Kliendi sisestamine Objekti sisestamine Objekti täiendamine Hinnapakkumise sisestamine Hinnapakkumise vastuse fikseerimine Hinnapakkumise täiendamine Järgnevalt esitatakse hinnapakkumise protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Joonis 1. Hinnapakkumise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Kasutusjuhtude sõnaline seletus on alljärgnev: Nimi: UC 1. Kliendi sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab klienti iseloomustavad andmed. Nimi: UC 2. Objekti sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab objekti iseloomustavad andmed. Nimi: UC 3. Objekti täiendamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Objekti ülevaatamise tulemusena täiendab/muudab eelarvestaja objekti andmeid. Nimi: UC 4. Hinnapakkumise sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab hinnapakkumist iseloomustavad andmed. 5
· Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja
teel, vaid piisab kui tead partneri e-posti aadressi. Las vaatab ise, kas ja kuidas neid välja prindib. Projekteerimisele järgneb ehitushinna arvutamine. Suure tõenäosusega juhtub, et lauakalkulaatoril samu arve mitu korda summeerides saame iga kord eri tulemuse. Ja kui vahepeal juhtub veel mõnelt ärritunud kliendilt telefonikõne tulema, siis tuleb jälle otsast alata. Seda muret pole aga siis, kui ehitushinna arvutab selleks loodud arvutiprogramm. Eelarvestaja hooleks jääb vaid joonistelt ehitusmahtude arvutamine ja andmete sisestamine. Nii toimib see praegu. Aga ka siin oleks arenguruumi: Kui kasutatavad programmid omavahel ühilduksid, siis võiks projekteerija saata joonised ehitusfirma arvutisse. Paari käsklusega arvutaks ehitusfirma arvuti neilt joonistelt välja vajalikud ehitusmahud ja samaaegselt nopiks arvuti materjale tarniva firma andmebaasist välja ka kasutatavate materjalide hinna. Arvuti
konstruktsiooni tundmaõppimise teel. 6.14.Mis on ühikhinne? Ehitusfirmades on üldjuhul kasutusel üksushinded (ühikhinded). Need kujutavad endast ühe konkreetse töö ühe ühiku kohta detailset eelarvet- kui palju läheb ühe tööühiku valmistamiseks vaja tööjõudu, kui palju materjale, kui palju masinaid jne ja vastavalt kululiikidele raha. 6.15.Mis on kulunorm? 7.KULULIIGID 7.1.Kuidas arvutatakse tööjõu maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.2.Kuidas toimub tööjõukulude arvestus ajatöö korral? 7.3.Missugustel juhtudel tuleb tööjõule maksta lisatasu? 7.4.Kuidas arvutatakse ehitusmaterjalide maksumus ühe ehitustöö teostamiseks? Missugust infot peab eelarvestaja omama? 7.5.Selgita materjalide transpordiga seotud kulude arvestamise meetodeid. 7.6.Selgita, kuidas ja millal kajastatakse ehitusmaterjalide puhul eelarves käibemaksu. 7.7. Kuidas arvutatakse ehitusmasinate ja tööriistade maksumus ühe ehitustöö
Lisaks tuleb juurde lisada tööjõu( töö maksumus = töö mahukus*tööühiku hind), transpordi, ladustamise jms maksumus. Panin selle küsimuse oma peaga, nii et ei tea kui õige see on :D 25. Mis on operatsiooniline eelarvestamine Operatsiooniline eelarvestamine levinud eriehituses, kus .....? ehitusmeetod määrab ära ehitusmaksumuse. Samuti olemuselt analüütiline eelarvestamine nt vaatluskaevu rajamisel ühiku eelarvestaja jagab selle mulla-, betoonitöödeks jm, siis operatsiooniline eelarvestaja vaatleb tööd tervikuna, lähtudes kohe töö kogumahust st kogu ajakulust töö sooritamisel, mis viiakse aste-astmelt kulueelarvest tasemele töid, mida operatsiooniliselt saab hinnata on mullatööd komplektselt (tihendamine, ära vedamine), betoneerimine, drenaazi paigaldamine (alates kaeviku kaevamisest).
üksikasjalikult arvesse võetakse. Selle all mõeldakse sageli pindala- ja ruumala meetodeid (kr/m2 või kr/m3) Võib põhineda ka konkreetsematel võrranditel nt brutopindala kohta jne. Need tuleb hoida ajaga tasa, tavaliselt kasut. eelarvutuste tarbeks, mitte vahetult enne ehitust tehtava eelarve tarvetes. Rakendat enamasti üldehituses, eriehituses ei ole nii palju parem baase välja töötat. Ajalooline andmed põhinevad analoogobjektidel. See on enamasti ligilähedane eelarvestamine. Eelarvestaja peab ärandama mingi näidisprojektiga ajaloolisest andmebaasist. Sobib kasut. hästi, kui firma on spetsialiseerinud teatud objekti tootele. Fikseeritud kui on spetsialiseeritud seeriatoodangule. Võib valmis eelarve võtta juba riiulilt, kuid ka neid tuleb pidevalt ajaga tasa hoida. Spetsiaaleritoodel nt santehnika, küte. Kombineeritud mõne eelpool toodud meetodi koos kasutamisega. Lk 16 esimene pool Soome andmetel põhinev 4 jaotus.
ning rajatisi. Tarkvaras loodud mudelid aitavad arhitektidel, inseneridel ja konstruktoritel paremini nii visualiseerida toodetavat, kontrollida ehitatavat simuleeritud keskkonnas kui ka juba eos elimineerida kõikvõimalikud disainist, konstruktsioonist kui ka kasutusest tingitud probleemid. Samuti aitavad sellised mudelid eelarvestajatel tõhusamalt ja kiiremalt arvutada mahte vähendades olulisel määral tühja tööd. Eelarvestaja jaoks võtab ühe detailse pakkumuse koostamine väga palju aega. See on eelarvestajate jaoks tõsine väljakutse, kuna selliseid pakkumusi tuleb üldjuhul koostada väga tihti väga lühikese aja jooksul. Arvutite ja tarkvara areng on võimaldanud juba täna võrreldes eelmise sajandiga olulisel määral muuta eelarvestajate tööd efektiivsemaks ja läbi selle suurel hulgal aega kokku hoida. See on olnud
tööjoonised) ja siin on ka oht, et paljud olulised tegurid jäävad arvestamata. Seetõttu peab eelarve koostaja olema tähelepanelik, et arvestada kõiki konstruktiivelemendi kirjelduses toodud kulusid ja lisada maksumusplaani konstruktiivelementide maksumustele platsitööde, kindlustuse või ettenägematute kulude protsendid. Kasutatavad töömahud tuleb aga hinnata lähtudes võrreldavast turuolukorrast. Ligikaudsed töömahud on sarnased nendega, mida eelarvestaja tavaliselt kasutab eelarve koostamisel, välja arvatud juhul, kui konstruktiivelemendid tuleb eraldada: betoonkatuse räästa alumise ääre krohvimist ei lülita ta mitte katuse maksumusse vaid vaadeldakse kui katuse viimistlust. 10.2.4. Näide analüüsitud info kasutamisest Järgnevalt toodud algandmed. 10 Mõnes firmas säilitatakse täielikku ligikaudsete mahtude hinnakirja. See tagab küll kindla hindamisaluse,
kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti.
võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2. Ehituskulude liigitamine 4.2.1. Ehitusprojekti jaotus komponentideks. Tööde struktuur Ehitusprojekti paremaks mõistmiseks jaotatakse töö manipuleeritavateks osadeks, komponentideks. Teinekord jaotatakse projekt ka allprojektideks, kui projekt koosneb mitmest suurest osast (nt kahe kõrvuti oleva korterelamu ehitus)
Professionaalsele ehitusjuhile tasutakse teenusena, kas kokkulepitud kogusumma või tema tegelike kulude katmisega. Joonis 3.3 Juhtimistöövõtu korraldusskeem Professionaalne ehitusjuht otsib töövõtjad tavaliselt võistupakkumise teel. Omaniku jaoks selgub ehituse hind (jättes välja võimalikud lisatööd) töövõtjate pakkumishindade summana peale viimase ehituslepingu sõlmimist. Orienteeruv ehitusmaksumus arvutatakse sõltumatu eelarvestaja või maksumusplaanija poolt ettevalmistus- ja projekteerimisetappidel. Selline töövõtuviis võimaldab alustada töödega projekti varases staadiumis. 3 3.3. Peamised hinnakujunduse viisid Tellija ja ehitaja vahelisi suhteid koordineerib töövõtuleping. Hinnakujunduse viisilt võib ehituse töövõtulepingud jaotada põhimõtteliselt kaheks: 1) Fikseeritud hind Hinna selgus enne töödega alustamist
kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes. Kuna tellija soovib nii aegsasti kui võimalik enne kui ta on oma tegevuses läinud liiga kaugele, saada teavet eelseisvatest maksekohustustest, ja ka arhitekt soovib teada, kas tema projekt on teostatav, siis tuleb koostada nii varakult kui võimalik ligikaudne eelarve, isegi kui joonised on veel eskiisideta ja dokumentatsiooni on vähe või see puudub täiesti.
andmeid ja soovitakse selle arvestamist projekteerimisel, kuid see pole veel tavaline. Erasektor (tellijad ei osale paljudes ehitusprogrammides, erinev on kulude struktuur ja arvestus) pole tervikuna soodus selliselt maksumusteabe kogumiseks. 11 Eeltoodud tavapraktika on täis probleeme, mis eelkõige seonduvad töövõtja tagasisidega eelarve koostamisele. 1.Platsil kasutatav hinnateave on teises formaadis kui eelarvestaja hinnateave Tööjõu ja materjalide kulude arvestust peetakse ehitusplatsil ja neid andmeid kogutakse palkade maksmiseks ning materjalide arvestuseks, aga ka tööde jälgimiseks platsil ja lepingu juhtimiseks. Need eesmärgid määravad ära ka kasutatavate kirjete vormi, mida ei saa aga kohandada sellega, kuidas eelarve koostaja koostab eelarvet: töövõtja kulude grupeerimine tööde lõikes ei iseloomusta täielikult tehtud tööga seotud kulusid
· TAGAB KÕRGE KVALIFIKATSIOONIGA ALLTÖÖVÕTJATE KASUTAMISE · OMANIKUL ENAM VÕIMALUSI OSALEDA EHITUSE JUHTIMISEL · PIIRHINNA RAKENDAMISEL ON VÕIMALIK OSA HINNARISKIST JAGADA EHITAJAGA PUUDUSED TELLIJA POOLT VAADATUNA: · ILMSELT MITTE MADALAIM HIND TELLIJA HINNARISK SUURIM * KOGENEMATUD VÕI PAHATAHTLIKUD TÖÖVÕTJAD VÕIVAD TUUA KAHJU · OMANIKU KULUTUSED KONTROLLILE ON SUUREMAD EELARVESTAJA * KAETAVATE KULUDE DEFINEERIMINE ON KEERUKAS ERITI ÜLDKULUDE OSAS NÄIDE LIIBBÜA * PIIRHIND EI PRUUGI PIDADA NÄIDE VIRU EELISED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · MINIMAALNE HINNARISK · ERALDI TASUTAKSE TEHNOETTEVALMISTUSE JA KALENDAARPLAANIMISE EEST ( MUIDU ÜLDKULUD) PUUDUSED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · KASUM VÕIB JÄÄDA VÄIKSEMAKS . KASUM NÄHTAV. ODAVAID ALLTÖÖVÕTJAID EI OLE OTSTARBEKAS KASUTADA
Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. Arvutamiseks kasutatakse aja- ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 8.2. Selgitage mõisteid ajanorm, töönorm ja materjalide kulunorm Ajanorm - tööaja hulk, mis kulub ühe naturaalühiku (nt m3, m2, tk) töö tegemiseks normaaltingimustel (klimaatilised, organisatoorsed jne). Kõige sagedamini kasutatav ajanormi ühik ehituses on inimtund, lühend in-h. Harva on kasutusel on ka ühikud inimsekund (in-s) või inimaasta (in-a). Töönorm - töö naturaalühikute hulk, mis tuleb töötajal teha ühe ajaühiku jooksul
annaabi.ee 
