docstxt/1427222589936.txt
...........6 Alajaamade ja liinide tabelid (punkt 6) ...................................................................................6 Sisestame elektrivõrgu arvutusmudelisse (punkt 7).................................................................7 Arvutusmudeli tulemused (punkt 8)........................................................................................7 Leida elektrivõrgu eriosade ehitusmaksumused etteantud ühikhindade alusel (punkt 9) ..........8 Leida kogu elektrivõrgu ehitusmaksumus (punkt 10) ..............................................................9 Leida ekspluatatsioonikulud 50 aasta kohta (40% elektrivõrgu maksumusest) (punkt 11) .....10 Leida kaoenergia ja selle maksumus 50 aasta kohta (punkt 12) .............................................10 Koostada variantide võrdlustabel (esialgne ja minimeeritud) (punkt 13) ...............................10 Arvutusmudeli tulemused minimeeritud elektrivõrgus ......................................................13
Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb arvestada, et liinid peavad vastu 50 aastat. Veel tuleb leida Ekspluatatsioonikulud, mis on 50% ehituskuludest ja 50 aasta kaod. 50a kadude puhul arvestatakse, et suvetunde on 2000h ja talvetunde on 3000h. VARIANT 1: Ehituskulud: 462,45 Ekspluatatasioonikulud = 462,45 ∙ 50% = 231,2 M€ 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) = = 50 ∙ (2000 ∙ 14,9 + 3000 ∙ 66,9) = 11,5 M€ Kogukulud= ehitusmaksumus + ekspluatatsioonikulud + 50 a kaod = = 462,45 + 231,2 + 11,5 = 705,15 M€ VARIANT 2: Ehituskulud: Ekspluatatasioonikulud = 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) = Kogukulud= ehitusmaksumus + ekspluatatsioonikulud + 50 a kaod = VARIANT 3: Ehituskulud : 292,5 M€ Ekspluatatsioonikulud = 292,5 ∙ 50% = 146, 25 M€ 50a kaod = 50 ∙ (suvetunnid ∙ kaod suvel + talvetunnid ∙ kaod talvel) = = 50 ∙ (2000 ∙ 30,2 + 3000 ∙ 140) = 24 M€
Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. · Pindala ehk põrandapinna meetod - käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind. 1.3.Kirjelda funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetodit. · Meetoditkasutabeelkõigetellija, kelleltekibidee, kasehitadavõimitte · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS EHITUSPROJEKT Referaat Juhendaja : Pärnu 201? Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit. Päästeteenistus, Tervisekaitse, Maanteeamet, jne.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet ehitama. EHITUSPROJEKT On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb: - tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksem...
tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal. Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaama õnnetustes ja tuumajääkide hoiustamisel võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Lisaks on tuumaelektrijaamadel väga kõrge ehitusmaksumus, mistõttu on tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele ja kõrgelt arenenud riikidele Tuumaenergia tootmine on ohtlik, sest tekivad radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsus on ainete omadust iseeneslikult (väliste energiaallikate abita) kiirata elektromagnet kiirgust või suure energiaga osakesi. Tuumajaamad peavad olema ehitatud väga turvalisteks, sest muidu kui seal kulgevad protsessid kontrolli alt väljuvad, võib jaam õhku lennata ning siis
eluaegne energiatarve rahuldatakse tuumaenergia abil Esimesed tuumaelektrijaamad EBR-1, USA, 1952, ~ 1 kW APS-1, NLiit, 1954, 5 MW Calder Hall 1, Inglismaa, 1956, 50 MW Tuumkütusetsükkel Probleemid • Avalik arvamus – kohati negatiivne • Tuumaohutus - avariid • Julgeolek – tuumaterrorismi võimalus • Kasutatud kütuse käitlemine – suur lõppladustusruumala • Tuumarelva leviku tõkestamine • Suur ehitusmaksumus • Pikk rakendusaeg - > 10 a alustajal • Pikk elutsükkel - > 100 a Tuumaenergeetika areng http://gen-iv.ne.doe.gov/ Kas pani mõtlema?
Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) Võrdlusmeetod-aluseks on võrreldavate kinnisvaraobjektide müügihinnad minevikus. Turuväärtuse saamiseks määratletakse võrdlustehingud, nende info põhjal tuuakse välja parandustegurid ning korrigeeritaxe võrdlustehingute väärtusi. 2) Tulumeetod- tulutoova kinnisvara korral
Variant 4 ettevõtte väärtuse suurendamineVariant 3 1. Nimetage teehoiu ökonoomika ülesandeid. 1.Loetlege ressursse ehk tootmistegureid (3) Nii ettevõtte kui rahvamajanduse tasandil: maa, kapital ja töö –teehoiu tulude ja kulude määramine –investeeringute tasuvuse kindlakstegemine 2.Milline majanduslik kategooria seob kasumiaruannet ja bilanssi (st –finantseerimisvajaduse hindamine kantakse majandusaasta lõpul omakapitali)? Intensiivsussuhtarvud 2.Millised kohustised võivad kuuluda teehoiuettevötte lühiajaliste kohustiste hulka (vähemalt 3)? 3.Milliseid rahakäibeid (3) kajastatakse teehoiuettevõtte rahakäibe ...
osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Tuumaenergia eelised : 1) Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks.
...ja miinused · Tuumaenergia kasutamine vajab erilisi keskkonnatingimusi. Tuumajaama õnnetustes ja tuumajääkide hoiustamisel võivad tekkida suured keskkonna katastroofid. Selle ärahoidmiseks kasutatakse tuumajaamades mitmekordseid turvalisuse süsteeme. Õnnetuse tekkimiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. · Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus. · Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. · Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri
5% ja tuumaenergia 17%. Ülejäänute osatähtsus on alla 0.5%. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Kuigi praegu on fossiilsed kütused suhteliselt odavad (mõned eksperdid arvavad, et see jääb nii ka tulevikus), tundub teisalt kasvavat surve keskkonnakaitseks (tuleb kahandada CO2 emissiooni), mis teeb fossiilsed kütused kalliks, ning tuumaenergia valik saab majanduslikult atraktiivsemaks. Kunagi oli plaanis ka Eestisse tuumaelektri jaam ehitada. See jäigi ainult plaaniks.
8 KOKKUVÕTE Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Kuigi praegu on fossiilsed kütused suhteliselt odavad (mõned eksperdid arvavad, et see jääb nii ka tulevikus), kasvab surve
- Konkurentsist - Kasumi olemasolust Eristatakse kolme hinnakujunduse meetodit: -Tootmiskuludel -Ostjate nõudlusel -Konkurentide hindadel Hinnakujunduse etapid: -Hinnakujunduse objekti valik -Nõudluse ja pakkumise valik 5 -Kulude analüüs -Konkurentide hindade analüüs -Hinnakujunduse meetodi valik -Lõplik hinna kindlaksmääramine Hinnakujundamise eesmärgiks on määrata objektiivne ehitusmaksumus. Ehituses eelarveline maksumus on kavandamise aluseks, investeeringute rakendamise aluseks, töövõtutööde, arvestuse ja aruandluse ning arvelduste aluseks teostatud tööde eest tellija ja töövõtja vahel. Kulu, kulutus on: - Tegelikud väljaminekud kas füüsilistes ühikutes või nende rahalises ekvivalendis - On juba kas tegelikult tasutud või kuuluvad tasumisele maksedokumentide alusel - Kulud kalkuleeritakse ja põhjendatakse kulunormide alusel (nn põhjendatud
Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on ära toodud tabel, mis iseloomustab ehitusprojekti staadiumit ja vastavas staadiumis tehtud ehitusmaksumuse prognoosi täpsust. 1 Joonis 4.1. Täpsem projekt = täpsem ehitusmaksumus Fakt on see, et ükskõik kui täpselt maksumusplaanija/eelarvestaja oma tööd ka ei teeks ehituskulude määramisel, tegelik ehitustööde maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks. 4.2. Ehituskulude liigitamine 4.2.1. Ehitusprojekti jaotus komponentideks. Tööde struktuur Ehitusprojekti paremaks mõistmiseks jaotatakse töö manipuleeritavateks osadeks, komponentideks. Teinekord jaotatakse projekt ka allprojektideks, kui projekt koosneb mitmest suurest osast (nt kahe
Tehingute arvu poolest on võrreldes 2007. aasta viimaste kuudega oodata siiski mõningast kasvu, kuna inimestel on nii vajadused kui võimalused uute kodude 7 soetamiseks olemas ning kui hind on neile sobiv ning krahhi hirm ületatud, see vajadus ka rahuldatakse. /2/ 3. PROJEKTI MAKSUMUS Kinnistu hind koos lõpuleviidud detailplaneeringuga on 35 000 000 krooni (koos käibemaksuga). Teine suur kuluartikkel käesolevas arendusprojektis on ehitusmaksumus. Ehituse omahind on erinevate ehitusfirmade (nt.Merko, Eesti Ehitus) ja muude internetis leiduvate ehitusportaalide /3, 4/ andmetel erinev, kõikudes 8000-16000 kr/m 2 (ilma käibemaksuta), lähtume seega keskmisest maksumusest 12000 kr/m 2. Ehitushindade tõusuga 2008.aastal siiski ei arvesta. Niisiis kujuneks hoone ehitusmaksumuseks 3200 m 2 kohta 38, 4 mln.krooni. Projektiga seotud kulude juures arvestatakse ka ehitusjärelvalvele tasutava 1%-ga ehitusmaksumusest ehk 0,384 mln. krooni
osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lääne-Euroopas. Tuumaenergia säilitab oma konkurentsi paljudes maades, välja arvatud piirkondades, kus avaneb otsene juurdepääs odavale kivisöele. Kasutamine maailmas Tuumaenergeetika võeti kõige enam kasutusele Prantsusmaal. Tänaseks - 80% elektritoodangust
- Konkurentsist - Kasumi olemasolust Eristatakse kolme hinnakujunduse meetodit: -Tootmiskuludel -Ostjate nõudlusel -Konkurentide hindadel Hinnakujunduse etapid: -Hinnakujunduse objekti valik -Nõudluse ja pakkumise valik 5 -Kulude analüüs -Konkurentide hindade analüüs -Hinnakujunduse meetodi valik -Lõplik hinna kindlaksmääramine Hinnakujundamise eesmärgiks on määrata objektiivne ehitusmaksumus. Ehituses eelarveline maksumus on kavandamise aluseks, investeeringute rakendamise aluseks, töövõtutööde, arvestuse ja aruandluse ning arvelduste aluseks teostatud tööde eest tellija ja töövõtja vahel. Kulu, kulutus on: - Tegelikud väljaminekud kas füüsilistes ühikutes või nende rahalises ekvivalendis - On juba kas tegelikult tasutud või kuuluvad tasumisele maksedokumentide alusel - Kulud kalkuleeritakse ja põhjendatakse kulunormide alusel (nn põhjendatud
Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on mitu (projekteerija, tellija, ehitaja) 2. hoonete ja ehitiste individuaalne iseloom 3. ehitusmaksumus sõltub suuresti kohalikest tingimustest 4. ehitusprotsessid on pikaajalised (sõltuvad aastaaegadest) 5. ehitustoodang on materjalimahukas, 60-70% 6. eelarvelise kasumi ja ehitusmasinate kulude arvutus on eripärane 7. ehitustoodangu maksumus määratakse eelarvega, mis koostatakse projekti ja alusdokumentide järgi 8. töövõtu hind lepitakse kokku tellija ja töövõtja vahel läbirääkimiste või hinnapakkumiste teel
eeldustest hinna kujundamisel. 6.2. Üksikhinnal (ühikhinnal) põhinevad eelarvestamise mudelid 1.Funksionaalühiku meetod Tavaline on tihe seos ehitusmaksumuse ja ehitise funktsionaalsete ühikute (võimsusnäitajate) vahel. Funktsionaalsete ühikute all mõistame neid arvutuslikke suurusi, millega iseloomustame ehitise kasutamist (õpilaste arv koolis, kohtade arv autoparklas, istekohti teatris). Paljude riigiasutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevadki sellel seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale või voodikohale haiglas. Eeldades, et sellisel funktsionaalühiku maksumusel põhinev maksumusnorm on "sotsiaalselt vastuvõetav", siis selle meetodiga leitav maksumus pole ka liiga äärmuslik. Sidudes funktsionaalühiku maksumuse näiteks põrandapinnaga, saab projekteerija ka suurema selguse ehitusmahu ja kvaliteedi seostest ning ka finantseerijal on tagatis, et tema poolt makstav summa on mõistuspärane.
- Diskonteeritud tasuvusaeg (discounted payback period) DBP = esialgne investeering / aastakeskmine diskonteeritud rahakäive Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus Projektmaksumus hõlmab lisaks ka projekteerimis- ja uurimiskulud ning ehitusjärelvalve kulud. b. Ühekordsed vs jooksvad kulud: otse-, kaud ja ühiskulud - Otsekulud - Kaudkulud · nn omaniku üldkulud · nn ehitusplatsi üldkulud - Ühiskulud · nn ettevõtte üldkulud c. Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust - Krundi (maa) maksumus
tehtavatele õiglastele ja vajalikele kulutustele hindamise hetkel. 121) Millised on hindamise etapid kulumeetodi kasutamisel? 1. maa hinna määramine 2. ehituskulude määramine 3. kulumi arvestamine 4 jääkasenusmaksumuse määramine 5. vara väärtuse leidmine (1+4) 123) Selgita mõistet taastamismaksumus. Taastamismaksumus, mis tähendab ehitise võimaliku taastamise korral, arvestades hindamishetkel kehtivaid ehitushindu, kuluvat rahalist summat. Taastamismaksumus ja ehitusmaksumus võivat kattuda, kui tegemist on uusehitisega, kuid üldjuhul toimub lahknemine peale ehitushindade muutumist. Taastamismaksumus väljendab ehitise väärtust uuena, kuid ei võta arvesse ehitise kulumit. Kui ehitis on olnud ekspluatatsioonis ning vähendanud oma kasutusiga, siis on sellega seoses ka väärtus vähenenud. 124) Millised on kulumi liigid? Mis on nende sisu? Füüsiline vananemine on ealisest kestvusest ja ebapiisavast korrashoiust tingitud väärtuse vähenemine
), miks neid mõlemaid kulusid pole võimalik üheselt võrrelda. 19. Minimaalne alginvesteering See on kõige tavalisem nõue just siis, kui valmis ehitis kas müüakse või kui kasutuskulud tulevad erinevatest allikatest. 20. Madalad kausutuskulud Seda nõutakse harva, kuid sellega tuleb arvestada siis, kui ehitise hooIdamine on tülikas. 21. Rahavoo põhjendatus Nõutakse selleks, et muuta ehitusmaksumus põhjendatuks just rahavoo graafiku alusel või kui tellija saab rahastamist jaotada etappideks. 22. Minimaalsed tellija poolsed finantskohustused Seda peetakse silmas siis, kui tellija tahab, et töövõtja kannaks suure osa kuludest kuni ehituse käikuandmiseni. 23. Projekti riski jaotamine Sarnane eelmisega, kuid võib lisanduda põhimõte, et töövõtja saab ka osa kasumist ja seda kasutatakse suurte äriprojektide puhul.
Professionaalsele ehitusjuhile tasutakse teenusena, kas kokkulepitud kogusumma või tema tegelike kulude katmisega. Joonis 3.3 Juhtimistöövõtu korraldusskeem Professionaalne ehitusjuht otsib töövõtjad tavaliselt võistupakkumise teel. Omaniku jaoks selgub ehituse hind (jättes välja võimalikud lisatööd) töövõtjate pakkumishindade summana peale viimase ehituslepingu sõlmimist. Orienteeruv ehitusmaksumus arvutatakse sõltumatu eelarvestaja või maksumusplaanija poolt ettevalmistus- ja projekteerimisetappidel. Selline töövõtuviis võimaldab alustada töödega projekti varases staadiumis. 3 3.3. Peamised hinnakujunduse viisid Tellija ja ehitaja vahelisi suhteid koordineerib töövõtuleping. Hinnakujunduse viisilt võib ehituse töövõtulepingud jaotada põhimõtteliselt kaheks: 1) Fikseeritud hind
8. Ökonoomika ja eelarvestamine (Peetrimäe poolt kontrollitud) 8.1. Loetlege erinevad ehitusmaksumuse hindamise meetodid ning selgitage lühidalt nende sisu. · Funktsionaalühiku ehk võimsusühiku meetod - arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. Selleks võib-olla näiteks: õpilaste arv koolis, kohtade arv parklas, jne. Riigieelarveliste asutuste poolt kasutatavad ehitusmaksumuse normid põhinevad seosel: ehitusmaksumus ühele hoones plaanitud töökohale, vms. Vajalikud andmed saadakse andmebaasidest hiljuti ehitatud analoogsete objektide ehitusmaksumuste tagasiarvestamisel ühe võimsusühiku kohta. Meetodit kasutab eelkõige tellija, kellel tekib idee, kas ehitada või mitte. Ligilähedase hindamise kaudu saab tellija kujundada oma tulevase finantsinvesteeringu suurust. · Kubatuuri meetod - leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel
Analüüsis kaalutakse erinevate lahendusvariantide tehnilisi, majanduslikke, keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid tegureid. 41. Millele koostatakse tasuvusarvutus ning mida see peab sisaldama Koostatakse nii eel- kui ka tehnilise projekti lahendusele. Variandid peavad olema koostatud võrreldavad ulatuses. Peab sisaldama liiklusrajatise ehitamise või remondi tulude võrdlust kõigi kavandatud variantide kohta. Võrdluse koostamisel võetakse arvesse kulud ja tulud: ehitusmaksumus, maa- kinnisvara võõrandamise kulud, rajatise kasutuskulud, sõidukite läbisõidust olenevad kulud, sõitjate ja sõidukite ajakulust olenevad kulud, keskkonnakahjustuste ja nende vältimiseks tehtavad kulud, liiklusõnnetuste vähenemisest tulenev sääst. 42. Pakkumisdokumentatsioon - mis on ja kirjeldus Tuleb koostada ehitustöövõtu korraldamiseks. Põhineb tehnilisel projektil ja sisaldab töökirjeldusi, töömahtude loetelusid, kvaliteedinõudeid ja viitavate
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................
b) Teostatavusuuring. dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit Projekteerimis-ehitustööettevõtu skeem. väiksemad. 4)Ehitusettevõtjal risk ja potentsiaalne kasum on 27. Peatöövõtu eelised ja puudused tellija seisukohast . (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles Omanik Nõunik et tagada min ehitusmaksumus. 2.Tegelike kulude katmisel Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. Eelised omaniku poolt tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui Projekteerimis-ehitusettevõtja põhinev hind. 1)Soovitav avarii ja remonditööde jaoks, kus vaadatuna: 1)pikaajaline kogemus, 2)kogusumma leping laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt)
Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et kavand on piisavalt detailselt välja töötatud, vältimaks hilisemad vaidlusi hinnas töömahtude ja muudatuste osas. See annab selgus enne tööde alustamist. 2)Tellijal on madal riskitase. 3)Tellija kulutused maksumuse kontrollile on väiksemad. 4)Ehitusettevõtjal risk ja potentsiaalne kasum on et tagada min ehitusmaksumus. 2.Tegelike kulude katmisel põhinev hind. 1)Soovitav avarii ja remonditööde jaoks, kus töömaht ja töö keerukus määratakse enne töö alustamist. 2)Tööd on võimalik alustada projekti varases staadiumis. 3)Tellija hinnarisk on suur. 4)Tellija peab ette nägema kuulutused maksumuse tagantjärele kontrollimiseks. 5)Töövõtjal on väike risk ja väiksem üldkulude osas. *On olemas alternatiive: 1.Fikseeritud hinnaga tööettevõtt. 1)Fikseeritud kogusummal põhinev hind
31 EHITUSJÄRK - ISESEISVALT KASUTUSELEVÕETAV EHITISE OSA STAADIUMITEKS JA JÄRKUDEKSS JAGAMINE MÄÄRATAKSE LEPINGUS TÜÜPILINE KAVANDI LIIGENDUS : · SELETUSKIRI · EHITISE ASENDIPLAAN · ARHITEKTUUR · SISEARHITEKTUUR · TARINDID (KONSTRUKTSIOONID) · KÜTE JA VENTILATSIOON · VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON · ELEKTRIPAIGALDIS s.h. AUTOMAATIKA JA NÕRKVOOLUSEADMED · TOOTMISTEHNOLOOGIA · EHITUSMAKSUMUS · KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID SELETUSKIRI A) EHITISELE TERVIKUNA B) EHITUSELE EHITISE ELEMENTIDE JA TÖÖLIIKIDE KAUPA ( SPETSIFIKATSIOONID ). MÄÄRAB ÄRA TELLIJA KVALITEEDINÕUDED MATERJALIDELE JA TÖÖDELE 32 SPETSIFIKATSIOONIDE, TÖÖMAHTUDE LOENDITE JA EELARVETE LIIGENDAMISEL KASUTADA ÜHTSET EESTI EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESKIRJA PROJEKTEERIJA LÄHTUB TELLIJA POOLT KOOSTATUD
taandades 10 aasta peale NPV = (18466 16275 ) APV1 10 a ; 10% = 2191 x 6,1446 = 13460 krooni ÜLESANNE 25 Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult pika perioodi vältel. Linnavalitsus sai annetusena 50 milj. krooni kontsertsaali ehitamiseks ja korrashoiuks. Aastased ekspluatatsioonikulud on prognoositud 150 000 krooni ja iga 10 aasta järel on vaja teha remonti, mis maksab 250 000 krooni. Kui palju saab kulutada ehitusele ehk kui suur on hoone ehitusmaksumus, et hoonet hoida lõputult pika perioodi jooksul kasutuskõlblik (korras). Raha saab paigutada fondi, mis teenib 6% intressi aastas Kuna on tegemist lõputult pika ajaperioodiga, siis on arvutustes kasutatud kapitaliseeritud väärtust ehk raha pannakse fondidesse teenima tulu tulevikus tehtavate tööde tarbeks. Arvutrused põhinevadv järgmisele valemile: A P= ; P - varade kapitaliseeritud väärtus i i - turu intress fondides
taandades 10 aasta peale NPV = (18466 16275 ) APV1 10 a ; 10% = 2191 x 6,1446 = 13460 krooni ÜLESANNE 25 Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult pika perioodi vältel. Linnavalitsus sai annetusena 50 milj. krooni kontsertsaali ehitamiseks ja korrashoiuks. Aastased ekspluatatsioonikulud on prognoositud 150 000 krooni ja iga 10 aasta järel on vaja teha remonti, mis maksab 250 000 krooni. Kui palju saab kulutada ehitusele ehk kui suur on hoone ehitusmaksumus, et hoonet hoida lõputult pika perioodi jooksul kasutuskõlblik (korras). Raha saab paigutada fondi, mis teenib 6% intressi aastas Kuna on tegemist lõputult pika ajaperioodiga, siis on arvutustes kasutatud kapitaliseeritud väärtust ehk raha pannakse fondidesse teenima tulu tulevikus tehtavate tööde tarbeks. Arvutrused põhinevadv järgmisele valemile: A P= ; P - varade kapitaliseeritud väärtus i i - turu intress fondides
taandades 10 aasta peale NPV = (18466 16275 ) APV1 10 a ; 10% = 2191 x 6,1446 = 13460 krooni ÜLESANNE 25 Pika elueaga vara kohta, mis tähendab, et vara või hoone on kasutusel lõputult pika perioodi vältel. Linnavalitsus sai annetusena 50 milj. krooni kontsertsaali ehitamiseks ja korrashoiuks. Aastased ekspluatatsioonikulud on prognoositud 150 000 krooni ja iga 10 aasta järel on vaja teha remonti, mis maksab 250 000 krooni. Kui palju saab kulutada ehitusele ehk kui suur on hoone ehitusmaksumus, et hoonet hoida lõputult pika perioodi jooksul kasutuskõlblik (korras). Raha saab paigutada fondi, mis teenib 6% intressi aastas Kuna on tegemist lõputult pika ajaperioodiga, siis on arvutustes kasutatud kapitaliseeritud väärtust ehk raha pannakse fondidesse teenima tulu tulevikus tehtavate tööde tarbeks. Arvutrused põhinevadv järgmisele valemile: A P= ; P - varade kapitaliseeritud väärtus i i - turu intress fondides
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
