Ehitamine ja soojustamine läbi aegade. Kiviaeg Kiviajal elati enamasti koobastes ja soojustuse ja ventilatsiooni kohta ei teatud eriti midagi. Osad inimesed elasid ka lihtsalt püstitavates ja teisaldatavates telgilaadsete varikatuste all Vanaaeg Vanaajal elati hüttides, mis olid tulekoldega ja väljastpoolt kaetud mätaste ja puukoorega. Soojema kliimaga ja arenenumatel aladel elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel korrustel ja soe õhk levis ülespoole.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus...........................
plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem
interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises; Soojustamisviisid erinevate tarindite puhul; Soojusisolatsiooni süsteemi elementide paigaldus- ja kinnitusmeetodid; Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja remonditöödel; Vigade vältimine, parandamine ja kontroll soojustamisel ja sellega seotud töödel; Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4
300…1000 0,15 0,002 0,026 0,045 4 poorbetoon 5 0,4 0,001 Müürimört, 250…2000 kõik 0,001 <0,25 4 krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus
ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama. Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu. Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones
Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskusele ja koormusele vastupidavad vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-120 Perimeeter, mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale tüüblite ja vajadusel ka liimsegu abil. Veelgi parema tulemuse saavutamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada horisontaalselt külmakerke isolatsiooni, asetades tugevad Estplast EPS-200 isolatsiooniplaadid tihendatud täitepinnasele ca 0,5 m sügavusele, kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse 100 mm. 3 Välispinnalt soojustatud vundamendi sokliosa viimistlemiseks on mitmeid võimalusi: soojustusplaatide krohvimine: aluskrohv + armatuurvõrk + viimistluskrohv, sh maapinnast allapoole sügavuseni 20...30 cm (soovitame kasutada õhekrohvisüsteemide paigaldusega tegeleva ettevõtte kaasabi); sokli katmine kivivoodriga (eeldab reeglina taldmikku kivilaotise rajamiseks)
Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) · tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) · tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus otsene päikesekiirgus ( = 0,1...4 m) Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus ( > 4 m), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks kui
Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) • tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) Pikalaineline kiirgus – soojuskiirgus (λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks
Aurutõke Aurutõkke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse. Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutusega. Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele, kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus). Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50mm soojustuse 27 i Aurutõke Aurutõkke Veeauru- Alusmaterjal Niiskuskoormus talvel ja materjal takistus sobiv aurutõkkematerjal m2 s Pa/ kg Madal Keskmine Kõrge x109 Δν<4g/m3 Δν<4…6g/m3 Δν<4…6g/m3
Unustada ei tohi põrandakatte alla jäävat hüdroisolatsiooni, mis takistab niiskuse pääsemist põrandasse ja muudab selle nii vastupidavamaks. Huvitavad on lahendused, kus põrandakatteks on kasutatud dekoratiiv- või looduslikke kive. Põrandakütte olemasolu muudab põranda jala all soojaks ja aitab ruumil paremini kuivatada. Soojustus ja isolatsioon 5 Tähtis on ka soojustuse ja isolatsiooni valik. Kui on välja valitud ruum, kuhu soovitakse sauna ehitada, siis lüüakse seintele puitkarkass, mille vahele pannakse soojustusmaterjal. “Kindlasti tuleks panna soojustuseks kivivilla või klaasvilla,” ütles Gross. Karkassipostid tuleb panna vastavalt kivivilla laiusele, et vältida üleliigset soojustuse lõikamist. Kindlasti tuleb karkassiks kasutada korralikult kuivanud puitu, mitte niisket.
Karkassi kinnitamist seinale tuleb arvestamist küllaltki suurt koormavat mõju. KERGPLOKK FIBO APOREX RKL- tuuletõkke plaadid paigaldatakse nii, et sulund mis on plaatide pikemal küljel, jääb vertikaalseks. Horisontaalsed liitekohad peavad asetsema karkassi peal. Kivivooder seotakse konstruktsiooni külge sisevooder laudis. Horisontaalne distantsiliist 32 korda 100. Aurutõkkega isolatsiooniplaat ISOVER REK-25. Puidust horisontaalkarkass 50 korda 50 S 600. Soojustus ISOVER 565 KL-50. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 1,5- cm võrra suurem, siis liibub vill tihedasti konstruktsiooni vastu, välistade ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke. Soojustus peab asetsema karkassiga ühel kõrgusel. Fassaadisoojustussüsteemi SERPO THERM paigaldamiseks sobivad suurepäraselt tugevad aluspinnad nagu
U-väärtus on 0,12 W/(m2 K), Katuse soojajuhtivuse arvutuse tulemus rahuldas soovituslikku tulemust, milleks oli 0,16W/(m2 K) ning saab pidada hästi soojustatud konstruktsiooniks. Põranda soojajuhtivuse arvutuse tulemus jäi kõrgemaks kui soovituslik oleks, milleks oli 0,24 W/(m2 K). Pinnasel põrandal soojustus puudub ja suurema soojustakistuse teeb kergkruus aga võiks lisada ka veel vähemalt 100mm paksuse EPS soojustuse sinna hulka, et parandada U- väärtust. Välisseina temperatuuri jaotuse arvutuste põhjal tuli välja, et seina külmapunkt tekib soojustuse sees ning seina põhikonstruktsioon külmaga ei külmu. Hoone seina niiskusreziimi arvutuse põhjal sai teada, et kondensaat tekib konstruktsioonis väliskrohvi taha ja soojustuse sisse, mis võivad tekitada probleeme kui kondents külmub talvel ning hakkab välisseina krohvi lõhkuma ning soojustuse niiskumisel soojapidavus halveneb.
kasutamist, majavammi puhul näiteks hooneosa või kogu hoone termilist töötlemist, konstruktsioonide ulatuslikku väljavahetamist, ka järelejäävate osade keemilist töötlemist jne. Eemaldatud kahjustatud osad tuleb põletada. Kahjustusaltide osade asendamiseks tuleks kasutada süvaimmutatud materjali. Puitkonstruktsioonide (puitelamute, -hoonete, -ehitiste) renoveerimisel peaks sooja- ja tuulepidavuse tõstmiseks panema väljapoole tuulutatava soojustuse, tuulutuspilu soojustuse ja välisvoodri vahele (või hingava krohvi soojustuse peale), ja sissepoole aurutõke. Neidsamu põhimõtted tuleks rakendada ka katuste soojustamisel katuslagede, tuulutatavate pööningute või pööningukorruse väljaehitamise korral. Kahjustatud puitkonstruktsioonide tugevdamisel võib kasutada järgmisi abinõusid: * nõrgenenud kohtade eemaldamine ja kaitsmine puit- või terasprofiilidega;
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse tekkeks pole vaja, et niiskus
Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad
Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad
Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse tulev soojus tõsta siseruumide temperatuuri liiga kõrgele.
- Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine; kõikide kande- ja jäigastavate konstruktsioonide, elementide ja montaazielementide paiknemine, gabariidid ja materjalid; hoonepiirete ehitusfüüsikalised omadused; esitatakse vajalikud joonised ja seletuskiri - Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi
Krohvimine Kergkruusplokkide- fibo. seina krohvimine Olemas olevate hoonete puhul tuleb ennem renoveerimist aluspind üle kontrollida ning vastavalt seinakonstruktsioonile ja maja arhitektuurile valida sobiv lahendus. Töö tehnoloogia: valitavas lahenduses tuuakse ära ... · Segu margid · Kulunorm · Kogus · Kihipaksus · Vajaduse korral tugevdusprofiilid · Aremeerimisvõrgud · Soojustuse paigaldamisel ka tüüblid. · Väliskrohvi garantii peab olema vähemalt 10 aastat. Krohvikihid ilma soojustuseta ... · Krunt (vesialuseline) · Armeeringuga aluskiht 4-6 mm (krohv ja võrk) · Aluskrunt · Viimistluskiht · Värvimine? Aeroc ja kergbetoonplokkide krohvimine seinal ... Krohvimisel võib tinglikult jagada kahte etappi ... 1. Seina esmane tasandamine, mille tulemusel saavutatakse piisavalt
3.Mis materjalist maja eelistate? Kivimaja 10 36% Puitmaja 16 57% Muu 2 7% Viimane küsimus oli: põhejndage oma arvamust. Vastuseid oli erinevaid. Inimesed arvavad,et puitmajad on soojemad kui kivimajad ning ka kodusemad, tundub hubasem. Kivimajadele on lihtsam soojustust paigaldada ja on vastupidavamad. Puitmajad on üsna tuleohtlikud võrreldes kivimajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Puitmajad on kenamad kui kivimajad. Kivimaja suudab tuult paremini tõkestada ning õige soojustuse ja niiskusetõkkega on maja vägagi soe. Kivimaja on rohkem säilivam ning hoiab paremini soojust. Palkmajad on soojemad ja ilusad. Palkmaja välimus on ilus, puit hoiab sooja. Puitmaja on hingav ja tervislik. Samuti arvatakse, et korraliku puitmaja saab valmis teha odavamalt kui kivimaja. Järeldus: Vastanutest oli rohkem naisi kui mehi. Enamik vastanutest olid noored inimesed, vanuses 15-20. 92% vastanutest eelistab elada maal ning sama palju eelistab elada ka eramajas
(W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga: (m2K)/W ( Valem 2) kus: Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W Arvutan soojustuse sektsiooni soojustakistuse Valem 2-ga:
bituumenrullmaterjali. Võimalik on ka mõlema eelmainitud meetodi kasutamine kombineeritult tuulutatava parapetikonstruktsiooniga. 2.4. MINERAALVILLALE paigaldatakse ühekihilise lahenduse puhul rullmaterjal mehaaniliselt läbi ülekattekohtade kinnitades ühtlasi ka mineraalvillaplaadid. Ülekattekohad keevitatakse gaasipõletiga. Kahekihilise lahenduse korral paigaldatakse pealmine kiht keevitusmeetodil või külmliimiga. Killustikuga koormatud katuste puhul ei ole bituumenrullmaterjali ja soojustuse mehhaaniline kinnitus vajalik. 2.5. VAHTPOLÜSTEROOLILE saab paigaldada rullmaterjali ainult külmliimiga või kasutades isekleepuvat aluskihti (kahekihilise lahenduse puhul). Kui kasutatakse kombineeritult vahtpolüsterooli ja kõvavillaplaate siis kehtivad paigaldamisel samad juhised mis mineraalvilla puhul. 3. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD 1. gaasipõleti 2. vedelgaasiballoon(propaan) 3. balloonivõti 4. rullmaterjalinuga 5. ehitusnuga 6. kirves 7. hari 8. kustutusballoon 9. kuivatuskaabits 10
Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett. Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m. Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga. Külmade keldriseinte puhul seestpoolt soojustuse paigaldamine halveneb olukord veelgi, kuna kondentsvee hulk soojustuse ja keldriseina vahel suureneb, ning koos sellega halvenevad ruumi sisekliima tingimused. Perimeetrisoojustus likvideerib külmasillad sokliosas, ning on kaitseks hüdroisolatsioonile. Ehitusfüüsikaliselt on kastepunkt viidud seinast välja seetõtu pole vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi
teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks. Hallituse
Pärnumaa khk KIPSPLAAT SEINA HELIISOLATSIOON Riiko Kojoni 2017 Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel...
Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus sadestub konstruktsioonidesse, mille tulemusena väheneb soojapidavus ja puitkonstruktsioonid hakkavad mädanema. Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6
Kohe hakkab toa soojus kanduma külmkappi ning tekibki soojuslikust protsessist lähtudes ,,korratus" st toimub külmkapi- ja köögitemperatuuri segunemine. Külmkappi uks pannakse aga kinni ning kuna tuba on külmaks läinud lülitatakse sisse radiaator. Nüüd hakkab radiaatorilt kui kuumemalt kehalt kanduma soojus kööki ja nende temperatuuride segunemisel köögi üldine temperatuur tõuseb. Siit edasi võib köögitemperatuur halvema soojustuse tõttu kanduda läbi akna omakorda ka õue ning toimuks järjekordne temperatuuride segunemine. Selle tõttu tahavadki inimesed oma majad hästi soojustada ja ka sellepärast on üldjuhul külma ajaga toatemperatuur madalam või siis elektriarved suuremad(elektrikütte puhul). Joonis : soojemad kehad kütavad jahedamaid ja üritavad saavutada võrdsust. Teine sõnastus on järgmine: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule.
· monteeritavad · monoliitsed · monteeritavad-monoliitsed Puitvahelaed: · Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. · Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külge kinnitatakse kandeliistud; · talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Puitvahelagede talade samm valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Talade mõõdud valitakse vastavalt sildeavale ja vajalikule kandevõimele, näiteks, toodud tabelis. Praktikas piirab puittalade ava praktikas kasutatavate puitprusside pikkus. Suuremate avade juures kasutatakse liimpuitu. Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapapiga ja ankurdatakse
välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt
kondensaat, seejärel niiskuskahjustused ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda. Puitseinu võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljapoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise. Soojustuse optimaalne paksus sõltub ehitise tüübist ja kasutuse otstarbest: näiteks puitkarkass-eluhoonete puhul on see 200 -350 mm, kivi- ja paneelehitiste seinte soojustamisel 100-150 mm, ventilatsiooni-,
külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 55 Joonis 5.10. Puitvahelae lahendusi köetava ruumi kohal Pööningulaed peavad lisaks omama auruisolatsiooni, mis paigaldatakse soojustuskihi alla. Keldrilagedele ja läbisõidulagedele paigaldatakse aurutõke aga soojustuse peale. 56 Otsetrepid laiusega üle 100 cm valmistatakse kahel metallkandjal (foto vasakul). Otsetrepid laiusega alla 100 cm (foto 1) koosnevad moodulitest ühel keskkandjal. Trepiastmed valmistatakse valdavalt liimpuidust. Keerdtreppide läbimõõt on vahemikus 130...220 cm. Keerd-trepp koosneb monteeritavatest moodulitest (foto 4). Ava laes võib olla ümar või nurgeline (fotod 4 ja kõrval paremal).
Koostas: Meeli Kams 14 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 15 Hoone osad EPMÜ Koostas: Meeli Kams 16 Hoone osad EPMÜ Puitsõrestikseina postide, vöölaudade ristlõige: ühekordsel hoonel 5*10cm kahekordsel ja mansardkatusega hoonel 5*15 cm Seinapostide vahekaugus 60 cm klaasvillast soojustuse ja kipsplaatidest sisevoodri korral; Seinapostide vahekaugus 80-90 cm puistematerjalist soojustuse ja laudadest sisevoodri puhul. Tabel. Puitalade vajalik ristlõige cm (laius *kõrgus) Sille m 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 5,5 Vahelaetalad sammuga 0,67 m 4×18 5×20 7,5×20 7,5×22 10×22 10×25 5×22 5×25 7,5×25
W ∗K m∗K =W /m2 m φ=3,03*30=90,9 W W 2 2 ∗m =W m Ülesanne 6. Leia soojusvool Ф (W) kui soojusvoog U= 0,13(W/m2K), T1=21,9ºC, T2= -2,8ºC ja A= 6,45m2 Andmed: U= 0,13 T1=21,9 T2= -2,8 A= 6,45 Lahendus: Ф= U*A*(T1-T2) Ф= 0,13*6,45*(21,9-(-2,8))=20,7 W Ülesanne 7. Vahtpolüstüreenist soojustusplaadi deklareeritav soojus-erijuhtivus on λD(20… 40)= 0,035 W/(mK). Kui T1=+10 ºC talvisel kütteperioodil on seina soojustuse keskmine temperatuur +18,5 ºC. Materjali niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,4 m3/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,5m3/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leia soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus. Andmed: λD= 0,035 T1= +10 T2= +18,5 Ψ1=0,4 Ψ2=0,5 Lahendus: λd= λD*Ft*Fm Ft=e0,0034*(18,5-10)=1,029 Fm=e4*(0,5-0,4)=1,492 λd=0,035*1,029*1,492=0,054 W/mK Ülesanne 8.
22. Piirde soojuspidavus ehk soojustakistus sõltub: kasutatud materjalidest; materjalide paksusest; külmasildade olemasolust. 23. Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid. 24. Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K. Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest. 25. Otstarbeka soojustuse valikut mõjutavad tegurid. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse: hoone energiatõhususe miinimumnõuetest; ehitustehnilistest nõuetest; ruumide soojuslikust mugavusest; hallituse/kondensaadi vältimisest külmasildadel; majanduslikust otstarbekusest. 26. Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted. 27. · arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R = , (m2K)/W
*Mustus kõrvaldatakse ja muuhulgas ka murenenud kohad lüüakse puhtaks ja parandatakse. *Aluspinna ebatasasused silutakse mördiga, kaetakse erimatejaliga või kõrvaldatakse ebatasasused mehhaanilisel viisil. *Soojustusmaterjal valitakse vastavalt olemasolevale seinakonstruktsioonile (vahtpolüstürool, kõvad min. villad). *Soojustuse esimene rida paigaldatakse spetsiaalsele soklisiinile (kinnitatakse seinale tüüblite abil), mille abil saavutatakse sirge toetuspind ja ka soojustuse tugevdatud alaserv. *Soojustusmaterjal liimitakse seina liimisegu abil. Liim kantakse ühtlase paksu ribana plaadi servale ning keskele pannakse lisaks kaks kuhilat. *Sirgete seinte puhul võib segu peale kanda segukammiga. *Punktliimimise meetod. Vähemalt 60% isolatsiooniplaadi pinnast peab olema aluspinnale liimmördiga kinnitatud. *Segukammi meetod (hambavahe on vähemalt 10x10 mm). Plaadi servad tuleb hoida puhtad. *Pritsiga pealekandmise meetod *Seinale pealekandmise meetod
Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast(väikseim 30°, maksimaalne 70°). Päikesekollektori optimaalseks asendiks loetakse lõunasuunda ning laiuskraadiga sarnast kaldenurka. Eestis on sobivaimaks kaldenurgaks 45-60°. Meie laiuskraadidel on majanduslikul kasulik päikese soojuse kasutamine sooja tarbevee saamiseks ja salvestamiseks alates märtsi algusest kuni septembri lõpuni. Sõltuvalt
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool................................................................................................................................. Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke................................................................................ Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited............................................................................. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID.....................................................................................
POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik Koguhoone peaks olema tervenisti telliguis. Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast. Kilede kasutamine tagab stabiilsema ja vaheaegadeta töö (kuum, külm, vihm) Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled ...
taladeta laena, vahelae paksendusega posti juures või ribilise vahelaena PUIDUST VAHELAED Puitvahelagesid kasutatakse vahekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit Talade samm on 600…1200mm, talade pikkus 3...6m Ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest Pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale Puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid PÕRANDAD Parkettpõrand Mosaiikparkett Erineva värvi ja puiduliigid lipid liimitakse põrandale mustriks kokku Kilpparkett Lipid liimitakse tehases kilpide peale. Kilbid paigaldatakse objektil aluspõranda peale. Laudparkett Lipid on tehases liimitud lauakujuliste lauakujuliste alusparketi külge.
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes. Liivakivid on vastupidavamad kui Tellised Kergseinte puhul lähtutakse seina kandva osa laiusel vaj...
°C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/ Materjali keskmine niiskussisaldus 1 (mK). Kui T1= +10,3 ºC soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal 0,55 m3/m3 talvisel kütteperioodil on seina Materjali keskmine niiskussisaldus 2 soojustuse keskmine tarindis 0,65 m3/m3 temperatuur T2 = +13,5 ºC. Materjali keskmine niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,55 kg/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,65 kg/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leida soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus? Valem: d= D * Ft * Fm
liikumine soojustusse ja sealt tagasi Aurutõke ülesanne on takistada liigset veeauru difusiooni tarindisse Aurutõkke vajalik aurutakistus määratakse kontrollarvutustega Aurutõke tuleb paigaldada piirde sellele poolele kus on kõrgem veeauru osarõhk (kõrgem veeauru sisaldus) Eesti kliimas on aurutõkke sobivaks kohaks köetava ruumi sisepinna lähedale enne soojustust või 20-50mm soojustuse sisse. Õhutõkke peamine ülesanne on takistada õhu liikumist läbi tarindi Õhutõke võib olla lahendatud näiteks aurutõkkekihi, soojustuskihi või tuuletõkke õhupidavuse tagamisega Aurutõkke, õhutõkke, tuuletõkke vuugid ja läbiviikude kohad tuleb hoolikalt sulgeda selliselt, et oleks tagatud vajalik auru- ja õhupidavus. Õhutõkke ja tuuletõkke materjal tuleb jätkata karkassroovide kohal ja põikjätkud tihendada.
hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe
Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 cm. Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides. Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem
• piisavalt helipidavad • võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist • seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile • seinte soojuspidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone niiskumise eest. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe asub näiteks välisseina voodri taga ning katuses katusekatte all. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade?
seina ei saa oluliselt paksemaks teha saab paigaldada tuuletõkkeplaadid. Kui üle 30% tuleb voodrilauda asendada on mõtekas kogu voodrilaud eemaldada. Sellisel juhul proovige maja vanast voodrilauast taastada fasaadipoolne laudis. Puitmajade soojakaod on kõige suuremad horisontaalpindadel: · esimese korruse põrandalt tuleb külm sisse · teise korruse lage kaudu läheb soojus minna · ja siis aknad Kui vana voodrilaud on veel heas seisukorras siis muutub küsitavaks soojustuse paigaldamise majanduslik mõtekus. Puhasta voodrilaud ja värvi üle. Vajadusel saab ka seinu soojustada: · tuuletõkkeplaadid · rooplaat · puistevillad puistevill puhutakse paika ja soojustusmaterjalile ei jää kuskile tühimikke (ei teki nn. töömehe praaki) Võimalusel ja vajadusel soojusta seinu väljast. Et maja aknad inetult auku ei jääks tuleb aknad võimalusel fasaadiga tasa tõsta. Kui on siiski vajadus seestpoolt soojustada kasuta ainult
· kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise · mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi · soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
