Tundravöönd paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundra asub maa alal kus eluks vajalikud tingimused on rasked. Talved on seal pikad ja külmad. Suved aga lühikesed, niisked ja jahedad. Inimtegevust siiski tundras leidub. Põlisrahvaks on tundras laplased, neenetsid, tšuktšid ja islandlased. Enamasti tegeldakse tundrates küttimise, kalastamise, põhjapõdra kasvatuse ja ka kaevandamisega. Loomadest suudavad seal elada vaid need loomad, kes on külma ja karmi kliima suhtes vastupidavamad. Taimestik on kesine kuna maapind on soostunud. 1.TUNDRA 3 Tundraloodusvöönd asub vaid põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral puudub sellisel laiuskraadil maismaa. Tundra ulatus sõltub hoovustest ja maailmamerest. Tundra on saanud oma nime
punkte proua Kivisikk rikub? 2. Milline karistus teda selle eest ootab? § 67. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu käigus kogutud materjali esitamata jätmine (1) Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu käigus kogutud materjali esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 25 000 krooni. § 69. Kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohustuse rikkumine (1) Kaevandamisega rikutud maa nõuetekohaselt korrastamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 3. Kuidas oleks pidanud proua Kivisikk tegutsema, et mitte rikkuda seadust? Tänan kuulamast!
ja praegutonni! iseloomustab leostuvat vett «ainult» väga suur sulfaadisisaldus. Samas aga ei ole kindel, et kamakate ja rahnudena puistangusse paisatud lubjakivi on ka pikema aja jooksul võimeline hapet neutraliseerima. Seetõttu on kindlasti vajalik nii pinnase- kui põhjavee kvaliteedi uurimine ja hiljem regulaarne jälgimine: kui väävelhape peaks läbi murdma, paisatakse ümbruskonda ka raskmetallid ja keskkonnakahjustused · Fosforiit pole küll süttiv, aga seoses selle kaevandamisega tuleb fosforiidi kättesaamiseks eemaldada selle peal ladestuv diktüoneemakilda kiht, mis omakorda võib põhjustada ulatuslikke probleeme. Näiteks fosforiidi lahtisel kaevandamisel tõstetakse diktüoneemakiht puistangutesse, mis võib kaasa tuua eelmainitud keskkonnaprobleeme, ning lisaks fosforiidi kaevandamisega ei rikuta mitte ainult maa, vaid suure tõenäosusega ka hüdroloogiline reziim. Praegu on Eestis fosforiidi tootmine peatatud, sest see pole
Eesti tulevikule mõeldes Eesti tulevikule mõeldes on suuresti tähtis teema energeetikamajandus Eestis. Üle 90% praegusest elektrienergiat saadakse Eesti tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamisega. Põlevkivi aga ei kesta igavesti ning selle kaevandamisega kaasnevad teatud keskkonnakahjud. Seda tõdedes peame hakkama kaaluma erinevaid alternatiive energia tootmise jaoks. Mis on aga nendeks alternatiivideks? Viimaste aastatega on populaarsust kogunud tuuleenergia. Eestlased on kasutanud tuuleenergiat aastasadu, kui mitte aastatuhandeid. Nii merel purjelaevadega, kui ka maal tuulikutega vilja jahvatamiseks. Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus peaksime hakkama kasutama tuuleenergiat juba elektri tootmiseks
Eelised: 1. Saab transportida üle mere. 2. Mahutab mitu miljonit barrelit naftat. Puudused 1.Keskkonnariskid. 2. Reostuse puhul karmid tagajärjed. 2. Kuidas mõjutab nafta hinna kõikumine naftat importivate maade majandust? (2p) Kallim on sisse osta ja sellest importivate maade majandus langeb ning nafta hinna tõusuga tõuseb ka teiste toodete hinnad. 3. Millised majanduslikud ja keskkonnaprobleemid kaasnevad söe kaevandamisega kaevandustes? (3p) Keskkonnaprobleemid: Karjäärides kaevandamisega rikutakse looduslikku pinnast, hävib taimkate, mulda ja loomastikku. Majanduslikudprobleemid: Et kaevuritel oleks ohutu, siis peab rakendama paljusid ettevaatusabinõusid, mis nõuavad palju kapitali. 4. Millised on hüdroenergia kasutamisega kaasnevad positiivsed nähtused? (3p) 1.See on taastuv energiaallikas, 2.Suurtes kogustes energiat on võimalik odavalt toota, 3.Hüdroenergia kasutamisel tekib vähem saasteaineid, 4.Nende jaamade rajamisega tekib juurde töökohti. 5
Valmistatavad killustiku fraktsioonid olenevad turu nõudlusest, peamisteks fraktsioonideks on 8 16 mm, 16 32 mm, 32 64 mm. Sorteeritud killustik ladustatakse selleks ettevalmistatud laoplatsidele. Kui purustus-sorteerimissõlm asub astangu peal, moodustatakse laoplatsid katendist vabastatud maavarakihile, hiljem paigutatakse need koos purustus-sorteerimissõlmega karjääri põhjale. Sorteerimisjäägid ja sõelmed kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. Valmistoodangu laadimiseks kasutatakse kopp-laadurit. Valmistoodangu väljavedu toimub valdavalt tellija transpordiga. Karjääri teenindamiseks on vajalik tee, milleks on algperioodil majanduslikum kasutada olemasolevaid teid. Karjääri toodangu suurenemisel, umbes 3-4 aasta pärast on otstarbekam ehitada karjäärsit kohaliku teeni uus, laiem ja raskemate masinate liikumiseks sobivam tee. 6) Kaevandamisega rikutud maa korrastamine
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia
teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandussektorid-*esmasektor e.primaarsektor-tegeletakse tooraine hankimisega,*tööstus e.sekundaarsektor-tegeletakse tooraine töötlemise ja toodete valmistamisega,*teenindus e.tertsiaarsektor-tegeletakse teenindamisega Loodusvarad mõjutavad-põlevkivi,turvas,metsavarud,viljakus Loodus tingimused-kliima,pinnamood,pinnakate,mullad,vetevõrk Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad- Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge. Tuuleenergia-saartel,merede ääres(püsivad,piirava kiirgusega tuuled) Eesti asub parasvöötme metsavööndis
võimalik maavara kaevandaval ettevõtel kiiresti oma toodang müüa klientidele. Teenuse valiku põhjused ja osutamise vajadused: 1. Kaevandaval ettevõttel on vaja maavara müüa maavara tarbivale ettevõttele. Kliente ei ole kerge leida, ning meie pakume teenust mille abil klient leiab omale ostja. 4.2.Teenuse osutamise protsessid Teenuse osutamiseks on ettevõttel vajalik arendada meeskond, kes on kursis antud valdkonnaga. Meeskonnal on vaja koguda töö käigus andmeid kaevandamisega seotud tööstusettevõtete kohta ning nendega suhelda ja veenda neid hakkama oma kliendile partneriks. Teenuse pakkumiseks on ettevõttel vajadus kontoritehnika ja IT-aparatuuri ja tarkvara järele. 4.3. Asukoht Ettevõte peaks asuma territooriumil, kus oleks valdavalt kontoriruumid. Sobilikuks kohaks oleks mõni tööstus- või innovatsioonitegevuse piirkond linna servas, kus oleks ettevõttel ka piisavalt vaba ruumi kontori ümber. Sobiv oleks mõni parkimisala omav kinnistu.
katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kiviõli". Teise maailmasõjani tegelesid Eestis põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega nii riiklikul kui ka erakapitalil põhinevad ettevõtted. 1940. aastaks oli neid kokku 6 ja kaevandamise maht ulatus 1,8 miljoni tonnini aastas. Pärast teise maailmasõja lõppu asus NSVL forsseerima põlevkivitööstust Eestis. 1945. a. asutati ainult põlevkivi kaevandamisega tegelev suurettevõte Eesti Põlevkivi, mis ehitas järgnevatel aastakümnetel rea uusi, eelnevaist märksa suuremaid kaevandusi ja karjääre ning 1965.aastaks ühendas ka kõik vanemad kaevandused. Põlevkivist sai põhiliselt energeetiline kütus elektrijaamadele. 1980.a. kaevandati üle 31 miljoni tonni põlevkivi. Aatomienergia areng 1980. aastatel ja Vene energiaturu äralangemine 1990. aastatel viisid järk-järgulisele kaevandamise mahu vähenemisele ligi 3 korda. Mis on põlevkivi
Majandussektorid Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest , tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega. Sõltuvalt erinevate majandussektorite osatähtsusest jagatatakse inimkonda agraarühiskonnaks, industriaalühiskonnaks ja infoühiskonnaks. Majandussektorid on : Energeetika;Põllumajandus;Tööstus ja Teenindus Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliseltsoojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainet...
Neljas tase Viies tase Loomastik Suhteliselt liigivaene loomastik. Iseloomulikud on paksu karvkattega kiskjad (nt. pruunkaru, hunt). Veekogude ääres kujundavad maastiku ilmet koprad. Erinevad linnud (nt. tihane, vint, käbilind, metsis). Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsas põhiliselt: TÖÖSTUSTES TÖÖTAMISEGA TEGELEVAD METSANDUSEGA KALANDUSEGA JAHINDUSEGA MAAVARADE KAEVANDAMISEGA Keskkonnaprobleemid Suuremateks keskkonnaprobleemideks on: VEEREOSTUSED PÕLENGUD ÕHUREOSTUSED LAGERAIE Kasutatud materjalid Geograafia õpik 8. klassile lk 76-81. Geograafia vihik. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/parasvootme_
kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse metsandusega, jahindusega, maavarade kaevandamisega ning kalandusega Inimtegevus toob kaasa keskkonna probleeme, milleks on veekogude reostus, õhusaaste, lageraie ning maavarade kaevandamisel tekkivad tööstusjäätmed. Koostajad: Johannes Soobik, Johannes Taaniel Jürjo
(kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil. Kordamis küsimused Mis on kukersiit ? Milleks kasutatakse liiva? Kruusa? Dolomiiti? Mis aastal kaevati Eestis esimene puurkaev? Mis ohud tekivad kaevandamisega? Kasutatud allikas Wikipeedia http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html Õpik 1. pilt: http://www.kriisis.ee/view_sale.php?id=28049 2.pilt: arvutist
Sisukord IdaVirumaa.................................lk 3 Põlevkivi.......................................lk 4 Paekivi..........................................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu os...
Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele. Põlevkivi kasutamine õli utmiseks on kujunenud episoodiliseks, sest see sõltub hinnast õliturul. Ühe tonni õli tootmiseks kulub 6 tonni põlevkivi ja selle maksumus on võrdne 10 tonni põlevkivi hinnaga.
ulatuses.Keskkonnakahju tekkis viies valdkonnas - kalapüügi, jahipidamise, looduskaitse, maapõuekaitse ja metsaõigusnormide rikkumistega. Keskkonnaalaste õigusrikkumistega kaasnenud kahju suuruseks arvestati kokku 152 488 eurot. Suure osa keskkonnakahju kogusummast ehk 106 857 eurot moodustasid ebaseadusliku kalapüügiga kaasnenud kahjud. Kriminaalmenetlusi alustati lisaks kalapüügivaldkonnale veel maapõue ja metsakaitse valdkonnas: kuus menetlust seoses kaevandamisega ja kaks seoses ebaseadusliku metsaraiega.Eelmise aasta samal perioodil oli keskkonnarikkumistega seoses alustatud 1153 väärteo- ja 23 kriminaalmenetlust.
Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm varud Eestis 79,4 mln m3 kaevandamisega rikutakse maapõuda Kasutamine ehitusmatejal Liiv Peipsi järve põhjakaldal tööstuslik toore Kauksis valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel l...
Simpsoni kõrb asub Austraalia mandril, 20-30 põhjalaiusel ja 130-140 idapikkusel. Simpsoni kõrb on põhiliselt liivakõrb, leidub ka takõrri. Kõrb ei le koguage ühesugune muutusi on märgata oea iga saja kilomeetri tagant. Punasel liival kasvavad üksikud puud, poolpõõsad. Liivaluidete vahelt paistavad ka kuivanud soola järved. Suurim soolajärv Simpsoni kõrbes on Eyre soolajärv. Kõrbete põhiloomad keda näha võib on näiteks kaamel, dingo,känguru,bilby ja reptiles. Kasvatavad kariloomad on veised, lambad ja kaamlid. Austraaliasse on peaaegu kõik liigid sisse toodud igalt poolt välis riikidest. Seal toimus aga paljunemine nii kiiresti et tekkis pidevalt uusi liike. Seega on Austraalia väga liigirikas. Põhilised loomad on kukkurloomad nagu näiteks känguru ja bilby. Samuti võib kõrbes ringi jooksmas näha emusid. Coober Pedy on väike asula keset kõrbe, asub üsna soolajärvede läheduses. Seal piirkonnas on sademed peaaegu et...
nationalgeographic.com/sta Mägikits ticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/animals/im ages/800/mountain-goat.jpg http://2big2fall.files.wordpress.com/2010/ 12/funny-llama1.jpg Inimtegevus Inimasustus mägedes on hõre. Peamiselt tegeletakse Mäetööstusega Terrasspõllundusega Karjakasvatusega Turismiga Mägironijate teenindamisega Maavarade kaevandamisega http://www.inspirationgreen.com/assets/images/P hotography/Terraced%20Fields/vietnam %20terrace.JPG Probleemid Keskkonnaprobleemideks on Laviinid ehk suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Rusuvoolud ehk mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega aladel esinevad pinnasest ja veest moodustunud tugevad veevoolud.
1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail põdrasamblik mustikas 1. Loomad: Too näidetega välja loomade kolm kohastumist eluks tundras : 1) talveuni 2) karvkatte vahetus 3) pidev rändamine (suured vahemaad) Kes või mis on Karibuu ? Kus elab? Põhjapõder, Kanadas. 1. Inimtegevus: Millega inimesed tundras elatist teenivad? 1)küttimisega 2)põhjapõtrade kasvandusega 3)maavarade kaevandamisega Millised rahvad elavad ja mis riikidega on tegu tundraaladel: Piirkond Riigid rahvad Skandinaavia Rootsi, Norra, Venemaa laplased Põhja-Ameerika Kanada, Gröönimaa, Ameerika Ühendriigid eskimod Siberi alad Venemaa tsuktsid Taimõrist Valge mereni Euraasia põhjarannik Venemaa neenetsid Vali üks rahvusrühm ja tee google otsingus päring selle rahvusrühma kohta. Koosta
peavad häälitsedes omavahel sidet. o Roherähnid söövad Putikaid,kes puude sisse käike uuristavad. Rähni jalal on kaks ette ja kaks tahapoole suunatud varvast. See aitab tal mööda puutüvesid ronida. Inimtegevus: o Soe ja niiske suvi, pehme talv, head mullad ja metsade rohkus on tiheda asustuse peamisteks tingimusteks o Metsavööndis on pikka aega tegeldud karjakasvatuse, maaviljeluse, metsanduse kui maavarade kaevandamisega o Maastike ilme on suuresti inimese poolt loodud o Olulisemad maavarad praegu on nafta ja gaas o Peamise põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul ja paljud söödakultuurid o Lõunaosas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini o Niitmise vajadus on kujunadanud uue taimkatte tüübi niidud.Märgadel aladel on puis ja lagesood. Tänan vaatamast! J
Maj struktuur, töö tootlikus, en tarbimine ühe elaniku kohta, transpordi ja sidevõrkude tihedus, väliskaubanduse suurus ja struktuur, Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad, Inimarengu indeks IAI sisemine koguprodukt ühe inimese kohta, eluiga, kirjaoskuse protsent Rahvusvahelised ettevõtted I põlvkonna rah.vah.firma (1518.saj) tegelesid ülemeremaade kaupade kokkuostmise ja turustamisega, II põlkonna...(19.saj.Iip) tegelesid põllumaj saaduste tootmisega ja maavarade kaevandamisega ülemeremaades, III põlvkonna(20.saj.IIp) tekkisid kõikidesse maj.harudesse Rahvusvaheline kooperatsioon ühe toote valmistamise jagamine mitme riigi vahel http://www.abiks.pri.ee Globaliseerumise eeldused riikide vah koostöö, rah.vah kaubanduse liberaliseerimine, side ja infotehnoloogia areng, transpordi areng. POS suureneb rah.vah. kooperatsioon ja tööjaotus,
MELHIOR Prantsuse leidurite Maillet ja Chorier i järgi on Melhior oma nime saanud. Melhior on vase ja nikli sulam, mis on hõbedaga sarnanev korrosoonikindel sulam. Melhior võib veel sisaldada ka rauda ja mangaani( need suurendavad sulami tugevust ja korrosiooni kindlust ) Melhior on väga plastne ja korrosiooni kindel hõbevalge sulam. Melhior sisaldab umbes 30% nikklit, 0,6-1% rauda ja 0,8-1,3% mangaani. Melhiorist valmistatakse paljusid lauatarbeid ( toole, laude, jms. ) Samuti on valmistatud erinevad sendid ja mündid melhiorist, erinevad ehted, mida me kannavad on ka valmistatud melhiorist. Minnes arsti juurde võime näha ka enda ümber palju melhiorit, sest nimelt valmistatakse melhiorist ka arstiriistu. Melhiorist valmistatakse ka lauanõusid ( nuge, kahvleid, jms ). Suurema nikkli sisaldusega melhiorist valmistatakse laevade aurujõuseadmeite kondensaatori torusid, mida jahutatakse mereveega. Melhior on sula...
4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: Põlevkivi kaevandatakse nii maaalustes kaevandustes kui ka karjäärides. Näiteks IdaVirumaal. 7) Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad põlevkivi kaevandamisega? V: Põlevkivi rikastamisel jääb üle palju tahkeid jäätmeid. Selle kaevadamisest tulenevad aherainemäed. 8) Nimeta fosforiidi leiukohti. Miks fosforiiti ei kaevandata? V: a) Rakvere, Aseri, Toolse, Tsitre b) Kaevandamise korral seondub põhjavee ulatusliku reostuse ja põhjavee taseme alanemisega Panvivere kõgustikul. 9) Millest on tekkinud lubjakivi? Milleks kasutatav? V: a) Üks võimalus lubjakivi moodustamiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest.
Koostaja : Helen Ojasalu 11.b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suu...
b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored, rannavallid). Geoloogiliste objektide kaitse. "Eesti ürglooduse raamat". PRAKTILISED TÖÖD MAASTIKUL Ekspeditsioon pankrannikule, karstialale, joale vm vastavalt võimalustele. Paljandi kirjeldamine, rändrahnude mõõdistamine, kivististe
keskkonda osoonikihi auke. Freoonide kasutamine on tekitanud Eesti kohale mitmeid osooniauke ning seda probleemi me nii lihtsalt parandada ei saa. Ma ise kasutan ka freoonseid tooteid, kuid üritan selle tarbimist vähendada. Kui kõik mõtleksid selle tõsidusele, takistaksime me osoonikihi hõrenemist ja nahavähki haigestumise risk ei tõuseks enam kõrgemale. Üheks suurimaks globaalprobleemiks Eestis on põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Põlevkivi kaevandamisega muudame me oma riigi maa-ala kõlbmatuks ning samuti tuhamägedest laiali kanduv tuhk reostab loodust. Põlevkivi kasutamise asemel peaksime me üle minema taastuvatele loodusressurssidele, sest lõpuks saab põlevkivi otsa ja pole midagi kasutada kütteaineks. Üleminek taastuvatele ressurssidele peaks juba praegu käimas olema, sest siis pole ohtu, kui kunagi põlevkivi otsa saab. Maailmas on veelgi rohkem probleeme ning probleemid, mida Eesti kohta mainisin, on vaid ühed vähesed
2. Puidu- ja metallitööstus 3. Elektri-ja soojatootmine 4. Põlevkivitööstus Süsiniku osakaal 2,79 gha / inimese kohta Põllupinna osakaal 0,84 gha / inimese kohta Karjamaa osakaal 0,14 gha / inimese kohta Metsa osakaal 2,37 gha / inimese kohta Kalapüügi territooriumi osakaal 0,08 gha / inimese kohta Täisehitatud maa osakaal 0,18 gha / inimese kohta Kaevandused tegeleb põlevkivivarude jätkusuutliku kaevandamisega, selleks et varustada elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega. Meie suure jalajälje põhipõhjus peitub põlevkivienergeetikas, mis tekitab suure hulga süsihappegaasi. Kuid peale selle on suure jalajäljenäidu taga ka nn. autostumine ning meie läänelikud tarbimisharjumused. Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et
kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puhastamisest, ei ole enam joogikõlbulikke omadusi · Mürasaaste: põlevkivi maapealse kaevandamise protsessi juurde kuuluvad ka lõhkamistööd, millest tulenev müra kahjustab mitte ainult tööliste kõrvakuulmist vaid ka häirib ümberkaudsete elanike elu
(5,3%). 2015. aastal olid olulisemad ekspordiartiklid: 33,9% masinad ja seadmed, 31,2% tööstustoodang, 12,3% tarbekaubad ja 9,8% transpordivahendid.Olulisemad ekspordi sihtturud: Kanada (19,3%), Mehhiko (14,8%), Hiina (7,6%), Jaapan (4,1%) ning Ühendkuningriik (3,3%) Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid. Mitme tooraine paremad varud on aga kestva kaevandamisega ammendatud ja alles on jäänud vaid halvema kvaliteediga osa. Siiski on Ameerika Ühendriigid maavaradelt palju rikkamad kui Jaapan või Lääne-Euroopa riigid. Neid maavarasid, mida endal pole, saab tihti hõlpsasti hankida naaberriikidest. Rauamaagi ülisuured varud paiknevad Ülemjärve ääres, kust neid on lihtne vedada mistahes suunas. Nüüdseks on järele jäänud ainult madala kvaliteediga maak, mida üha enam asendavad Kanadast ja teistest riikidest sisseveetavad rikkad maagid
Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide. Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja Balti SEJ Kirde Eestis. Veest ja tuulest toodetud keskkonnasõbralikuma elektri müügihind on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on kõrgem. Jäätmed ja keskkond Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid
Hinduistidel on näiteks keelatud veiste tapmine, islamiusulised jälle ei tohi suhu pista sealiha. Sellepärast on traditsioonilised loomakasvatusharud siin vähe levinud. Kui liha süüaksegi, siis peamiselt linnuliha ja kala. Kagu-Aasias leidub ka mitmeid maavarasid, mida järjest enam kasutusele võetakse. Eriti rikas on siinne piirkond tinaleiukohtade poolest, kuid leidub ka teisi metallimaake, kivisütt, naftat ja maagaasi. kivisüsi. Maavarade kaevandamisega kaasneb aga tavaliselt ka nende töötlemine ja nii tekivad leiukohtade lähedusse linnad. Sellised linnad kasvavad praegu väga kiiresti, kuna üldise kiire rahvastiku kasvu juures tikub järjest rohkem inimesi maalt linnadesse paremaid elutingimusi otsima. Suurimad linnad, mis siia vööndisse jäävad, on Calcutta, New Delhi, Bangok, Dhaka, Yangon jt. Calcutta igapäevane tänavapilt näeb välja selline. Kasutatud kirjandus: 1) www.google
sulab MAGMA Lubjakivi kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks Graniit tarvitatakse ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Basalt - kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. Analüüsib maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme Tekitab palju müra. Paiskab tolmu. Rikub maastikku; reostab põhjavett happelise, mürgiseid metalliühendeid sisaldava kaevanduse jääkveega; paisates atmosfääri mineraalist metalli väljasulatamisel eralduvat vääveldioksiidi. Teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Põhjused: puude mahavõtmine, ehituste rajamine nõlvale, autotee ehitamine nõlvale, kaldaäärse jõesängi süvendamine.
Metaan,dilämmastikoks Probleemi tagajärjed: jäätmed (nt põlevkivist iid;freoonid) viljakate muldade elektrienergia tootmisel Probleemi tagajärjed: hävimine; tekivad süsihapegaas ning kõik taimed ja loomad harimiskõlbmatute tuhamäed); loodusvarade ei suuda kohastuda; maa-alade kaevandamisega muutuvad liikide suurenemine; kahjustatakse looduslikku levilad; liike võib veekogude kuivamine keskkonda; tabada häving, Probleemi lahendused: Probleemi lahendused: ekvaatori ümbruses õiged maaharimisviisid mitmeid loodusvarasid saab
................................................ 4. ................................................ ............ ............ 5. ................................................ ............ 6. ................................................ ............ 7. ................................................ ............ 8. ................................................ ............ Nimeta maavarade kaevandamisega kaasnevaid probleeme (konspekt) Sotsiaalsed: 1. ..................................................................................................................... .............. 2. ..................................................................................................................... .............. 1 3. ..................................................................................................................... .............. 4. ........
Kodune töö IV Eesti haldussuutlikkus keskkonnapoliitikas Peamine uurimisküsimus selle tööks on uurida kas M.R. Aueri hinnang Eesti keskkonnapoliitikaalastele reformidele on õigustatud või mitte? M.R.Aueri järgi Eesti saavutas keskkonnapoliitikas palju rohkem edu, kui teised Balti maad (nt Läti ja Leedu), kuigi post-kommunismi alguses Eesti oli kõige halvem keskkonna seisundis. Vaatamata sellele Eesti oli ja jääb iseseisvaks energeetikas, mida ei saa öelda Lätist ja Leedust Eestis on põlevkivi. 1980ndates oli selgeks teinud kogu maailmas, et Eesti on suur põlevkivi hoidla. Eestis aga oli ka palju rohkem probleeme, kui Leedus või Lätis, sest Venemaa uputas 1990. aastate lõpus oma tuumajäätmed Läänemerre. Just sellepärast Eestimaa oli sunninud kulutama miljonid krooni keskkonna taastamiseks ja teha suurejoonelise keskkonnapoliitika reforme, mida ta ja teeinud. 26. oktoobril 2005. aastal Riigikogu otsustas heaks kiita "Eesti keskkonnastra...
Esimesena, 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kiviõli". Teise maailmasõjani tegelesid Eestis põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega nii riiklikul kui ka erakapitalil põhinevad ettevõtted. 1940. aastaks oli neid kokku 6 ja kaevandamise maht ulatus 1,8 mln tonnini aastas. Pärast teise maailmasõja lõppu asus NSVL forsseerima põlevkivitööstust Eestis. 1945. a. asutati ainult põlevkivi kaevandamisega tegelev suurettevõte Eesti Põlevkivi, mis ehitas järgnevatel aastakümnetel rea uusi, eelnevaist märksa suuremaid kaevandusi ja karjääre ning 1965.aastaks ühendas ka kõik vanemad kaevandused. Põlevkivist sai põhiliselt energeetiline kütus elektrijaamadele. 1980.a. kaevandati üle 31 miljoni tonni põlevkivi. Aatomienergia areng 1980. aastatel ja Vene energiaturu äralangemine 1990. aastatel viisid järk-järgulisele kaevandamise mahu vähenemisele ligi 3 korda. Kaevandamine
Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub maailmas kõige rohkem. Tõsi, veisiniku kättesaamine õhust on väga keerukas protsess, aga merest nafta kaevandamisega saime ju hakkama. Selliste autode, nagu Honda Clarity, kasutamine muudaks meie planeedil nii mõndagi. Rääkimata nafta raiskamisest, peataks see ka suurema reostuse. Nimelt tuleb selle uue ökoauto sumbutist heitgaaside asemel välja veeaur. Seega liiguvad inimesed mõnes valdkonnas paremuse poole. Teiseks räägiksin probleemist, millest palju ei kõnelda magevee puudus. Inimesi on maailmas väga palju umbes 6,3 miljardit ning neid sünnib aina juurde.
Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslikke alasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti ning aitavad puhverdada kliimamuutuse mõju. Soo püsivalt kõrge veetasemega turbaala, kus jätkuvalt tekib turvas ja toimub süsihappegaasi sidumine. Jääksoo turba kaevandamisega haaratud ala, millel on kaevandamine lõppenud. Võõrliik - liik, alamliik või madalam takson, mis on uude elupaika sattunud inimese otsesel või kaudsel kaasabil ning mis ei oleks sinna ilma inimeseta jõudnud. Traditsiooniliselt loetakse võõrliikideks alates teatud ajast levinud liike (taimede puhul loetakse piiriks 18. sajandi keskpaika, teiste liikide puhul 19. sajandi lõppu). Ökoloogiline koridor ühendustee elupaigalaikude vahel, mis hõlbustab looma- ja
Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud infrastruktuuriobjektide paigutamiseks. Kaevandamise kord ja tingimused on määratud kaevandamisloas ning samuti paljudes õigusaktides, mis suures osas on suunatud keskkonnakaitsele, samuti tööohutusele ja tervisekaitsele. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega
· Settekivimid- tekivad setete kuhjumisel veekogu põhja ja nende kivistumisel suure rõhu tõttu. a) Lubjakivi- kasutatakse lubja saamiseks, tsemenditööstuses, ehituses- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. b) Liivakivi - kasutatakse pmst ehitusmaterjalina. · Moondekivimid- tekivad maakoore sügavamates kihtides suure rõhu või temperatuuri tõttu · Kivimringe- kivimid on pidevas muundumises 7. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid · Kaevanduses töötamine- kahjustab tervist, hävitab põllumaad ning kaevanduste sulgnemisega kaasneb tööpuudus ja massiline väljaränne piirkonast. Lisaks on ohtlik. · Keskonnaprobleemid- muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, maapinna sissevarisemine 8. Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed
Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Lehtmetsad Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus. Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on
Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid. Kaasnevad põlevkivi põletamisega tuhamäed. Suurt saastet tekitab elektrijaamate korstendest väljuv lendtuhk.95% Eestis toodetakse elektrit põlevkivist. Saaste vähendamiseks tuleb piirata kaevandamist, sellel põhinevat elektritootmist. Peaks kasutusele võtma taastuvaid energiaallikaid. 3. Bioloogoline mitmekesisus ehk bioversiteed on kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide, ökosüsteemide kogusumma
negatiivsed jooned. Viimastel aastatel on hakanud ,,rohelised" rohkem tegutsema ning nad on saavutanud inimeste seas populaarsuse. Nende liikumine ja nõuded võivad mõnel juhul pidurdada majanduse arengut, aga samas aitavad nad looduse puhtana ja korras hoida. Eestis kasutatakse põhiliselt energia tootmiseks põlevkivi, kuna seda ei pea sisse ostma ning seetõttu on see odav. Üldjoontes on sellega üpriski mugav ja soodne energiat toota, aga seoses põlevkivi kaevandamisega kaevatakse üles suured maa-alad ning maastik kaotab oma loodusliku vormi. Peale selle põlevkivi põletamisel satub õhku palju gaase, mis põhjustavad happevihmade teket ja need omakorda kahjustavad taimi. Eestiski on Roheliste Liikumise üldprogrammis eesmärk vähendada taastumatute loodusressursside kasutamine ning tahetakse tarvitada rohkem taastuvaid ressursse. Selle pärast on kasulik kasutada tuule-, päikese-, ja hüdroenergiat
Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid.Ukrainas tegeletakse maavarade kaevandamisega. Peamised maavarad on nafta, maagaas, kivisüsi, raud, vask, kuld, kivisool ning liiv. Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere madalik ja Polesje madalik. Ukrainas on jõe- ja uhtorgudena liigestunud kõrgustikud: Volõõnia
settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID (graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss) tardumine rõhk 8.Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid: Mineraalse toorme, näiteks sulfiidsete Ag,Cu,Zn,Pb jt maakide tavameetodil kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit, rikkudes maastiku, reostades põhjavett mürgise kaevanduse jääkveega.Vääveldioksiidi paiskumine atmosfääri. Maavarade ammendumine. 9.Maalihete tekkepõhjused: Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse maaliheteks(nõlvaprotsessideks). Tuul, vesi, inimjõud
Energeetika Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide (mitmekordsete) muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Nagu kogu Eesti majandus, on ka energeetika viimasel ajal läbi teinud väga suuri muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. ...
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
Radioaktiivsete jäätmete teke ning probleemid nende käitlemisega ja ladustamisega. Oht õnnestuste tekkeks, mille tagajärjed reeglina tõsised ning ulatuslikud. Sobiva asukoha leidmine on keeruline protsess, seotud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Turvalisuse küsimus seoses tuumaenergia arendamiseks rahumeelsel eesmärgil ehk oht tuumarelvade jaoks toorme valmistamiseks. Toorme kaevandamisega kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud: nii keemiline kui ka radioloogiline reostusoht kaevanduspiirkonnas. Tootmine on tsentraliseeritud - lisakulud infrastruktuuri ja võrgustiku loomiseks. Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas. Eelised: Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
