L 2 RA L 3 , 2 3! kus EIy0 0 . Deformatsioon tala keskel yC 3 FL , 48E I d 4 0,094 kus telginertsimoment I= = =3,21 10-6 m4 64 64 Siis tala jäikus E I =2,1 10 11 3,21 10-6 =0,67 10 6 Nm2 Deformatsioon F L3 F 1,83 yc= = 1,81 10-7 F 48 E I 48 0,67 106 kus jõu mõõtühikuks on N ja deformatsiooni mõõtühikuks m. Teisendades deformatsioon millimeetritesse ja jõud kilonjuutonisse saame yC 0,18 F Koostame jõu-deformatsiooni tabeli
LK 1/2 Telginertsimomendid lihtsamatele geomeetrilistele kujunditele Kujund Raskuskese Telginertsimoment π ⋅ r4 Ring - Ix = Iy = 4 π ⋅ r4 Iy =
14. Varignoni teoreem: Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga. 15. Süsteemi raskuskese 16. Kujundi staatiline moment: Integraali Sx= A ydA nimetame kujundi A staatiliseks momendiks telje x suhtes, ja integraali Sy= A xdA kujundi A staatiliseks momendiks telje y suhtes. 17. Inertsimoment: Telginertsimoment (edaspidi inertsimoment) on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Kujundi inertsimoment x ja y telje suhtes väljendub integraalina I x= A y2dA Iy= A x2dA 18. Inertsiraadius: Vahel on otstarbekas inertsimomenti Ix või Iy väljendada pindala A kaudu, mis kujutletakse koondatuna ühte punkti. Selle punkti kaugust ix või iy vastavast teljest nimetatakse kujundi inertsiraadiuseks x- või y-telje suhtes. Et Ix= I2xA , Iy= I2yA siis ix=Ix/A, iy=Iy/A 19
· suurima paindepingega y = -0.5D ; D y punkti koordinaat: A · ristlõike pindala: A = D 2 4 ; z e · telginertsimoment: I = D 4 64 ; · kõvera varda nulljoone kaugus teljest: Suurim R paindepinge I 4D 4 D2 e = = ; RA 64 RD 2 16 R
Paindepingete jaotus sirge varda ristlõikes: = y ja/või = z Iz Iy kus: ristlõike punktide normaalpinge (kohal y või z), [Pa]; Mz, My ristlõike paindemoment peatelgede y ja z suhtes, [Nm]; I z, I y ristlõike telginertsimoment peatelgede y ja z suhtes, [m4]; y, z punkti kaugus nulljoonest (+/- märgiga), [m]. Funktsioon = f(y) (ja ka = f(z)) on lineaarne paindepinge epüüri moodustamiseks on vaja vaid (Joon. 6.22): · määrata nulljoone (pinnakeskme, varda telje) asukoht, · arvutada pinge väärtus nulljoonest kõige kaugemas punktis (moodulilt suurim pinge);
Paindepingete jaotus sirge varda ristlõikes: = y ja/või = z Iz Iy kus: ristlõike punktide normaalpinge (kohal y või z), [Pa]; Mz, My ristlõike paindemoment peatelgede y ja z suhtes, [Nm]; I z, I y ristlõike telginertsimoment peatelgede y ja z suhtes, [m4]; y, z punkti kaugus nulljoonest (+/- märgiga), [m]. Funktsioon = f(y) (ja ka = f(z)) on lineaarne paindepinge epüüri moodustamiseks on vaja vaid (Joon. 6.22): · määrata nulljoone (pinnakeskme, varda telje) asukoht, · arvutada pinge väärtus nulljoonest kõige kaugemas punktis (moodulilt suurim pinge);
Lauskoormus pinnal 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa Mehaaniline pinge 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm² Jõu moment 1 kNm = 1000 Nm = 106 Nmm 1.5. Telginertsmoment, vastupanumoment ja inertsraadius, nende kasutusalad tugevus- ja paigutisarvutustes. Pinnamomendid on tasapinnalise kujundi geomeetrilised karakteristikud, mida kasutatakse varda ristlõike kirjeldamiseks varda tugevus- ja jäikusarvutustes. Telginertsimoment: Kujundi telginertsimomendid telgede x ja y suhtes Ix ja Iy on Ix= y2 dA Iy= x2 dA Telginertsimoment on alati positiivne suurus (y2>0) ja ta ühikuks on ppikkusühik neljandas astmes (m4, cm4, mm4). Liitkujundi telginertsimoment võrdub osakujundite telginertsimomentide summaga. Ruut: Ix=Iy=a4/12 Ristkülik: Ix=bh3/12 Iy=b3h/12 Ring: Ix=Iy=D4/64 Vastupanumoment: Kujundi vastupanumoment saadakse telginertsimomendi jagamisel kujundi
annaabi.ee 
