GRANIIT Magnetiid, happeliste kivimite klass. Koosnevad kvartsist (25-30%), K-päevakivist ja happelisest plagioklassist (65-70%) ning vähesest hulgast (5-10%) tumedatest mineraalidest (biotiit, harvem amfibool või pürokseen. Heledavärvilised. Sõltuvalt päevakivide värvusest võivad olla halli, roosaka või punaka tooniga. Graniit koos teiste süvakivimitega moodustab mandrite aluse ehk graniitse geosfääri, mille tüsedust hinnatakse umbes 10-15 kilomeetrini. Graniitide paljandeid leidub väga mitmesuguste geoloogilise ehitusega aladel (Karjala, Kaukasuse peaahelik, Uural, Kesk-Aasia jm). Graniitide rühma kuuluvad mineraloogiliselt koostiselt ka rabakivid, mis on eraldatud peamiselt oma omapärase struktuuri tõttu. JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhtelis...
Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4. Stratigraafiline indeks O3rg. Rägavere kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Rägavere kihistu peit- ja mikrokristalliline lubjakivi. 5. Stratigraafiline indeks O3kh2. Kahula 2. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu kaardistatav üksus 2 (varem Keila kihistu) savikas peene- ja mikrokristalliline lubjakivi ja mergel K-bentoniidi vahekihtidega. 6. Stratigraafiline indeks O3hr. Hirmuse kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Hirmuse kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Õhutemperatuur 11,2 °C Tabel 1 Saula küla andmed Tajutav temperatuur 9,7 °C Tuul põhjast 0,7 m/s Puhang 2,8 m/s Sademed 0,0 mm
pealiskorra kivimid pinnakatte tüsedus alla 5 m Märjamaa lainjad tasandikud, KeskDevoni ladestik madalikud. Jõesetted liivakivi, savi, mergel. jõe ümbruses. kahkjad leetunud veebruar: 6C ja Tartu Punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen, Jääajajärgsed järved ja voorestikud. Pinnakatte mullad saviliiv ja
kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Lubjakivi koosneb peamiselt kaltsiidist. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Lubjakivi lubja tootmiseks, tsemenditööstu- ses, suhkrutööstuses, paberitööstuses,ehi- tus- ja viimistluskivide ning killustiku, valmistamiseks. MERGEL Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim. Savikas lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta Mergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinakat värvi kivim. Savisisaldus on reeglina 35% kuni 65% Järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt Merglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks. MARMOR Marmor on laialt levinud moondekivim
Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
lubjakivi. NUHTLUS põllu peal oli palju kive mida pidi 2. Täienda skeemi: koguaeg koristama. PAEKIVI 10. Paekivi kasutamine Muistsed kasutusalad- kalmistud Dolokivi Mergel Lubjakivi 13. sajand linnused 19.-20. saj. - kirikud 3. Selgita väidet- paekivi on biokeemiline setend. 400 mln aastat tagasi elanud organismid on Kaasajal paberi ja tselluloosi tehasesse kivistunud paekiviks. 4. Lubjakivis (CaCO3 ) sisaldub kuni 56% CaO ja 11. Meie rahvussümboolika 44% süsinikku(C) Rukklilill leivavilja sümbol 5
traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näiteks Dnepr voolab läbi Venemaa, Ukraina ja Valgevene seega on ta väga reostunud 40% joogiveest ei vasta nõuetele. Teisteks looduslikeks varadeks on metsad, turvas, väikeses koguses naftat ja graniiti, dolomiitsusega lubjakivi, mergel, liiv, kruus ja savi Alates 19601990a. on elektrienergia tootmine tõusunud peaaegu 11 korda. Üleliidulise tähtsususega põllumajandusharud on piimaja lihakarjandus, kus peetakse veiseid, sigu ja kodulinde ning lina ja kartulikasvatus Valgevene võib jagada kolme põllumajandus piirkonda : 1.Põhja, kus kasvatatakse lina, rohtu ja kariloomi. 2.Kesk, kus kasvatatakse kartuleid ja sigu. 3.Lõuna, kus asuvad karjamaad,
Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel. Mergel on lubjakivi ja savi vahepealne lüli. Ta sisaldab 25-50% savikat materjali, on hallika, roheka või kirju värvusega. Paekivi üldlevinud tekstuuriline tunnus on kihilisus, mis avaldub kihikompleksi ainelise koostise, terajämeduse või teiste litoloogiliste omaduste vertikaalses muutumises.
Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel. Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. 26. Kuidas eristatakse maakera reljeefi ? Pinnavormide suuruse järgi eristatakse: - megareljeef mandrid ja ookeaninõod - makroreljeef mäestikud, mäeahelikud, platood, ulatuslikud tasandikud ja ookeanisügavikud. - Mesoreljeef kõrgendikud, künkad, seljakud, vallid ja nõod, mille suhteline kõrgus
ja Guadiana Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maavarad tsink ja plii elavhõbe kivisütt, raua ja vasemaak Kaaliumkarbonaat Pruunsütt, magnesiit, uraan, kuld, hõbe, marmor, mergel, pisut ka naftat ja maagaasi. Sain teada, et: Sain rohkem teada Hispaanias asuvatest linnadest ja maavaradest . Mind üllatas, et: Hispaanias on palju usundeid ja väga kaunis loodus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kategooria:Hispaania_m%C3%A4estikud https://www.cia.gov/library/publications/theworldfactbook/geos/sp.html http://europa.eu/abouteu/countries/membercountries/spain/index_et.htm http://www.novatours
1. Kuidas liigitatakse ruumid juhistiku ümbrusolude arvestamiseks? Käärid lk 22 2. Mis liigituse alla elektriohtlikkuse järgi kuulub ruum, kus on voolu mittejuhtiv põrand ning lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud? Ohtlik ruum 3. Loetleda eriti ohtlikud ruumid. märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamisruumid); kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud, mis on maaga ühenduses); voolujuhtiva põrandaga sauna leili- ja pesuruumid, samuti vannitoad, duširuumid; töökojad; kasvuhooned; loomapidamisruumid, kus on elekter sees; trepikojad, kivipõranda ja -seintega; kelder; välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud). 4. Mis suurusega rikkevoolukaitse on sobiv inimese kaitseks ele...
Töö teostaja: Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara
Tallinna Vanalinn. Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja välisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel. Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi. Margil on kujutatud paest pankrannikut Pakri neeme tipus. Paekivi on tekkinud läbi aegade mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka: on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas RAHVUSLIND-SUITSUPÄÄSUKE (1962) Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm
Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%) Keskosas kunagistest laguunidest arenenud sood (11%) Rannavööndis vahelduvad liivarannad (Valgerannas) kivise kamardunud moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega. Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta
Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on valget värvi. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi lubjakivi,dolomiid ja mergli rahvapärane nimetus.Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabi. Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne.
lubjakivi,dolomiidi ja mergli üldnimetus.Tavalisim paekivi on lubjakivi, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit (CaCO3) üle 50%, MgO sisaldus on kuni14% ja lahustumatu jäägi sisaldus on kuni 25%. Tihti esineb lisanditena savi osakesi, glaukoniiti ja liiva. Lisanditest oleneb lubjakivi värvus, mis võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Dolomiidiks nimetatakse sellist paekivi, milles magneesiumoksiidi sisaldus on 14% või rohkem. Mergel on suure savisisaldusega paekivi. Paekivi • - värv, võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani • -on hõlpsasti töödeldav • -kasutatakse ehitustel • -tehakse skulptuure Lubjakivi • Lubjakivi on peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) koosnev settekivim. Peamine mineraal on kaltsiit. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade ladestumisest veekogude põhja, mis
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Tehniline: maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranseede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega puistangute kõrgus ei ole suur, on võimalik ka esmast tasandamist teostada buldooseritega. Tehnilist korrastamist teostavad karjäärid oma jõududega. Bioloogiline:
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Paljandustööd Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus.
koostis, struktuurilised ja tekstuurilised iseärasused mõjutavad paekivi füüsilisi näitajaid.Eesti ehituslubjakivide survetaluvus on valdavalt 600-800 km/cm2. [1] Pilt 6. Töödeldud paekivi ehk paekivi killustik [4] 5. PAEKIVI TÜÜBID NING KASUTUSALADE TABEL Antud tabelis (Tabel 1) on näha põhilisemad paekivi leiukohad Eesti piires. Peamisel kasutatakse siis kas killustikuna, ehituskivina, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Näiteks sõrmuspaas, savikas lubjakivi ja mergel Ohesaare, Kaugatuma ja Kuressaare lademetest ei leita neile otstarvet. Tabel 1. Paekivi tüübid ning kasutusalad [11] KOKKUVÕTE Lubjakivi on kõige levinum ja kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Lõuna-Eesti paekivi on alati noorem kui Põhja-Eesti paekivi. Paekivil on erinevad kasutusalad. Samuti on raske vaadelda eraldi Kagu-Eesti paekivi, kuna Kagu-Eestis puuduvad suuremad paekivi kaevandamised ning
Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse spetsiaalsete autotega kohale otse tehasest komponentinena, nende segamine toimub auto peal ja lõhkeaine valmib lõplikult alles puuraugus. Selline käitlemine on täiesti ohutu ja võimaldab moodustada laengu ka veega täidetud puuraugus. Laengud
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ühiskonna õpetus referaat EESTI RIIK Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 Sisukord · Eesti riigist üldiselt · Rahvastik · Riigikord · Majandus · Riigikaitse · Eesti vabariigi sümboolika Eesti riigist üldiselt Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik pa...
.80%; veega küllastunud 80%. Ehitusalusteks kasutatavad pinnased liigitatakse kalju-, poolkalju-, liiv-, savi- ja täitepinnasteks. Kaljupinnastes on mineraalosakesed omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Siia kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid jne. Koormuse all need ei deformeeru praktiliselt üldse (vähesel määral). Neid iseloomustab suur tugevus ja need on parimateks ehitusalusteks. Poolkaljupinnased on tihedad massiivid mergel, tihe savi, kips, kipsliivakivi jne, mille tugevus veega küllastunud olekus on alla 50 kG/cm². Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemise saadusi, mille terade Ø on üle 2mm. Siia kuuluvad kruus- ja klibupinnased. Pinnas loetakse kruusaseks, kui osakeste Ø on 2..10mm ja nende servad on ümardunud; klibupinnaseks, kui osakeste Ø on 10..100mm ja servad on teravad. Koormuse mõjul on need vähe kokkusurutavad ja pinnasevete suhtes uhtumiskindlad.
21. Kus avanevad Eestis kambriumi kivimid? Kambriumi ajastu settekivimeid on ka Eesti aluspõhjas, nende avamusalaks on kitsas riba Põhja-Eesti klindi jalamil. 22. Kus avanevad Eestis Devoni kivimid? Lõuna-Eestis 23. Kus avanevad Eestis Siluri kivimid? Kesk-Eestis ja Saaremaal 24. Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris, Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit Siluris lubjakivi, dolomiit, mergel, domeriit, savi Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst?
(plagioklass) 2viimast kokku 65%-70%, tumedad mineraalid nt biotiit, pürokseen, amfobool 5%-10%. B. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Nii mineraalsed kui ka orgaanilised setted. Aluspõhjaks on Põhja-Eestis merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.. Jää ja pärast jääaegsete veekogude settes võivad olla liivad (Audru ümbruses), savid (viirsavid).
Lahtine materjal 27. Lorry-mounted crane 27. Autokraana 28. Lubricant, Lubrication 28. Määre, määrdeomadused 29. Luminous intensity 29. Valgustugevus 30. Macadam foundation 30. Killustikalus 31. Main connecting road 31. Tugimaantee 32. Maintenance 32. Korrashoid 33. Maintenance costs 33. Ekspluatatsioonikulud 34. Malm 34. Mergel 35. Management 35. Juhtimine, korraldamine 36. Mapping 36. Kaardistamine 37. Margin 37. Äär 38. Marshy ground 38. Soopinnas 39. Masout 39. Masuut 40. Mat foundation 40. Alusplaat 41. Means of transport 41. Transpordivahendid 42. Measuring accuracy 42. Mõõtetäpsus 43. Measuring device 43
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
Tsemendi silosse paigutamine. Märgmenetlus: lubjakivi+savilobri jahvatatakse tooraineveskus: saadus tsemendilobri veesisaldusega ~40%, mis korrigeeritakse, homogeniseeritakse ja säilitatakse lobribasseinides. Eelised: materjalide jahvatatus paraneb, segud homogeensemad, lobrist moodustunud kuulikesed kuumenevad ühtlasemalt pöördahjus Puudused: suur energiakulu, ajakulukam(pöördahjus), suurema pöördahju vajadus. Kuivmenetlus: otstarbekas, kui tooraineks üks komponent mergel (savi ja lubjakivi looduslik segu) ning toorained on püsiva keemilise koostisega. Tooraine jahvatatakse ja segatakse üheaegselt kui tooraine niiskus üle 10%, siis eelneb trummelkuivatus. Eelised: soojaenergia 2x vähem vajadus. Puudused: madalam homogeensus 9. Tsemendi eritüübid. Tsemendile esitatavad nõuded CEM I: Portlandtsement CEM II: Portland-komposiittsement(lisatud kas räbu, silikaati, putsolaanosakesi, lendtuhka, põlevkivi, lubjakivi või kõiki 6...35% ulatuses)
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest. Ikka ja jälle kipume kurtma, et Eesti, me kodumaa pind on kivine aga sedasi on loodus ta loonud. Kivi ongi see, millel Eesti seisab ja püsib. Kivi lõhub adratera ja väntsutab vikatit, aga samas kerkivad temast kaitsvad müürid ja pime ning kõle talvgi s...
3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. https://et.wikipedia.org/wiki/Kivimite_ringe 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivimid on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Nt: keemilised setendid on veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad nagu näiteks haliit ehk kivisool ja lubi. Biokeemilised setendid on tekkinud elusorganismide skelettidest ja kodadest nt lubjakivi, dolomiit ja mergel. 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Siirdesoo on üleminekufaas madal- ja kõrgsoo vahel, kus turbakiht on juba paksem ja põhjaveetoite roll hakkab vähenema. Raba on soo viimane arengu staadium. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu
Allikalubi- karbonaatne sõmerja struktuuriga pulberjas sete, mis on tekkinud lubjarikka põhjavee väljumiskohtades, eriti oruveerude allosas. Allikalubja kaltsiumkarbonaadisisaldus on harilikult üle 90%. Allikalubi esineb ka koos soosetetega. Diatomiit- põhiliselt mikroskoopilistest ränivetikate kodadest koosnev poorne sete, mis sisaldab veel terrigeenset materjali orgaanilst ainet. 10. Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi? · Kalju (Eestis lubjakivi, dolomiit, mergel, liivakivi) · Poolkalju (Eestis osa liivakivisid ja enamik paleosoikumisavisid) · Jämepurdpinnased (kruus, killustik) · Peenpurdpinnased (liivad, savid) · Eripinnased (muda, allikalubi, järvelubi, turvas, sapropeel) · Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
dolomitiseerumise arvel. Meie aluspõhjas on tüüpilisi dolomiite vähem kui dolomitiseerunud lubjakivisid. Enam on dolomiiti siluri ajastu setete hulgas. Merglid on lüliks lubjakivide, savide vahel. Saikat materjali sisaldavad 25 -50%. Tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka mageveelistes järvedes. Tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas piiramatu levikuga. Tüüpilsemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. Allikalubja teke on seot. kaltsiumkarbonaadi väljasadestumisega allikates. Seda leidub rohkesti Lõuna-Eesti jõgede oruveerudel, teda kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul, kasut. Lõuna -Eesti happeliste muldade lupjamiseks. Turvas tekib poollagunenud taimejäänuste massilisel kuhjumisel. Turba lasundi tüsedus võib ulatuda isegi 10 m. Lasundi ülemises osas turvas kõige vähem lagunenud.
Lubiväetise mõju mullas: 1. Kaob kõige kahjulikum osa mulla potentsiaalsest happelisusest (asendushappesus ja liikuv Al). 2. Suureneb neeldunud aluste hulk. 3. Paraneb mulla struktuur. 4. Mullas paraneb õhu-, vee- ja toitereziim. 5. Aktiviseerub kasulike mikroorganismide tegevus mullas. 6. Paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused. 7. Suureneb saak ja paraneb saagi kvaliteet. Lubiväetisel on pikk ajalugu. Juba 2000a. tagasi olid kasutusele mergel ja kriit. 16-17saj. vaadeldi lubiväetisi kui sõnniku asendajaid. Alles 19saj hakati lubiväetisi kasutama TEADLIKULT happelistel muldadel. Eestis olid esimesed lubiväetised nõrg (allikalubi) ja järvelubi, hakati kasutama 1950´a; ei olnud hea laotusühikuks, vaibus, ka kätte saamine oli vaevarikas. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivi tuhka (raudtee ääres kasvasid taimed, mis olid iseloomulikud lubjarikkale mullale). Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale
karbonaatkivimite kompleks peamine viimistluskivi, klaasitööstuse. Suurimad alusel. Karbonaatkivimeid esineb ka Devonis. .. Ütleks, maailmas hästi tuntud? maardlad on Anelema, Pajusi, Karinu ja Koguva. -Kemostratigraafia - geokeemilised tunnused et Kagu-Eestis (Plavinase lade), avamus kitsal - Mergel. Kasutatakse kaltsiumivaeste muldade -Magnetostratigraafia - kivimite magnetilised ribal Peetri jõelt üle Vastseliina Tiirhannani. 1. Nad on moonutamata, sest Eesti kivimid pole lupjamiseks. omadused (poolused) kunagi käinud sügaval maakoores, kus on suur -Põlevkivi
Liivmuldadel moodustuvad mullaharimisega ümarad või pähkeljaid struktuurid. Keskmise raskusega muldadel tekivad rombjad või selinderjad struktuurid. Rasketel muldadel plaatjad struktuurid, kus vesi ja õhk halvasti liiguvad. Muldadekeemiline koostis sõltub muldade lähtekivimist, mille peal või millest muld tekkis. Eesti mullad on tekkinud vanaaegkonda jäävatest settekivimitest, need on lubjakivi, dolomiit, mergel savid ja liivakivid. Lubjakivi, dolomiit, ja mergel sisaldava kaltsiumi. Liiv ja liivakivi ( lõuna Eesti) sisaldavad räni. Devoniajastu Kesk- Eesti savi (deluur) sisaldab Al, Fe, räni ja kaaliumi. Mulla keemiline koostis oleneb kihtidest. 3) Mullatekke elementaarprotsessid Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi : a) huumuse akumuleerimine - surnud taimeosade varisemine ja lagunemine. Mulla pinnale moodustub must, pruun või hall orgaaniline kiht varisekiht, kõige pindmine.
Heledad marjad võivad sageli anda head tulemit ka kontinentaalse kliimaga aladel. Tumedad marjad: Hea vahemereline, mereline, subkontinentaalne. Võimalik kontinentaalne. Heledad marjad: Hea kontinentaalne, subkontinentaalne. Võimalik mereline, vahemereline. Pinnas Head pinnasetüübid viinamarjade kasvatamiseks: Tumedad viinamarjad: Lubjakivi, kriit, argilliit, vulkaaniline Heledad marjad: Kiltkivi, savi, argilliit, mergel Kliimat, mikrokliimat ja pinnast nimetatakse veininduses sõnaga terroir. Terroir on kindlate tingimuste kogum, mis vastab igale konkreetsele veinipiirkonnale ja ka veiniaiale. Viinapuud hakkavad kandma tööstuslikus koguses marju 1015 aastaselt (sõltuvalt sordist). Tootmise mõttes parimas vanuses olevaiks peetakse 2540aastaseid viinapuid. Suurimad punaveinid saadakse 50100aastaste viinapuude marjadest. Viinamarja aastane kasvutsükkel (Euroopa)
(punnseina ehitamine ponuuri otsa, paisu esiserva alla, paisu taganõlva alla) • Paisu drenaaž rajamine • Filtratsioon kalda pinnases ehk kaldafiltratsioon. Kaldafiltratsiooni vähendamiseks samad meetmed, mis paisualuse filtratsiooni vähendamiseks. Joonis 1.18 4. Paisude liigitus. Gravitatsioonpaisud kaljusel pinnasel A) Paisude liigitus materjali järgi • Pinnasepaisud – vanimad; savi, liivsavi, mergel kruus ja nende segud; odavad • Puitpaisud • Kivipaisud • Betoonpaisud • Raudbetoonpaisud B) Liigitus konstruktsiooni järgi • Massiivsed ehk gravitatsioonipaisud – kõik kivipaisud, betoonpaisud, massiivsed pinnasepaisud. Levinuimad on tänapäeval betoonpaisud. Ehitamise põhitingimus on et nende massiivsus/omakaal peab tagama stabiilsuse. Nt Linnamäe HEJ pais. • Kaarpaisud – nime saanud kaare kuju järgi
pinnastest; 5) nõlvade kalde õige valik; 166. Mis on aktiivtsoon Muldkeha osa, mis paikneb teekatte pinnast 1,5 m sügavusel 167. Milliseid pinnaseid ei ole lubatud kasutada muldkeha rajamiseks (5 vähemalt) 1) turvast; 2) rasvast savi; 3) kriitseid pinnaseid; 4) mudapinnaseid; 5) talkpinnaseid; 168. Mida loetakse teedeehituses eripinnasteks (vähemalt 5) Turvas, muda, mergel, mustmuld, luiteliiv. 169. Milliseid pinnaseid loetakse dreenivateks Selliste, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5m / ööpäevas. 170. Muldkeha kindlustamine Mullete, süvendite, kaitseehitiste, veeviimarite nõlvad peavad olema kindlustatud. Kindlustatakse rohukamaraga, sidusate materjalidega tugevdatud pinnasega, kasvumullaga millele külvatakse taimi, kivimaterjale, betoonplaadid, kivipuiste, turba ja liiva segu, killustik. 171
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...
imbunud põhjavesi. Toidab surveallikaid. ·Arteesia vesi surveline põhjavesi, mille survepind ulatub maapinnast kõrgemale.nd pinnasepoorid on täielikult veega täitunud. Üldjuhul järgib põhjaveetase maapinna reljeefi, kuid mitte alati. Vettkandvad kihid koosnevad nt. liivast, liivakivist, lõhenenud lubjakividest. Veelade. Vettpidavad kihid koosnevad nt. savidest ja savikatest kivimitest (argilliit, mergel, aleuriit). Veepide. Allikad: Looduslikud põhjavee maapinnale või veekogu põhja väljumise kohad. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. · Jaotatakse: Tõusallikas survelise põhjavee korral. Põhjas on lehtrid, kus vesi tavaliselt "keeb". Langeallikas surveta põhjavee korral, paiknevad tavaliselt nõlval
keemiline setend – veekogude põhjas sadestuvad mineraalsed soolad. Sellisteks setenditeks on nt. kips, haliit e. kivisool ja anhüdriit. Keemiliste setete hulka kuulub ka allikalubi ja osa lubjakivist. Keemiliste protsesside kõrval võivad setendite juures tähtsat osa mängida bioloogilised protsessid. Sel juhul on tegemist biokeemiliste setenditega. Biokeemilistest setenditest on levinuimaks karbonaatsed settekivimid – lubjakivi, dolomiit, mergel metamorfism – moondumine Biokeemilised settekivimid on tekkinud elusorganismide skelettidest, kodadest. Lubjakivid, dolomiidid tekivad organismide kaasabil moondekivim e. metamorfne – kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud e. moondunud kivim. Kõrgenenud temperatuur ja rõhk tähendab seda, et nad on suuremad rõhust ja temperatuurist, mis valitsesid kivimi tekkides.
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
