b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’ (kollimatsioonivea) määramiseks kasutame Näbaueri meetodit. c’’ väärtuse määrame kolmel korral ning nende keskmine väärtus ei tohiks ületada 10’’. Üksikute tulemuste väärtused ei tohiks erineda 1-2’’. Kontrolliks asetati 15 m vahega 2 konna ning vastavalt Näbaueri meetodi eeskirjale võeti mõlemale latile lugemid mõlemast otsast (instrument 15 m esimesest konnast). Kolme kontrolli tulemusena saadud c väärtused olid järgnevad: c1=-11,7’, c2=+6,7’’ ja c3=-11,7’’. Nagu näha, siis tulemused ei vasta nõuetele, kuid uueks parandiks sisestati instrumenti c=-11,7’’. Ülesanne 3. Lati ümarvesiloodi kontrollimine. Nivelleerimislati ümarvesiloodi kontrollimiseks seati latt konnale sellisele kaugusele instrumendist, et enamus latist oleks nivelliiri vaateväljas
Elastsuse mõõtmiseks riputatakse traadile algkoormus F 0 traadi sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku nihkumise mõju mõõtetulemustele, sest nii määratakse ainult klambritavahelise traadiosa pikenemine. Töö käigus suurendatakse koormist järk-järgult, reguleerides iga kord vesiloodide nullid keskele ning registreerideskruvikute lugemid. Siis eemaldatakse vihid vastupidises järjekorras ja registreeritakse jällegi kruvikute lugemid. Saadud tulemuste põhjal ehitatakse graafik teljestikus l=f(F) Elastsusmooduli E arvutamisel võiks kasutada ükskõik missugust vastavate suuruste l ja F paari, kuid suurema täpsuse saamiseks kasutatakse graafikut. Töö käik 1. Mõõtke traadi pikkus l klambrite vahel 2. Mõõtke traadi läbimõõt d kolmes kohas klambrite vahel. 3
Variant II-2 Lati lugemid mm-s seisupunktid Vahevaated Instrumendi Jaama nr. Märkused
05.2011 Instrument niveliir Töö algus 00.00 llmastik päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25 Absoluut- Instru-mendi Lugemid Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused
Kuupäev 06.02.2012 Instrument Niveliir Töö algus 00.00 llmastik Päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 20,1 0C Absoluut- Instru-mendi Lugemid latilt Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused
Kuupäev 27.01.2012 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Latipunkti Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- nr. d Jaama nr d kõrgused mendi või
punkti loodi kolmes asendis (120° vahedega). Kui kolmnurga külje pikkus on väiksem kui 2 mm, on lood korras. Viseerida optilise loodi jaotiste keskpunkt kolmnurga keskele, kasutades justeerimiskruve. 4. Kollimatsioonivea kontrollimine. Pikksilma horisontaalne pööramistelg peab olema risti pikksilma viseerimisteljega. Umbes 300 m kaugusel olevale punktile, seejuures pikksilma vertikaalnurk ei või olla üle 2°, teha lugemid LRp ja LRv. Arvutame: 2c = (LRv - LRp )± 180° või ec=( . Kui kollimatsiooniviga 2c _ 1_ on nõue täidetud. 2c = (LRv - LRp )± 180°=(359°59´51´´-180°00´04´´)±180°=0°0´13´´ 5. Vertikaalringi nulliase (NA) kontrollimine. Vertikaalringi nulliase (NA) peab olema nullilähedane. NA määramisel tuleb viseerida umbes 100 m kaugusel asuvale punktile kahes
8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES I 7 10 12 2 4 5 NUMBER 12 1280 2160 1540 2380 1980 1530 Seejärel leian kõrgused. Tagasivaateks on alati punkt A. Kõrguste leidmiseks lahutan punkti A lugemist teiste punktide väärtused. Väärtused, mis leidsin, kirjutasin
elastsusmooduli määramine venitamisel kruvik, mõõtejoonlaud Skeem Töö käik 1. Mõõdan traadi pikkuse l klambrite vahel. 2. Mõõdan traadi läbimõõdu d kolmes kohas klambrite vahel. 3. Pärast algkoormiste asetamist alusele A reguleerin vesiloodide mullid keskele ja registreerin kruvikute lugemid tabelisse. 4. Lisan järk-järgult koormisi kuni juhendaja poolt antud väärtuseni, registreerides iga kord kruvikute lugemid. 5. Eemaldan vihid vastupidises järjekorras, võttes iga kord lugemid. 6. Arvutan igale koormisele vastava pikenemise. 7. Joonistan graafiku teljestikus l = f(F). 8. Arvutan valemi traadi elastsusmooduli ja tema vea. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel
vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. 1)tsentreerimine - teodoliidi pôhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. 2)horisonteerimine - pôhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvôtte asendisse. Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)-
on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada. - Määratakse instrumendi kõrgus i ja märgitakse latile ja väliraamatusse - Viseerimine latile latti hoitakse mõõdistatavas punktis vertikaalselt otse maapinnal, pikksilm suunatakse latile nii et niitristiku horisontaalniit oleks täpselt
Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist nivelleerimisekäiku. Maapinna(kastide nurga
Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? *VV vertikaal- ehk pööramistelg *KK pikksilm viseerimistelg ehk viseerimiskiir ehk vaatekiir *LL silindrilise vesiloodi telg *L'L' ümarvesiloodi telg 1. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega (L'L'||VV). 2. Niitristi horisontaalniit peab olema risti vertikaalteljega (vertikaalniit peab olema vertikaalne). 3
järjeldused vääraks. Genoomi funktsionaalsete elementide ennustamine, kodeerivate geenide ülesleidmine, evolutsioonilise päritolu selgitamine kõiki neid protseduure mõjutab oluliselt koostu kvaliteet. Koostu kvaliteedi probleemi muudab komplekssemaks järjest uuemate sekveneerimistehnoloogiate väljatöötamine. Uued sisendandmed, mis söödetakse programmidele, on teistsuguste iseärasuste ja vigadeprofiiliga kui sekveneerimise teerajajaks osutunud Sangeri meetodi lugemid (read). Seega peavad tarkvarade loojad pidevalt olema arengutega kursis ja kohastuma nii, et loodavad programmid suudaksid andmeid õigesti töödelda. Kuna sisendandmed on kiires muutumises, on keeruliseks osutunud ka seniste koostute kvaliteedi hindamine. Kui genoom saab assembleeritud ehk taas kokkupandud, mille alusel võivad teadlased väita, et tegemist ongi absoluutselt õige koostuga? Meetrikud, mille alusel antakse koostutele kvaliteedihinnanguid ei ole sugugi mitte alati üksteist
saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. · Kompensaatornivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. · Digitaalnivelliirid e. elektronnivelliirid- on kompensaatornivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 50.Nivelliiride täpsusklassid Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: · Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' · Täpsed nivelliirid 15'' · Tehnilised nivelliirid 45'' Nivelliirid valitakse vastavalt töödel nõutavast täpsusest. Kõrgtäpseid kasutatakse riigi I ja II klassi nivelleerimiskäikude rajamisel jne
tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning
· tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi. · horisonteerimine - põhitelg vertikaalseks. Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning
Tegevust korratakse, kuni saadakse paberile niitristi teine ja kolmas projektsioon. Optilise tsentriiri keskpunkt ühitatakse leitud veakolmnurga keskpunktiga, nihutades niitristi justeerimiskruvidest vajalikus suunas. Kontrollimist ja justeerimist korratakse vajaliku tulemuse saavutamiseni. Null asend (NA) NA lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel. Määratakse tehakse vertikaalringi lugemid RV ja RP ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis. Seejärel kui lugemid on samad mõlemas pöördes nõue on täidetud. Nõue on täidetud, kuna laboris NA viga võib olla ±4 Viimaseks lugesin nurkade järgi klassi seina kõrguse. Teodoliit oli mul 154.3 cm kõrgusel ja 1073.3 cm seinast, mida ma mõõtsin tavalise mõõdulindiga. Kõrgust mõõtsin vertikaalringi keskelt põrandani ja kaugust mõõtsin seinast põranda punktini teodoliidi all
Töö nimetus Niv. käik 13.12.201 Kuupäev 4 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Instru- Lugemid latilt mm kõrguskasv kõrgused Jaama nr kti nr. ud mendi ud või horison vahe- relatiivse
Töö nimetus ne Kuupäev 21.09.2017 Instrument I.V.A. Leon X24 Töö algus 14:40 Ilmastik Pilvine Töö lõpp 15:53 Temperatuur 14 °C Latipunk Kõrgus- Keskmised Absoluut- Ja Lugemid latilt mm Instru- ti nr. kasvud kõrguskasvud kõrgused am mendi või a horisondi
Fikseerisime kruvidega, et instrument saadud asendist ei liiguks. Seeejärel viseerisime tahhümeetri pikksilma lae all olevale punktile, mille koordinaate teadsime, nii, et pikksilma sees olev niitristik ja punkti märgistus ühtiksid, kasutasime selleks ka peenliigutuskruvisid. Seejärel nullisime horisontaalringi lugemi. Seinal asuv punkt: SM-6 X 6475550,609 Y- 657545,200 H-56,195 Mõõtsime klassis üle seitse lauda, milleks asetasime prisma laua nurka ja võtsime lugemid - Mõõtmiseks fikseerisime tahhümeetri pikksilma soovitud suunale ja tõime punkti niitristiku keskpunktile peenliigutuskruvidega. Peale seda kirjutasime kauguse, vertikaalringi lugemi ja horisontaalringi lugemi tahhümeetri ekraanilt saadud tabelisse.
Magistraalide viisi kasutatakse reljeefse, kinnise maastiku korral. Ruutude viisi kasutatakse avatud tasase reljeefi korral, kui on tarvis näidata selle detaile. Paralleeljoonte viisi kasutatakse kinnise maastiku puhul, väikese kaldega aladel, mis on kaetud metsa või põõsastega (piiratud nähtavus); ka kaevanduste nivelleerimisel. 13. Maa-ala nivelleeritakse nii, et moodustuks kinnine käik. Võetakse lugemid võimalikult paljudesse punktidesse. Igast punktist võetakse lugemid sidepunktidele lati musta ja punase poole järgi, vahepiunktidele ainult musta poole järgi. Lugemid kantakse väliraamatusse. Lugemite järgi arvutatakse kõrguskasvud. Tagasivaadete summa, edasivaadete summa, kõrguskasvude summa ja keskmiste kõrguskasvude summa järgi teostatakse lehekülje kontroll . Leitakse käigu sulgemisviga. Instrumendi horisondi meetodil arvutatakse vahepunktide kõrgused. Etteantud mõõtkavas kantakse maa-ala vertikaalplaanile punktid
03.2013 Instrument Topcon AT-24A Töö algus 17:00 llmastik Pilvine Töö lõpp 21:15 Temperatuur -7°C Keskmised Latipunkt Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- i nr. d Jaama nr d kõrgused mendi või
LABORATOORNE TÖÖ nr. 6 "Pinnanivelleerimine" Ülesanne. Lähtudes nivelleerimise väliskeemil toodud mõõtmisandmetest, kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400
21.09.201 Kuupäev 5 Instrument Nivelliir 21.09.201 Töö algus 5 llmastik Selge Töö lõpp 21.09.2015 Temperatuur 13 ˚C Keskmised Absoluut- Latipun Kõrguskasv Lugemid latilt mm kõrguskasv Instru- kõrgused Jaama nr kti nr. ud ud mendi või vahe- horisondi relatiivse kaugus tagumis eesmis punktid ± mm ± mm kõrgus d
aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Signaalide mõõtmine ja registreerimine digitaalostsillograafis numbrilisel kujul annab kasutajale rida uusi võimalusi nagu tulemuste salvestamine mällu, suurem mõõtetäpsus, info numbriline esitus ekraanil. Töö eesmärk Tutvumine digitaalostsillograafi tööga ning kasutamisvõimalustega. Töövahendid Generaator G3-112/1, digitaalostsillograaf C9-8 Töö käik Mõõteinfo ekraanil, aja lugemid Kui marker asub joone alguses, on aja näit 00.00 ms, joone lõpus 20,47 ms. Piirkonnaks oli 5 V, diskreetimisintervalliks t = 0,01 s. Diskreetimisintervalli suurendamine 2 korda muudab aja lugemi vähem täpsemaks, st t = 0,02 s. Diskreetimisintervalli vähendamine 2 korda muudab aja lugemi täpsemaks, st t = 0,005 s Signaali jälgimine Generaatori siinuseline signaal f = 100 Hz Mõõtepiirkond U = 20,00 V Diskreetimisintervall t = 0,01 s
Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm mrad 250 24.5 0 0 0 0 0 500 49 24,5 460 155 - - - - 750 73,5 49 447 159 13 4 9 4,5
Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. 28. Millised on nivelliiri teljed: telgedel esitatavad nõuded? Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v'v'÷vv hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. LL÷KK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine?
okulaarikorpuse kinnituskruvisid. · Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)(kollimatsiooniviga). Kontrolliks viseeritakse vertikaalringi asendis RP instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse vertikaalringi asendis RV. Kui lugemite vahe on täpselt 180 o00', siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemimikroskoobile lugem RV-c või RP + c, kusjuures niitristiku kese nihkub vaadeldavalt punktilt. Järgnevalt lõdvestatakse kergelt vertikaalsed paranduskruvid ja nihutatakse horisontaalsete paranduskruvidega niitristiku kese uuesti punktile.
Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)(kollimatsiooniviga). Kontrolliks viseeritakse vertikaalringi asendis RP instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse vertikaalringi asendis RV. Kui lugemite vahe on täpselt 180 o00’, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1’-2’. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemimikroskoobile lugem RV-c või RP + c, kusjuures niitristiku kese nihkub vaadeldavalt punktilt. Järgnevalt lõdvestatakse kergelt vertikaalsed paranduskruvid ja nihutatakse horisontaalsete paranduskruvidega niitristiku kese uuesti punktile.
hinnanud erinevatest mõõtmistest saadud kõrguste standardhälvete kaudu. Kõrguste standardhälbed on võetud programmi Geo2012 tasandusaruandest. Praktikumis teostati Mart Härma juhendamisel digitaalnivelliiri kontroll ülalnimetatud meetodit kasutades. Näbaueri meetodi puhul tuleb märkida maha kolm 15 meetri pikkust lõiku. Kahele keskmisele punktile asetatakse latid ja seejärel võetakse vastavalt instrumendi juhistele neile lugemid. Praktikumis olid kasutusel Trimble koodlatid. Kohati ilmnes probleeme lattidelt lugemite võtmisega- instrument ei saanud latilt selget lugemit ning andis veateate. Selline probleem on varasemast tuttav ning selle vastu aitas kas lati ülepühkimine salvrätikuga või korduvate mõõtmistega. Lisaks tehti läbi laululava taga paiknevate kolme vaatlusvõrgu punkti omavaheliste kõrguskasvude määramine. Igaüks, kes soovi avaldas, sai selle ise läbi proovida ja õpitut meelde tuletada.
Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt. Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille
Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega. Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. 20 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi.
Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata. Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm täpsusega. Üheküljelised latid (kasutasime praktikal) Seatakse instrument keskele ja looditakse Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1. Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1. Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord? TEET tagumine lugem, eesmine lugem, (instrumendi kõrguse muutmine), eesmine lugem, tagumine lugem 33
oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist.
Selleks liita kruvikuga saadud keskmisele tulemusele L juurde kalibreerimise hälve H (vastavalt + või - märgiga). Pikkus La on indikaatori seademõõde. 2.Paigaldada indikaatori mõõtevarva külge kellindikaator. Mõõta silinder kellindikaatoriga kolmes tasapinnas kahes ristsihis vastavuses töökoha abijuhendi kirjeldusele ja mõõteskeemile. Mõõtmise käigus mõõdab kellindikaator silindri läbimõõdu ja eelnevalt arvutatud seademõõdu erinevust, mille lugemid kirjutatakse mõõtetulemuste Tabelisse 2. Arvutage keskmine hälve H saadud 6 lugemi alusel ja ovaalsused mõõtetasapindades. 3.Arvutada silindri tegelik läbimõõt Lt = La + H vastavalt hälbe märgile. 4.Muu töö teostamiseks vajalik informatsioon saadakse õppeklassis töökohal olevast abijuhendist. 5.Järelduste osas analüüsida Tabel 2 mõõtetulemusi ja kirjeldada silindri sisepinna kujudefekte (koonilisust, nõgusust ja kumerust) nende olemasolu korral. 6
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKAINSTITUUT Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 1 Termopaaride kalibreerimine Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud 13.10.2014 Esitatud Arvestatud SKEEM Joonis 1.1. Termopaaride katseseadme skeem: 1 – metallp...
maksimumväärtused. Vastavalt siis Umin ja Umax. U max SWR U min b.) Joonestasin Smith`i diagrammile leitud seisulaineteguri ringi. 2 c.) Sisendtakistuse määramiseks leidsin koormusega ja lühisega mõõdetud miinimumide vahelise nihke. Teisendasin nihke väärtuse lainepikkusteks ja sooritasin vastava nihke ka diagrammil, kust kirjutasin välja takistuste lugemid. d.) Leidsin antenni normeerimata sisendtakistuse, eeldades, et normeerimistakistus 7. Asetasin dipooli positsioonile 65 ja kordasin p. 6. 8. Asetasin dipooli positsioonile 70 ja kordasin p. 6. 9. Asetasin dipooli positsioonile 80 ja kordasin p. 6. 10. Asetasin dipooli positsioonile 85 ja kordasin p. 6. Dipooli Miinimumi
Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis. Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV- c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi horisontaalsete justeerimiskruvide abil, kuni viseerimistelg läbib punkti. Justeerimist kontrollitakse
tegime sell kontrollimist ripploodi abil. Viseerisime umbes 20m kaugusel olevale ripploodi niidile ja niitristiku vertikaalniit katuse täies ulatuses, sellega on teine nõue täidetud. III nõue: Pikksilma viseerimiskiiri kontrollimine. Läksime koos statiiviga ja niveliiriga koridori, kus panime kaks konna igaüks umbes 25m kaugusel. Esmalt panime statiivi kahe konna vahele panime ka latti mõlema konna peale ja hoidsime neid vertikaalselt siis võtsime lugemid. e1=1373 t1=1355 h12=t1-e1=1355-1373=-18 Siis panime tagasioleva konna juurde niveliiri umbes 10m kaugusel. Võtsime uued lugemid. e2=1355 t2=1375 e0=t2-h12=1355-(-18)=1373 Siis siis võrdlesime e0 e2-ga: 2x=e2-e0=1375-1373=2mm saime kollimatsioonivea. Meie viga on väiksem kui lubatud viga (2mm10mm) sellega on kolmas nõue täidetud. IV nõue: Kompensaatori kontrollimine: Selleks panime nivellire konnade vahele ja mull
tegema sulgemisega käigu 8. Joone pikkust mõjutavad parameetrid tahhümeetris. Prisma konstant 9. Missugune joone parand sõltub joone pikkusest, mis ei. 10. Mis faktorid mõjutavad tahhümeetriga kõrguse mõõtmise täpsust peamiselt. Prisma kõrgus 11. Mis on kompensaatori tööpiirkonna ulatus? 3-4 min 12. Mis lugemeid üheteljeline kompensaator parandab ja mis lugemeid ei paranda? Kompensaator tekitab uue virtuaalse telje ja arvutab lugemid selle suhtes. Samas jääb telje horisontaalne nihe sisse. Kuna lõik (a) on alla 1 mm, ei ole see 1:10 000 mõõtmisel eriline probleem. 13. Mis on algsuurused tahhümeetris? Prisma konstant, kauguse mõõtmise täpsusreziim, suuna kuvamise täpsusreziim, ilmastiku parand, projektsiooni ja kõrguse parand, refraktsiooniparand y/n, maa kumeruse parand y/n, x ja y telje järjekord, x ja y telje suunad, ühikud(kaugus, suunad, temp, õhurõhk), salvestusmask 14
Seinareeprid, sfäärilise kujuga pronksist, malmist või r/v terasest paigaldatakse vähemalt nädal enne nivelleerimise alustamist. Seinamärk on kiviehitisse paigaldatud metallplaat auguga nt.Jaani Kirikul. 8. Geomeetrilise nivelleerimise mõiste. Geomeetr ehk lihtniveleerimine määratakse punktidevaheline kasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Nivelliir paigaldatakse keskele asukoht=jaam), kaugus latist kuni 150m. Latidelt saadakse lugemid, vastavalt käigu suunal lahutatakse lugemid ja saadakse kõrgusvahe. Kui on +kui käigusuunal maapind tõuseb ja –kui langeb.Kui esimese punkti kõrgus on teada, ja arvutatud on kõrguse kasv, leiame järgmise punkti kõrguse, liites eelmisel e punktile kõrguskasvu tulemus. 9. Keskelt nivelleerimine. Keskelt nivel tähtsus on, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemis, kus viseerimiskiire absoluutset horisontaali ei nõutagi
soojusjuhtivusteguri määramine JOONIS ~220V mV Teoreetilised alused Katse seisneb halva soojusjuhi (antud juhul paberi) soojusjuhtivusteguri määramises. Selleks asetatakse katsekeha kahe vasksilindri vahele, millest üks kuumutatakse 100-ni ja teine on toatemperatuuril. Seejärel ühendatakse katsekeha vasksilindritega ja mõõdetakse millivoltmeetrilt lugemid iga 15 sekundi tagant 13 korda. Saadud andmed kanda tabelisse ja seejärel äärata soojusjuhtivustegur järgmise valemi abil: 4 ln = 2 Kus katsekeha soojusjuhtivustegur, - vase erisoojus, - vaskssilindri mass, - katsekeha paksus, ln = ln 1 - ln 13 , - silindri läbimõõt, = 13 - 1 .
kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). [3] (Joonis 1) 1.2 Trimble DiNi Trimble® DiNi digitaalne nivelliir on ideaalne täpseteks elektroonilisteks mõõtmisteks, kus tegemist kõrguste ja kauguste mõõtmisega. DiNi 0,3mm on nivelliir, mis oma suure täpsuse poolest leiab kasutust riiklike nivelleerimiskäikude mõõdistamisel. Eelised: täpne kõrguse mõõtmine kiire ja lihtsa nupuvajutusega, digitaalsed lugemid välistavad vead ja kordusmõõtmised, seadme ja kontori vahel toimub sujuv andmevahetus, mõõta saab ka nii väikese lõigu järgi nagu 30 cm, 60% kiirem loodimine kui tavalise automaatse loodimise puhul. [4] (Joonis 2) 4 2.Elektrontahhümeeter Nüüdisaegne elektrontahhümeeter ehk totaaljaam on integreeritud süsteem, mis koosneb
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse v...
stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg. Märgitakse üles kaalukausi sukeldussügavus, katseandmed kantakse tabelisse. Katseandmete põhjal joonestatkse graafik P=f(t) ja arvutatakse osakeste integraalne- ja diferentsiaalne jaotuskõver. Teoreetiline põhjendus, valemid: Katseandmed ja arvutused: Kaaluklaasi kaal vees P0 = 195 mg
Mõõtetulemuse täpsuse huvides tuleks mõõtmisi ühtedes ja samades kohtades korrata ning arvestada mõõtetulemuste keskmist väärtust. Suurema ala või ruumi valgustiheduse mõõtmiseks tuleb mõõtmisi sooritada ka erinevates kohtades, et saada vastava ala valgustihedusest ühtne tervik. Joonis 2. Valgusanduri spekter Joonis 3. Luksmeetri Velleman DVM1300 osade skeem 4) Mõõteriista eelised ja puudused võrreldes teiste analoogsetega Eelised: · Täpsed lugemid ning nende lihtne vaatamine · Mõõtmiste kõrge täpsus · LSI ahela kasutamine tagab kõrge usaldusväärsuse ning vastupidavuse · Võimaldab valguse mõõtmisi suures ulatuses · Sisseehitatud patarei kestuse indikaator · Automaatne nullimine · LCD ekraan tagab madala voolutarve · Kompaktne, kergekaaluline ja lihtsalt juhitav · LCD ekraanilt näeb lugemeid ka ereda valguse käes
alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg. Märgitakse üles kaalukausi sukeldussügavus, katseandmed kantakse tabelisse. Katseandmete põhjal joonestatkse graafik P=f(t) ja arvutatakse osakeste integraalne- ja diferentsiaalne jaotuskõver. Teoreetiline põhjendus, valemid: KATSEANDMED JA ARVUTUSED Kaalukausi kaal vees P= 195mg Kaalukausi sukekldussügavus H= 10,3 cm
Märkisin näit ühelt büretilt (V1). Katselaasi järsult liigutades kukutasin metalltükk happesse. Algas reaktsioon ja vee tasemed büretides muutusid. Ootasin, kui reaktsioon on lõppenud. Lastin eraldatud vesinikul 3 min jahutada. Vee tasemed enam ei muutunud. See tähendas et, seade oli hermeetiline ja katse õnnestus. Liigutasin büretid nii, et muutunud vee tasemed oleksid silma järgi ühel tasapinnal. Lugesin samalt büretilt uus näit (V2). Katstulemused: (Ma võtsin lugemid mõlematest büretidest (V11 ja V12 ning V21 ja V22) et kontrollida vastust. V11=13,6cm3, V12=21,5cm3, V21=21,7cm3; V22=13,5cm3 V31=8,1 cm3,V32=8cm3 =>V3=8,05cm3) Vee tase büretil enne reaktsioon V11= 21,5 cm3(13,6cm3) Vee tase peale reaktsiooni V21=13,5 cm3(21,7cm3) Eraldunud vesiniku maht V3 = |V2-V1| = 8,05 cm3 Õhurõhk Püld = 102600 Pa = 769,56 mm/Hg Temperatuur t = 20oC = 293K Küllastatud veeauru rõhk temperatuuril PH2O =17,5 mm/Hg = 2333,14 Pa
Kõrguskasv Kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks. Kõrguskasv on tõusu suunas positiivne ja languse suunas negatiivne. Kõrguskasvu võib arvutada maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi. Kõrguskasvu mõõdetakse nivelleerimise teel. Eristatakse geomeetrilist ja trigonomeetrilist nivelleerimist Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv. hAB=s·tan +i-e s punktide A ja B vahelise kauguse horisontaalprojektsioon punktis A mõõdetud kaldenurk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
