius on kuni 500km. Must metallurgia Tooraineks on rauamaak. Sai alguse 15. Sajand Euroopast. Maagi rikastamine/töötlemine toimub maardlates. Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias, LAV, Venemaal. Enamik toodangust eksporditakse. Terase tooraine on rauamaak, korrosiooni kindluse tugevuse saamiseks lisatakse mangaani ja niklit. Suurimad tootjad on Hiina, Jaapan ja USA Värviline metallurgia Tootmise maht on väiksem, töödeldakse üle 70 metalli: vask, plii, tsink, tina. Alumiiniumitootmiskohad paiknevad energiarikastes piirkondades, sadamate läheduses. Sadamad tagavad kauba laialiveo. Vajab vett. Suurim kulla tootja on LAV, suurimad tootjad on vangid. Tööstuslikku teemante toodab Austraalia, Kongo, LAV. Suurimad plaatina tarbijad on USA, Jaapan, Lääne-Euroopa.
rohkem kui kulda. Hõbedaproov näitab hõbeda sisaldust hõbedasulamis. Minu kodus leidub hõbedat ja selle sulameid peeglites, ehetes, müntides, lauahõbedas, fotopaberites, filmides, patareides. Nikkel (Ni) 28*. Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Puhta metallina on ta paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Niklit kasutatakse sulamites vase, kroomi või molübdeeniga. Minu kodus leidub niklit ja selle sulameid laetavates akupatareides, müntides, ehetes. Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsinki (Zn) 30* kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioonpinnetena.
LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad.
Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada. Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina, mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. 19. sajandi viimasel poolel ja 20
Riigikord: Parlamentaarne vabariik Asend Geograafilised koordinaadid- 42°0N 21°26E Manner - Euraasia Maailmajagu Euroopa Kaart Asukoht: Naaberriigid- Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania Loodus Kliimat mõjutavad tegurid- järsunõlvalised mäed ja kaljud, sügavad orud. Loodusvöönd Taimed, loomad (levinumad) Pinnamood Kõrgeim tipp- Golem Korab 2764m Mäed- Baba mäed, Jakupica mäed. Jõed- Vardar, Saloníki Järved- Dojran, Mavrovo Maavarad Maavaradest leidub- rauamaaki, niklit, vaske, pliid ja tsinki. Loodusnähtused Vulkaanid Maavärinad- viimane tõsisem 1963.a. Rahvastik Rahvused, nende osakaal (ringdiagramm). Usundid (atlas, internet) Rahvastiku vanuseline koosseis (püramiid) www.census.gov/ipc/www/idb/ Sündimuskordaja on 11,92 promilli ja suremuskordaja 8,87 promilli. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, kusjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat. http://www.theodora.com/wfb/ http://www.citypopulation.de/cities.html http://www.iiasa.ac
LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad.
annaabi.ee 
