Tegevust korrata algusest lõpuni seni, kuni alidaadi kolmandas asendis mull enam kõrvale ei kaldu Niitristi vertikaalniit Suunasin vertikaalniit selgelt nähtavale punktile ja liigutasin pikksilma selle peenliigutuskruvist üles-alla. Vertikaalniit ei liigunud kogu oma pikkuses mööda punkti, mis tähendab, et nõue ei ole täidetud ja tuleb justeerimiseks okulaarituubust koos niitristiga pöörata, vabastades eelnevalt okulaarituubuse kinnituskruvisid. Viseerimiskiir (kollimatsioonitasapind) Pikksilma pööramisel ümber oma telje moodustab viseerimiskiir tasapinna, mida nimetatakse kollimatsioonitasapinnaks. Nõude mitte täitmisel moodustab viseerimiskiir kaks koonilist tasapinda. Nurka viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel nimetatakse kollimatsiooniveaks. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem P. Pikksilm
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi peenliigutuskruvi
summa miinus edasivaate lugemite summa. Bunkti B kõrgus=HA+hAB. Kui punktide kõrgused saadakse teada nivoopinnast, siis nim need absoluutseteks kõrgusteks ekh altituudideks. 12. Nivelliiride tüübid konstruktsiooni erinevusest lähtuvalt. Silindrilise vesiloodiga e. Elevatsioonikruviga - põhidetailid on pikksilm, silindriline vesilood, kolme tõstekruviga alus. Tööpõhimõtte: kui viseerimiskiir on paraleelne silindrilise vesiloodi teljega , siis silindrilise vesiloodi mulli viimisega keskasendisse seatakse viseerimiskiir horisontalseks. Nt.täpsed niveliirid- kasutatakse III klaasi niveleerimisel ja geodeetilisetl töödel ehitusel. Kompensaatoriga niveliirid-Laialdaselt kasutusel. Omavad spets seadet mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi, see seade on kompensaator. Eelis eelnevaga, et on kiire ja eiole vaja loodi ajada.
direktsiooninurk A-B 22.Mis on nivelliir? Instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23.Nivelliiride jaotus.- 1) Silindrilise vesiloodiga ehk elevatsioonikruviga nivelliirid (kõige vanem) 2)Kompensaatoriga (optilised) nivelliirid- Laialdase kasutuse on leidnud nivelliirid, mis omavad spetsiaalse seade, mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi. Seda seadet nimetatakse kompensaatoriks. 3)Digitaalnivelliirid (elektronnivelliirid) koos digitaallatiga- Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks eelnevale saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 24.Mis on punkti absoluutkõrgus? - Absoluutne kõrgus on
kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe) Mõõtmine elektrontahhümeetriga: Vajame kindelpunkte (riiklik võrk, GPS-punktid, oma
kasutada niitkaugusmõõturit ning viseerimiskõrguse fikseerimiseks peab kõrgust määratavas punktis olema vertikaalne latt. Samuti kasutatakse ka keskelt trigonomeetrilist nivelleerimist. 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega versiooni saavad kasutada sõjavägi ja maksvatele klientidele. 8. Nimeta geodeesia harud Topograafia, Kartograafia, Kõrgem geodeesia, Aerofotogeodeesia, Rakendusgeodeesia 9. Nimeta geodeetilisi instrumente Teodoliit, Nivelliir, Elektrontahhümeeter, Lindid, Eklimeeter, Planimeeter, Ekker, GPS vastuvõtja 10. Nivelleerimine Nivelliir instrument mis annab horisontaalse mõõtekiire. Horisontaale viseerimiskiir võimaldab latilugemite kaudu arvutada punktidevahelist kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim. selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Enim kasutatavaks ja täpsemaks viisiks on geomeetriline nivelleerimine ehk horisontaalkiirega nivelleerimine. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. 11. Tuntumate leppemärkide tundmine plaanilt
võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23. Nivelliiride jaotus. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' Täpsed nivelliirid 15'' 6 Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitus? Nivelliir koosneb väikesest pikksilmast, sellega ühendatud vesiloodist ja kolmjalgsest alusest. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised · Niveleerimislatid (2tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotisega o Koodjaotisega Nivelliiri kontroll: 1. NÕUE. Ümarvesiloodi telg peab olema paraleelne nivelliiri põhiteljega. 2. NÕUE. Niitristiku keskmine niit peab olema risti niveliiri põhiteljega. 3. NÕUE (PEANÕUE). Pikksilma viseerimiskiir peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega (elevatsioonikruviga nivelliiril). Peale nivelliiri ümarvesiloodi järgi horisonteerimist peab viseerimiskiir olema horisontaalne (kompendaatornivelliiril). 4. NÕUE (ainult kompendaatorniveliiril). Kompensaator peab hoidma automaatselt kogu tööpiirkonna ulatuses viseerimiskiire rõhtasendis. Nivelleerimislattide kontrollimine: *Lati detsimeeter ja meeterjaotiste kontrollimine (lubatav viga ±1 mm)
Optilisi kaugusmõõtureid on mugav kasutada joonte mõõtmisel raskestil ligipääsetavates kohtades. Vaadates läbi latile suunatud pikksilma näeb mõõtja niitristiku ülemise ja alumise niidi vahele jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm-jaotiste arv l. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d=kn+c, k=100 n 0 See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L + cos2u, h = L/2 sin2u, L niitkaugusmõõturigamääratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h=L/2 sin2u+i-l niitkaugusmõõturigamääratud kaugus Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Elektronkaugusmõõturi
mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid ? ? 10'' Täpsed nivelliirid ? ? 15'' Tehnilised nivelliirid ? ? 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
Mitmesuguste vigade tõttu ei ole praktikas k täpselt 100 ja c null ja seetõttu tuleks igale tahhümeetrile määrata kaugusmõõturi parandused. Selleks mõõdetakse lindiga terve rida kontrollkaugusi ja samad kaugused mõõdetakse ka niitkaugusmõõturiga.tulemuste võrdlemine võimaldab konstrueerida niitkaugusmõõturi paranduste graafiku ja selle järgi koostatakse mugavamaks kasutamiseks niitkaugusmõõturi paranduste tabel. Toodud niitkaugusmõõturi valem kehtib siis, kui viseerimiskiir on risti nivelleerimislatiga. Kuna viseerimiskiir on suunatud latile mitte risti vaid kaldenurga all, siis tuleb kaugusmõõturi niitidevahelist lõiku korrigeerida ja korrutada teda läbi cos . Teiseks tuleb kaldkiirega mõõdetud kaugus arvutada ümber horisontaalseks kauguseks s.t. tuleb veelkord läbi korrutada cos -ga. Praktiliseks valemiks kujuneb: d=L×cos2, kus L-niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust
kaugusmõõtureid on mugav kasutada joonte mõõtmisel raskesti ligipääsetavates kohtades. Vaadates läbi latile suunatud pikksilma, näeb mõõtja niitristiku ülemise ja alumise niidi vahele jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm jaotiste arv L. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d= kL+C k=100 (k on niitkaugusmõõturi koefitsent), c~0 . See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L*cos^2( ; h= (L/2)* sin(2). L - niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h= (L/2) * sin(2) + i - l ; l on mõõdetud kõrgus. Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda, kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Nende töö joonte mõõtmisel
1) Kõrgtäpsed +/- 0,5 mm/km kohta 2) Täpsed +/- 3 mm/km 3) Tehnikad +/- 10 mm/km Nivelleerimislatid Ühepoolsed Kahepoolsed Digitaalsed Nivelliiride kontrollimine 1) Kompensaator peab töötama 2) Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega (keerata 180°) 3) Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt) 4) Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne Arvutused nivelleerimise väliraamatus Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv (punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem) 6. loeng GPS/GNSS-süsteem Venemaal-GLONASS EUROOPAL-ENSS(European navigation system, tuntud kui Galileo) Hiinal kompass Üldnimetus: GNSS(GLOBAL NAVIGATSION SATELLITE SYSTEM)
suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 28. Trigonomeetriline nivelleerimine. Punkti A kohal on tahhümeeter ja punkti B kohal on latt pikkusega l. Punktide A ja B kõrgusvahe hAB = d * tan + i l. Kui viseerida latile instrumendi kõrgus i, siis l = i ja valem lihtsustub: hAB = d * tan . Praktilisel mõõtmisel ei ole viseerimiskiir risti latiga, lisaks sellele on tehniliste ebatäpsuste tõttu kaugusmõõturi konstant 100-st erinev. hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt
suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 28. Trigonomeetriline nivelleerimine. Punkti A kohal on tahhümeeter ja punkti B kohal on latt pikkusega l. Punktide A ja B kõrgusvahe hAB = d * tan + i l. Kui viseerida latile instrumendi kõrgus i, siis l = i ja valem lihtsustub: hAB = d * tan . Praktilisel mõõtmisel ei ole viseerimiskiir risti latiga, lisaks sellele on tehniliste ebatäpsuste tõttu kaugusmõõturi konstant 100-st erinev. hAB = L / 2 * sin 2 + i l, kus L on niitkaugusmõõturi abil määratud kaugus, kus on juba arvestatud niitkaugusmõõturi parandust. 29. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii. Tahhümeetrilise mõõdistamise jaamadeks võivad olla kas varem maatükile rajatud mõõdistuskäigu punktid või rajatakse ja mõõdetakse mõõdistuskäik üheaegselt
Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 57. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0
Eesmisel latil pööratakse punane külg. Seejärel võetakse eesmiselt latilt lugem ep, lugemi võtmisel peab silindrilise vesiloodi mull keskel olema. e. Seejärel keeratakse pikksilm tagumise lati poole, seatakse silindrilise vesiloodi mull elevatsioonikruvist keskele ja võetaks punase külje lugem tp. 54. Maa kumerus ja refraktsiooni mõju nivelleerimistulemustele, metoodika nende mõju elimineerimiseks. Rõhtne viseerimiskiir kujutab endast lühemate õlgade puhul sirgjoont, mis on paralleelne instrumendi seisupunkti nivoopinna puutujaga AB0. Et kõrguskasv on tegelikult kahe punkti nivoopindade vahe, siis suuremate kauguste puhul on vaja lõiku BB0 suurendada suuruse ∆k võrra, mida nimetatakse Maa kumerusest tingitud parandiks. Olgu O maakera keskpunkt, AO=OB1=R selle raadius. Maa kumerusest tingitud parandit ∆k=B0B1 saab arvutada täisnurksest kolmnurgast AOB0. Pythagorase teoreemi järgi saame:
Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil. Ripplood kinnitatakse seinale, nivelliir asetatakse seinast ~20 m kaugusele ja viseeritakse ripploodi nöörile. Niitristiku vertikaalniit peab katma ripploodi nööri täies ulatuses (lubatud kõrvalekalle on u kolm niidi jämedust). 3. nõue (peanõue) - Pikksilma viseerimiskiir peab olema pärast nivelliiri loodimist ümarvesiloodi järgi horisontaalne. o Peanõude kontrollimiseks on palju erinevaid meetodeid. Kasutame siin keskelt ja otsast nivelleerimisega peanõude kontrollimist. Selleks märgitakse tasasel maastikul (või koridoris) kaks punkti (vaiad või konnad), mille vahekaugus on ~100 m. NB! Konnad peavad jääma selle nõude kontrollimise lõpuni samasse kohta! Nivelliir
d i A Kui kasutada kaugusmõõturit, ei saa me mõõtes kohe horisontaalkaugust, vaid kaldkauguse. Niitkaugusmõõtur kujutab endast niitristiku kahte lühikest niiti (teodoliidil), kui viseerida latile, siis jääb nende niitide vahele mingisuguse pikkusega latilõik. Niitristikud ja teodoliidi konstruktsioon püütakse teha nii, et k=100 ja c=0, valem kehtib ainult siis kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kuna viseeeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga. L d = L cos 2 ja h = sin 2 . Kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele latile, siis 2 L h= sin 2 + i - l . Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemiga. 2 3. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd Tööde alustamisel tuleb analüüsida maa-ala, valida välja mõõdistuskäiguks sobivad punktid ja lisajaamade asukohad
erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga. Need võimaldavad automaatset lugemite tegemist koodlatilt, kõrguskasvu arvutust ja salvestamist. Lisaks saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 19 Nivelliiri peanõue Viseerimiskiir peab olema horisontaalne. Viseerimistelg peab olema paralleelne silindrilise vesiloodi teljega KK LL . Kompensaator peab tagama viseerimiskiire horisontaalsuse. Peanõude kontrollimine Keskelt nivelleerimine Asetatakse nivelliir täpselt punktide A (tagasivaate latipunkt) ja B (edasivaata latipunkt) keskele, mõõtes õlad lindi või niitkaugusmõõturiga. Keskelt nivelleerides saadakse õige kõrguskasv olenemata sellest, kas peanõue on täidetud või mitte
annaabi.ee 
