Laboratoorne töö nr. 7 Nivelleerimine Nivelleerimise ehk kõrguskasvu mõõtmisel on olulised ilmastikutingimused. Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata
13.09.2011 Töö jaamas- nivelleerimine kahe horisondiga · Kompensaatoriga nivelliir seatakse tööasendisse tõstekruvide pööramisega, kuni ümarvesiloodi mull on keskel.
Kõrgtäpne nivelleerimine Lugege läbi "Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja nivelleerimise juhendi" 8. ptk. "Nivelleerimise metoodika". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Kõrgtäpse nivelleerimise metoodika". 1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks viseerimiskiire min...
2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll __________________________________________________12 3.1.3 Metoodika põhipunktid _________________________________________________13 3.1.4 Nivelleerimiskäikude tasandamine ________________________________________13 3.1.5 Tasanduse täpsushinnang________________________________________________14 3
docstxt/15358820958882.txt
Saame nt GPS-iga mõõtes. GPS-is olev geoidimudel arvutab meile absoluutse kõrguse. Kõrguskasv Kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks. Kõrguskasv on tõusu suunas positiivne ja languse suunas negatiivne. Kõrguskasvu võib arvutada maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi. Kõrguskasvu mõõdetakse nivelleerimise teel. Eristatakse geomeetrilist ja trigonomeetrilist nivelleerimist Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv.
Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Põhjused konkreetse praktikaettevõtte valimiseks. 3 3.Praktikaettevõtte lühikirjeldus ja tegevusvaldkond 3 4.Ettevõtte sobivus praktikakohana 3 5.Praktika projektid ja tööülesanded 4 5.1. Kompensaatoriga nivelliiri Geo Fennel kontroll 4 5.2. Maa-ala geoaluse mõõdistamine 4 5.3. Maa-ala geoaluse plaani koostamine 4 5.4. Kaevude perfode koostamine, muutmine 4 5.5. Muud tegevused 5 6. Seletuskiri sooritatud tööde kohta 6 7.Lisad 7 Sissejuhatus Praktikant viibis praktikal maamõõdubüroos nimetus OÜ, Pärnus (aadress), ajavahemikul xx.xx.20xx xx.xx.20xx. Praktika eesmärgiks oli Geodeesia I ja Geodeesia II kursuste jooksul teooreetilise ja praktilise õppe käigus omandatud t...
sioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem apunane. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud: hm=am - bm 7.2. Kuidas toimub mõõdetud kõrguskasvu täpsuse hindamine? 7.3. Mis on lati konstant, kuidas saab seda kasutada nivelleerimisandmete kontrollimiseks? Lati konstant on punase ja musta poole lugemite vahe ehk nullpunktide kõrguste erinevus. Lati konstant 4800 mm Lp Lm = lati konstant 8. 8.1. Kuidas toimub käigu nivelleerimine Kõigepealt tuleb teha I jaamas nivelleerimine (kõrguskasv punktide 1 ja 2 vahel päripäeva liikumise suunas), siis viia latt ja nivelliir teise jaama ja teha II jaama nivelleerimine (kõrguskasv 2 ja 3 punkti vahel) jne. 8.2. täpsuse hindamine Täpsuse hindamiseks tuleb igas jaamas leida kaks kõrguskasvu h1 = t1 - e1 ja h2 = t2 e2. Neid kõrguskasve tuleb omavahel võrrelda: |h1 h2| 5 mm. 8.3. kõrguste arvutamine
punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine. Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk, ning kasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 3.baromeetriline nivelleerimine. Erinevusi arvutatakse baromeetri näitude alusel, mis mõõdab õhu rõhku neis punktides. 4.hüdrostaatiline nivelleerimine. Erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 5.mehaaniline nivelleerimine
Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on asjaolu, et plaani koostamisel kameraalselt ei näe töötaja maastikku ja selle tõttu võib teha vigu. Plussiks on väga kiire ja kaasajal automatiseeritud välitööde ja kameraaltööde protsess. 2. Trigonomeetriline nivelleerimine d- horisontaalkaugus l B h = d tan d i A Kui kasutada kaugusmõõturit, ei saa me mõõtes kohe horisontaalkaugust, vaid kaldkauguse. Niitkaugusmõõtur kujutab endast niitristiku kahte lühikest niiti (teodoliidil),
Peaks hakkama tööle 2012. aastast. Peaks ühilduma moderniseeritud GPS-iga. Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega versiooni saavad kasutada sõjavägi ja maksvatele klientidele. 8. Nimeta geodeesia harud Topograafia, Kartograafia, Kõrgem geodeesia, Aerofotogeodeesia, Rakendusgeodeesia 9. Nimeta geodeetilisi instrumente Teodoliit, Nivelliir, Elektrontahhümeeter, Lindid, Eklimeeter, Planimeeter, Ekker, GPS vastuvõtja 10. Nivelleerimine Nivelliir instrument mis annab horisontaalse mõõtekiire. Horisontaale viseerimiskiir võimaldab latilugemite kaudu arvutada punktidevahelist kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim. selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Enim kasutatavaks ja täpsemaks viisiks on geomeetriline nivelleerimine ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Horisontaalse viseerimiskiire tagab
mm. 3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise perioodil? Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A, HA-1, kompensaatornivelliire Koni 007 ja invarlatte. Latid asetati seisupunktides kas väljavõetavatele vaiadele või nn püsivalt ettelöödud metallvaiadele. Vaiad löödi tee äärde kogu päevase töömahu (6-8 km) ulatuses. Edasi-tagasi nivelleerimine toimus päeva eri pooltel ning mööda samu nivelleerimisvaiu. 4. Milliseid nivelleerimise metoodika muutuseid täheldate erinevate kordusnivelleerimiste vahel? Teise ja kolmanda nivelleerimise üheks erinevuseks on seinamärkide sidumine. Teise nivelleerimise ajal kasutati algselt metalljoonlauda, hiljem invarlindist tehtud ripplatti. Kolmanda nivelleerimise puhul suunati aga instrumendi niitristik otse märgi tsentrile. 5
Torimi artiklit ajakirjas Geodeet nr 21, 2000: "Eesti kõrgusvõrgu renoveerimine". Teisest ja kolmandast rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 35, 2007: "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A. Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti kõrgusvõrgu nivelleerimine 2001- 2011/2012". Lugege lisaks AS Planserk aruande "Geodeetiliste tööde aruanne. Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud nivelleerimistöödest. Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Eesti kõrgusvõrgu rekonstrueerimine". 1. Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41. Millised esialgselt planeeritud
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir?
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...
erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata nivelliiri ühest jaamapunktist, tuleb rakendada liitnivelleerimist. Trigonomeetriline nivelleerimine - Punktidevahelise kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse nende vaheline kaugus horisontaaltasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. Baromeetriline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus arvutatakse baromeetri, mis näitab õhu rõhu neis punktides, näitude alusel. 2
Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaatlusvõrgu punktide nivelleerimiseks kasutati lähtereeperina maaraaperit MR-29, mis moodustas nö esimese nivelleerimiskäigu. Järgnevalt teostati ehitises olevate vaatlusreeperite nivelleerimine, mis moodustas teise nivelleerimiskäigu ja see seoti esimesega. Niveleerimistulemusi oli peale programmis Geo2012 tehtud tasandamisi võimalik võrrelda varasemate tulemustega. Kaarereeperite vaatlusi on nende paiknemise tõttu võimalik teha kasutades elektrontahhümeetrit, mida kasutades on võimalik määrata neile nii plaanilised koordinaadid kui ka kõrgus. Koordinaadid määrati neile vaatluste käigus baasjoonte ja mõõdetud horisontaal- ja vertikaalnurkade kaudu
Kõrgem geodeesia – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk Kaart – reeglipäraste moonutustega maapinna kujutis tasapinnal; suuremate alade jaoks Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absolu...
PRAKTILISED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: ÜLDGEODEESIA PRAKTIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise.
Selgitavad märkused, arvud ja lühendid: kohanimed, maapinna kõrgusarvud, hoonete karakteristikud, puuliigid jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte Kontuurmõõdistamise tulemusena saadakse plaan, millel on kõik maastiku kontuurid ja objektid kujutatud topograafiliste leppemärkidega, kuid projekteerijal on tarvis saada ettekujutust ka maapinna reljeefist. Tarvis on määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste määramiseks on kaks meetodit: Trigonomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine Nivelleermisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused ehk kõrguskasvud. Trigonomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias. Kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldenurga abil. Geomeetrilistel nivelleerimisel kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, milliste abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud.
Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte Vajalikud instrumendid: mõõdulint, rulett, vardad, 2-3 tähist, ekker. Situatsiooni mõõdistamise aluseks on teodoliitkäigu küljed ja punktis. Vajaduse korral rajatakse mõõdistamise tarbeks diagonaalkäik. Hoonestatud või osaliselt hoonestatud maatüki mõõdistamisel on sobivaim ekkermõõdistamine. Ekker peab olema hoolikalt justeeritud. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju.
Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 40. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju.
plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 28. Trigonomeetriline nivelleerimine. Punkti A kohal on tahhümeeter ja punkti B kohal on latt pikkusega l. Punktide A ja B kõrgusvahe hAB = d * tan + i l. Kui viseerida latile instrumendi kõrgus i, siis l = i ja valem lihtsustub: hAB = d * tan . Praktilisel mõõtmisel ei ole viseerimiskiir risti latiga, lisaks sellele on tehniliste ebatäpsuste tõttu kaugusmõõturi konstant 100-st erinev. hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba
plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 28. Trigonomeetriline nivelleerimine. Punkti A kohal on tahhümeeter ja punkti B kohal on latt pikkusega l. Punktide A ja B kõrgusvahe hAB = d * tan + i l. Kui viseerida latile instrumendi kõrgus i, siis l = i ja valem lihtsustub: hAB = d * tan . Praktilisel mõõtmisel ei ole viseerimiskiir risti latiga, lisaks sellele on tehniliste ebatäpsuste tõttu kaugusmõõturi konstant 100-st erinev. hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba
puud,tornid, kaevud jne. Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused, arvud ja lühendid, mis kantakse plaanile lisaks nii punkt-, joon- kui ka pindobjektide leppemärkidele. Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43. Tahhümeetrilised arvutused 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused 46. Nivelleerimise liigid. Põhilised nivelleerimisviisid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS vahenditega mõõtmine. Kõige täpsemad ja töömahukamad on geomeetriline ja hüdrostaatiline. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on +- 0,5 mm
määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5. Grafoanalüütiline meetod 6. Peamised nivelleerimismeetodid on geomeetriline, trigonomeetriline, hüdrostaatiline, baromeetriline ja GPS-mõõtmine. Kõige täpsemad, kuid samal ajal kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Neid viise kasutatakse riiklike kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist
Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai (märkvai), mis ulatub üle maapinna ja mille maavaia poolsel küljel on tekst. Tekst võib koosneda vajalikest andmetest punkti kuuluvuse, välja märkijate ja märgistamise aja kohta. Geodeesia õppepraktikal märgitakse numbrivaiale praktika brigaadi number, punkti otstarve (pp.=polügonomeetria punkt, pn. = pinna nivelleerimine, pk. = pikett trassi märgistamisel jne. ) ning punkti number. Mõõdetava joone siht puhastatakse - kõrvaldatakse puud, põõsad, kõrvalised esemed jne. Kui on nõutav suur mõõtmistäpsus (baasijooned kaudsetel mõõtmistel), võidakse taandada mättaid, niita rohtu jne. Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid
Hinnaks 20 tonni + pult 5 tonni otsa Joone parandid tahhümeetrilisel mõõtmisel 1)Prisma konstant 2) Atmosfääri parand(temp ja õhurõhk) 3) Maa kumeruse - ja refraktsiooniparand, öösel 0,200 ; päeval 0,132 4) Maapinna kõrgusest tingitud parand 500m joone puhul parand 5mm 5) Projektsioonist tingitu parand( Maa ellipsoid ja koonus ühtivad 2s punktis, väljaspoole lõikeparalleele(Tln, Valga) on joon pikem, kui ellipsoidil 5. Loeng Nivelleerimine, erinevad viisid Nivelleerimine ehk loodimine. Maapinna punktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: ehitiste, rajatiste rajamisel; võrkude rajamisel; maakooreliikumiste uurimisel. Viisid: 1) Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir) 2) Trigonomeetriline ehk kaldkiirega (elektrontahhümeeter) 3) Hüdrostaatiline 4) Baromeetriline (õhurõhu kaudu) 5) GPS- nivelleerimie
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
· Trilateratsioon transpordikulukus Trilateratsiooni põhilised tüüpkujundid on geodeetiline nelinurk, tsentralsüsteem ja nendes koosnevad ahelad antud nurgas, ahel kattuavatest geodeetilistest nelinurkades ja ahel rombikujulistest geodeetilistest nelinurkadest Trilateratsioonid puudus: nurkade täpsus on mittmevõrdkülgsete kolmnurkade puhul ebaühtlane 2. Kõrgtäpne nivelleerimine (Kõrgema geodeesia alused) 1. Kõrgusvõrkude rajamine - ptk. 8.1 Kõrgusvõrgud jaotatakse riiklikeks ja kohalikeks. Eesti riiklik kõrgusvõrk kundlustab kogu riigi ulatuses ühtse ja täpse kõrguste süsteemi, mis on aluseks topograafilisele jm mõõdistaimistele.Riiklikud nivelleerimisvõrgud tuginevad püsireeperitele ja jagunevad kolemeks täpsuskalassi esimesed 2 kõrgtäpsed ja kolmandat täpseks.
GEODEESIA Prof Ame Randlepp III-307 6202602 [email protected] Geodeesial A=labo.atoorium+kodusedtti6d Geodeesiall E,eksamieeldus=laboratoorium+kodusedtaiod Geodeesiadppepraktika 3 nadalat,A Krjandus -+ J. Randjdw Geodeesia I, II -) R. Ranne Nivelleerimine -+ A. Randlepp Oppepraktikajuhend Insenerigeodeesia. Sr:ssejutrafus + korgemgeodeesia o uurib Maa kujuja suumst o rajabMaapinnalegodeetiliste kindelpunktide v6ryu + kaxtograafia -+ insenerigeodeesia -) aerogeodeesia
- Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala kujundite järgi (kolmnurgad, ristkülikud, ruudud jne) - Pärast liidame maatüki pindalad kokku, kuid see ei ole väga täpne. Pindala me tavaliselt arvutame ha, mis on 100x100m ehk 1ha on 10 000 m2. 1km2 = 1 000 000 m2 ehk see on 100ha. 6. Nivelleerimine ühes jaamas. Lati lugemite järgi kõrguskasvu arvutamine. Punkti kõrguse leidmine. (Laboratoorne töö nr 7) Niveliir asetatakse kahe mõõdulati vaheleja pannakse loodi, see on väga tähtis, sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või madalama punkti kõrgus)
Võimalik on mõõdistada nii täielikus pimeduses, kui ka lume- ja vihmasajus. Kuigi kõik süsteemid geodeesias on viidud justkui ideaali lähedale ning arenemisruumi vähe, teavad siiski kõik geodeedid – see ei ole veel kõik! 8 Lisad Joonis 1 Joonis 2 Joonis 3 Joonis 4 Joonis 5 Joonis 6 9 Bibliograafia [1] R. Ranne, Nivelleerimine, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001. [2] E. I. H. J. J.Randjärv, Geodeesia II osa, Tartu: OÜ Geoprof-R, 1998. [3] „Leica Sprinter 250M,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.leica- geosystems.com/en/Leica-Sprinter-150M-250M_5284.htm. [4] „Trimble DiNi digitaalnivelliir,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.geosoft.ee/tooted/nivelliirid/trimble-dini-digitaalnivelliir. [5] „Geodeesia ja GPS seadmed,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.arucad
Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 30.Mis on nivelliiri peanõue ja kuidas seda kontrollitakse? Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Kontrolliks teostatakse keskelt (a) ja otsast nivelleerimine (b) samadelt punktidelt. Keskelt nivelleerimisel mõjub tagumisele lati lugemile (TL) ja esimesele latilugemile (EL) ühesugune, viseerimiskiire hälve horisontaalist. Keskelt nivelleerimisega leitakse õige kõrguskasv (h õige), mille otsast nivelleerimisel mõjub kõrguskasvule viseerimiskiire hälve horisontaalist. Otsast nivelleerimisega leitakse kõrguskasv (h`). Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h õige - h' 31
See tähendab, mõõdistataval alal valitakse tugipunktid, mille asend fikseeritakse väga täpselt. Situatsioonipunktide asend määratakse tugipunktide suhtes väiksema täpsusega. Mõõdistustööde liigitamine Geodeetilise instrumendi toetuspunkti alusel: maapealne, aero- ja meremõõdistus Metodoloogia ja riistvara alusel: teodoliit-, tahhümeetriline-, mensul-, GPS-, aerofoto- topograafiline-, bussool-, silmamõõduline mõõdistus ja nivelleerimine Geodeetiline mõõdistamine, Tasapinnaline mõõdistamine 2. Horisontaalprojektsioon Joone pikkus d= I S horisontaalprojektsioon S=d*cosv või S= II S horisontaalprojektsioon S=d- delta d 3.Meridiaanid ja paralleelid Maa telge läbivate tasandite lõikumisel ellipsoidiga tekivad tõelised e. geograafilised meridiaanid. Maa teljega risti olevate tasandite lõikumisel ellipsoidiga tekivad paralleelid. Paralleelid on ringi-, meridiaanid poolringi kujulised.
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid ? ? 10'' Täpsed nivelliirid ? ? 15'' Tehnilised nivelliirid ? ? 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline
Eestis loetakse keskmiseks meretasemeks Kroonlinna nulli. 25. Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 26. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 7 27. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? 8 29
tajutakse seda akende rassieraldusreziimi rikkumisena. Miks? Igal üksikul aknal on ju omaette õigus elule. Valitseva reeglistiku järgi on aga lugu selline: kui aknarasse segatakse, siis eksitakse akna-apartheidi vastu. Aknarasside apartheid peab lõppema. Sest ühesuguste akende pidev korrutamine kõrvuti ja kohakuti nagu rastersüsteemis on koonduslaagrite tunnus. Uutes satelliitlinnade hoonetes ja uutes haldushoonetes, pankades, haiglates ja koolides on akende nivelleerimine talumatu. Indiviid, isikupärane inimene kaitseb ennast selle võrdsustada tahtva diktatuuri vastu passiivselt ja aktiivselt vastavalt oma konstitutsioonile: alkoholiga ja narkomaaniaga, linnast põgenemisega, koristushaigusega, telerisõltuvusega, seletamatute kehavaevustega, allergiatega, depressioonidega enesetapuni välja või hoopis agressiivsusega, vandalismiga ja kuritegevusega. Üürimajas elaval inimesel peab olema võimalus kummarduda aknast
25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites. Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. 26. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse d järgi, arvestades instrumendikõrgust i ja viseerimiskõrgust v. Vertikaalnurk mõõdetakse teodoliidiga, kauguse saamiseks võib kasutada niitkaugusmõõturit ning viseerimiskõrguse fikseerimiseks peab kõrgust määratavas punktis olema vertikaalne latt. Samuti kasutatakse ka keskelt trigonomeetrilist nivelleerimist. 27. Nivelliiride liigid.
Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 19 Nivelliiri peanõue Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega KK LL . Kompensaator peab tagama viseerimiskiire horisontaalsuse. Peanõude kontrollimine Keskelt nivelleerimine Asetatakse nivelliir täpselt punktide A (tagasivaate latipunkt) ja B (edasivaata latipunkt) keskele, mõõtes õlad lindi või niitkaugusmõõturiga. Keskelt nivelleerides saadakse õige kõrguskasv olenemata sellest, kas peanõue on täidetud või mitte. Punktide A ja B vaheline kõrguskasv h avaldub järgmiselt: h = (a-x) - (b-x) = a-b (Ärgee kasutage valemit ilma jooniseta või selgituseta, kuigi kõik õige. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati
Tegijapoiss 2010 Selle valemi järgi saab rõhu muutusest teada mingi kõrguse muutuse. Baarilist astet kasutatakse praktikas baromeetrilisel nivelleerimisel , st kõrguste vahe määramisel õhurõhu muutuste kaugu eelneva valemi järgi. mbar-ides Et ilmajaamad saaks oma andmeid ühtida , selleks on vaja et mõõtmised oleks tehtud samal kõrgusel . Kokkuleppeliselt taandatakse kõik tulemused merepinnatasemele ja seda tehakse eelneva valemiga. Baromeetriline nivelleerimine on kõrguse määramine õhurõhu kaudu. 2500m kõrgusel on rõhk ja hapnikussisaldus umbes 26% kahanenud . 3000m on kriitiline piir , suurema energiavajadusega inimestel tekib hapnikupuudus ja nad uinuvad igaveseks. Madal õhurõhk tekitab hüposkiat , kopsuturseid , CO2 puudulikkust vms , dekompressioonitõbe , organismis olevad gaasid paisuvad. Eelneva valemiga saab arvutada vaba langemise keskmise kiiruse antud kõrguselt hüpates vms.
intressid, toetatakse humaankapitali investeerimist ülekanded kodumajapidamistele – suunatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele või pehmendamisele ülekanded ettevõtetele – soodustatakse investeeringuid, et ettevõtete põhivahendid areneksid, toetatakse arengutegevust, et toodete konkurentsivõime tõuseks, toetatakse eksporti, põllumajandust maksud – indiviidide turusissetulekute nivelleerimine naturaalabi – abi reaalsete asjade või teenuste näol, mitte raha sotsiaalkindlustus – haiguskindlustus, pensionikindlustus 16 102. Milles seisneb ümberjaotamiskoalitsiooni olemus ja millised probleemid nendega seoses tekivad? Ümberjaotamiskoalitsioon otsustab enamushääletusega küsimuste üle, mis otsustavad ümberjaotamise korra. Peamised probleemid, mis sellega
11 Kauba käitlemine 293 Lisaks on vaja arvestada töötajate võimekust töötada mitmesuguste tõstukitega, tehes eri kaupadega erinevaid tööoperatsioone. Mida universaalsemate oskustega on töötaja, seda rohkem on võimalusi teda mitmesugustel töödel kasutada ja seda kõrgem peaks olema tema töötasu. Igasugune töö- ja lisatasude nivelleerimine võtab parematelt töötajatelt soovi anda endast maksimum ning ei stimuleeri ülejäänuid endisest enam ja paremini töötama. Töö tasustamisel soovitatakse kasutada mitmest komponendist koosnevat palgasüsteemi. Palgasüsteem võiks koosneda näiteks kolmest komponendist: · põhipalk · lisatasu erioskuste eest · individuaalne boonus.
kaupadega erinevaid tööoperatsioone. Mida universaalsemate oskustega on töötaja, seda rohkem on võimalusi teda mitmesugustel töödel kasutada ja seda kõrgem peaks olema tema töötasu. Igasugune töö- ja lisatasude nivelleerimine võtab parematelt töötajatelt soovi anda endast maksimum ning ei stimuleeri ülejäänuid endisest enam ja paremini töötama. Töö tasustamisel soovitatakse kasutada mitmest komponendist koosnevat palgasüsteemi. Palgasüsteem võiks koosneda näiteks kolmest komponendist:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
