Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"euleri" - 90 õppematerjali

thumbnail
4
pdf

Sirgete varraste stabiilsus

Nõtketegur ϕ: 1λE2 Kui λ ≥ λE , siis φ = n2λ2 1 λ2 kui λ < λE , siis φ = (1 − ) n 2λE2 𝜆 – varda saledus vastava kinnituse korral λE – Euleri piirsaledus Varras 1: 69.45 < 108 5 3 * 69.45 69.453 n= 3 + 8 * 108 − 8 * 1083 ≈ 1.87 φ1 = 1 1.87 (1 − 69.452 2 * 1082 ) ≈ 0.42 Varras 2: 138.88 > 108 n = 1.92 1 * 1082 φ2 = 1.92 * 2 * 138.882 ≈ 0.16...

Tugevusõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

Märkus. Kui seda tingivad vormilised (täiendosa sõnaliik või vormitüüp) või sisulised põhjused (mõtte selgus), ühendatakse juhuslik täiend sidekriipsuga: pseudo-Praxiteles, lisas senistele oma lava-Pearu. Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk, Steineri pedagoogika, Browni liikumine, Gregoriuse kalender, Saalomoni otsus, Aleksandr Nevski katedraal, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Juhan Liivi luuleauhind, J. V. Veski päev. Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega loomatõugude ja usundite nimetustes: orlovi traavel, bestuzevi veis, luteri usk, buda usk, muhamedi usk. 5. Perioodikaväljaanded...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Tulistamismeetod

dr Siis dw 1 u + w- 2 = 0 dr r r Saame kaks esimese astme differentsiaali du = w, dr dw w u =- + 2 dr r r Võtame algselt diferentsiaali väärtuseks sisemisel raadiusel w(5) = du (5) u (8) - u (5) = -0.00026540 dr 8-5 Et üles seada esmase väärtuse probleem kasutame Euleri meetodit = w = f1 (r , u , w) du dr (5) = 0.0038371' ' u = f 2 (r , u, w), dw w u =- + dr r r2 w(5) = -0.00026540 Euleri meetodit on protseduur esmase väärtuse probleemide arvutamiseks, kus iga järgneva väärtuse arvutamiseks kasutatakse eelneva arvutuse väärtust...

Kompuuterfüüsika
12 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

Tõepoolest, kui jõudu ei mõju ( F = 0 ), siis on liikumine ühtlane ja sirgjooneline, sest a = 0 ; ning ka vastupidi -- kui liikumine on ühtlane ja sirg- jooneline ( a = 0 ), siis ei mõju punktmassile mingit jõudu ( F = 0 ). Põhiseaduses (2.1) on võrdeteguriks mass m. Newtoni järgi väljendab mass lihtsalt aine hulka kehas (või osakeses). Euleri järgi on primaarne see, et võrdetegur m on inertsi mõõduks. Sekundaarne on see, et seda inertsi mõõtu saab väljendada aine hulga kaudu. Erijuhtum. Kõikidele maapinna läheduses asetsevatele kehadele mõjub raskus- jõud P , mille moodul on võrdne keha kaaluga. Katsete abil on kindlaks tehtud, et raskusjõu mõjul omandab mistahes keha vabalangemisel...

Insenerimehaanika
85 allalaadimist
thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...

Raudbetoon
413 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Loogika konspekt 1-5

Mõisteid saab võrrelda ainult siis, kui nende vahel on mingi sisuline sarnasus. Võrreldamatud (ik incomparable) mõisted ei oma ühtegi ühist tunnust. Sellised mõisted on absoluutselt erinevad (seegi määratlus on kontekstitundlik). 6_fl_i-v Mõistete mahtude vahelist seost näidatakse nn Euleri diagrammide (ringide) abil. (Sveitsi matemaatik Leonhard Euler, elas aastatel 1707-1783). Nt mõisted K ­ kass ja M ­ must kass K M Suurema ovaali sisu kujutab endast kogu mõiste K mahtu, st kõikide kasside hulka. Väiksema ovaali sisu kujutab endast kogu mõiste M mahtu, st kõikide mustade kasside hulka, mis aga kuulub samas ka kasside hulka. Mõisted jagunevad mahu alusel kaheks liigiks: 1. Ühitatavad (e...

Loogika
335 allalaadimist
thumbnail
273
pdf

Lembit Pallase materjalid

-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...

Matemaatiline analüüs
807 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
85
pdf

Konspekt

Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...

Matemaatika ja statistika
559 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Graafid

Ahel võib läbida mõnda tippu mitu korda. Lihtahel ­ kõik tipud läbitakse üks kord. Tippude u ja v vaheline kaugus - tippude u ja v vahelise lihtahela pikkus Tsükkel ­ ahel mis lõpeb samas tipus kus algab. Sidus graaf ­ iga kahe tipu vahel leidub ahel. Euleri tsükkel ­tsükkel mis läbib kõik graafi servad täpselt üks kord. (graaf ­ euleri graaf). Teoreem: Graafis leidub Euleri tsükkel parajasti siis, kui graaf on sidus ja tema iga tipu aste on paarisarv. Hamiltoni tsükkel- tsükkel mis läbib graafi iga tippu täpselt üks kord (Hamiltoni graaf). Mitteorienteeritud graaf: NB: Tippude ja kaarte paigutus ja kuju joonisel pole oluline. D B Tipud: A, D, B, C, E Kaared: (AD),(AC),(DB),(BC),(CE) A C E...

Matemaatika ja statistika
48 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Suur ja väike algustäht

· Isikunime juhuslik täiend säilitab oma algustähe ja kirjutatakse nimest lahku: keele Veski, matemaatika Kull, proosa Kangro ja luule Kangro, lava Pearu, balleti Toots, Pinna Napoleon. · Isikunimi kirjutatakse suure algustähega ka isikunimelise täiendiga ühendites: Euleri teoreem, Avogadro arv, Volta element, Botkini tõbi, Corti elund, Berthollet' sool, Engelmanni kuusk. · Isikunimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega usundinimetustes, nt luteri usk. Perioodikaväljaanded: · Perioodikaväljaannete nimed kirjutatakse läbiva suurtähega: ajalehed Rahva Hääl, Oma Saar, Eesti Ekspress, Õpetajate Leht, Pärnu Postimees, ajakirjad Keel ja Kirjandus, Eesti Loodus, Teater. Muusika. Kino., Eesti Arst, Elu Pilt,...

Eesti keel
118 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Leonhard Euler - Referaat

23. oktoobril 1723 astus Euler vastavalt isa soovile usuteaduskonda. Peale usuteaduslike ainete õppis ta veel kreeka, ladina ja heebrea keelt. Huvi klassikalise kirjanduse vastu säilis tal kõrge vanuseni. 8. juulil 1724 pidas Euler ülikooli aktusel ladina keeles kõne Descartese ja Newtoni filosoofiast ning sai magistrikraadi. Samaaegselt sai sellesama kraadi tema sõber Johann II Bernoulli, kes oli temast kolm aastat noorem. Euleri matemaatikuks saamise juures oli Johan Bernoulli'l, Paseli ülikooli matemaatikakateedri juhatajal, veel üks oluline teene. Ta aitas veenda oma andeka õpilase isa, et to lubaks pojal vaimuliku kutse asemel valida endale teadlase ameti.Lõpetanud 1726. a. ülikooli, ei tahtnud Euler tegevusetult istuda, vaid otsustas kandideerida vabanenud füüsika 3 õppetoolile Baseli ülikoolis. Et pääseda kandideerima, esitas Euler uurimuse ,,Heli...

Matemaatika
32 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Majandusmatemaatika

MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6...

Raamatupidamise alused
399 allalaadimist
thumbnail
104
pdf

Konspekt

Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a....

Lineaaralgebra
510 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Gaussi referaat

Antsla Gümnaasium 8B klass CARL FRIEDRICH GAUSS Referaat Juhendaja: õpetaja 2008 Sisukord Sissejuhatus 3 Carl fr. Gauss 4 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisad 9 Sissejuhatus Valisime Carl Friedrich Gaussi sellepärast et ta tundus meile kõige sobivam matemaatik.Raamatust vaadates tundus just tema jutt ja nimi huvitavam kui teised. Gauss olevat ilmutanud oma matemaatilisi võimeid juba siis kui ta oli kolme aastane. Ta oli väga tark laps.Ta arvutas alati isaga koos arveid ja oli omapärane poiss. Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. Carl fr. Gauss Matemaatikute vürsti gaussi sugupuu oli kõike muud kui vürstilik. Ta sündis armetus hütis vaeste vanemate lapsena 30. aprill 1777 Braunschweigis. Isapoolne vanaisa Jürgen Gooss (1712-1774), vaene talunik oli kolinud Braunschweigi...

Matemaatika
45 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Keemiatehnika alused

12) y - p - g = 0 z kus x, y, z on ruumalaühiku koordinaadid ristteljestikus, ning g ­ raskuskiirendus. Siit on näha, et rõhk, mis mõjub ruumalaühikule, on koordinaatidest x ja y sõltumatu, seega, osatuletist z järgi Euleri võrrandis saab asendada tavalise tuletisega: dp - - g = 0 (3.13). dz Integreerime järgnevalt viimast võrrandit. Kuna vedeliku tihedus ja raskuskiirendus on konstantsed suurused, saame järgmise tulemmuse: - p = gz + C , (3.14) kus C on integreerimise konstant. Eespool saadud võrrandit saab kirja panna ka järgmiselt:...

Keemiatehnika
188 allalaadimist
thumbnail
10
docx

André-Marie Ampère

Sissejuhatus Teen referaadi prantsuse füüsikust ja matemaatikust André-Marie Ampére'ist. Valisin selle teema, sest valikute seas oli see üks tuttavaid nimesid, kuna tema järgi on saanud nimetuse ka elektrivoolu tugevuse ühik. Töö eesmärk on rohkem tema kohta teada saada ja enda silmaringi avardada, esmavaatlusel tundub, et tegu oli väga targa mehega juba lapsest saati. Kuna eesti keeles pole tema eluloo kohta internetis midagi leida, on referaat inglise keelest tõlgitud. 2. Elulugu André-Marie Ampére sündis Hill Valley's Prantsusmaal 20. jaanuaril 1775. aastal. Ta isa Jean-Jacues oli edukas mees, omades maja Lyonis ning suvilat Poleymieuxis. Kuni André-Marie seitsmeseks saamiseni veetis pere enamuse aastast Lyonis, väljaarvatud suvekuud, mis veedeti Poleymieuxis. 1782. aastal sai suvilast Poleymieuxis pere peamine residents, kuna isa soo...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geoinformaatika kordamine

- Mitteplanaarne ­ ristumised on viidud mitmesse tasapinda - Graafide isomorfus ­ kahe graafi vahel on võimalik määrata üks-ühene vastavus kõigi servade ja tippude vahel - Võib esineda suletud ringe ja tsükleid, kui ei esine, on tegu puuga. Suunatud atsükliline graaf (kanalisatsioon); Tsükliline graaf (transport) - Tipu järk ­ sinna suubuvate servade arv - Euleri võrrand ­ V+F=E+S. V-tippude arv; F-palede arv servade vahel; E-servade arv; S-Euleri arv, mis tasakaalustab võrrandi. - Teekond ­ servade ja tippude järjestus. Suunatud teekond. o Graafid ja pinnad; -digitaalsed graafid ja topoloogiline järjekindlus Digitaalne joongraaf (DLG) ­ USGS kontseptsioon Lähtub eri tüüpi alade olemasolust - Polügoonid n. Administratiivjaotus...

Geoinformaatika
231 allalaadimist
thumbnail
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...

Teraskonstruktsioonid
389 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun