Eksam spikker (0)

1.Mõiste projekt kaks tähendust kontekstis ehituskorraldusega.
Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuse hindamise kriteerium . Projekti realiseerimiseks tuleb sooritada hulk omavahel keerulistes seostes tegevusi. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist.
Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit – ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad , eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt).
2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid.
Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.valmimine mingiks kindlaks tähtajaks, 2. projektikestuse lühendamine. Kuid arvestada tuleb veel muudatuste tõenäosust projektis , projekti keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust.
3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid.
1)Ehituse peatööettevõtja - fikseeritud hinnaga tööettevõtt, b-kulude katmise hinnaga tööettevõtt. 2)Projekteerimis-ehitustööettevõtja - projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem, b-ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne juhtimistööettevõtt: a- tellija - agent , b-ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine.
4.Kellele jaoks on töövõtja valikul kohustuslik rakendada võistupakkumise protseduuri.
Võistupakkumine on kohustuslik riigihangete puhul. Riigihange on riigi, linna või valla eelarvest, riiklikest fondidest või riigi garanteeritud laenudest finantseeritavad ehitused .
5.Mida määrab detailplaneering .
Detailplaneering määrab: a)kogu maaala kohta: 1)maa-ala kruntideks jaotamise, 2)krundi ehitusõiguse, 3)tänavad ja liikluskorralduse, 4)haljastuse ja heakorrastuse, 5)ehitistevahelised kujad, 6)tehnovõrkude paigutuse, 7) keskkonnakaitse abinõud; b)iga krundi kohta eraldi: 1)krundi kasutuse otstarve, 2)lubatud ehitiste arvu, 3)suurima ehitusalase pinna, 4)ehitise lubatud kõrguse.
Planeeringust tuleb informeerida üldsust, planeering peab olema avalikult välja pandud ja kohalik omavalitsus korraldama selle avaliku arutelu. Detailplaneeringu kinnitab peale lahkhelide järelevalve korras läbivaatamist kohalik omavalitsus. Kui kinnisasja omanikule tekitati planeeringu tõttu kahju, on omanikul õigus saada kohe õiglast hüvitust.
6.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel tegelike kulude katmisel põhineva lepingu puhul.
Skeem ei anna tellijale hinnakindlust, tema hinnarisk on suur.
Töövõtjal on väike risk ,kuid selle puhul on ka väike kasum.
7.Hinnariski jaotus tellija ja ehitusettevõtja vahel fikseeritud hinnaga lepingu puhul.
Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul tellija on teinud lepingu sõlmimise momendini väga vähe kulutusi (eelkavandamiseks ja projekteerimise lähtülesanneks). Fikseeritud hind lepingus kindlustab riski jaotuse tellija ja tööettevõtja vahel vahekorras 1:4. Fikseeritud hinna puhul tellijal on kindlus . Tööettevõtja risk ja potentsiaalne kasum on suurim
8.Iseloomusta ehituskorraldust arendus-ehitustööettevõtu meetodil.
Ehitus-arendus-tööettevõtu skeem.(projekti funktsionaalosa kavand tehakse eraldi lepingu alusel enne projekteerimis-ehitustöövõttu)
Omanik Nõunik
Funktsionaalosa Arendus- ja ehitusettevõtja
Projekteerija Projekteerimisüksus Ehitusüksus
Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne sekkumine arendusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul puudub kogemus, 2) summaarne projekteerimis-ehitusaeg on lühike, 3)võimalik kavandi ehitajapoolne ekspertiis, 4)muudatusi on projekti lihtne sisse viia; Puudused omaniku poolt vaadatuna: 1)lõplik projektmaksumus pole määratav enne ehituse algust, 2)kuna omaniku kontroll on minimaalne, siis võivad tulemused ootustega mitte kokku langeda.
9.Mõistete ehitus, ehitis, hoone ja rajatis omavahelised seosed.
Ehitus on majandusharu, kus luuakse ligi 10% rahvuslikust koguproduktist ja kus töötab umbes sama suur osa töövõimelisest elanikkonnast. Ehitus on tegevus, töö, ettevõtlus, mille tulemuseks on valmis ehitised, ehitamine on aga ka ehitus-, remondi -, ümberehitus-, restaureerimis- ja lammutustööd. Ehitus kui mõiste haarab kõiki ehitise elutsükli faase: kavandamist, ehitamist, ehitise hooldamist ja lammutamist.
Ehitis on füüsiline keha (kas hoone või rajatis).
Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis.
Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtööga valminud ehitis, mis pole aga hoone.
10.Loetle probleemistik (küsimuste kompleksid), mis moodustavad ehituse tööettevõtulepingu sisu.
1)Fikseeritakse nii lepingu objektid kui ka subjektid , projekt, töö, hind, ehitusplats , leping, aeg ja perioodid, subjektide esindajad. 2)Töövõtja kohustus ja vastutus. 3)Tellija kohustus ja vastutus. 4)Alltöövõtu korraldus. 5)Lepingu sõlmimine. 6) Arveldused . 7)Tellija ja töövõtja koostöö. 8)Vaidlused ja arbitreerimine.
11.Loetle projekteerimisstaadiumid ja projekti jagumine osadeks .
1)Saadakse projekteerimislitsents ja õigus projekteerida.2)Projekteerimise staadium. Omavalitsus lubab või ei luba ehitada. Omanik teeb projekterimis taotluse.3)Ehitiste register. Arhitektid hakkavad pakkuma variaandid.4)Määratakse projekteerimise tingimused ja väljast projekteerimisluba. Koostatakse detailplaneering.5)Projekteerija vastutus projekterimis vigade eest ja kahjude hüvitamine.6)Kavandi mahu määramine-a: võimalus hinnata ja kooskõlastada. b: võimalus ehitada ja kontrollida.7) Projekteerimine : a-ühes staadiumis (a+b), b-kahes staadiumis(a ja b). Võib projekteerida ka osade kaupa-ehitusjärkude kaupa-iseseisvalt võetav ehitise osa.
*Ehituskavand peab olema koostatud mahus , mis võimaldab hinnata projekteeritud ehitust, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimisettevõtja peab säilitama kõik koostatud kavandid.
Suuremahulisi ehitisi projekteeritakse kahes või enamas staadiumis. Esimene staadium – tehniline kavand – töötatakse välja mahus, mis võimaldab omanikul ja teistel asjast huvitatuil anda hinnana projekteeritud ehitisele. Teine staadium – tööjoonised – töötatakse välja peale tehnilise kavandi heakskiitmist. Tööjoonised tehakse ehitamiseks ja kontrollimiseks vajalikus mahus.
Tavaline kavandi liigendus osadeks on järgmine: 1) Seletuskiri . 2)Ehituse generaalplaan. 3) Arhitektuur -ehituslik osa 4)Küte ja ventilatsioon 5)Veevarustus ja kanalisatsioon 6) Elektrivarustus , automaatika, võrguvooluseadmed 7)Tootmistehnoloogia 8)Ehituse maksumus 9)Kasutus-ja hooldus juhendid.
12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis-ehitustööettevõtu meetodil.
Projekteerimis-ehitustööettevõtu puhul on tellija lepinguvahekorras ühe tööettevõtjaga, kes kindlustab nii projekteerimise kui ka ehituse. Tööettevõtja seisukohalt on see võimalik nii pideva töökorralduse kui ka ühe projekti puhul.
Projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem.
Omanik Nõunik
Projekteerimis-ehitusettevõtja
Projekteerimisüksus Ehitusüksus
Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)omaniku minimaalne sekkumine arendusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul puudub kogemus, 2)summaarne projekteerimis-ehitusaeg on lühike, 3)võimalik kavandi ehitajapoolne ekspertiis, 4)muudatusi on projekti lihtne sisse viia; Puudused omaniku poolt vaadatuna: 1)lõplik projektmaksumus pole määratav enne ehituse algust, 2)kuna omaniku kontroll on minimaalne, siis võivad tulemused ootustega mitte kokku langeda.
13.Liigita tellijad tööettevõtu korralduse seisukohalt.
1)Kinnisvara- ja arendusfirmad. 2) Investorid . 3)Ehitise hõivajad. 4)Riigi- ja munitsipaalasutused.
*Kinnisvara- ja arendusfirmad soovivad arendusprojektist saada otsest rahalist tulu. Mõned firmad püüavad ehitise ruttu maha müüa (isegi enne valmimist), teised soovivad seda kasutada renditulu saamiseks. Nende soov on odavalt ehitada ja mitte arvesse võtta kasutuskulud.
*Investorid plaanivad saada tulu ehitise kasutamisest ja nende jaoks on kasutuskulude arvestamine vajalikum.
*Hõivajad lasevad ehitada, esitades erinõuded, millised ei pea sobima laiale turule. Seetõttu turuhind võib osaleda madalamaks arenduskuludest, mille vältimiseks püütakse ehitist sobitada üldkehtivate standartidega.
*Riigi ja munitsipaalasutused ehituse tellijana võivad kuuluda nii arendusfirmade kui ka hõivajate klassi.
14.Millised load on vajalikud ehitusliku projekti realiseerimisel.
1)Ehitusluba on ehituse eeldus. Tagab et projekt vastab projekteerimistingimustele (projekteerimisloale) ja planeeringule.٭2)Projekteerimisload-määratavad projekteerimistingimused, koostatakse planeering. 3)Kasutusluba on hoone kasutuse eelduseks . Vastavus projektile ja planeeringuga määratud kasutusotstarbele.
15.Koguriski jaotus tellija ja tööettevõtja vahel professionaalse juhtimistööettevõtu puhul.
Koguriski jaotus tellija ja tööettevõtja vahel on 4 : 1.
16.Koguriski jaotus tellija ja peatöövõtja vahel peatööettevõtu lepingu puhul.
Riski jaotus tellija ja peatöövõtja vahel on 2,5 : 2,5.(jaguneb pooleks). Põhjendus: protsess on võimalik kontroolida, lepingu üldosas on väga detailselt fikseeritud muudatuste mõju hinnale ja tähtajale.
17.Iseloomusta ehituskorraldust peatööettevõtu meetodil.
Peatööettevõtt on traditsiooniline ja kõige enam levinud tööettevõtu korralduse viis.
Ehituse peatööettevõtu skeem.
Omanik Nõunik
Projekteerija Peatööettevõtja
Alltööettevõtjad Omal jõul töö
Omanik-tellija sõlmib lepingud projekteerija ja peatööettevõtjaga ja hind määratakse, kasutades fikseeritud hinnaga või tegelike kulude katmisel põhinevat hinnakujundamise mehhanismi.
*Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus, 2) kogusumma leping võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist (min risk), mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna; 3)ühikhinna leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min kaasamine ehitusprotsessi; 5)peatöövõtja võtab mõlema poole riskid enda peale; 6)pakkumise ajaks on joonised valmis, edasine arendus on lihtne.
Puudused tellija poolt vaadatuna: 1) ehitusfirma kogemust ei saa kasutada projekteerimisfaasis; 2) pikim summaarne projekteerimis-ehituskestus; 3)omanik jääb töövõtja suhtes nõuandja rolli ja tema mõju ehitusele on min; 4)projekti ettenägematud muutused võivad ka fikseeritud hinda tõsta; 5)ühikhindadel põhinev leping tähendab kulutusi töömahtude mõõtmisel; 6)peatöövõtja on huvitatud odavate alltööettevõtjate kasutamisest.
Eelised tööettevõtja poolt vaadatuna: 1)kasum on hinna sees ja läbirääkimisel sõlmitud lepingu puhul võib efekt olla suurim; 2)tellija ja projekteerija sekkumine on min; 3) innovatiivne ettevõtja saab kasumit uuenduste rakendamisest; 4)tööettevõtja võib delegeerida osa riskist alltöövõtjatele. Puudused tööettevõtja poolt vaadatuna: 1)pretendentide suur arv alandab võistupakkumise puhul kasumit; 2)tellija kontrollib muudatuseks ja lisatöödeks vajalikku hinna reservi ja ehitaja peab tegema kulutusi arbitreerimiseks ilma kindluseta, et see tulu toob; 3)töövõtja riskib ilmastikuga, streikidega jne teadmata, kas talle selle eest tasutakse.
*Kulude katmise hinnaga tööettevõtt: Eelised tellija poolt vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus; 2)lühem summaarne projekteerimis-ehituskestus nende ühildamise arvel; 3)võimaldab lihtsalt rakendada projektis muudatusi ja täiendusi; 4)võimaldab projekteerimisel kasutada ehitaja kogemusi; 5)suure ehitusnõudluse puhul võib meetod anda madalaima ehitushinna; 6)võimalus rakendada kõrge kvalifikatsiooniga alltöövõtjaid; 7)omanik saab enam osaleda tööde juhtimisel; 8)garanteeritud maksimumhinna puhul on võimalik osa riskist jagada tööettevõtjaga.
Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)mitte kõige odavaim variant; 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu. Eelised töövõtja poolt vaadatuna: 1)min hinnarisk; 2)töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu toimub kogusumma sees.
Puudused tööettevõtja poolt vaadatuna: 1) honorar võib jääda väiksemaks, võrreldes kasumipotentsiaaliga tuntud riskitaseme puhul; 2)tööettevõtja on allutatud tellija detailsele kontrollile; 3)juhtimine on keeruline, sest projekteerimine ja ehitamine toimub ühel ajal; 4)töövõtja reputatsioon võib kannatada vastuolude tõttu tellija personaaliga; 5)garanteeritud maksimumhinna puhul võib töövõtja kanda riski, mida ta ei kontrolli. Omanik paneb aga töövõtjale suuri ülekulusid puhtaks.
18.Loetle ehitusobjekti elutsükli faasid ja selles osalevad ettevõte tüübid.
1)Tasuvus- ja teostatavusuuringud (ehituse tellija – omanik); 2)Ehitise projekteerimine e. kavandamine (projekteerimis- ( konsultant -) firma); 3)Ehituse tööettevõtu korraldus (professionaalne juhtimisfirma); 4)Ehitamine ehitusplatsil (ehituse tööettevõtufirma); 5)Ehitise haldamine ja hooldamine (ehitise haldus- ja hooldusfirma)
19.Loetle hinnakujunduse viisid (süstematiseeritult).
Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel , et kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See annab selgus enne tööde alustamist. 2)Tellijal on madal riskitase. 3)Tellija kulutused maksumuse kontrollile on väiksemad. 4)Ehitusettevõtjal risk ja potentsiaalne kasum on
et tagada min ehitusmaksumus . 2.Tegelike kulude katmisel põhinev hind. 1) Soovitav avarii ja remonditööde jaoks, kus töömaht ja töö keerukus määratakse enne töö alustamist. 2)Tööd on võimalik alustada projekti varases staadiumis. 3)Tellija hinnarisk on suur. 4)Tellija peab ette nägema kuulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. 5)Töövõtjal on väike risk ja väiksem üldkulude osas.
*On olemas alternatiive: 1.Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. 1)Fikseeritud kogusummal põhinev hind. 2)Töömahtude loendil põhinev hind. 3)Läbirääkimisel põhinev hind. 4)Hinnakirjal tööettevõtu lepingud. 2.Kulude katmisel põhinev hind. 1)kulud + protsendina maksumusest määratav teenustasu ; 2)kulud + fikseeritud summana määratav teenustasu; 3)piirkuludel põhinev hind.
20.Loetle planeeringute liigid.
1)Üleriigilised planeeringud. (See on kõige üldisem ja kõrgem tase. Nad sisaldavad regionaalpoliitika kujundamist, asustuse suunamist, looduskaitsealade ja üleriigiliste kommunikatsioonide kavandamine); 2)Maakonna planeeringud. (riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine ); 3)Üldplaneeringud linnale ja vallale ; 4)Linna- või valla väiksema osa detailplaneeringud, mis on lähiaastatel ehitustegevuse aluseks.
*Kui planeering on koostatud, siis seda avastatakse avalikult. Detailplaneeringu kinnitab lahkhelide järelevalve ja kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus annab välja ehitusload.
21.Iseloomusta ehituskorraldust professionaalse juhtimistööettevõtu meetodil.
Seda ehituskorraldust kasutatakse, kui omanikul ei jätku teadmisi või ressursse. Juhtimisfirma täidab teenustasu eest omaniku ehitusel tellija osa. Meetod võimaldab tellijal osaleda ehituses. Kasutatakse spetsiaalset projektjuhtimisfirmat, kas pidevalt tegutsevat või ühe projekti jaoks. Ühe projekti firmal on raske luua organisatsiooni mälu.
1)Üldine juhtimistööettevõtu skeem.
Omanik Nõunik
Projekteerija Juhtimisettevõtja
Ehitusettevõtjad
Juhtimisettevõtja sõlmib otselepingud ehitusettevõtjatega, ehitustöid ise ei tee. Arveldused ehitusettevõtjaga toimuvad läbi juhtimisettevõtja.
2)Variant tellija-agent
Omanik Nõunik
Projekteerija Juhtimisettevõtja Ehituse
ettevõtja
Juhtimisettevõtja on omaniku agent ja valmistab ette omaniku ja ehituse tööettevõtja vahelised lepingud, juhud ja võtab töö vastu. Ehitusrahad ei käi läbi juhtimisettevõtja, ta saab honorari. Omaniku huvid on kõige paremini kaitstud.
3)Variant ehitus-juhtimisettevõtja.
Omanik Nõunik
Projekteerija Ehitus- ja juhtimisettevõtja
Alltööettevõtjad
Ehitust korraldab peatööettevõtja.
Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)ehitaja kogemuse arvestamise võimalus kavandi faasis konfliktita omaniku ja projekteerija vahel; 2)kulude ja aja parim sõltumatu hindamise võimalus; 3)projekteerija, ehitaja, omaniku parim koostöö, juhtimistööettevõtja moodustab ühise töögrupi; 4)min summaarne projekteerimis-ehituskestus; 5)võimalik hinnavõistlus. Puudused omaniku poolt vaadatuna: 1)hinnarisk on kõrge / ehitus algab enne maksumuse määramist; 2)eelistatakse fikseeritud hinnaga peatöövõtu, kui finantspiiratus on oluline; 3)programmi edukus sõltub juhtimisettevõtja kogemusest; 4)professionaalne juhtimisettevõtja ei taga projekti hinda ja kvaliteeti.
22. Ehituse erinevused töö-struktuurtootmisest.
1. Ehitustoodang on hajutatud ja liikumatu. Tööjõud ja töövahendid liiguvad objektilt objektile . Sellest tulenevad juhtimise detsentreerimine ja
koordineerimisprobleemid. 2. Tootmistsükkel on pikk, mis on ehitustegevuse hindamiskriteerium  spetsiaalsed projektjuhtimismeetodid ja suured lõtkud plaanides.
3. Toodang on kordumatu  vajadus iga objekti eraldi tehnoloogiliselt ettevalmistamine  töömahtude erinevus, mis tekitab probleeme tööjõu pideva ja ühtlase koormamise seisukohalt  kaaskutsealadega tööliste vajadus ja omal jõul tehtavate tööde vähenemine. 4. Objektide suurus tingib vajaduse brigaadilise töökorralduse ja tööfrondi haardealadeks jaotamise. 5. Ehitustoodangul on juba kavandamise ajal omanik ja seetõttu on ehituses turundusprobleemid spetsiifilised . 6. Ilmastiku ja loodusfaktorite mõju tootmisele. 7. Toodangu suurus tähendab suuri tolerantse. Sellest ka tehnoloogiliste lahenduste mitmevariandilisus. 8. Ehitusejuht peab lahendama tehnilisi probleeme enam kui vastava taseme juht tööstuses.
23. Millest oleneb ehituskrundi väärtus?
Asukohast (kaugus keskusest ), naabrusest, tehnovõrkudega varustatusest, atraktiivsusest, maakasutuse ettekirjutusest.
Aja jooksul maa väärtus muutub: 1)omaniku tegevusest, kes võib tõsta maa väärtust tehnovõrkude väljaehitamise teel. 2) omanikust sõltumata, naabruse või planeerimisettekirjutuse, seaduste muutunise tõttu.
24. Mitmetasandiline on Eesti ehituskulude liigitus (kulude klassifikatsioon )?
(Kasutuskulud, ehituskulud , projekteerimiskulud )
Ehituskulu: - maa ostuks
- finantskulud( laenuintressid )
- kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks
- kulud hoonele ja rajatisele
- projekteerimisele, järelvalvele ja juhtimiskulud
25. Ehitustöö parametid, mida kasutatakse ehituse plaanimisel (juhtimisel).
1. Töö nimetus – peab olema lühike. Arvuti kasutamisel kodeeritakse .
2. Töö seos teiste töödega. Võrkgraafikus tööde loend või töö alg- ja lõppsündmuse kood. 3. Töö füüsiline maht koos mõõtühikuga. 4. Töö maksumus – töötasu, materjalide maksumus, ehitusmasinate maksumus/allettevõtjatöö maksumus. 5. Töö täitja – tööliseriala, et valida eriala järgi võimalik täitjate arv ja otsida tööviljakuse normatiiv . 6. Töötäitjate arv kas ühe väärtusena või tehnoloogiliste piiridena, jättes konkreetse tööliste arvu määramise ehitustööde plaanimise faasi. 7. Töö kestus või töö mahukus. 8. Tööjõumahukus. Töö tehnoloogiliselt min võimalik kestus tmin = P/(R* nmax ), kus P – töömaht, R – tööjõudluse normatiiv, nmax – max töölistearv. 9. Vahetuste arv päevas arvestades tööviljakust vahetuses. 10. Tehnoloogilised kitsendused (võimalus teha töid talvel, katkestusega).
26. Küsimused, millele peab saama vastused eelprojekti staadiumis.
1. Koostatakse eelkavand – kavandav ehitis ja krunt hinnatakse enne investeerimisotsuse tegemist: a) Tasuvusuuring – turu-uuring. Mõjutab ehituse tööettevõtu korraldust. Määratakse projekti tasuvus. Hõlmab ka asukoha uuringud, piirkonna uuringud. Arvestatakse keskkonna saastamist, ühiskonna täiendavat või saamata jäävat tulu. b) Teostatavusuuring.
27. Peatöövõtu eelised ja puudused tellija seisukohast .
Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. Eelised omaniku poolt vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus, 2)kogusumma leping võimaldab määrata hinna enne lepingu sõlmimist (min risk), mis võistupakkumise juures annab ka madalaima hinna; 3)ühikhinna leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min kaasamine ehitusprotsessi; 5)peatöövõtja võtab mõlema poole riskid enda peale; 6)pakkumise ajaks on joonised valmis, edasine arendus on lihtne. Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)ehitusfirma kogemust ei saa kasutada projekteerimisfaasis; 2)pikim summaarne projekteerimis-ehituskestus; 3)omanik jääb töövõtja suhtes nõuandja rolli ja tema mõju ehitusele on min; 4)projekti ettenägematud muutused võivad ka fikseeritud hinda tõsta; 5)ühikhindadel põhinev leping tähendab kulutusi töömahtude mõõtmisel; 6)peatöövõtja on huvitatud odavate alltööettevõtjate kasutamisest.
Kulude katmise hinnaga tööettevõtt: Eelised tellija poolt vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus; 2)lühem summaarne projekteerimis-ehituskestus nende ühildamise arvel; 3)võimaldab lihtsalt rakendada projektis muudatusi ja täiendusi; 4)võimaldab projekteerimisel kasutada ehitaja kogemusi; 5)suure ehitusnõudluse puhul võib meetod anda madalaima ehitushinna; 6)võimalus rakendada kõrge kvalifikatsiooniga alltöövõtjaid; 7)omanik saab enam osaleda tööde juhtimisel; 8)garanteeritud maksimumhinna puhul on võimalik osa riskist jagada tööettevõtjaga. Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)mitte kõige odavaim variant; 2)pahatahtlikud või kogenematud tööettevõtjad võivad tuua kahju; 3)garanteeritud maksimumhind võib mitte vastu pidada tingimuste muutumisel; 4)omaniku kulutused juhtimisele ja kontrollile on suuremad; 5)kaetavate kulude defineerimine on keeruline ja võib põhjustada ülekulu.
28. Juhtimistöövõtu eelised ja puudused tellija seisukohast.
Eelised: 1) ehitustööettevõtja kogemus leiab parima kasutuse ehituse projekteerimise faasis ilma konfliktita omaniku ja projekteerija vahel 2) kulude ja kalenderplaanide hindamine on sõltumatu, peetakse paremal viisil silmas omaniku huve 3) pidev koordinatsioon projekteerija ja ehitustöövõtja vahel, milleks juhtimisettevõtja moodustab ühise töögrupi 4) min summaarne projekteerimis-ehituskestus 5) võimalik hinnavõistlus. Puudused: 1) kui ehitust alustatakse enne, kui kogumaksumus on määratud, siis on äririsk kõrge 2) kui omaniku finantsid on rangelt piiratud, tuleks eelistada traditsioonilist ehituse peatööettevõtu 3) programmi edukus sõltub suures osas professionaalse ehitusjuhi kogemusest kulude hindamise, kalenderplaanimise, eelarvestamise ja juhtimise alal 4) professionaalne ehitusjuht ei taga tavaliselt kogu töö hinda ega töö kvaliteeti. See on suurim erinevus traditsioonilise fikseeritud kogusummaga peatööettevõtuga võrreldes.
29. Mida tähendab ehituskorralduseesmärk?
Ehituskorralduse eesmärk on : anda tervikpilt ehitusprojekti
Realiseerimisest läbi kõigi projekti elutsükli faaside , pidades silmas nüüdisajal välja kujunenud tööjaotust investorite,
Ehituse tellijate, professionaalsete ehitusjuhtide, projekteerijate,
Ehitustöö ettevõtjate ja järelevalve vahel.
30. Peatööettevõtu eelised ja puudused ehitaja seisukohast. Projekteerimis- ehitustöövõtu eelised ja puudused tellija seisukohalt.
A)Fikseeritud hinnaga tööettevõtt
Eelised: 1. kasum on hinna sees ja läbirääkimistel sõlmitud lepingu puhul võib efekt olla suurim 2. tellija ja projekteerija sekkumine on min 3. Innovatiivne ettevõtja saab kasumit uuenduste rakendamisest 4. Tööettevõtja võib delegeerida osa riskist alltöövõtjale. Puudused: 1. Pretendentide suur arv alandab võistupakkumise puhul kasumit 2. tellija kontrollib muudatusteks ja lisatöödeks vajalikku hinna reservi ja ehitaja peab tegema kulutusi arbitreerimisesilma kindluseta, et see tulu toob 3. Töövõtja riskib ilmastikuga, streikidega, kas talle selle eest tasutakse.
B)Kukude katmise hinnaga tööettevõtt.
Eelised: 1. min hinnarisk 2. töövõtjale tasutakse eraldi tehnoettevalmistamise ja kalenderplaanimise jne eest, mis muidu toimub kogusumma sees. Puudused:1honorar võib jääda väiksemaks, võrreldes kasumipotentsiaaliga tuntud riskitaseme puhul 2. juhtimine on keeruline, sest projekteerimine ja ehitamine toimub ühel ajal 3. töövõtja reputatsioon võib kannata vastuolude tõttu tellija personaliga 4. garanteeritud maksimumhinna puhul võib töövõtja kanda riski, mida ta ei kontrolli.
Projekteerimis-ehitustöövõtt.
Eelised: 1. omaniku min sekkumine varundusprojekti, mis on eriti hea, kui omanikul puudub kogemus 2. summaarne projekteerimis- ehitusaeg on lühile 3. võimalik kavandi ehitajapoolne ekspertiis 4. muudatusi on projekti lihtne sisse viia. Puudused: 1. lõplik projekteerimismaksus pole määratav enne ehituse algust 2. kuna omanikupoolne kontroll on min, siis võivad tulemused ootusega mitte kokku langeda.
31. Kuidas omanik mõjutab projekteerijat tagamaks soovitud ehitusmaksumust?
Kui madalaim pakkumishind ehitusele ületab Q rohkem kui 10% - tasub ümberprojekteerimise konsultant. Kui vähem kui 10 % - siis tellija.
32. Mis eesmärke tagab ehitustööde grupeerimine ehituskorralduslike tunnuste järgi?
Vajalik tööde kalenderplaanimisel. Koostamise alus – tüüpvõrkgraafikute analüüs. Tulemus – võrkgraafikute klassifikaator . Üks võrkgraafiku töö sisaldab mitu ehitustehnoloogilist koondtööd. See on tööde rühmitamine, mis arvestab tööde järgnevust ja omavahelisi seoseid . 1. Arvestada brigaadilist tööjaotust ehitusfirmas omal jõul tehtavate tööde puhul ja tööjaotust alltöövõtjate vahel. 2. Igalt eritletud tööst tuleb eraldada min osa, mis avab frondi järgmisele tööle.
Aluseks on töö teostatavus ühe eriala ehitustööliste poolt. Vastavustabel arvutis ühikhindade ja ehitustehnoloogiliselt agregeeritud koondtööde vahel võimaldab automatiseerida tööde töömahukuse arvutamise tööliste erialade järgi:
Q=P/R, kus P(m või m) – töömaht eelarvest
R(m /inimpäevas või välisseinad) – tööviljakuse norm.
Q(inimpäeva) – töömahukus, akus töö kestuse määramiseks.
33. Loetle võistupakkumise menetlemise viisid.
Võistupakkumised jagunevad:
1)üldjuhul kasutatakse avatud üheetapiline võistupakkumine. Osaleda võivad kõik. Tulemused trükitakse pressis . 2)avatud kaheetapiline võistupakkumine. Kasutatakse pakkujate eelkvalifitseerimiseks; projekteerimisehituslepingute puhul, kui kõiki tehnilisi ja majanduslikke üksikasju pole võimalik alguses määrata.
 etapp: osalevad kõik. Esitatakse kvalifitseerimiseks dokumendid. Hinnast ei räägita. Kestab 10 päeva.  etapp: Tellija valib osalejad tehnilise ja majandusliku võimekuse järgi. Neid kutsutakse teisele etapile vähempakkumisele (30 päeva). 3)piiratud osalusega võistupakkumine. Kui avatud võistupakkumine ei andnud tulemust, siis valitakse 5-8 pretendenti. Kasutatakse avalike tellijate puhul eeldusega, et osalejate arv ei tõstaks turuhinda ning et oleks võimalik leida soodsaimat pakkujat.
34. Kuidas arvutada ehitustöö kestust? Valemid ja mõõtühikud.
Kalenderplaanimiseks on vaja määrata tööde kestus:
T = Q/n (päeva), kus n – tööliste arv tööl: tehnoloogiliselt max – min kestus; Q – töömahukus.
Q = P/R, kus P – töömaht eelarvest (m2 või m3 või jm), R – tööviljakuse norm (m2/inimpäevas; m3/inimpõevas).
Töö tehnoloogiliselt MIN võimalik kestus:
Tmin = P/R*nmax , kus nmax – maksimaalne tööliste arv tööl.
35. Millisel juhul kasutatakse kulude katmisel põhinevad hinnamehhanismi? Selle variandid.
Taoline hinnakujundusmehhanism on soovitav avarii- ja remonditööde puhul, kus töö maht ja töö keerukus ei ole enne töö alustamist selge. On ilmne, et skeem ei anna tellijale hinnakindlust, kuid võimaldab alustada töid projekti väga varases staadiumis. Tellija peaks ette nägema kulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. Ka peaks lepingus olema fikseeritud, mis liiki kulud kuuluvad tasumisele eriti üldkulude osas.
1.Kulud + %. oht., et ehitaja on huvitatud kallite materjalide kasutamisest. Seda on võimalik aga lepingutingimustega välistada. 2.Kulud + fikseeritud teenustasu. Töövõtja risk on suur. 3.Piirkuludel põhinev hind. Orienteeruv hind fikseeritakse lepingus. Ülekulu või säästu jagamise skeem fikseeritakse lepingus.
36. Mis on pakkumiskutse dokumentatsioon võistupakkumisel?
Pakkumisdokumentatsioon koosneb pakkumiskutsest, tehnilisest dokumentatsioonist ja tööettevõtuprogrammist. 1)Pakkumiskutses antakse ehituse üldiseloomustus, maht ja aeg, tööettevõtu korraldusviis, nõutav tagatis, valiku tegemise põhimõte ja pakkumise tähtaeg. 2)Tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt detailne , täpselt sõnastama tellija kvaliteedi nõuded ja kõigi tööde mahud. 3)Tööettevõtuprogramm võib sisaldada ehituse esialgse kalenderplaani, tööettevõtulepingu vorm, juhised töömahtude mõõtmiseks, nõuded tagatisele ja kindlustamisele, arveldustingimused jm.
Pakkumisdokumente võib kasutada ka lepingu lisadena, et vähendada lepingu mahtu.
37. Mis eesmärke järgivad lepingute üldtingimused?
1)Selleks et vähendada lepingu koostamise töömahtu ja vältida võimalikke vigu, on erialaliidud ja ettevõtjate liidud koostanud ja heaks kiitnud lepingu üldtingimused kõigi loetletud kahepoolsete kokkulepete jaoks. 2)Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks siduvaks, kui neile viidatakse konkreetses lepingus kui lepingu lisale. 3)Üldtingimused on koostatud põhimõttel, et vastutuse, riski ja garantiide jagamine lepingute osapoolte vahel oleks sõnastatud võimalikult selgelt, sest ainult maksimaalne avalikkus garanteerib vastastikuse usalduse ja sujuva koostöö.
Lepingute üldtingimused: 1)siduvus poolte jaoks lepingu kaudu 2)eesmärk vähendada lepingute koostamise töö mahtu ja vältida vigu 3)vastutuse ja riski võrdne jagamine 4)konkretiseerivad tingimused 5)lepingu lisad (enne sõlmimist) 6)lepingu muudatused (pärast sõlmimist).
38. Loetle projekteerimislepingu väljund.
1)Töökirjeldused liigendatud vastavalt ehituskulude standartidele 2)Töömahtude loend, samuti liigendatud 3)Kontrolleelarve (sihteelarve, maksumusplaan), samuti liigendatud 4)Kasutus ja hoolduseeskirjad 5)Kohustus autorijärelevalve osas 6)Vastutus ehitusmaksumuse eest 7) Kiirendatud töövõtukorralduse korral, pakkumisdokumentide väljastamise ajad enne kavandi valmimist.
39. Mis juhtudel ei ole riigihanke puhul vaja rakendada võistupakkumist?
Erandina võib ehituse riigihanke puhul pöörduda ühe tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel 2)kui see on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi saladusega.
40. Mis on võistupakkumisel töötaja valiku võimalikud kriteeriumid?
1)Võistupakkumine on vähempakkumine. Peamine kriteerium on hinnakriteerium. Kasutatakse ka muid kriteeriume, kuid kõik nad peavad olema fikseeritud ja nende vahekord peab olema selgitud. 2)Ajakriteerium. Ta on piiranguks valikul hinnakriteeriumi järgi. Kui töö kestus lühendatakse, siis eesmärk on määramine ajaühiku hinna, mida tellija arvestab tööettevõtja valikul. 3)Kvaliteedikriteerium. Tellija viidab kutsedokumentides normidele, standartidele või näidisehitusele. 4)Riskikriteerium. Arvestamine toimub läbi: tööettevõtu korralduse viisi valiku; hinnakujunduse viisi valiku; finantstagatise pakkumis- ,ehitus- ja garantiiperioodidel; nõutava ehitusriskide kindlustuse ; garantiiperioodi pikkuse valiku. 5)Kasutuskulukriteerium. Määratakse ainult projekteerimislepingute puhul. Pakkumisdokumentides on vaja anda arvestuslik kasutusperioodi pikkus ja ehitise kasumitootlikkus.
41. Mis määratakse projekteerimise lähteülesandega?
Ehituskavand koostatakse tellija projekteerimisülesande alusel.
1.Ehitise nimetus ja asukoht. 2.Projekteerimisorganisatsioon. 3.Projekteerimisjärgud ja tööettevõtu skeem. 4.Ehitusjärgud. 5.Korruste, sektsioonide ja korterite arv. 6.Elamusse tulevate ettevõtete otstarve, võimsus jne. 7.Nõuded infrastruktuuri ettevõtete projekteerimiseks. 8.Põhinõuded kandekonstruktsioonidele, välispiiretele, viimistlusele. Kvaliteedinõuded. 9.Nõuded tootmise koopereerimise, tooraine hankimise ja energiaressursside kasutamise kohta. 10.Põhhinõuded projekteeritavale tootmistehnoloogiale. 11.Põhilised tehnilisemajanduslikud näitajad (võimsus, mahutavus, ressursikulu, saaste- ja jäätmetekogused, maksumuse limiit , tasuvusaeg jm). 12.Juhised makettide jm demonstratsioonimaterjalide koostamiseks . 13.Nõuded krundi heakorrastamiseks. 14.Keskkonnakaitse nõuded (õhk, vesi, pinnas). 15.Nõuded kaitserajatise projekteerimiseks. 16.Ehituse algus ja lõpp.
Lisatakse tasuvus- ja teostavus uuringud tulemused, andmed olemasolevate hoonete, maa-aluste tehnovõrkude kohta.
42. Millistel juhtudel võib riigihanked ilma võistupakkumiseta korraldada?
Erandina võib ehituse riigihanke puhul pöörduda ühe tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel 2)kui see on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi saladusega.
43.Tööde järgustamise meetodeid tööstushoonete puhul.
Tööd saab liigitada ajalise ja ruumilise ühildamise viise üldtsüklite tasemel: 1) Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluse tööde tsükliga meetod, mille korral vundamendid ehitatakse hoone karkassi alla ühel ajal tehnoloogiliste seadmete, galeriide, teenindustreppide jne vundamentidega. Samas tsüklis ehitatakse kõik kanalid, kaevud ja kommunikatsioonid ; 2)Suletud meetod, mille korral ehitatakse vundamendid seadmete, teenindustreppide jne alla pärast hoone maapealse osa katusega katmist; 3)Ühildatud meetod, mille puhul ehituskonstruktsioonide montaaž toimub samal ajal tehnoloogiliste seadmete ja neid teenindavate treppide ning galeriide paigaldamisega. Tööd teeb üks brigaad . Seadmed monteeritakse vooluna: 4)Lahutatud meetod, mille puhul ehituskonstruktsioone monteerib üks brigaad. Tehnoloogilisi seadmeid monteerib teine brigaad juba valmis hoones .
44. Loetle põhimõtted, mida tuleks jälgida ehitustöödel.
Tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaanile vastavat ehituskestust 3)valitud ehitustehnoloogiat 4) ohutustehnika norme 5) tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse montaažimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed.
45. Hoone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult järgnevad tööd.
Enne elektri- ja saantehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised, vaod ja augud, krohvitakse radiaatoritagused ja kapitagused
Saantehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa järgides montaažitööde rütmi. Järk lõpeb torustike survestambiga, mille kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Elektritööd: 1)paigaldatakse torud, juhtmed . Jaotuskarbid, karbid lülidele ja pistikupesadele. Skeemi töötamist kontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale lagede värvimist ja lõpeb peale seinte värvimist.
46.Viimistlustööde järjekord.
Viimistlustsükli alguseks peavad olema lõpetatud üldehitustööd, kaasa arvatud katusekatte -, elektri- ja saantehniliste tööde esimene järk, suletud akna- ja ukseavad, monteeritud tõstukid inimeste ja materjalide jaoks. Krohvi- ja plaatimistööde järjekord on elamus järgmine: saansõlmed, köögid, toad, trepikojad, et avada front eritöödele.
Maalritööd tehakse kahes etapis : 1)pahteldamine ja lagede, rõdude, lodža aknaavade välispõskede värvimine, tapeetimise ettevalmistus, seinte ja laudsepatoodete esimene värvimine. Parkett ja linoleum paigaldatakse pärast viimase märja protsessi lõpetamist. 2)pannakse tapeedid ja värvitakse viimast korda seinu ning laudsepatooteid. Trepikoja viimistlus lõpetatakse, kui tööd korterites on lõppenud.
47. Esita ehituse otsekulude ja üldkulude ligikaudu protsentuaalne jaotus. Vahekord põhis- ja käbekapitaliga.
Toote hinnast moodustavad otsekulud ~ 85-90 % (sealhulgas on materjali maksumus ~ 50-60 %, töötasu ~ 20-30 %, masinad ~ 10 %) ja üldkulud koos kasumiga 10-15 %. Põhi- ja käbekapitali seos: kogukapitalist moodustab põhikapital 50 % ja käbekapital 50 %.
48. Millistele nõuetele peab vastama (mida peab tagama) ehitusplatsi üldplaan (mitte loetleda , mida peab plaanil näitama)?
Ehitusplatsi plaani koostamisel tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaani vastavat ehituskestust 3)valitud ehitustehnoloogiat 4)ohutustehnika norme 5)tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse montaažimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed, milleks tuleb ehituse ajal võimaluse korral kasutada alalisi objekte ja inventaarsed korduv kasutusega rajatisi.
49. Loetle küsimused mida peab tähendama ehitusplaani üldplaan.
Ehitusplatsi plaanil näidatakse: 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised, sisseloikamis – või ühenduskohad alaliste võrkudega 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7) tornkraana tee sidumine hoone telgedega 7) laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 11)betooni ja mördi vastuvõtu kohad 12) piirded 13)valgustus punktid.
50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel.
Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid – keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine , betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus. Ajutised ja alalised võrgud tuleb võimalusel ühildada.
60. Loetle ehitustööd: 1 – enne krohvitööd, 2 – peale krohvitööd.
1: Ehitustööd enne krohvitööd peavad olema lõpetatud üldehitustööd: 1)katusekatte-, elektri- ja saantehniliste tööde esimene järk 2)suletud akna ja ukseavad 3)monteeritud tõstukid inimeste ja materjalide jaoks.
2: Ehitustööd peale maalritööd. Peale maalritööde esimest järku lõppu alustatakse teise järgu saantehniliste töödega: paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Peale lagede värvimist algab elektritööde teisel etapil, mis lõpeb peale seinte värvimist (tapeetimist): valgustite , lülitite ja püstikupesade paigaldamine.
70. Esita tööde järjekord ehitusplatsi geenplaani.
1)määratakse montaažikraanade arv ja paigutus, detailide ja materjalide ladustamise platsid ja teed kraanade töötsoonis. (need toimingud on seotud ja peavad saama lahenduse ehitusplatsi plaanil üheaegselt). 2)ehituskestuse määramine suhtelises ajas. 3)kalenderplaani alusel (kui rahuldab lepingu tähtaega) määratakse ressursid vajadused: tööjõud, elekter , vesi, masinad, materjalid (keskmine, maksimaalne ööpäevas, maksimaalne vahetuses). 4)arvutatakse ajutiste hoonete, rajatiste ja seadmete parameetrid 5)määratakse ehitusplatsi piirid 6)kantakse kõik objektid ehitusplatsi plaanile .
71. Loetle ehitustööde järgnevus hooneväliste tehnovõrkude rajamisel: eelnevad ja järgnevad tööd.
Tehnovõrkude (vesi, kanalisatsioon, elekter jne) sisendid ja väljundid ehitatakse enne pinnase tagasitäidet väljastpoolt. Torustikud paigaldatakse keldris enne põranda valamist. Välised tehnovõrgud ehitatakse paralleelselt teoste töödega, arvaestades seodust. Nende lõpetamine võib sõltuda vajadusest anda sooja ja elektrit juba ehitamise ajal. Võimaluse korral tuleb ajutised tehnovõrgud ühildada alaliste rajatavate võrkudega.
Enne elektri- ja sanehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised, vaod ja augud, krohvitakse radiaatoritagused ja kapitagused
Santehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa järgideks montaazitööde rütmi. Järk lõpeb torustike survestamiga, mille kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Elektritööd: 1)paigaldatakse torud, juhtmed. Jaotuskarbid, karbid lülitele ja pistikupesadele. Skeemi töötamistkontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale lagede värvimist ja lõpeb peale seinte värvimist.
72.Loetle ehitustööde järgnevus hoone aluse osa ehitamisel.
Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid- keldri ehitus.
1)süvendi põhjasilumine ja vajadusel liivapadja rajamine vahetult enne vundamendi taldmike; 2)vaialused:- rammimine- vaiapeadelõikamine- rostvärgi alus puhastamine- raketise ehitamine- armeerimine- betoneerimine- betooni kivinemine- lahti rakestamine; 3)keldri välis- ja vaheseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepidega, kaevudega, kanalitega jm; 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokide 1. rea paigaldamist; 5)tehnovõrkude sisendid; 6)põrandaalused torustikud; 7)keldripõranda aluskiht; 8)keldrilagi; 9)vertikaalne hüdroisolatsioon; 10)pinnase tagasitäide.
*Välised tehnovõrgut ehitatakse parallelselt teiste töödega. Nende tööde lõpetamine sõltub vajadusest anda sooja ja lelktrit ehitamise ajal. Tuleb ajutised tehnovõrgud üheldada alaliste võrkudega. Enne maa-aluseid töid ja/või paralleelselt nendega valmistatakse ehitus plats ette: lammutused, rajatakse ajutised teed, hooned…*
73. Loetle nõuded, millele peab vastama ehitusplaani genplaan.
Tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaanile vastavat ehituskestust 3)valitud ehitustehnoloogiat 4)ohutustehnika norme 5)tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse transpordiskeemi, mis saadakse montaazimasinate, teede ja ladude paigutamisega 10)et kulud ajutistele hoonetele ja rajatistele oleksid minimaalsed.
74. Joonista juhtimise rivistrultuur . Nimeta põhiline eelis ja põhiline puudus.
Eelis: lihtsus, mille puhul igal süsteemi elemendil on ainult üks kõrgemalseisev organ. (Kõik probleemid lahendatakse ühel sideliinil. Efektiivne väikese arvu ülesannete puhul.)
Puudus: süstemis puuduvad horisontaalsed sidemed ja juht peab teadma kõike. Sellest johtuvad ebakompetentsed otsused ja operatiivne domineerib strateegilise üle.
Juht
Alljuht Alljuht Alljuht
Inimesed Inimesed Inimesed
Masinad Masinad Masinad
Raha Raha Raha
Materjalid Materjalid Materjalid
Täitjad Täitjad Täitjad
75. Tuletõrje veejuhtme min diameeter (mm), hüdrantide max kaugus hoonest (m) ja autodest (m).
Расположение временных дорог на стройплощадке зависит от вида здания, самой стойплощадки. Дороги бывают: одномторонними и двусторонними (круговыми), тупиковыми, проездными. Временные дороги должны обеспечивать рациональный подъезд к складам и временным сооружениям, удобный выезд и възд со строительной площадки, обеспечивать хорошую маневренность, не создавая помех другим работающим. Максимальное использование существующей дороги, учитывание расположения проекта. Указывают радиусы поворота ( 12 м), ширину проезжей части (3,5…6 м), опасные зоны и знаки. Необходимо соблюдать максимальное расстояние до складских площадок (0,5…1 м).
76. Ajutise tee paigutus ehitusplatsil.
Минимальный диаметр 100 м. Максимальная удалённость гидратов от дороги определяется по нормали в зависимости от высоты здания, напора в трубе, диаметра трубы, объёма здания.
77. Loetle ettevõte asutamiseks koostatava äriplaani küsimused.
Uue ettevõte rajamisel tuleks alustada strateegilise äriplaani koostamisest . See on tegevuskava pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Äriplaan on samal ajal eelduseks krediidi ja investeeringute saamisel. Äriplaani struktuur ja sisu sõltuvad äriideest, kuid selles peab olema: 1)määratud kasum, mida ettevõte peaks andma ja selle alusel, tuginedes keskmisele rentaablusele , määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest loobuda. Arvatakse, et 40-st äriideest on pikaajaliselt edukas vaid üks; 3)koostatud ettevõimiseks vajalike varade nimestik. Seejuures ei tohi välja jätta maavaldusi ja hooneid, masinaid ja transpordivahendeid, materjalivarusid, inventari, sularaha jne. See nõuab otsustamist, kas teenuseid müüakse ja materjale ostetakse krediidiga, sest sellest oleneb vajalik rahaliste käibevahendite hulk; 4)koostatud bilanstabel, otsustatud, millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teiste firmadega . Kitsas profiil kindlustab kõrge tööviljakuse ja kvaliteedi, kuid ka tundlikkuse nõudluse kõikumiste suhtes; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõte juriidiline omandivorm; 9)määratud turunduspoliitika; 10)määratud eeldatavad kulud, klassifitseeritud püsi- ja muutuvkulud; 11)määratud minimaalne tootmismaht , mille puhul kulud ja tulud on tasakaalus; 12)määratud ettevõte krediidipoliitika. Ehituses rakendatakse suures osas skeemi: tasun siis, kui mulle on tasunud. Eri variantide arv ehituses on aga suur; 13)määratud ettevõtlusriskid ja nende kindlustamise viisid; 14)määratud firma tööjõupoliitika. Püsitööjõud garanteerib kvaliteedi, kuid sellega kaasnevad ka kulud. Ehituses on raske kindlustada pidevat tööfrondi ja selle tõttu on viimasel ajal levinud ainult tööjõu alltöövõtt. Määratud tingimused, mis teevad töötamise firmas ihaldatavaks; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem nii toomise operatiivarvestuses kui raamatupidamises, mis peab kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks ja normeerimiseks. See on võimalik ainult nüüdisaegseid infotehnoloogia vahendeid kasutades, mis nõuab omakorda investeeringuid nii tark- kui ka riistvarasse.
78. Staabistruktuur.
Staabistruktuur on kahe eelmise juhtimisstruktuuri kombinatsioon. Staabi allüksused ei oma administratiivset võimu rivi allüksuste üle. Staabi allüksuste ettevalmistatud juhtimisotsused muutuvad täitjaile kohustuslikuks , kui need on kinnitanud üldjuht.
Direktor
Funktsionaalne struktuur
Personaal ja töötasu Plaan Finantsid Materjalidega varustamine
Rivi stuktuur
Jaoskond Jaoskond Jaoskond Jaoskond
79.Loetle küsimused, mis tuleb kajastada ametijuhendis (jälgida ametijuhendi koostamine).
Ametijuhendi koostamisel on vaja arvestada, et juhend koostatakse inimesele, mitte funktsiooniline täpselt määrata töö hindamise kriteerium ja näitajad fikseerida peale tootmiskohustuste ka nõuded sotsiaalses plaanis ja suhtlemises alluvatega.
80.Loetle ehitusplatsi üldkulud.
Ehitusplatsi ettevalmistustööde kulud kavandatakse(eelarvetakse) analoogiliselt ehitustööde otsekuludega konkreetse töö- ja ressursihinnete alusel. Nimetatakse neid aga üldkuludeks, kuna nad on seotud rajatava ehitisega. Ajutiste hoonete ja rajatiste maksumus moodustab 1,5-12% (tavahoonete puhul 3-5%) ehituse maksumusest. Kulude võrreldavuse eesmärgil tuleks nad liigitada järgmiselt:
1.Ajutised ehitised: 1.1.Piirdeed. 1.2.Laod. 1.3.Valguatus. 1.4.Ajutised teed. 1.5. Tarindite kaitserajatised. 1.6.Tellingud. 1.7.Muud.
2.Talvised lisatööd: 2.1.Pinnase soojendamine ja kobestamine. 2.2.Konstruktsioonide soojustamine ja soojendamine. .2.3.Täiendav materjalikulu. 2.4.Hoonete kütmine. 2.5.Lumetõrje. 2.6.Muud.
3.Abitööd: 3.1.Veetõrje. 3.2.Kuiva töökoha tagamine.
81 Loetle maatriksstruktuuri eelised ja puudused.
Peadirektor
Funktsionaalne struktuur
Finantsid Pakkumised Plaan Raamatupidamine Kantselei
Regionaalne struktuur
Projektijuht Projektijuht Projektijuht
Hoonete projekteerimise osakond
Santehnika osakond
Elektriosakond
Eelised: - maatriksstruktuur on keeruline, aga efektiivne, võimaldades probleemi käsitleda samal ajal nii sügavasti kui laiuti aitab vältida süsteemis konflikte.
Puudused: - eeldab eesmärgipärast lahtiütlemist ainuvastutuse printsiibist rivi- ja staabiüksuste korraldused võrdselt kohustuslikud: - nõuab väga täpset õiguste ja kohustuste reguleerimist: - teisalt on aga konfliktid süsteemi arendamise alus: - otsustamine on tavaliselt aeglane, kuna vajab kooskõlastamist.
82. Loetle, mida peab näitama ehitusplatsi plaanil.
Ehitusplatsi plaanil näidatakse: 1)pinnareljeef ja hoonete ning rajatiste kõrgusmärgid 2)atmosfäärivete juhtimine 3)ajutiste teede skeem ja konstruktsioon 4)liiklusskeem koos vajalike liiklusmärkidega 5)alalised ja ajutised hooned ning rajatised, sisseloikamis – või ühenduskohad alaliste võrkudega 6)ehitusmasinate liikumisskeemid 7)tornkraana tee sidumine hoone telgedega 7)laod ja laoplatsid 9)ohutsoonid ja nende märgistus 10)tulekustutusvahendite ja hüdrantide paigutus 11)betooni ja mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid.
83.Loetle põhimõtted, mida tuleks jälgida tööliste töö tasustamisel.
Töö tasustamisel rakendatakse tavaliselt ajatasu, mille puhul peab töönormi täitma, kuid ei ole vaja seda ületada. Peamine on normi täitmine ja kvaliteet.
84. Ehituse kalenderplaani parameetrid.
1)ehituse kogukestus 2)üksikute ehitusetappide tööde kestused 3)töö kestus talvel 4)veeärastusaja kestus 5)laoplatsi ja tööde vajaduse kestus 6)tornkraana ja tõstukite vajaduse kestus 7)tööliste keskmised ja maksimaalsed arvud, millest oleneb ajutiste hoonete (soojakute) vajadus.
85.Loetle võrkgraafikute erinevad tüübid.
1)Sündmustele orienteeritud võrkgraafikud: nende eelis on sarnasus joongraafikule (lõppvormile); 2)Töödele orienteeritud võrkgraafikud: nende eelis on see, et arvuti kasutamisel võimalik väiksem inseneritöö mahukus.
86.Voolumeetodi eesmärgid.
Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva ( katkematu ) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel.
87.Loetle juhtimise funktsionaalse struktuuri eelised ja puudused.
Funktsionaalne struktuur eeldab juhtimistegevuse jagamist juhtimisfunktsioonide järgi.
Juht
Inimesed, masinad, materjalid, raha.
Alljuht Alljuht Alljuht Alljuht
Inimesed Masinad Materjalid Raha
Täitjad
Eelised: spetsialiseerumine tõstab kompetentsust; Puudused: 1)koordineerimisprobleemid, 2)puudub ainuvastutus.
88.Mlliste ressursside puhul kasutatakse integraalseid (kumulatiivseid) kalendriplaani ja milliste ressursside puhul diferentsiaalseid. Näide skeemiline.
Ressursivajaduse kalender plaanid:
Diferentsiaalsed graafikud - tööjõu koormuse epüürid (tööjõu ressursid).
Integraalsed ehk kumulatiivsed graafikud- finantserimis graafikud(finantsressursid).
89. Mille poolest erinevad võrkgraafikus “töö”, “ootus” ja “sõltuvus”.
Töö – vajab aega ja ressursse, pideva joonega nool . Ootus – vajab aega ega vajab ressursse, pideva joonega nool. Sõltuvus – peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonist sõltuvust teisest (ei vaja aega ja ressursse); tähistab punktiirjoonega nool.
90.Loetle küsimused, millele peaks andma vastuse väike ettevõtte rajamise strateegiline plaan.
Äriplaani struktuur ja sisu sõltuvad äriideest, kuid selles peab olema: 1)määratud kasum , mida ettevõte peaks andma ja selle alusel, tuginedes keskmisele rentaablusele, määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest loobuda. Arvatakse, et 40-st äriideest on pikaajaliselt edukas vaid üks; 3)koostatud ettevõtmiseks vajalike varade nimestik; 4)koostatud bilansitabel, otsustatud, millised p 3 loetelud varad tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teise firmadega; 8)valitud antud äriideele sobiv ettevõtte juriidiline omandi vorm; 9)määratud turunduspoliitika; 10)määratud eeldavad kulud, klassifitseeritud püsi- ja muutuvkulud; 11)määratud minimaalane tootmismaht, mille puhul kulud ja tulud on tasakaalus; 12)määratud ettevõte krediidipoliitika; 13)määratud ettevõtlusriskid ja nende kindlustamise viisid; 14)määratud firma tööjõupoliitika; 15)määratud firmasisene arvestussüsteem nii toomise operatiivarvestuses kui raamatupidamises, ms peab kindlustama tagasi-sideme tootmise plaanimiseks janormeerimiseks.
91. Loetle võrkgraafiku ja joongraafiku erinevused.
Joongraafik : lihtne ja ülevaatlik, puuduvad seosed tööde vahel, kõrvalekaldumine nõuab inseneri sekkumist, analüüsi ja prognoosi vahendid puuduvad. Kasutatakse kalenderplaanina (täitmiseeskiri).
Võrkgraafik: keerulisem, seosed tööde vahel selgelt näidatud, kõrvalekaldumine ajas ei nõua ümbertegemist, efektiivsed analüüsi ja prognoosi vahendid.
92.Loetle vajalik dokumentatsioon “montaazi ratastelt ” puhul.
Montaaz ratastelt eeldab spetsiaalse ehituskavandi (ehituskorralduse projekti) koostamist, mis peab haarama
a)montaaziplaane korruste kaupa, kus detailid on nummerdatud montaazi järjekorras,
b)montaazi tunnigraafikud igale töövahetusele, kus on kirjas
-kuupäev, -valmistajatehas, -reisi number, detaili number, -detaili mark, -detailide arv reisil, -detailide mass, -saadetise tehasest väljumise ja platsile saabumise aeg,
c)ehitusplatsi töökorraldusplaani.
93.Loetle tööliigid, mille korraldamisel ehitusel on otstarbekas projekteerida ehitusplatsi üldplaan.
1)Ettevalmistusetapp; 2)mullatööd; 3)Vundamenti rajamine;4)hoonekarbi ehitamine; 5)hoonesiseste seadmete paigaldamine; 6)katusekattetööd; 7)viimistlustööd; 8) välisvõrkude rajamine; + (vertikaalskeemid kraanade tõsteulatuse ja ohutustsoonide määramiseks)
94.Loetle juhtimisstruktuuride tüüpid
1)Rivistusstruktuur:
Eelised: lihtsus, ainult üks kõrgemal seisav organ; juht saab infot ainult vahetult alluvalt.
Puudused: puuduvad horisontaalsidemed, juht peab teadma kõik, operatiivne domineerib strateegilise üle, ebakompetentsed otsused.
2)Funktsionaalne struktur:
Eelised: spetsialiseerumine tõstab kompetentsust.
Puudused: koordineerimisprobleemid; puudub ainuvastutus.
3)Staabistruktuur:
Staabiüksuste otsused muutuvad riviüksustele kohustusliseks peale kinnitamist üldjuhi poolt.
4)Maatriksstruktuur -
loobumine ainuvastutuse põhimõttest (nii rivi- kui staabijuhtide korraldused on kohustuslikud. Kompetentne , keeruline, efektiivne. Aitab vältida süsteemisiseseid konflikte. Otsustamine vajab kooskõlastamist.
5)Programmeesmärgiline struktuur
Uue eesmärgi saavutamiseks moodustatakse rutiinsete elementide arvel uus struktuur, mis likvideeritakse peale eesmärgi saavutamist. Paindlik ja effektiivne . Puudub mälu.
6)Kollektiivse tippjuhi printsiip
Skeem ei loobu ainuvastutusest, kuid püüab otsuseid kooskõlastada.
7) Nõukogud ja komisjoonid
probleemide lahendamiseks, mis väljuvad regulaarsete üksuste kompetentsist.
95. Loetle regulaatorite tüübid. Joonista skeemid.
1)reguleerimise otsesidemete (häirete) alusel 2)reguleerimine tagasisidemete (kõrvalekallete) alusel 3)kombeneeritud reguleerimine 4)reguleerimine aktiivse mõjutusega sisendile 5)täielik reguleerimine.
Näited: hoone kütmise süsteem, koolituse süsteem, ehitusettevõtte juhtimise süsteem.
96. Loetle võrkgraafiku elemendid.
1) Töö (toiming): mida tähistab graafikul pideva joonega nool, peegeldab tootmisprotsessi, mis vajab aega (tööl on kestus) ja resursse (töölisi, masinad, materjale). Noole pikkus ei peegelda töö kestust. Töö lõpeb alati mingi tulemusega (sündmus). Noole alla ja peale võib kirjutada töö parameetrid.
2) Ootus, mida graafikul tähistab pideva joonega nool, peegeldab protsessi, mis vajab ainult aega ega vaja resursse. Näiteks betooni kivinemine või krohvi kuivamine ).
3)Sõltuvus, mida graafikul tähistab punktiirjoonega nool, peegeldab ühe töö tehnoloogilist või organisatsioonilist sõltuvust teisest.
4) Sündmus, mida graafikul tähistatakse ringiga või mõne muu geomeetrilise kujundiga, peegeldab töö algust ja lõppu. Eelnenud töö lõpp on järgneva töö alguseks. Sündmused nummerdatakse. Numeratsiooni järjestus ei ole oluline, kuid soovitav on liikuda vasakult paremale. Töö suhtes on sündmused alg- ja lõppsündmused. Võrkgraafiku lähtesündmusel ei ole eelnenud ja eesmärgisündmusel järgnevaid töid.
5) Tee – on pidev tööde järgnevus graafikul. Tee pikkus on määratud teda moodustavate tööde kestuse summaga . Võrkgraafikul on lähte- ja eesmärgisündmuse vahel rohkem kui üks tee. Kõige pikemat teed võrkgraafikus nimetatakse kriitiliseks teeks .
97. Ettevõte ostuhinna määramine.
Ostuhind määratakse ettevõte puhaskasumi jagamisel kapitaliseerimismääraga mis on investeeringu eeldatav tasumisaja pöördväärtus. Kui firma väärtus arvutatakse kapitaliseeritud sissetuleku alusel, jäetakse firma aktiva väärtus arvestamata, eeldades et see on sisetuleku saamiseks hädavajalik. Väärtusest tuleks maha arvata pikaajaline passiva.
98.Võimalik majandusmehhanism projekteerimislepingus, et kontrollida soovitud ehitusmaksumust.
1)turuhinna mehhanism , vähempakkumine ehituses 2)preemiad ehituskestuse tihendamise eest 3)trahv projekteerijale ehitusmaksumuse limiidist mittekinnipidamise eest 4)viivised maksete mittetähtaegse teostamise eest 5)preemiad tööliste lisaerialade omamise eest.
99.Iseloomusta majandusmehhanismi, kui üht juhtimisfunktsiooni .
Vastu võtma süsteemi kasulikke otsuseid. Toimub süsteemielementide aktiveerimine. Majandusmehhanism on premeerimise ja trahvimise süsteem. Majandusmehhanism töötab, kui ta arvestab objektiivseid seaduspärasusi.
100.Loetle organisatsioonilised funktsioonid.
1)juhtimisstruktuuri loomine. Põhimäärused, juhtimisskeemid, eeskirjad. 2) mehitamine (inimestega komplekteerimine ) 3)õiguste ja kohustuse siirdamine , ehk jaotamine 4)käsutamine ja motiveerimine .
101.Loetle projekteerimislepingu lisad, mis peaks tagama omanikule kontrolli ehituse maksumuse ja kvaliteedi üle.
Lepingu lisad (ettevalmistatud enne lepingu sõlmimist): 1)konsultatsioonilepingu üldised tingimused, 2)projekteerimise lähteülesanne, 3)projekteerimistingimused (projekteerimisluba), 4)geoloogilised, keskkonnakaitselised, muinsuskaitselised alustingimused, 5)tehnovõrkude ühendamise tingimused, 6)jälgitavad mitteüldkohustuslikud normid, 7)ehitusmaksumuse limiit, 8)tellija jaoks oluliste materjalide ja seadmete hinnaklassi kirjeldus (viimistlus, santehnika jne), 9)eelarvekulude struktuur (agregeerituse tase).
102.Loetle ehituse järelevalve põhilised ülesanded.( Omaniku ehituse järelevalve ülesannete liigitus.)
Omaniku järelevalve on kohustuslik. Sellega võib tegeleda üksikisik või firma, mis on registreeritud kohalikus omavalitsuses ja millel on litsents. Põhikohustused: 1)võrdleb lepingu dokumente kavandi dokumentidega, 2)osaleb hoonete mahamärkimisel, 3)esitab loendi töödest ja sõlmedest, mille kohta ehitaja peab tegema tööjoonised, 4)võrdleb tööjoonised kavandi dokumentidega ja annab neile heakskiidu, 5)esitab loetelu konstruktsioonidest, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, 6)jälgib tööd ja kannab tulemused platsi päevikusse: kuupäev, ilm, tehtud töö, inimeste arv tööl, töötavad masinad ja seadmed, tööohutus (instruktaažid ja õnnetused), defektid , muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega, 7)nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist , 8)keelab mittevastavate materjalide kasutamise, 9)kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist ( kvaliteediplaan ), 10)kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist, 11)tagab täitedokumentatsiooni vormistamise, 12)kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist, 13)osaleb tellija koosolekutel , 14)tõendab kaetud tööde vastavust, 14)annab makseloa tehtud tööde vastavust, 15)osaleb vastuvõtukomisjoni töös, 16)vastutuse ülempiir on järelevalve lepingu hind.
103.Loetle, milliseid väljundid peaks tellija nõudma kavandi koosseisus et kontrollida ehituse maksumust.
Ehitustööde kirjeldused, plaanid, kontrolleelarve, töömahtude loend (liigendatud), kasutus- ja hoolduskirjad, kohustus järelevalve osas, vastutus ehitusmaksumuse eest, kiirendatud töövõtukorralduse korral pakkumisdokumentide väljastamisajad enne kavandi valmimist.
104. Kavandi valikut mõjutavad näitajad.
Kavand peab vastama: kehtivale detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, normidele ja standartidele, kui projekteerija ehitab oma tegevusega tellijale kahju, on ta kohustuslik kahju hüvitama. Ehituskavand peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata projekteeritud ehitust, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida.
105.Loetle ettevõtluse vormid.
Äriühing võib olla täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
*Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärimine all ja vastutavad ühingu kohustuste täitmise eest solidaarselt kogu oma varaga.
*Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärimine all ja vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu varaga ja vähemalt üks osanik (usaldusosanik) oma sissemaksu ulatuses.
*Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik (üks või mitu isikut) ei vastuta isiklikult osaühingu kapitali eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu osakapital peab olema vähemalt 40000 krooni.
*Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsianäär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, seda teeb aktsiaselts kogu oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsianääride üldkoosolekul ning kasumi ja vara jaotamisel ja hääleõiguse.
106.Loetle ehitusfirma juhtimisobjektid (juhtimise allsüsteemid).
Juhtimisobjekti seisukohalt jaguneb juhtimistegevus ehitusfirmas järgmiste allsüsteemide juhtimiseks : 1)Ehitusobjektide juhtimise allsüsteem. 2)Ehitusfirma ressursside juhtimise allsüsteemid. 3)Tootmismajanduslikku tegevust kui pikaajaline kasumi saamisele suunatud protsessi kindlustavad allsüsteemid.
107.Loetle ettevõtte edukuse hindamise näitajad.
Ettevõte edukuse hindamise näitajad on jäärgmised:1)Rentaablus – väljendab kasumi (müügihinna ja omahinna vahe) suhet müügihinda protsentides; teda võrreldakse analoogiliste ettevõtte rentaablusega samal perioodil; ta sõltub ka üldisest majandusliku aktiivsuse tasemest. 2)Tööviljakus – väljendab toodangu mahtu ühe töötaja kohta aastas (kuus, päevas, tunnis); tööviljakuse kui efektiivsuse näitaja puhul tuleb veenduda, et töötajate arv, kelle suhtes tootlikkust arvutatakse, oleks võrreldav.3)Firma finantstegevuse edukust mõõdetakse likviidsuse suhtarvudega, mis on jooksva aktiiva ja jooksva passiva suhe, ja selle väärtus peaks olema üle kahe. 4)Käibekapital – jooksva aktiva ja jooksva passiva vahe; peab võimaldama ettevõttel toime tulla kaubaostude, palgamaksmiste ja muude jooksvate kuludega. 5)Omaniku suhtarv – väljendub omakapitali suhtena kogu aktivasse; iseloomustab omaniku vastutuse määra firma tegevuse eest; peaks olema suurem kui 0,5.
108. Mida tähendab täielik ajavaru võrkgraafikus?
Ri-j = Tjh – Tiv – ti-j , kus Tjh – sündmuse j hiliseim toimumise aeg, Tiv – sündmuse i varaseim toimumise aeg, ti-j – töö i-j kestus.
Töö i-j täielik ajavaru Ri-j on maksimaalne aeg, mille võrra võib viivitada töö algusega või mille võrra võib pikendada tema kestust ilma kriitilise tee pikendamiseta.
109.Mida tähendab osaline ajavaru võrkgraafikus.
ri-j = Tjv – Tiv – ti-j, kus: Tjv – sündmuse j varaseim toimumise aeg, Tiv – sündmuse i varaseim toimumise aeg, ti-j – töö i-j kestus. Töö i-j osaline ajavaru ri-j on maksimaalne aeg, mille võrra võib viivitada töö algusega või mille võrra võib pikendada tema kestust, ilma et muutuks temale järgnevate tööde varaseim alustamise aeg.
110.Mida peab kirjutama ehitusplatsi päevikusse:
kuupäev, ilm, tehtud töö, inimeste arv tööl, töötavad masinad ja seadmed, tööohutus, defektid, muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega.