Põlva Ühisgümnaasium Kehaline kasvatus Õpimapp Autor: Jessika Roger Juhendaja: Karin Vassil Põlva 2013 Sisukord Kuulitõuge.....................................2 100m.............................................4 Korvpall.........................................5 Võrkpall........................................7 Ohutus ja hügieen........................8 Aus mäng.....................................9 Kuulitõuge Kuulitõuge on lühidalt öeldes kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Meeste kuul kaalub tavaliselt 7,26 kg aga naiste kuul
100 meetri jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. 100 meetri jooks oli esmakordselt kavas esimestel nüüdisolümpiamängudel Ateenas 1896. aastal. Sellest sai kiiresti mängude tähtsündmus, mille võitja tunnistati maailma kiireimaks inimeseks. Naiste 100 m jooks oli esimest korda olümpiamängude kavas 1928. aastal Amsterdami olümpiamängudel. 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida19. Sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929 töötasid USA treenerid George Breshnahan ja William Tuttle välja tänaseni...
Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus 19,91
53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener. Indrek Sei Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla
Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega. st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse. Kiirjooksu üldiseloomustus “Lühimaa” ehk kiirjooksuks (sprindiks) nimetatakse maksimaalkiirusega (maksimaalse intensiivsusega) jooksu distantsidel kuni 200m ja kuni 200m pikkuste etappidega teatejookse. Samuti võib aravata siia hulka ka naiste tõkkejooksu kuni 100m ja meestel 110m. Kiirjooksu klassikaliseks alaks on 100m. Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi. Keskmiseks kiiruseks meessprinteritel on 10m/s ja naissprinteritel 9m/s. Distantsil teevad meessprinterid 43-46 sammu ja naissprinterid 47-52 sammu. Sprindi eesmärgiks on läbida distants võimalikult lühikese ajaga, selleks tuleb: 1. pärast lähtesignaali võimalikult kohe alustada jooksu 2
Sisukord ÜLDISELT AJALOOST .......................................................................................... ... 3 1.1 ERINEVAD TREENINGVIISID ............................................................................................ 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ................................................................
(50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8
Kanaaride Suur Teleskoop (hisp Gran Telescopio Canarias) * Asukoht: Kanaari saared * Diameeter 10,4m * Avatud juuli 2007 · Seisuga aasta 2009 oli maailma suurim teleskoop Effelsberdi Raadioteleskoop (ingl Effelsberg 100-m Radio Telescope) · Asukoht: Saksamaa · Ehitatud: 1972 · Raadioteleskoop · 29 aastat oli suurim omataoliste seas. · Diameeter 100m Green Bank Telescope · Asukoht: USA · Valmis aastal 2000 · Tänaseks suurim maailmas · Diameeter 100m · Raadioteleskoop Arecibo Observatory · Asukoht: Puerto Rico · Diameeter: 300m · Asub karstilehtris Mis saab edasi? · Mitu uut proekti · OWL (ingl ,,OverWhelmingly Large" ) · Optiline teeskoop · Diameeter 100m · Valmis = 2020?
..................................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 Biograafia Heike Gabriela Dreschler (sünninimega Heike Daute; sündinud 16. detsembril 1964. aastal Ida- Saksamaal Geras) on endine saksa naiskergejõustiklane, kes on võistelnud Saksa DV (Saksa Demokraatlik Vabariik) ja Saksamaa koondises. Ta on olnud kõrgel tasemel 100m ja 200m jooksus, kaugushüppes ning samuti seitsmevõistluses. Dreschler on üks maailma edukamaid naiskaugushüppajaid läbi aegade ja ta on olnud edukas ka sprinterina. Heike on 182cm pikk ja kaalub oma kodulehekülje andmetel 68kg. Tal on üks laps, poeg nimega Tony Dreschler. Karjääri algusaastatel oli ta kõrgel tasemel kaugushüppes kui sprindis, kuid hiljem keskendus ta ainult kaugushüppele
ühtekokku 25 medalit. 12 nendest olid kullad, 8 hõbedat ja 5 pronksmedalit. Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6
täiskasvanute seas. Maailma mastaabis, tema tulemused omaealiste arvestuses on väga võimsad, täiskasvanute klassis on tulemused keskmisest tugevamad. Ta praeguse elu parimad saavutused on 2011.a. juuniorite EM`i kuldmedali ning 2008. a. juunioride MM´il pronksmedali võitmine. Kuna Eestis on ta peaaegu võitmatu, siis on ta Eesti meistri tiitlite hulk päris suur. Peale mitmevõistluse on ta Eesti meister veel 60m ja 100m tõkkejooksus, 100m, 200m ja 400m jooksus ning kaugushüppes. 1 J. Filippov (2011). Kaks spordikaunitari: röövlitüdruk ja õrn haldjas. - Eesti Ekspress, 17. juuni Suurematelt võistlustelt on ta ette näidata, peale juuniorite EM´i ja MM´i, 2011.a. Daegu MM´i 26. koht ning 2011. aastal toimunud Parisi sise EM´i 9. koht Isiklikest rekorditest rääkides on vaieldamatult tähtsaim seitsmevõistluse 6134 punkti, kuid tähtis on ka Griti jaoks olulisuselt teise ala 100m tõkkejooksu aeg 13,44.
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe-
http://www.abiks.pri.ee N2 78,084; O2 20,948; Ar 0,934; CO2 0,0360; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel
1. Mis on Eesti rekord 100m jooksus, kes püstitas ja millal ja kus? - 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal?
3-1; 4,3cm 1075m 430m 2150m 86m Metoodika: Kaardilt 1:25 000 vastab 1cm 250m looduses. Et saada teada missugune maastikujoone pikkus vastab samadele lõikudele tuleb kaardilt saadud pikkus korrutada vastavalt mõõtkavale, näiteks 4,7cm x 250m= 1175m, seega 4,7 cm kaardil vastab 1175m looduses. Täpselt sama kordan ka teiste joonte pikkustega ning teiste mõõtkavadega. Kaardilt 1:10 000 vastab 1cm 100m looduses, 1: 50 000 vastab 1cm 500m looduses, 1:2000 vastab 1cm 20m looduses. Ülesanne 2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Tulemused on toodud tabelis 1.2. Tabel 1.2. Horisontaalprojektsiooni pikkus looduses Nr; S(m) 1:2000 1:5000 1:1000
Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Seda võistlust peetakse nii maanteedel kui staadionitel. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval · 100m jooks · kaugushüpe · kõrgushüpe · kuulitõuge · 400m jooks Teisel päeval - · 110m tõkkejooks · kettaheide, · teivashüpe · odavise · 1500m jooks. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga. Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud
(lühi- ja pikamaa distantsil) Lühimaa- ,,Kohtadele", ,,Valmis", ,,Start" Pikamaa ,,Kohtadele", ,,Start" 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Mitte ühtegi 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? ei 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Pärast esimest kurvi 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse?(lubatud taganttuul) ja mis aladel seda arvestatakse. 2m/s (100m ja 200m, 110 ja 100m tõkkejooks, kaugus- ja kolmikhüpe) 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Äratõukepaku kastipoolsest servast lähima maandumisjäljeni. 3 ja 8 paremal finaalis veel 3 katset 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Jah võib 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika? Flopp 13. Millal loetakse odaviske katse sooritatuks?
Kraadides kaldenurga saamiseks jagan 1,875 (mis on saadud HB-HA) 820-ga (mis on SB) ning saadud tulemuse teisendan kraadideks kasutades kalkulaatorit. Tulemuseks sain 0° 7' 51". Kalde leidmiseks protsentides tuleb 1,875 jagada 820-ga ning korrutada 100-ga, promillides leidmiseks tuleb korrutada 1000-ga. Kalle protsentides on 0,22% ja promillides 2,28. Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamine A-1= 0,4cm x 200= 80m 1-2= 0,2cm x 200= 40m 2-3= 3cm x 200= 600m 3-B= 0,5cm x 200= 100m Metoodika: Topograafilisel kaardil tähistan joone AB lõikepunktid horisontaalidega, saades punktid 1...3. Punktide A ja B vaheline kaugus on kaardil 4,1cm. Looduses on see 4,1×200=820m. Selleks et kanda punktid 1-3 profiilile mõõdan punktidevahelised kaugused ja korrutan ühele cm-le vastava meetrite arvuga. Näiteks lõik A-1 on kaardil 0,4 cm. Looduses vastab sellele 0,4×200=80m. Sama kordan ka lõikude 1-2, 2-3 ja 3-B-ga.
Lombardia madalik Lombardia madalik ehk Po madalik on tasandik PõhjaItaalias, mis asub Alpide ja Apenniinide vahel. Varem asus selle tasandiku kohal Aadria mere laht. Valdav kõrgus on 100m, äärealadel 200500m. Tasandikku veestab Po jõestik, millepärast esineb seal sageli üleujutusi ja udu. Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi (riis, nisu ja mais). Suurimad linnad: Milano, Torino, Bologna ja Padova.
Auto kokkupõrkel 70kg massiga kehaga kiirusel 100km/h mõjub jõud130kn . millise aja jooksul toimub seiskumine? Andmed: M= 70kg Vo = 100km/h= 28 m/s V=0 F=130kn =130000 N T =? Lahendus: A= f/m = 130000/70=1857 m/s2 A = v-vo/ t At = v- vo / a T = v-vo /a = 0,015 s Arvuta gravitatsioonijõud, millega tõmbuvad teineteise poole 2 loevad kumbki massiga 10000t , kui nende vaheline kaugus on 100m. Andmed: M1 = 10000t =107 kg M2 =10000t =107kg R =100m F=? Lahend: F =g * m1*m2/r2
Põhilisemad vead: ● Vale kehaasend – pea all, selg kõver, jooks üle talla ● Start on ebastabiilne ● Vale tehnika ● Oma rajas kõrvale kaldumine on laste seas väga levinud viga. Eriti siis, kui rajad ei ole märgistatud. Kiirjooksus on aga oluline püsida omal rajal lõpuni. Kõrvalrajale astuda ei tohi. ● Samuti on levinud veaks jooksukiiruse langus enne finišit. Finišijoon tuleb ületada ning seejärel võib alles peatuma hakata. MEHED 100m Usain Bolt 9.58 200m Usain Bolt 19.19 400m Wayde van Niekerk 43.03 NAISED 100m Florence Griffith Joyner 10.49 200m Florence Griffith Joyner 21.34 400m Marita Koch 47.60 Madalstardi asend
võitnud ligi nelikümmend medalit.Muidugi medalite hulk aastatega kasvab.Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja meil on sellel alal pikaajalised traditsioonid. (Annaabi.ee 2013) Pilt 1 Gerd Kanter heiteringis 2.MITMEVÕISTLUS Kümnevõistlusi korraldatakse meestele, naistele on aga seitsmevõistlus.Kümnevõistlus kestab kaks päeva.Esimesel päeval toimuvad järgmised alad:100m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m jooks.Teisel päeval:110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m jooks.Iga ala pealt saab teatud arvu punkte vastavalt tulemusele.Kõigi alade lõppedes liidetakse punktid kokku ja selgitatakse paremusjärjestus. ,,1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest
1936). Iluuisutmises 1936. aastal GarmichPartekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Maailmarekordid: Mehed: 100m 9.78 Tim Montgomery USA Paris 14 09 2002 200m 19.32 Michael Johnson USA Atlanta 01 08 1996 Naised: 100m 10.49 Florence Griffith-Joyner USA Indianapolis 16 07 1988 200m 21.34 Florence Griffith-Joyner USA Seoul 29 09 1988 Kergejõustikualad Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt
- 220m 150m 180m, vahepeal 2-3 min puhkust - Venitusharjutused Põhivõistlusetapp Kestus 8 nädalat. Juuni august 1.ja 2.nädal ühtivad eelmise perioodi treeningutega. 3.nädal Esmaspäev - Sõit Hispaaniasse võistluspaika Teisipäev - Kerge soojendus - Venitusharjutused - Kolm madallähet pakkudelt - Lõigud 4x30m - Venitusharjutused Kolmapäev - 100m eeljooksud Neljapäev - 200m eeljooksud - 100m finaal Reede - 400m eeljooksud Laupäev - 200m finaal Pühapäev - 400m finaal 4.nädal Esmaspäev puhkepäev Teisipäev - Soojendus - Venitusharjutused Kolmapäev - Soojendus - Lõigud 5x120m - Jõuharjutused - Venitusharjutused Neljapäev - Soojendus - 5x100m - 250m 150m 100m - 6x60m lendlähtest - Jõuharjutused 8 - Venitusharjutused Reede - Soojendus
and Schmitt won Olympic gold in women's 4x100m medley relay with a world record time of 3: 52.05. Rebecca Soni of the United States set a new world record in the women's 200m Breaststroke with a time of 2:19.59 seconds. Daniel Gyurta of Hungary set a new world record with a time of 2:07.28 in 200 m breaststroke. Sun Yang of China set a world record in the men's 1,500 m freestyle. Vollmer of the United States won gold in the women's 100m Butterfly. Cameron van der Burgh of South Africa won gold in the men's 100m Breastsroke at the London Olympics. Ye Shiwen of China broke the world record held by Stephanie Rice in the women's 400m Individual Medley by clocking 4:28.43. Weightlifting Lulu, weightlifter from China, created a new world record in the women's 75 kg category at the 2012 Summer Olympics by lifting a total of 333 kg.
· Mõõdetakse promillides · Vees lahustunud soolade hulk grammides ühes liitris merevees · Maailmamere vee keskmine soolsus 35 promilli · Soolsus erineb veekogude pinnal, sügavustes on soolsus sama · Läänemeri on riimveeline (8-12 prom) a) Aurumine sademed (kui palju vet aurab ja kui palju magedat vett sademetest juurde tuleb) b) Jõgede sissevool c) Ühendus maailmamerega 3. Rõhk · Iga 100m kohta rõhk suureneb 1 atmosfääri võrra (5km sügavusel on rõhk 500 atmosfääri) 4. Valgus · 80-100 m sügavusel on veekogus pimedus
allveelaeva Nautilus. J. Verne'i kirjelduse järgi oli tegemist tõelise meistrisaavutusega, mis võis sukelduda väga suure sügavuseni ning seejuures oli võimalik ümbritsevat jälgida läbi inimesekõrguse illuminaatori. Võttes allveelaeva sügavuseks 100 m ja illuminaatori läbimõõduks 1,6 m (pindala 2 m2), vasta järgmistele küsimustele: a) Kui suur on rõhk 100 m sügavusel merevees ( = 1030 kg/m3)? Andmed : H=100m G=9,8N/kg = 1030 kg/m3) Lahendus : p = gh p= 1030 * 100 * 9,8 =1 009 400Pa b) Mida näitab rõhk? Rõhk näitab kui suur jõud mõjub ühe pinnaühikule c)Kui suur rõhumisjõud mõjus Nautiluse illuminaatorile? Andmed : S=2m2 p = 1 009 400Pa Lahendus p=F/S F=p*S F= 1 009 400 * 2 = 2 018 200N
meistrivõistlused toimuvadtoimuvad toimuvad iga nelja aasta tagant ning maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta tagant. Olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kavas on nii naistel kui meestel 24 ala. See arv võrdsustus, kui 2008. aastal võeti kavva naiste 3000m takistusjooks. Naiste ja meeste võistlusalad on sarnased, erinedes ainult tõkkesprindu ja sportliku käimise distantsi pikkustes. Tõkkejooksus on naiste distantsiks 100m, meestel 110m, käimises naistel 10km ja 20km ning meestel 20km ja 50km. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil, erandiks on pikamaajooks ja käimisvõistlused, mida korraldatatakse tavaliselt maanteel ja tänavatel. 1 AJALUGU Spordivõistlusi on maailmas peetud juba aastatuhandeid. Võisteldi lihtsatel jooksu-, hüppe- ja viskealadel. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega
Kergejõustiku võistlusmäärused määravad kindlaks mitmevõistluse alad ja läbiviimise korra. Kümnevõistlus viiakse läbi kahel teineteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: esimene päev 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m; teine päev 100m, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m. Kui võistlus viiakse läbi ühe päevaga, toimuvad alad samas järjekorras. Võistluspäevade arvu muutmine ja alade ümberpaigutamine mitmevõistluses on keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati
2.1 Meeste seitsmevõistlus ja kümnevõistlus Meeste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus meestele, mis koosneb sisehallis kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Esimese päeva aladeks on 60m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teise päeva aladeks aga 60m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000m jooks. Kümnevõistluse peetakse välistaadionil ning selle kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivshüpe, odavise ja 1500 m jooks. 2.2 Naiste seitsmevõistlus Naiste seitsmevõistlus on kergejõustiku mitmevõistlus naistele, mis koosneb kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras peetavast seitsmest alast. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks ja teisel päeval
Võistluseelsel päeval kerge soojendus, venitus, 3x30m lendlähteid. Võistlusjärgne päev on vaba. II - VÕISTLUSPERIOOD Põhivõistlusetapp Kestus 8 nädalat. Juuni august 1.ja 2.nädal ühtivad eelmise perioodi treeningutega. II - VÕISTLUSPERIOOD 3.nädal Esmaspäev · Sõit Hispaaniasse võistluspaika Teisipäev · Kerge soojendus · Venitusharjutused · Kolm madallähet pakkudelt · Lõigud 4x30m · Venitusharjutused Kolmapäev · 100m eeljooksud Neljapäev · 200m eeljooksud · 100m finaal Reede · 400m eeljooksud Laupäev · 200m finaal Pühapäev · 400m finaal III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp Kestus 4-5 nädalat. September 1.-3.nädal Esmaspäev · Soojendus · Sisse-väljajooksud 4x40m, 2x450m, 2x200m · Jõuharjutused, · Venitusharjutused Teisipäev · Soojendus · Sisse-väljajooksud 3x350m, 2x200m · Jõuharjutused · Venitusharjutused Kolmapäev · Soojendus
e) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tegevust 2.Teisenda a) 0,016mruut = 160cmruut b) 200cmkuup= 0,2 dmkuup c) 0.007kg = 7 g 3. ÜLESANNE!!!!! 4. ÜLESANNE!!!!! 5. V: klassitahvel liigub sama kiiresti kui maa. 6. s=360km=360000m V= s:t = 360000m : 18000s = 20 m/s t=5h= 18000 sekundit V=? 7. Reisiennuk lendab kiiremini sest, 540km/h = v= 540000m : 3600s = 150m/s Kopter aga lendab 100m/s 8. 22m/s * 3 min = 22m/s * 180 s = 3960m 11m/s * 8 min = 11m/s * 480 s = 5280m Algaja läbis pikema maa. 9. t= 33min 20 s = 2000s v= s: t = 3000m : 2000s = 1.5 m/s S= 3km= 3000m V= ? 10. Sellepärast, et kui me millegagi kokkipõrkame siis kuskile ei liiguks.
EESTI PÕHIKAART 2. Kust saab Õhne jõgi alguse ja kuhu suubub? Voolab Võrtsjärve Kuidas on kaardil tähistatud Õhne jõe voolusuund? nooltega Millisesse ilmakaarde jääb koolimajast Vanamõisa järv? kirdesse Tähista kaardil kõige kõrgem koht. Kui kõrge see on? 64,1 m. Kui kaugel see koolimajast asub? 345m. Mis ilmakaarde see koolimajast jääb? Loodesse. Leia selle koha suhteline kõrgus Õhne jõe äärest mõõdetuna 48,7m Iseloomusta Vanamõisa järve ümbrust 100m raadiuses kallas on ühelt poolt soine. TV lk 3 ja 6!
, [1]. 1974 , 2001 . . tõlge Red Square - peamine ja kõige kuulsam väljak Moskvas, on Kirde- seinaKremlis, Kremlis vahel reisida, reisida Pürenee Gate, Niguliste tn, IlyinkaVarvarka ja Vasilevsky laskumine Kremli kald apealsel. Läänes on MoskvaKremli itta - Upper (GUM) ning keskmine äritänav, põhjas - ajaloomuuseum ja Kaasani katedraal, lõunas - Cathedral of eestpalve (St.Basil). Kogupindala Red Square on 23 100m ², pikkus - 300 meetrit, laius - 70meetrit. Piirkonnas asub koht täitmise monument Minin ja Pozharsky, Leninimausoleum (mausol eum), mille lähedal nekropol lähedal Kremli seina,kuhu maeti töötajate (peamiselt poliitiline ja sõjaline) Nõukogude riigi(lisaks sellele, 1920- 30 - e aastat maeti seal välismaa kommunistid). Juurdepääs alale on avatud, välja arvatud ajal, Mausoleum [1]. Alates1974, auto liiklus on keelatud ala, alates 2001 on keelatud ka rattaga.
Maanteemuuseum 28.05.2012 Nüüdseks 24.10.2012 Eesti Maanteemuuseum asub kunagise Tartu-Võru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km ja Põlvast 12 km kaugusel. Masinad mida seal näha sai olid Eestis ehitatud ja/või laialdaselt kasutatud masinad. Sinna kuuluvad teedeehitus- ja hooldusmasinad ning seadmed: erinevad liikur- ja haagishöövlid, teerullid, sahad, veoautod, pinnasekobestajad, mustkattemikserid, liivapuisturid jt. Veel oli näha seal Eestis ehitatud ning teedeehitajate ja -hooldajate poolt eri ajastutel kasutatud hobu- ja mootorsõidukeid, mis on ehitatud sõitmiseks teedel, sh tali-, soo-, jää- ja maanteedel. Muuseumikogudesse kuulub erinevaid veo- ja sõiduvankreid, saane, kelk...
1dm 0,1m 1m 10dm lOOcni l000mm' 0,001km 1km l000m Massiubiknd lkg l000g 11s lOOkg 100 000g lt= 1000 kg= lOts= 1 000 000g Piudalaulukud 1cm lOOmm' ldm lOOcm 10 000mm lm= lOOdm 10 000cm I 000 000mmt 1a 100m lha= 100a 10 000na' lkm'l 000 000m Mabuuliikud lcm' 1000 mm' linI ldm l000cm' 11 lm' l000dni' 1 000 000cm' 1 000 000 000mm' lkm' 1 000 000 000in' ldI= 0,11 1c1 0.011 1m1 0,0011
majanduslikele nõuetele arvestada maantee rajamisest ning seal prognoositavast liiklusest tulenevat mõju keskkonnale nii tee ehitamise kui ka kasutamise ajal. Kui projekteeritaval teel lubatakse vedada ohtlikke aineid, siis projektlahendus peab arvestama nende veole kehtestatud tingimustega. 2.Püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 5.Muututuva raadiusega kõver sujuvaks üleminekuks trassi sirgelt osalt ringikõverale. 6.Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise lähtetasemest. 7.H1 ,H2 on vastavalt lõigu algus ja lõpp-punkti kõrgused m;L-lõigu pikkus m i= H2 -H1 *1000 8.Tee põikeprofiiliks nimetatakse tee teljega risti olevat püstlõiget. 9
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele
Välk tekib ainult äikesepilves. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni kiiruse 140 000 km/s(mis on peaegu pool valguse kiirusest) Välgu tugevus? Välgu voolutugevus ja võimsus on
Põhja katsid mändvetikad. Äntu valgejärv on jällegi suhteliselt puhta veega järv. Järv asub VäikeMaarja lähedal Simuna poole viiva maantee ääres. Maanteel kahjuks ei ole väljas ühtegi märki nende asukoha kohta, kuid kaardi järgi võib Äntu järved lihtsasti üles leida. Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parkimisplats ning autoga põhimõtteliselt enam edasi sõita ei saa. Järvedeni jääb veel 100m kõmpida täisvarustuses. Järvele õnnestub ühe sukeldusega tiir peale teha. Järve omapäraks on ehk suured järvekarbid. Mina nii suuri igatahes varem näinud pole. Näha võib jällegi uudishimulikke ahvenaid ja kartlikke särgi ning vahest võib kohata ka ringi luuravaid hauge. Järve sügavus pehme muda kihini on maksimaalselt 6m. Kohati on ka hõljuvat muda. Nähtavus vees võib olla pinna lähedal kuni 5m. Sügavamal läheb nähtavus hõljuva muda tõttu kehvemaks.
MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses 1. koht · Eesti meister üle Väikese Väina ujumises · 2005. a Baltimaade meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises · 2004. a Põhjamaade juunioride meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises ELULUGU (LÜHIDALT): Sünnipäev: 5. juuli 1988
Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid
Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva
Vastus-Pikkusühiku nimetus: Meeter 2.Too 2 näidet sirgjoonelisest liikumisest Raske asja kukutamine, rong. 3.Keha kiirus on 5 m/s, kui pika tee läbib keha 10 sekundiga? 5m/s*10s=50m. Keha läbib 10 sekundiga 50 meetrit. 4. Tõmba õigele valikule joon alla. Keha kiirus 5m/s näitab, et: a)Keha läbib ühes sekundid 5 meetrit. 5. Kirjuta laused sümbolitega. 1)V=1,2 m/s 2) a) s=5 km b) t=? 6. a)4000m=4km b)100m=0.1km c)120s=2min d)3min=180s e)800m/s=0,8 km/s f)2km/min=2000m/min 7.Pikkus 1m l Kiirus 1m/s v Ruumala 1m3 V 8. Mida valem võimaldab arvutada? Valem võimaldab arvutada kiirust, antud on teepikkus ja aeg. 9.Andmed t=2h V=s/t s=160km V=160km/2h V=80km/h V=? Vastus:Auto keskmine kiirus on 80 km/h 10.Andmed v=8m/s v=s/t s=v*t t=20 km s=8m/s*20s=160s s=? S=160 s Vastus: Jooksja läbib 20 sekundiga 160 m.
Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV. Toimepotentsiaal liigub edasi kuni 100m/s. Pärast impulssi puhkepotentsiaal taastub. Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Bioelectromagnet ism http://www.elin.ttu.ee/mesel/Study/Courses/ 0220PhEn/Content/02-Physio/Bioelect/Bioel ect.htm http://www.britannica.com/EBchecked/topic/ 65834/bioelectricity ENE 1, “Valgus” 1985
Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN Palusalu kreeka-rooma PALUSALU
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles
alumiinimtraadi takistus 0 kraadi juures . l- 1km 1*10 3m et S - *d2 d-3,6mm- 3,6/10-3m al 2,5* 1O-8*m -? Vastus : r 2,5 3.Nikroomtraadi ristlõike pindala on 0,8 mm2 . Kui pikk traat tuleb võtta , et valmistada sellest küttekeha , mille takistus 0 kraadi juures on 12 ? Andmed : S-0,8mm2 R o - 12 Nikroom - 1,1*10 -6*m l-? Vastus : l-8,72m 4.Vaskjuhi takistus 0 kraadi juures on 100m . Kui suur on sama juhi takistus temperatuuril 100 kraadi ? Andmed : Rt-Ro (1+ t) R O 100m Rt- 100m(1+4,3*10-3 * 102 kraadi ) + 100m t-100 kraadi cn -4,3*10-3 1/c Rt? Küsimused ja ülesanded 1.Millest sõltub elektrivoolu tugevus ? Vastus: Voolutugevus sõltub elektrijuhi vaadeldavat ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurusest e. Vabade laengukandjate ( näit elektronide ) hulgast. 2.Milline on voolutugevus laevalgusti juhtmes ( ja ka
Ebaühtlane pilvkate, milles leidub heledamaid ja tumedamaid laike Aluse kõrgus on 0,6-1,5 km, paksus 0,2-0,8 km. Mõnikord annavad suvel uduvihma, külmemal ajal kergemat lund Kiudpilved Õhukesed heledad pilvekiud, mis meenutavad linnusulgi, 7-10 km kõrgusel Kiudkihtpilved Hele, võrdlemisi ühtlane pilvekiht, mis katab suurema osa taevast. Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Kõrgus 6-8 km, paksus 100m kuni mõni km Rünkvihmapilved Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilvedeks Kihtvihmapilved Paksud tumehallid pilved, millest tuleb laussademeid. Koostiselt segapilved, harvem vesi- või jääpilved.
annaabi.ee 
