Lamekatuste projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata eriti katusekatte tihedusele, tuulduva tärindi ventilatsioonile ning vee äravoolule. Soojustus Lamekatus vib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vi pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel. Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kndimist. Soojustuseks kasutatakse kvu mineraalvillaplaate, vahtplasti vi kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevime.
Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid. APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid. Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) LAMEKATUSE SOOJUSTUS Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: Mineraalvill Vahtpolüstüreen Keramsiitkruus Vahtklaas Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle Betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist Soojustusmata EPS, XPS, PUR Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht
muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks); Käidav katus on katus, millel on ette nänähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö töö
Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal.
Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47
Kasutades helisolatsiooni 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Kui vahelahe peal olev ruum on külm, siis soojustatakse vahelagi , soojade ruumide puhul pole soojustust vaja. 39. Mis on kiudbetoon? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Õhkvahe 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 5% 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele Peab olema varustatud äravoolulehtritega 43. Nõuded välise äravooluga katustele Peab olema varustatud vihmaveerennide ja torudega. 44. Miks kasutatakse kivi- ja plekkkatuste all aluskatet? Veekindluse tagamiseks 45. Kas lamekatusel peab kasutama aluskatet? Jah, peab 46. Kuidas ventileeritakse lamekatuseid? Katuse tuulutusventiilide või tuulutustorude abil 47
pennkatuse maksimaalne sille on 20 m 46. KATUSEKALDE SÕLTUSVUS KATTUSEKATTE MATERJALIST rullmaterjali katuse kalle 0...14 kraadi laineliste kiudtsementplaatide kalee üle 11 kraadi.... betoonist katuse kive kasutatakse kalde puhul üle 12 kraadi..... orgaanilised materjalid laastudest, sindlitest, roost ja õlgadest katused kaldega üle 45 plekk katuse minimaalne kalle ühekordsete valtside puhul on 18 rannila lainelise terasplekkkatuse puhul 8 47. NÕUDED LAMEKATUSE SISEMISTE VIHMAVEEKANALISATSIOONITORUDELE Sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega. Sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200m² katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad, siis i tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m. 48. katusele pääsu luugid ja redelid, käigutee korstna juurde.
üleval on külm pööning või all on jahe kelder. 39. Mis on kiudbetoon? Kiudbetoon on lisatud armeerivate kiududega (valdavalt tükeldatud teras, plast, polüpropüleen ja süsinik) betoon. Eriti sobilik kasutamiseks kohtades, kuhu pole muul moel võimalik ligi pääseda, et paigaldada armeerimisraudu. 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Hüdroisolatsioon – vundamendilint 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 1:100 42. Nõuded sisemise äravooluga lamekatustele • peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega • peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m 43. Nõuded välise äravooluga katustele • peavad olema varustatud vihmaveerennide ja –torudega
Ei põle vaid söestub aeglaselt. Termoliit-saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine. Kandev soojustus-saepurubetoon. Kergkruus-savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel, õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja põrandakonstruktsioonides, kus koormus ja kihipaksus on väikesed, ei tihendata, RB lagede, pinnasele rajatavate põrandate või madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Tehislikud (mitmesugused vahtplastid). Poroloon-ei sobi niiske õhuga ruumide seinte või lagede soojustamiseks, sest niiskusimavus on suur. Mineraalvillad-sulatatud mineraalaine, mis pihustatakse kiududeks. Ei põle ega kõdune ning on väikse hügroskoopsusega ja suure soojapuidavusega
Katusekate on pintarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara. Katusekate peab oleam kinnitatud alusele nii, et alus võimalik liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80 Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on ligipääs Katuse kuju: - viilkatus
puudumine, mistõttu seisavad veeloigud, katte all õhu ja vee mullid jne.; - soojustuse korraliku õhutuse puudumine; - vahel tekitab probleeme aurutõkke puudumine (ventilatsioonipiludega katuslae komplekspaneel kui selle ventilatsioonipilud suletud). Meie kliima oludes oleks õigem ja palju vähem vigadeohtlik ikkagi suurema kaldega katuste (viilkatus) kasutamine. Puittoolvärk on mõistlik paneelhoonete puhul toetada kandvatele põik- ja pikivahe- seintele. Ventileeritava lamekatuse puhul on üldiselt samad probleemid - alumisel lael peaks olema piisav aurutõke (näiteks kile soojaisolatsiooni all, aga paneelhoonete katuslaepaneelid) - ülemisel katusekonstruktsioonil (hüdroisolatsiooni all) peaks olema piisavalt kõrge soojamahtuvus (näiteks puit) - madalamas punktis peaks õhupilu laius olema vähemalt 100 mm (vt ka RIL 107-2000 nõudeid) ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooni avad (läbiminevad), iga ava 2% katuse pinnast
Aluskate peab vältima kondensvee ja juhuslikult katusekatte läbi tunginud vee ja lume sattumist soojustuskiht, juhtides vee räästa kaudu välja. Katusekatte ja aluskatte ning aluskatte ja tuuletõkke vahele jääv õhuvahe peab olema tuulutav. Lamekatused kattematerjal SBS – bituumenrullmatejal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid. APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid. Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) LAMEKATUSE SOOJUSTUS Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: Mineraalvill Vahtpolüstüreen Keramsiitkruus Vahtklaas Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle Betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist Soojustusmata EPS, XPS, PUR Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht
väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et võimalikud liikumised, tuul, jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus mille katusekatte kalle on rõhtpinna suhtes >1:10 koos mistahes kaldega liidetega, st ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Katuse kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks. (parkla, pesukuivatusplats) Pööratud katus on katslagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal.
on lõigatud sooned õhu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega. Lisaks võib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb. On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pööratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mõju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris). Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade ning katuse kandeelementide läbipaindumise tõttu veelõigud. Talvel vesi lõikudes külmub ja nii on osa katusest nö. eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja võivad tekkida läbijooksud. RASKEBETOON Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla.
Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad: a) kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken) b) nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500- 1500 mm2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda
Kui tegemist on vundamendi ebaühtlase vajumisega- on vajalik ka vundamendi tugevdamine. 56. Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? Kui on kadunud terase pealt kaitsekiht ja see on roostetama hakanud siis muutub teras järjest nõrgemaks, kui see aina rohkem ja rohkem roostetab ning lõpuks, kui on ta nõrk ning puruneb, kuna rooste on terast nõrgestanud. 57. Lamedate katuste võimalik konstruktsioon? Enamal juhul liituvad lamekatuse konstruktsiooni vertikaalsete elementidega. Need liitumised võivad olla torudega, šahtide, parapeti seintega, hoone kõrgemate osade seintega. 58. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk
Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Villa Tammekann Alvar Aaltoga sai kirjavahetus alguse 1932. aasta märtsis ja jätkus kuni 1933. aasta teise pooleni. Ehitusloa maja ehitamiseks saadi Tartu magistraadilt 15.7.1932 ja ehitustööde algusega keskendus kirjavahetus välisseinte paksusele ja sellest tekkinud mõõtude erinevusele ning sokli kõrgusele või elutubade põranda kõrgusele ja päratpoole lamekatuse töövigadele. Kuigi majaperenaise värvikaist kirjadest,millele Alvar Aalto püüab hästi leplikult ja asjalikult vastata, saab pildi ka segasest projektist, edenedes see tegelikult väga kiiresti. Maikuu lõpus 1932 olid valmis 1/50-tööjooniste eskiisid ja juunikuu algul vastavad esiküljed. Tartu tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse vastutusel koostati juulis dateeritud ehitusloapaberid. Detailne kirjavahetus arvatavasti kiirendas projekteerimist, näiteks
Kui tegemist on vundamendi ebaühtlase vajumisega- on vajalik ka vundamendi tugevdamine. 54. Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? Kui on kadunud terase pealt kaitsekiht ja see on roostetama hakanud siis muutub teras järjest nõrgemaks, kui see aina rohkem ja rohkem roostetab ning lõpuks, kui on ta nõrk ning puruneb, kuna rooste on terast nõrgestanud. 55. Lamedate katuste võimalik konstruktsioon? Enamal juhul liituvad lamekatuse konstruktsiooni vertikaalsete elementidega. Need liitumised võivad olla torudega, sahtide, parapeti seintega, hoone kõrgemate osade seintega. 56. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk
väikeplokkidest seinad Kui tegemist on ühekorruselise “lihtsa” hoonega, seina kõrgus on ~2.5 m, kandvate seinte vahekaugus ei ole suur ja müüritisele toetub kerge (puit)lagi, võib ploki laiuseks olla 150 mm ja seinu on soovitatav jäigastada mittekandvate vaheseintega. Kui hoone on ühe- või pooleteisekorruseline ja vahelagi ehitatakse raudbetoonpaneelidest, siis esimese korruse sein ≥ 200mm. Kahekorruselise hoone puhul (nii viil- kui lamekatuse korral) peab esimese korruse sein olema 250 mm paks, teise korruse võib ehitada 200 mm plokist. Kolmekorruselise hoone korral on seinte paksused üldjuhul järgmised: I korruse müüritis 300 mm, II korrus 250 mm ja III korrus 200 mm. 30 15 Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Konstruktiivsed nõuded: Müüritise
Serveriruum tuleks kavandada suletud turvatsoonina. Sellel peaks olema võimalikult hästi kaitstavad uksed ja aknad, kuna kõik sissepääsuteed peavad olema valve all (vt ka M 1.10 Turvauksed ja -aknad). Sissepääs peaks olema reguleeritud rangete kontrollimehhanismidega. Serveriruumi planeerimisel või sobivate ruumide väljavalimisel tuleks keskkonnamõjudest tingitud potentsiaalsed ohud võimalikult minimeerida. Nii tuleb potentsiaalseteks ohtudeks, mis on tingitud vee sissetungimisest lamekatuse korral või kogunemisest keldritesse samuti valmis olla nagu elektromagnetkiirguse taluvuse tasemest tingitud tõrgeteks, nt mobiilsideseadmete või kolmefaasiliste agregaatide tõttu. Planeerimisel tuleks jälgida, et hoone toiteliinide trassid, nt vee või gaasitorud, (vt M 1.24 Veetorude vältimine IT-ruumis) ei kulgeks arvutuskeskuse vahetus läheduses ega läbi selle tundlike tsoonide. Arvutuskeskuse IT-komponentidele esitatakse paljudel juhtudel kõrgeid nõudeid
Raha kokku hoidmiseks projekteeris Wright hoone neli külge kõik ühesugused moodustus kuup. Sellega loobus Wright traditsioonilisest kirikuehitise mudelist. Ta paigutas kõrvalruumid kiriku taga asuvasse teise hoonesse. Nende kahe ploki vahel paikneb lame sissekäik, nii et kokkuvõttes moodustub H-kujuline põhiplaan. Kirikusaalis olid ka katuseaknad, mis mõjusid aukartust äratavalt. Kandvad kontruktsioonid on vaid neli nelinurkset piilarit, mille vahele kinnituvad lamekatuse katuseaknad. Siseruumi iseloomustavad lineaarsed geomeetrilised ornamendid. Wright moodustas pikkadest lamedatest ribadest ja taladest asümmeetriliselt paigutatud ruute ja ristkülikuid, mis näivad ennetavat ühe kõige olulilisema modrenistliku kunstivoolu hollandi rühmituse De Stijl6 ja maalikunstnik Piet Mondriani stiili. Pilt toodud Lisas 2. 3.7. Põgenemine Euroopasse 1909. aastal jõudis preeriamajade periood üllatuslikult lõpuni: Wright andis büroo üle oma noorele
kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100. Kalde määramisel võetakse arvesse kande- tarindite läbipainde mõju - sisemise äravooluga katused peavad olema varustatud puhastatavate äravoolulehtritega, välimise äravooluga katused vihmaveerennide ja torudega - välimine äravool köetava hoone katuslaelt veesülitile või vihmaveerennide ja torude kaudu on lubamatu. Samuti on lubamatu vee juhtimine köetava hoone katuslaelt mitteköetava ruumi kohal paiknevale katusele
+ 0,7 +0,7 +0,7 +0,7 + 0,4 450 + 0,7 +0,7 +0,7 +0,7 + 0,6 - 0,2 - 0,3 600 + 0,7 +0,7 +0,7 +0,7 + 0,7 - 0,2 - 0,3 750 + 0,8 +0,8 +0,8 +0,8 + 0,8 - 0,2 - 0,3 Märkused. 1. Kui katusekalle jääb + 50 ja - 50 vahele, tuleb kasutada lamekatuse kujutegureid. Muudel juhtudel - interpoleerida. 2. Kaldenurkade = 150 ja 300 puhul on võimalikud teguri mõlemad väärtused (nii negatiivne kui ka positiivne). Tabel 10.2.5b Kahekaldelise katuse välisrõhutegurid tuule suuna = 900 puhul (joon. 10.2.5) Katuse F G H I kaldenurk cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1 cpe,10 cpe,1
Seal on toodud ka soovitavad funktsionaalsed ühikud 3) Pinna peerimeetri meetod kasut. teat. valimist, mis lisaks hoone pindalale arvest ka hoone peerimeetri pikkust, kuna pinna-permieetri suhe on majand. mõttes heaks väitajaks. 4) Ruumala meetod kasutatakse Eestis nõukogude ajal, viimasel ajal vähe (Põhineb Saksa väljaannete meetodil). Ruumala saamisele konut. pindala kõrgusega, mida mõõdet vundamenti taldmiku pealt ja ülevalt viilkatuse puhul poole katuse kõrgusem, lamekatuse puhul 60 cm katuse pinnast kõrgemale. Pole seotud kasut. pinnaga, korruste arvuga. 5) Ligilähedaste mahtude meetod mõõdet vaid kõige tähtsamate, kallimate tööde mahud ja rakendatakse vastavaid hindu nt katuse konstruktsioon m2-tes; karkass tervikuna, viimistlus jne 6) Maksumusmudelid keerulisemad matem. meetodil, algoritme, mis võivad haarata mitmesugused tegureid. Mõnikord käsit. omaette veel hinnakataloogide kasutamist, vahest ka hinnaindeksite meetodite klassifitseerimine.
venitada. Vahtpolüstüreen- ja -polüuretaanplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile mehaaniliste kinnititega või liimimise teel vastavalt plaatide valmistaja kasutusjuhendile. Klaas- ja kivivillplaadid kinnitatakse aluskonstruktsioonile bituumeniga liimimise teel või mehaaniliste kinnitite abil. Kalle antakse kas EPS iga, kergkruusaga või on juba paneelil kalle tehase poolt. 4.9 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas lahendate ventileeritava lamekatuse tuulutussüsteemi katuse parapeti juures. Parapeti tuulutus on efektiivne õhutuskanalite pikkuse juures kuni 8 m. Hoone laiuse korral üle 8 m paigaldatakse katuse kõrgematesse kohtadesse lisaks alarõhutuulutid. Tuulutuskanali kujundamiseks kinnitatakse parapeti siseseinale ja pealispinnale puitprussid. Selleks, et vältida külmasilda läbi parapeti tuleks paigaldada prusside vahele soojustus (näiteks pruss 100x50mm vahel soojustus 50mm). Parapeti pealne pruss
annaabi.ee 
