Lähteandmed: Asula ühisveevarustuse skeem on toodud alljärgnevalt (Joonis 1). Ühisveevarustuse süsteemi iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 2) ning veetarbimist iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 1). Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m PE De 200
04.2012 Algandmed ja ülesande püstitus Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. L = 140 mm D = 1,40d F = 300 N [S] = 4 1. PaindemomendiM epüür ja varda peenemaosaläbimõõtd Esmalt leitakse paindemoment M Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus: Varda peenema osa läbimõõt = 42 Nm kuna väändemomenti ei ole Kontrollime läbimõõdu d = 18 sobivust 2. Varda jämedama otsa läbimõõt D, raadius R, ja varda ohtliku koha eskiis
16.04.12 Algandmed Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. L = 140 mm, D = 1,40d F = 3100 N [S] = 4 1 Paindemomendi M epüür ja varda peenema osa läbimõõt d Esmalt leitakse paindemoment M Lõige tehti kui L = 70 mm Painde tugevustingimus Varda peenema osa läbimõõt
1]. Vana parameeter Rz DIN mõõtis pinnakareduse ühes vahemikus 10 punktiga, uus parameeter Rz ISO jagas mõõtevahemiku viieks üksikuks mõõtevahemikus, millel kõigil leitakse kõrgem ja madalam punkt ja saadakse kõrgus. [01.4], [01.5], [01.6] 4 1.4 Kokkuvõte Lähteülesandes vastavalt eelisarvuridadele korrigeeritud telje läbimõõdule ja pikkusele toetudes saab koostada telje eskiisi, mille alusel saab telje dimensioneerida (Sele 01.1). Sele 01.1. Telje eskiis 1.5 Järeldused Koostades eskiisi, saab selle alusel anda telje valmistajale vajalikud mõõtmed ühes lubatud pinnakareduse nõuetega ning tolerantsijärguga, millele peab valmiv telg lõpuks vastavuses olema. Kui eskiis on valmistajale antud, siis viimane hindab kas tema valmistamis tehnoloogia on piisavalt täpne. [01.2], [01.3] 5 1.6 Viidatud allikad [01
Re2=837.6575933 laminaarne voolamine Re3=3536.776515 turbolentne voolamine Re4=795.774715 laminaarne voolamine Re5=636.6197724 laminaarne voolamine Vastus: υ1=0.392975168m/s laminaarne voolamine υ2=0.352697934m/s laminaarne voolamine υ3=6.287602694m/s turbolentne voolamine υ4=0.318309886m/s laminaarne voolamine υ5=0.203718327m/s laminaarne voolamine Ülesanne 4. Antud: d=10mm v=0.5m/s m=70kg μ=0.8 P=0.7MPa Silindri materjal = S235J2 mille Rm=235MPa g=9.81m/s2 Leida: Dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele (–) suunas. Leida kolvi läbimõõt D, hõõrdejõud F, koormusfaktor Lo ning vooluhulk � vastavalt voolukiirusele v, silindri seina minimaalne paksus t. Lahenduskäik: 1. Arvutan hõõrdejõu. Hõõrdejõu valem F= μ*m*g F=0.8*70*9.81=549.36N 2. Leian kolvi dieameetri D ning dimensioneerin silindri liikumusele (-). Valem 4* F 4 * 549.36
F=P× S p F=1348000 Pa ×2 m 2=2696000 N=2696 kN 1.4 Vastus Arvutasin ülesandes antud anuma põhjale mõjuva jõu rõhu barides.. Esiteks anuma põhjale mõjuva rõhu P. Teiseks arvutasin samale põhjale rakenduva jõu F, teades, et põhjapindala on 2 ruutmeetrit. Vastuseks sain, et F=2696 kN 4 2. ISESEISEV TÖÖ NR. 2 2.1 Ülesanne Ülesandes tuleb dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele ( - ) suunas vastavalt Sele 2. Leian kolvi läbimõõdu D1, hõõrdejõu, koormusfaktori Lo ning vooluhulga vastavalt voolukiirusele v. Hõõrdeteguriks on , rõhk süsteemis on P Mpa. 2.2 Lähteandmed Variant 2 Kolvivarre läbimõõt: D2=8 mm Voolukiirus: v=0,8 m/s Mass: m=130 kg Hõõrdetegur: μ=0,61 Rõhk süsteemis: P=0,6 MPa Sele 2 Eelisarvude rida:
6 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- Ühtlane ja joonkoormusega. Dimensioneerida tala ja joonkoormus arvutada läbipaine v ja pöördenurk tala vabas otsas ning suurim läbipaine vmax tala p tugedevahelises osas. Tugi Punkt- Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = c = a/2.
Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) (kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri
(voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), B F varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse D usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. RR0,5 Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv Varras kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele F numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi F max eelviimasele numbrile B. F Vajalikud etapid: B
D (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse R0,5 usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv Varras R kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt F üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Fmax Vajalikud etapid: F 1
seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) ( kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada koormuse suurimale väärtusele Fmax vastav paindemomendi M epüür, koostada painde tugevustingimus ning arvutada varda peenema osa läbimõõt d, võttes varuteguri
normtemperatuur). Normruumala on õhu massiga proportsionaalne ja ei sõltu hetkerõhust. Praktikas on kasutusel suruõhu reaalne ruumala mingil rõhul. Suruõhuseadmed on konstrueeritud töötamiseks kindlal rõhul (tööriistadel tavaliselt 6,3...6,5 bar). NB! Tegemist on dünaamilise, mitte staatilise rõhuga. Seda saab kontrollida seadme ette ühendatud manomeetri abil. Järeldused: 1. suruõhusüsteem tuleb õigesti dimensioneerida 2. lekkeid ei tohi olla 3. komponendid peavad olema töökorras Suruõhu kulu Teoreetiline õhukulu normliitrites (Nl) rõhul 6 bar 10 mm töökäigu puhul Kolvi läbimõõt Pealevool[Nl] Tagasivool [Nl] [mm] 8 0,0035 0,0026 10 0,0055 0,0046 12 0,008 0,006
Soojuspumbaga ei pea katma kogu soojusvajadust. Küttevajaduse kõvera kuju sõltub hoone välispiiretest, kompaktsusest, kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu küttevajaduses ning teostada nö. majandusanalüüs. Soojuspumpa ei tasu üldiselt dimensioneerida katmaks tipukoormusi. Lisakütte liigi valimisel tuleks üldiselt lähtuda eelkõige investeeringu suurusest. Soojuspumpade peamine eelis on see, et nendest saadakse nö. tasuta nii soojust kui ka jahutust. Keskonnasõbraliku hoone näitaja on ka selle sisekliima kvaliteet. Mida tervislikum on siseruumide keskkond, seda harvem on näiteks töötajad haiged ja rohkem tööle pühendunud, mis omakorda suurendab etteõtte tootlikust
sissepuhkeklappide kaudu. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole, kui piirded on piisavalt tihedad. Õhutihe ehitusviis seab suuri nõudeid ventilatsiooni projekteerimisele ja hooldamisele. Kuna tihedad piirded ja liiga väikesed õhuklapid võivad üheskoos põhjustada mitteküllaldast ventileerimist, tuleb väljatõmbeklapid ja õhuklapid täpselt dimensioneerida. Projekteerimisel tuleb arvestada, et ilmastikutingimuste muutumisel muutuvad ka ventilatsiooniõhu hulgad. Väljatõmbekanalid tuleb pööningul soojustada, et temperatuuride vahe säiliks võimalikult suur ja et õhk ei voolaks väljatõmbekanaleid pidi tagasi hoonesse. Kanali peale asetatav deflektor või tuulerootor lisab kanalile rõhuerinevust ja kaitseb tagasivoolu tekke eest. Inimeste hoones viibimise ajal tuleb vältida õhuklappide sulgemist.
4.3. Maa-alused konstruktsioonid 4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uuringud puuduvad, need tuleb teostada põhiprojekti staadiumil. 21 4.3.2. Vundament ja alusmüürid Hoonele on projekteeritud madal lintvundament. Vundamendi raudbetoontaldmik rajada killustikule. Taldmiku laius dimensioneerida põhiprojekti staadiumil. Vundamendi maksimaalsed lubatud vajumid on 20mm ja vajumite erinevuse nurg ei ole suurem kui 1/150. 4.4. Maapealsed konstruktsioonid 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid paigaldada raudbetoonist monoliitvöö peale. Katuse kandjateks on fermide alumised vööd
Väiksema elementide arvu korral on elementide ristlõiked suuremad ja materjaliks liimpuit. Kolmnurkne sõrestikferm. Mikkeli tuletõrjemajas on paralleelvöödega sõrestikferm. Kaared silded 20-100 m Liimpuidust võib teha ka kõveraid konstruktsioone. Iga koormuse jaoks võib leida nn survejoone, mis on ökonoomseim kuju selle koormuse jaoks. Näiteks ühtlaselt jaotatud koormuse jaoks on see parabool, punktkoormuse jaoks polügoon. Praktikas tuleb konstruktsioon dimensioneerida erinevate koormuskombinatsioonide jaoks. Sellist kaare kuju pole, mis sobiks kõigile koormustele ideaalselt. Sel juhul valitakse kaare kuju lähtuvalt esteetilistest, funktsionaalsetest, tootmistehnilistest ja tugevusnõuetest. Suuremate avade puhul on ökonoomsem paraboolkaar. Kaare ristlõige on tavaliselt ca 1/3 vastavast lihttalaristlõikest samadel tingimustel. Kaare telg jälgib üldiselt hästi survejoont,
2500 F = 1630 N C G NI = 1400 N µ=1 Joonis 13.8 · kuna ei ole teada, kas dimensioneeritava varda saledus saab olema Euler'i piirsaledusest (materjaliks on teras) suurem või mitte, tuleb põiktala dimensioneerida ristlõigete stabiilsuskontrolli abil ning esimeses lähenduses olgu nõtketeguri väärtus (kuna tegemist on suhteliselt pika ja vähekoormatud vardaga valik on kogemuslik) = 0.25: sel juhul oleks N 1630 vajalik ristlõike A = = 40.7 10 -6 m 2 = 41mm 2 ;
sisejõud kas puuduvad või on väikesed. Selle lõike mis tahes punktis esinev pinge on peapinge ja seejuures ainus nullist erinev pinge. Seega on ristlõike kõik punktid joonpinguses ja ristlõike tugevus tagatud. 1. Sisejõudude leidmine – arvutusskeem 2. Varraste ristlõigete pinnakarakteristikute leidmine 3. Tugevuskontroll (kui tugevus ei ole tagatud, tuleb varras uuesti dimensioneerida või vähendada koormust) Tugevusarvutus väändemomendile – juhtum, kus varda ohtlikus ristlõikes esineb ainult väändemoment või teised sisejõud on hüljatavalt väikesed. Sel juhul on ristlõike kõigis punktides nihkepingus. Ohtlikud punktid paiknevad ristlõike servas. Tugevusarvutus: Tugevusarvutus paindemomendile – tugevusarvutus paindemomendile toimub juhul, kui
ekvivalentse paindemomendi MEkv väärtus on suurim M Ekv Tugevustingimus ümar-ristlõike ohtlikes punktides: Ekv = [ ] W 8.5.1.1. Näide. Painutatud ja väänatud võll Dimensioneerida ühtlane ümar-ristlõikega võll (Joon. 8.16)! Materjal: kvaliteetteras []Surve = []Tõmme = 260 MPa; []Lõige = 156 MPa; Ülekantav võimsus: P = 300W; pöörlemissagedus: n = 90 p/min (9.4 rad/s); hõõrdetegur rihma ja ratta vahel f = 0.2, rihma ja ratta kontaktnurk: = 180°, kiilrihma soone kaldenurk 2 = 36°. Lahenduskäik: P 300
servast. Kui arvutuse või konstrueerimise käigus ristlõike mõõtmeid muudetakse (täpsustatak- se), siis korratakse arvutust 2. ülesandetüübi järgi. Näide 3.2 Antud: Raudbetoontala arvutusskeem (joonis 3.3); normkoormused [alaline koormus gk = 45 kN/m ( G = 1,2), kasuskoormus pk = 48 kN/m ( q = 1,5)]; betoon C25/30 (fcd =16,7 MPa); ar- matuur A-III (fyd = 340 MPa). Tala laius b = 250 mm on määratud sellele toetuva seina laiuse- ga. Tuleb dimensioneerida tala. Arvutus: Arvutuslik kogukoormus qd = 1,2 · 45 + 1,5 · 48 = 126 kN/m. Arvutuslik paindemoment ava leff = 6,0 m keskel MEd = 126 · 6² / 8 = 567 kNm. Joonis 3.3 Näites 3.2 arvutatav tala Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 48 Valime armeerimisteguriks #1 = 0,015, seega = # fyd /fcd = 0,015×340 /16,7 = 0,305 < c = 0,538 (tabel 3.1), ! = (1 0,5 ) = 0,258.
Lisaks toodud arvutusvalemitele tuleb arvestada külmasildade ja õhupragude mõju. Kui piirded on MITTEHOMOGEENSED, tuleb R määramisel seda eraldi arvestada (vt.mõned peatükid eespool) Vundamendi ja pinnasel asuva põranda soojakaod arvutatakse täpsemal arvutamisel standardis EVS-EN ISO 13370:2003 "Soojuskaod.Soojusülekanne pinnasesse,Arvutusmeetodid" alusel. Eespooltoodud arvutused ei võta arvesse akende soojapidavust; Arvutused võimaldavad ligikaudselt dimensioneerida vajalikku soojustuspaksust Täpsem hindamine peaks ka arvesse võtma ka soojus-niiskus koostoime füüsikat (kastepunkti, niiskuse, sorptsiooni, tasakaaluniiskuse, niiskuse tekkimise-väljakuivamise bilansi, ehitusniiskuse jt.küsimused) Kõige paremini lahendab neid küsimusi ARVUTUSPROGRAMM Tähelepanu seejuures arvutuslike temperatuuride valiku küsimustele! 56
(1) EVS - s toodud rakendusjuhised piirduvad staatiliselt koormatud konstruktsioonide kande- ja kasutuspiirseisunditega. Mõnel juhul, näiteks tuule dünaamilise mõju arvestamisel. võib dünaamilist koormust tinglikult käsitleda ekvivalentse staatilise koormusena, kasutades see juures dünaamilist suurendustegurit (dünaamikategurit). (2) Lihtsustatud arvutusi võib kasutada järgmistel juhtude: - kui on ilmne, et kandepiirseisund ei ole otsustav, võib konstruktsiooni dimensioneerida lihtsustatud kande- ja/või kasutuspiirseisundi arvutustega või piirduda ainult kasutuspiirsei- sundiga: - mõningate lihtsate konstruktsioonide puhul võib nende sobivust tuvastada ilma arvutusteta, kasutades vastavaid konstruktiivseid juhiseid või küllaldastele kogemustele tuginevad ettekir- jutusi. 2.4.3 Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega Fd = FFk, kus
tugevusarvutustel, kriitilise koormusjuhtumi kasutada järgmistel juhtude: rakendamise põhimõtted: jaoks tuleb määrata - kui on ilmne, et Eesti koormuskombinatsiooni kandepiirseisund ei ole ehituskonstruktsioonide tulemite arvutuslikud otsustav, võib projekteerimisnormides EPN suurused (s.o arvutuslikud konstruktsiooni 21 dimensioneerida lihtsustatud deformatsioonid ja antakse prnormides EPN 2.. kande- ja/või paigutused. Koormustulemi 7 Geomeetriliste mõõtmete kasutuspiirseisundi arvutussuurus Ed leitakse arvutussuurused arvutustega või piirduda arvutuskoormuste, mõõtmete Geomeetriliste mõõtmete ainult kasutuspiirseisundiga: ja materjalide omaduste arvutussuurustena
koormatud konstruktsioonide kande- ja kasutuspiirseisunditega. Mõningail juhtudel, näiteks tuule dünaamilise mõju arvestamisel, võib dünaamilist koormust tinglikult käsitleda ekvivalentsete staatiliste koormustena, kasutades seejuures dünaamilisi suurendustegureid (dünaamikategureid). (2) Lihtsustatud arvutusi võib kasutada järgmistel juhtudel: · kui on ilmne, et kandepiirseisund ei ole otsustav, võib konstruktsiooni dimensioneerida lihtsustatud kande- ja/või kasutuspiirseisundi arvutustega või piirduda ainult kasutuspiirseisundiga; · mõningate lihtsate konstruktsioonide puhul võib nende sobivust tuvastada ilma arvutusteta, kasutades vastavaid konstruktiivseid reegleid või küllaldastele kogemustele tuginevad ettekirjutusi. (st. "lahtisest uksest" ei ole vaja sisse murda!) Projekteerimise alused 25 9
tulepüsivusele on toodud lisades 3 ja 4. · § 6. Põlemiskoormus · (1) Põlemiskoormust võib määrata usaldusväärse analoogi järgi või tuleb see arvutada. · (2) Tuletõkkesektsiooni põlemiskoormuse määramisel arvestatakse tuletõkkesektsiooni moodustava ehitise osa kasutamise otstarvet. · (3) Kui ehitises on põlemiskoormuse suhtes erinevaid tuletõkkesektsioone, siis on vajalik määrata iga tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus eraldi, et dimensioneerida selle järgi vastava tuletõkkesektsiooniga seotud konstruktsioonid. · (4) Ehitise erinevad kasutamisotstarbed jaotatakse TP1-klassi ehitiste puhul põlemiskoormuse rühmadeks eripõlemiskoormuse järgi, kusjuures nõuded kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivusele põhinevad põlemiskoormuse rühmitamisel. · (5) Lõikes 4 nimetatud põlemiskoormuse rühmad on järgmised:
Arvutuslikku pikkust saab vähendada posti otste kinnituse paindejäikuse suurendamisega ning paigutuste takistamisega. Enalikel juhtudel on sobivaimateks profiilideks HEA ja HEB profiilid. Kui paindemomendi osatähtsus on suur ja nõtkepikkused erinevates suundades väga erinevad, sobivad sageli ka IPE-profiilid. 41 Põhiline arvutuskäik: Surutud vardad tuleks dimensioneerida nõtke suhtes nii, et arvutuslik survejõud oleks väiksem surutud varda arvutuslikust nõtkekandevõimest. Nõtkekandevõime leidmiseks vajalikud komponendid: 1. ristlõikeklass (1.-4.). sellest tulenevalt ristlõikepindala 1. kuni 3. ristlõikeklassil on see varda ristlõikepindala, 4. klassis tuleb eraldi määrata efektiivne ristlõikepindala. 2. nõtketegur sõtltub tingsaledusest - kus tuleb arvestada ristlõikeklassist
Plaadi 1 mm laiuse riba vastupanumoment W= = 6 mm3/mm. 6 Kontrollime pingeid plaadi ava keskel: Ft . Sd M Sd 227,8 356,5 235 = + = + = 97,4 N/mm2 < f yd = = 235 N/mm2. t W 6 6 1,0 Seega on katteplaadi tugevus suure varuga tagatud. Plaadi keevisõmblused tuleb dimensioneerida lähtudes jõust Ft.Sd = 227,8 N/mm = 227,8 kN/m. 8.3 Keevistala konstrueerimine Keevistala puhul sõltub materjali kulu oluliselt tala ristlõike proportsioonidest. On võimalik hinnata nn. optimaalset ristlõike kõrgust, mille puhul terase kulu on minimaalne. 8.3.1 Keevistala optimaalse kõrguse määramine Tala ühikpikkusega lõigu massi gt võib avaldada vööde ja seina massi summana järgmiselt: gt = gf + gw .
annaabi.ee 
