PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusmaterjalid Liimpuit referaat Koostanud: Timo Reinpõld Juhendaja: Kai Pajumaa PÄRNU 2011 Sisukord Mis on liimpuit?.....................................................................................................................lk. 3 Kasutusala .............................................................................................................................lk. 4 Liimpuidust postid ja talad....................................................................................................lk. 5 Liimpuitkilp.........................................................................................
Ristlõike mõõtmed antakse millimeetrites, näiteks 75*225(pikkus*laius) 5% 3% Otsal ja serval 3% ning laiusel ja pikkusel 5% Püsipuit A- klass surveimmutatud puitu kasutatakse tarintites, mis puutuvad kokku maapinna niisukse ja veega. B klassi küllastamist kasutatakse üksnes valmistöödeldud puitosadel, nagu akna- ja uksetarindid ning aiamööbel. Liimpuit Liimpuit on vähemalt neljast üksteisega kokkuliimitud pikisuunaliselt lõigatud lamellidest moodustatud tarind. Hariliult kasutatakse kuuske. Käsitööriistad Esimene elektritrell 1916. a. kaalus kokku 12 kg. Tarvikute kasutamisel vali sobiv pöördekiirus ja materjal. Liiga suure töökiiruse põhjustab lõikeketaste ülekuumenemise, millest annab märku lõiketeravle tekkiv sinakas värvitoon. Sellistel teradel kaovad head lõikeomadused.
3. Kaitske puitmaterjali sademete, intensiivse päikese, määrdumise ja maapinna niiskuse eest nii hoidmise kui ka ehitamise ajal. 4. Ladustage puitmaterjal õhuliselt ja kindlustage, et presendi või muu katte alla ei jääks niiskust. 5. Siseruumides kasutatav puit peab olema kuiv ja hästi isoleeritud sellega kokkupuutuva materjali niiskuse eest. Katke karkass ja kaitske sademete eest võimalikult ruttu peale selle püstitamist. LIIMPUIT Liimpuiduks nimetatakse talasid või poste, mis koosnevad mitmest kokkuliimitud puitelemendist ja mille süüd ehk aastarõngad asetsevad pikisuunaliselt. Puitelement võib laiuses koosneda ühest või mitmest osast. Liimpuidu toorainena kasutatakse peamiselt kuusepuitu, nähtava koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides 11
LIIMPUIDUST KONSTRUKTSIOONIDE NING LIIMPUITPLAATIDE TOOTMINE EESTIS Tartu 2008 Liimpuittooted Sõrmjätkatud saematerjal kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavaheline kokkuliimimine Liimpuit liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse saematerjalitüki lapped Liimplaat saematerjalitükkidest, mis ühendatakse omavahel servadest (moodustub plaadikujuline toode) Liimpuidu eelised Tala mõõdud jätkuvliistude kasutamise tõttu on talade mõõdud piiramatud Suurem tugevus võimalik eemaldada oksakohad Kuiv puit eelkuivatatud ja seetõttu on niiskus vaid 12% Mõõtude täpsus kuivatamine ja tootmisprotsess
1 ETAPP mm - Nendesse tulpadesse tuleb andmed ise mm sisestada KN mm mm Modifikatsioonitegur Monoliitpuit Lamell-liimpuit Tugevusklass 1 2 3 1 2 3 0,60 0,60 0,50 0,60 0,60 0,50 0,70 0,70 0,55 0,70 0,70 0,55 ega koormus 0,80 0,80 0,65 0,80 0,80 0,65 0,90 0,90 0,70 0,90 0,90 0,70
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Kuju 0 betoon 0 mastiks 120658 8 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv
26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees? Soojusisolatsiooniomadused paremad, tasakaaluniiskus kuni 50% väiksem, mis teeb ta vastupidavaks välismõjudele ja seenmädanikele. Termopuidul on deformatsioonid kasutamisel minimaalsed. 28. Mis on liimpuit? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku liimitud vastupidava ja niiskuskindla konstruktsiooniliimiga. • Liimpuitu kasutatakse puitkonstruktsioonides. • Liimpuit on parim lahendus puidu kui taaskasutatava ressursi puhul, et hoida struktuuri väärtuseid. • Väga tugev ja jäik lamineeritud puit võimaldab liimpuidu taladele ja kaartele pikki vahemaid, ilma et vahepeal peaks olema sambaid, mis omakorda võimaldab rohkem disaini paindlikkust kui
Ristküliku kõrgus a 120 Ristküliku laius b 80 Kolmnurga alus e 40 e Kolmnurga kõrgus f 25 Ringi raadius r 20 Detaili kõrgus h 40 Põhja pindala Err:509 r Külgpindala Err:509 Täispindala Err:509 Ruumala Err:509 ÕM_nr Variant 12 Materjal: liimpuit Värv: pulbervärv Materjal Värvi liik 2 8 Muud kulud(40%) Detaili üldmaksumus ef r 2 S p =ab- - a 2 2
on mis). Materjali ja värvi margi valimiseks kasutada valideerimist loeteluga. Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 5. Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist. Sisesta oma matrikli number ja saad teada kõik variandid: M_nr Ristlõike kuju a c 122562 12 2 8 Materjal Värv liimpuit pulbervärv Selgitus: Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks
Materjali ja värvi margi valimiseks kasutada valideerimist loeteluga. Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 5. Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist. Sisesta oma matrikli number ja saad teada kõik variandid: M_nr Ristlõike kuju a c 001107 7 7 7 Materjal Värv liimpuit mastiks Selgitus: Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli
Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Kuju 0 alumiinium 0 õli 105859 9 1 betoon 1 mastiks 2 plastik 2 pulbervärv 3 liimpuit 3 lateks 4 plastik 4 õli 5 teras 5 nitro 6 plastik 6 mastiks 7 betoon 7 lateks 8 alumiinium 8 nitro 9 liimpuit 9 pulbervärv t. delt tlõikke number Materjal Värv liimpuit õli 9 4 Detail b
Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Kuju 0 alumiinium 0 õli 104519 19 1 betoon 1 mastiks 2 plastik 2 pulbervärv 3 liimpuit 3 lateks 4 plastik 4 õli 5 teras 5 nitro 6 plastik 6 mastiks 7 betoon 7 lateks 8 alumiinium 8 nitro 9 liimpuit 9 pulbervärv b Kujundi prameetrite arvutamise kasutajaliides Mõõtemed
10 -5 -500 0 5 10 15 20 c h c b d d/2 a a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks Materjal 1 alumiinium 1 õli Värv 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks ÕM_nr 8 alumiinium 8 pulbervärv 104456 9 betoon 9 nitro a 15 cm b 22 cm c 4 cm
a) detaili ruumala ja täispindala b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Sisestada oma matrikli number, nii saab teada kõik nõutud variandid: M_nr Ristlõike kuju a c 165240 40 0 4 Materjal Värv liimpuit nitro Selgitus: Ristlõike kuju number valitakse lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valitakse tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 liimpuit 0 mastiks 1 teras 1 õli 2 betoon 2 mastiks
a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 101794 16 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv plastik mastiks
a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 110655 5 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv teras mastiks
106041 41 betoon nitro 1 5 a Materjal c Värv 0 alumiinium 0 õli y 1 betoon 1 mastiks 2 plastik 2 pulbervärv 3 liimpuit 3 lateks 4 plastik 4 õli 5 teras 5 nitro 6 plastik 6 mastiks 7 betoon 7 lateks 8 alumiinium 8 nitro 9 liimpuit 9 pulbervärv
a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks #VALUE! 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv Err:502 Err:502
a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 110751 1 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv
a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 111019 19 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv betoon mastiks
Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Kuju 0 alumiinium 0 õli 104531 31 1 betoon 1 mastiks 2 plastik 2 pulbervärv 3 liimpuit 3 lateks 4 plastik 4 õli 5 teras 5 nitro 6 plastik 6 mastiks 7 betoon 7 lateks 8 alumiinium 8 nitro 9 liimpuit 9 pulbervärv g L d
Ülekarjatamise ja põllumaa üleharimise tõttu muutuvad üha uued ja uued viljakandvad alad kõrbeteks. 4 riiki: Sudaan, Tšaad, Niger, Mali 3. Millele orienteerub metsatööstus ( mis on paigutust mõjut kõige olulisemad tegurid). Metsatööstus orienteerub transpordile. 4. eesti metsatööstus, mida müüme, kuhu. millega tegeldakse Imavere, Kunda. Väidan, Eesti metsat on läinud üha paremini. Imavere saeveski - Imavere spetsialiseerub saetud materjalile ning liimpuit komponentidele ning liimpuittaladele. Imavere saeveski alustas tööd 1994a. Imavere saeveski toodab peamiselt saematerjale ning liimpuit komponente nagu talad, sõrmjätkatud materjal jne. Kunda - AS Estonian Cell on Kundas asuv haavapuitmassi tehas, mis alustas tootmist 2006. aasta aprillis. Täiesti uue tehase rajamisinvesteeringu maht oli 153 miljonit eurot, mis oli seeläbi suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusesse. AS Estonian Cell on:
b f V=Axm Stäis= d 2A+2bm+2dm a a Materjal c Värv Andmed: 0 betoon 0 mastiks a 50 cm 1 alumiinium 1 õli b 80 cm 2 liimpuit 2 lateks c 35 cm 3 teras 3 pulbervärv h 30 cm 4 plastik 4 nitro d 20 cm 5 teras 5 õli f 40 cm 6 plastik 6 lateks A 2675 cm2 7 liimpuit 7 mastiks P 319,462 cm
a Materjal a - õppemärkmiku viimane number, c Värv b - eelviimane ÕM_nr number, c - summa a+b viimaneKuju number 0 betoon 0 mastiks 0 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro d/2 sutajaliides teha eraldi lehel
Mark Hind Kulu Kogus Maksumus Muud kulud Materjal LP21 220,00 1,00 104,52 22 993,89 10% Värv LA05 4,19 0,55 60,27 138,89 Materjal ja värv kokku 23 132,79 Makumus kokku 25 432,17 a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro d kulud Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; Õppemärkmiku number Variant 0 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik
AS Toftan Eva Tasso Eesti Maaülikool Ettevõttest Toodetakse saematerjali kuusest ning männist Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas Asutatud 1995 Suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis 4.11.2013 Eva Tasso Kasutusvaldkonnad Liistud, puusepatooted Aknaraamid, ukse lengid Välisvooder/sisevooder, põrandalauad Liimpuit Roovitused Pakendid, kaubaalused Aiad, tarad, tuulepiirded 4.11.2013 Eva Tasso 4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11
plastik nitro Selgitus: Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Detail nr 36 - =(-_2 )-_1*_1+ ( _2 ^2)/2 =_2+a+2(h-_2)+2*_1 = h_2 h _ = P*l
Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus 28 (mm) (W/mK) Välis.temp ºC Välis RH% Sisepind -18 Liimpuit 150 0,12 Puitroovitus, vahel puistevill 300x50 0,12/0,04 OSB plaat 20 0,16 Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 35 Tsementkiudplaat 20 0,58 Krohv 80 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada
Tegevus (valmistamine või värvimine) viimase numbri (a) järgi Materjali liik eelviimase numbri (b) järgi Värvi liik ja koondandmete liik c (a+b viimane number) järgi a Tegevus b Materjal c Värvi nr 0 valmistamine 0 betoon 0 mastiks 1 värvimine 1 alümiinimum 1 õli 2 valmistamine 2 liimpuit 2 lateks 3 värvimine 3 teras 3 pulbervärv 4 valmistamine 4 plastik 4 nitro 5 värvimine 5 teras 5 õli 6 valmistamine 6 plastik 6 lateks 7 värvimine 7 liimpuit 7 mastiks 8 valmistamine 8 alümiinimum 8 pulbervärv 9 värvimine 9 betoon 9 nitro ÕM_nr Variant 78 28
5 EPS1 50 49.3 149 149.5 49 149.5 49 198 49 198.5 6 EPS2 49 198.2 49 198 99.2 199.8 7 Liimpuit 99.7 99.4 199 197.6 99.2 194.1 212.8 264.7 8 Tuuletõkkeplaat 214.7 213.5 264.1 264.3 213.1 264.1 100 55 9 Ehitusklaas 105 101.7 55 55 100 55
Materjal Värv betoon mastiks Selgitus: Ristlõike kuju number valitakse lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valitakse tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 liimpuit 0 mastiks 1 teras 1 õli 2 betoon 2 mastiks 3 alumiinium 3 pulbervärv 4 liimpuit 4 nitro 5 alumiinium 5 lateks 6 betoon 6 pulbervärv 7 plastik 7 nitro 8 teras 8 õli 9 plastik 9 lateks d b r h c a Kujundi mõõtmed Mark a 2m Materjal BR200
120 100 80 60 y 40 20 0 0 2 4 6 -20 �=(�∗�)−(�/2∗�/4)−(�/4∗1/4�) �=2 1/2 �+3/4 �+(√((1/4 �)^2+(1/4 �)^2 )) �=�∗� �_�=2��+2��+��/2 " + " ��/2 "+(" (√((�/4)^2+(�/2)^2 ))∗� ")" a 1m a Materjal b 2m 0 liimpuit c 3m 1 teras S 1.63m2 2 betoon P 6.31m 3 alumiinium S(t) 28.37m2 4 liimpuit V 4.88m3 5 alumiinium
Materjal Värv teras nitro Selgitus: Ristlõike kuju number valitakse lehelt Kujud matrikli numbri (M_nr) järgi. Ristlõikke number on jääk M_nr jagamisest 50-ga =MOD(M_nr; 50) Materjal ja värv valitakse tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv 0 liimpuit 0 mastiks 1 teras 1 õli 2 betoon 2 mastiks 3 alumiinium 3 pulbervärv 4 liimpuit 4 nitro 5 alumiinium 5 lateks 6 betoon 6 pulbervärv 7 plastik 7 nitro 8 teras 8 õli 9 plastik 9 lateks b h h 2 h_1 h_2
=MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 093892 42 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro x r 2 S=(xy)+ 2
Koondatud jõud sildeava keskel 0,8 rakendatud tala tõmmatud. Konsool Ühtlaselt jaotatud koormus 0,5 Koondatud koormus vabal otsal 0,8 l ef = 0,9 5800 Modifikatsioonitegur k mod = Monoliitpuit Lamell-liimpuit 0,80 Tugevusklass 1 2 3 1 2 3 Alaline koormus 0,60 0,60 0,50 0,60 0,60 0,50 Pikaajaline koormus 0,70 0,70 0,55 0,70 0,70 0,55 Keskmise kestusega koormus 0,80 0,80 0,65 0,80 0,80 0,65
=MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 954 4 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro detaili s sid!) elt oni Materjal Värv plastik nitro
h P Err:509 S_t Err:509 V Err:509 c b L- suure püstprisma pikkus(on piirang peal) A- ristlõike pindala S_t- täispindala Materjal: liimpuit Liik Hind M_maks M_kogus V_liik LP07 1900 Err:509 Err:509 MV106 cm cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d/2))+(b-d) cm cm cm cm A=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d/2)^2)/2) cm (cm)^2 (m)^3 2 A + PL (m)^3 S = S_t t=(2*A+P*L)/10^4 4 10 AL V= V=(A*L)/10^6 106
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 061374 24 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number0702013 Variant 13 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5
Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm. Puuliikidest kasutatakse männi-, kuuse- ja kasepuitu. LIIMPUIT liimpuiduks nimetatakse vähemalt 4 lamellist pakettristlõikeks liimitud elementi. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse põhiliselt kuusest ja männist. Liimpuidust võib teha nii sirgeid kui kõveraid detaile, millel on kas muutuv või ka konstantne ristlõige. Liimpuidust kandekonstruktsioone kasutatakse nii suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonides, kui ka seinakarkasside ehitamiseks. Liimpuid valmistamise etapid on: puidu kuivatamine, tugevussortimine, lamellide
=MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 082710 10 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 082710 Variant 10 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5
Värv: pulbervärv 082649 49 Mark Hind Kogus Maksumus Materjal BR450 650 Err:509 Err:509 Värv PV02 142,5 Err:509 Err:509 Materjal ja värv kokku: Err:509 Muud kulud (30%): Err:509 Maksumus kokku: Err:509 a Materjal c Värv 0 betoon 0 mastiks 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro h2 b 30 cm h1 70 cm d/ 2 h2 40 cm h
pooridega) valem =G/V => näitab aine massi suhet materjali ruumalasse (g/cm3); klaasvill 30-50 kg/m3, puit 400-600, p.tsement 1200-1300, teras 7850 2. soojuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. Ühikuks soojaerijuhtivus (W/m°C v. W/mK);1) vill 2) raudbetoon 3) puit 4)teras 5)õhk 3.Soojajuhtivust mõjutab: *materjali koostis *poorsus *tihedus *pooride suurus *nende eraldatus *veesisaldus *keskmine temp 4. C24-> täht on puuliik(okaspuu) D-lehtpuit GL-liimpuit; number näitab normatiivset paindetugevust(N/mm2) 5. Sideaine, tavaliselt tsement( ka lubi), sideaine on aktiivne koostisosa-> koos veega tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise
Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 072186 36 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50) Õppemärkmiku number 072186 Variant 36 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5
=MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr 0 betoon 0 mastiks 083280 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro mark hind kogus maksumus Muud kulud Materjal BR450 650,00 Err:509 Err:509 20%
=MOD(ÕM_nr; 50) Materjal ja värv valida allolevast tabelist järgmiselt Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number a Materjal c Värv ÕM_nr Variant 0 betoon 0 mastiks 082774 24 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro 27 Detaili ristlõike pindala ja ümbermõõt c d h 80 cm
Materjali liik - a järgi Värvi liik - c järgi a - õppemärkmiku viimane number, b - eelviimane number, c - summa a+b viimane number Materja a c Värv ÕM_nr Variant l 0 betoon 0 mastiks 092588 38 1 alumiini 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro 5 teras 5 õli 6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks b 8 alumiini 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro
LA13 0,52 47,80 PV09 0,35 135,70 LA16 0,48 49,65 PV11 0,30 155,00 LA28 0,39 62,00 PV13 0,21 125,60 LA31 0,65 63,45 PV16 0,30 154,00 LA44 0,45 49,55 PV24 0,25 142,75 LA62 0,47 47,00 PV32 0,25 168,00 PV33 0,35 132,00 PV64 0,32 143,60 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_Mark Hind Kr/m3 Mark BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 BK250 540 LP05 1700 Te07 3600 Pla05 3200 Al05
sortee- -naline riitud Puit- Puit- Liim- Termi- kips- laast- OSL pruss e. liselt plaadid plaadid liimpuit Tugevus Profilee- -sortee- ritud OSB Surve- ritud Liimplaat töödeldud MDF Joonis 1 Puitehitusmaterjalide klassifikatsioon H.Juslini järgi
sortee- -naline riitud Puit- Puit- Liim- Termi- kips- laast- OSL pruss e. liselt plaadid plaadid liimpuit Tugevus Profilee- -sortee- ritud OSB Surve- ritud Liimplaat töödeldud MDF Joonis 1 Puitehitusmaterjalide klassifikatsioon H.Juslini järgi
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaüliko Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool atikainstituut Detail Õppemärkmik Õpperühm EAKI-21 Betoon 1 Liimpuit 2 Teras 3 Plastik 4 Alumiinium 5 Mark Hind Kr/m3 Liik Hind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 M_MarkHind Kr/m3 Mark Hind Kr/m3 BK100 350 LP02 2400 Te02 2300 Pla02 3000 Al02 2700 BK200 430 LP04 2600 Te04 2500 Pla03 3000 Al04 2300
annaabi.ee 
