Kliendi sisestamine Objekti sisestamine Objekti täiendamine Hinnapakkumise sisestamine Hinnapakkumise vastuse fikseerimine Hinnapakkumise täiendamine Järgnevalt esitatakse hinnapakkumise protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Joonis 1. Hinnapakkumise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Kasutusjuhtude sõnaline seletus on alljärgnev: Nimi: UC 1. Kliendi sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab klienti iseloomustavad andmed. Nimi: UC 2. Objekti sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab objekti iseloomustavad andmed. Nimi: UC 3. Objekti täiendamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Objekti ülevaatamise tulemusena täiendab/muudab eelarvestaja objekti andmeid. Nimi: UC 4. Hinnapakkumise sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab hinnapakkumist iseloomustavad andmed. 5
· Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja
Nii toimib see praegu. Aga ka siin oleks arenguruumi: Kui kasutatavad programmid omavahel ühilduksid, siis võiks projekteerija saata joonised ehitusfirma arvutisse. Paari käsklusega arvutaks ehitusfirma arvuti neilt joonistelt välja vajalikud ehitusmahud ja samaaegselt nopiks arvuti materjale tarniva firma andmebaasist välja ka kasutatavate materjalide hinna. Arvuti võrdleks automaatselt erinevaid pakkujaid ja valiks välja kõige soodsamad tarnijad. Seega võiks ka eelarvestaja lahti lasta ja veel ühe tööruumi küttekulud kokku hoida. Ja sel ajal kui arvutid omavahel suhtlevad võiks ehitusfirma omanik rahulikult kohvi juua, sekretäriga flirtida ja juurelda kõige olulisema probleemi üle- millise soovitava kasumi marginaali peaks küll arvutisse sisestama? Juhtides tööd ehitusplatsil ei pea enam kaasa tassima kümnete kilode kaupa jooniste kaustu, nõupidamiste protokolle, ehitusnorme jms.. kõik see mahub ühte läptoppi. Lihtne on
konstruktsiooni tundmaõppimise teel. 6.14.Mis on ühikhinne? Ehitusfirmades on üldjuhul kasutusel üksushinded (ühikhinded). Need kujutavad endast ühe konkreetse töö ühe ühiku kohta detailset eelarvet- kui palju läheb ühe tööühiku valmistamiseks vaja tööjõudu, kui palju materjale, kui palju masinaid jne ja vastavalt kululiikidele raha. 6.15.Mis on kulunorm? 7.KULULIIGID 7.1.Kuidas arvutatakse tööjõu maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.2.Kuidas toimub tööjõukulude arvestus ajatöö korral? 7.3.Missugustel juhtudel tuleb tööjõule maksta lisatasu? 7.4.Kuidas arvutatakse ehitusmaterjalide maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.5.Selgita materjalide transpordiga seotud kulude arvestamise meetodeid. 7.6.Selgita, kuidas ja millal kajastatakse ehitusmaterjalide puhul eelarves käibemaksu. 7.7. Kuidas arvutatakse ehitusmasinate ja tööriistade maksumus ühe ehitustöö
Lisaks tuleb juurde lisada tööjõu( töö maksumus = töö mahukus*tööühiku hind), transpordi, ladustamise jms maksumus. Panin selle küsimuse oma peaga, nii et ei tea kui õige see on :D 25. Mis on operatsiooniline eelarvestamine Operatsiooniline eelarvestamine levinud eriehituses, kus .....? ehitusmeetod määrab ära ehitusmaksumuse. Samuti olemuselt analüütiline eelarvestamine nt vaatluskaevu rajamisel ühiku eelarvestaja jagab selle mulla-, betoonitöödeks jm, siis operatsiooniline eelarvestaja vaatleb tööd tervikuna, lähtudes kohe töö kogumahust st kogu ajakulust töö sooritamisel, mis viiakse aste-astmelt kulueelarvest tasemele töid, mida operatsiooniliselt saab hinnata on mullatööd komplektselt (tihendamine, ära vedamine), betoneerimine, drenaazi paigaldamine (alates kaeviku kaevamisest).
üksikasjalikult arvesse võetakse. Selle all mõeldakse sageli pindala- ja ruumala meetodeid (kr/m2 või kr/m3) Võib põhineda ka konkreetsematel võrranditel nt brutopindala kohta jne. Need tuleb hoida ajaga tasa, tavaliselt kasut. eelarvutuste tarbeks, mitte vahetult enne ehitust tehtava eelarve tarvetes. Rakendat enamasti üldehituses, eriehituses ei ole nii palju parem baase välja töötat. Ajalooline andmed põhinevad analoogobjektidel. See on enamasti ligilähedane eelarvestamine. Eelarvestaja peab ärandama mingi näidisprojektiga ajaloolisest andmebaasist. Sobib kasut. hästi, kui firma on spetsialiseerinud teatud objekti tootele. Fikseeritud kui on spetsialiseeritud seeriatoodangule. Võib valmis eelarve võtta juba riiulilt, kuid ka neid tuleb pidevalt ajaga tasa hoida. Spetsiaaleritoodel nt santehnika, küte. Kombineeritud mõne eelpool toodud meetodi koos kasutamisega. Lk 16 esimene pool Soome andmetel põhinev 4 jaotus.
vaja on uut eelarvestustarkvara, mis ühilduks ka ettevõtte juba kasutuses olevate programmidega eelarvestustarkvara on väga kallis tuleb välja koolitada kõik töötajad 9 peab tekkima piisav nõudlus selliste 3D mudelite järele Kuigi uued programmid võimaldavad lihtsamalt arvutada mahte 3D mudelitelt ei tee nad seda automaatselt. Eelarvestaja peab ikkagi kulutama aega mahtude arvutamiseks ja töötlemiseks, samas on see jällegi kiirem viis kui ise kõik mahud läbi arvutades. Ruumi tarkvarade arengus igatahes on veel küll. 7.9. BIM-i andmebaas eelarvestamiseks Sissejuhatus Ehituse maksumuse eelarvestamine nõuab palju informatsiooni ehituselementide, materjalide, seadmete, tööjõu ja teiste vajalike tööde kohta. See informatsiooni tuleb aga organiseerida selliselt, et sellele oleks kiire ja lihtne ligipääs
tööjoonised) ja siin on ka oht, et paljud olulised tegurid jäävad arvestamata. Seetõttu peab eelarve koostaja olema tähelepanelik, et arvestada kõiki konstruktiivelemendi kirjelduses toodud kulusid ja lisada maksumusplaani konstruktiivelementide maksumustele platsitööde, kindlustuse või ettenägematute kulude protsendid. Kasutatavad töömahud tuleb aga hinnata lähtudes võrreldavast turuolukorrast. Ligikaudsed töömahud on sarnased nendega, mida eelarvestaja tavaliselt kasutab eelarve koostamisel, välja arvatud juhul, kui konstruktiivelemendid tuleb eraldada: betoonkatuse räästa alumise ääre krohvimist ei lülita ta mitte katuse maksumusse vaid vaadeldakse kui katuse viimistlust. 10.2.4. Näide analüüsitud info kasutamisest Järgnevalt toodud algandmed. 10 Mõnes firmas säilitatakse täielikku ligikaudsete mahtude hinnakirja. See tagab küll kindla hindamisaluse,
kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti.
Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine 4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised, järgnevatel projekti areng...
Professionaalsele ehitusjuhile tasutakse teenusena, kas kokkulepitud kogusumma või tema tegelike kulude katmisega. Joonis 3.3 Juhtimistöövõtu korraldusskeem Professionaalne ehitusjuht otsib töövõtjad tavaliselt võistupakkumise teel. Omaniku jaoks selgub ehituse hind (jättes välja võimalikud lisatööd) töövõtjate pakkumishindade summana peale viimase ehituslepingu sõlmimist. Orienteeruv ehitusmaksumus arvutatakse sõltumatu eelarvestaja või maksumusplaanija poolt ettevalmistus- ja projekteerimisetappidel. Selline töövõtuviis võimaldab alustada töödega projekti varases staadiumis. 3 3.3. Peamised hinnakujunduse viisid Tellija ja ehitaja vahelisi suhteid koordineerib töövõtuleping. Hinnakujunduse viisilt võib ehituse töövõtulepingud jaotada põhimõtteliselt kaheks: 1) Fikseeritud hind Hinna selgus enne töödega alustamist
kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti.
andmeid ja soovitakse selle arvestamist projekteerimisel, kuid see pole veel tavaline. Erasektor (tellijad ei osale paljudes ehitusprogrammides, erinev on kulude struktuur ja arvestus) pole tervikuna soodus selliselt maksumusteabe kogumiseks. 11 Eeltoodud tavapraktika on täis probleeme, mis eelkõige seonduvad töövõtja tagasisidega eelarve koostamisele. 1.Platsil kasutatav hinnateave on teises formaadis kui eelarvestaja hinnateave Tööjõu ja materjalide kulude arvestust peetakse ehitusplatsil ja neid andmeid kogutakse palkade maksmiseks ning materjalide arvestuseks, aga ka tööde jälgimiseks platsil ja lepingu juhtimiseks. Need eesmärgid määravad ära ka kasutatavate kirjete vormi, mida ei saa aga kohandada sellega, kuidas eelarve koostaja koostab eelarvet: töövõtja kulude grupeerimine tööde lõikes ei iseloomusta täielikult tehtud tööga seotud kulusid
· TAGAB KÕRGE KVALIFIKATSIOONIGA ALLTÖÖVÕTJATE KASUTAMISE · OMANIKUL ENAM VÕIMALUSI OSALEDA EHITUSE JUHTIMISEL · PIIRHINNA RAKENDAMISEL ON VÕIMALIK OSA HINNARISKIST JAGADA EHITAJAGA PUUDUSED TELLIJA POOLT VAADATUNA: · ILMSELT MITTE MADALAIM HIND TELLIJA HINNARISK SUURIM * KOGENEMATUD VÕI PAHATAHTLIKUD TÖÖVÕTJAD VÕIVAD TUUA KAHJU · OMANIKU KULUTUSED KONTROLLILE ON SUUREMAD EELARVESTAJA * KAETAVATE KULUDE DEFINEERIMINE ON KEERUKAS ERITI ÜLDKULUDE OSAS NÄIDE LIIBBÜA * PIIRHIND EI PRUUGI PIDADA NÄIDE VIRU EELISED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · MINIMAALNE HINNARISK · ERALDI TASUTAKSE TEHNOETTEVALMISTUSE JA KALENDAARPLAANIMISE EEST ( MUIDU ÜLDKULUD) PUUDUSED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · KASUM VÕIB JÄÄDA VÄIKSEMAKS . KASUM NÄHTAV. ODAVAID ALLTÖÖVÕTJAID EI OLE OTSTARBEKAS KASUTADA
Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. Arvutamiseks kasutatakse aja- ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 8.2. Selgitage mõisteid ajanorm, töönorm ja materjalide kulunorm Ajanorm - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a). Töönorm - töö naturaalühikute hulk, mis tuleb töötajal teha ühe ajaühiku jooksul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
