SISUKORDKURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 3
SISSEJUHATUS. 4
1
ARHITEKTUURNE OSA 5
1.1 Hoone üldiseloomustus 5
1.2 Hoone tehnilised andmed 5
1.3 Mahulis-plaaniline lahendus 6
1.4 Tehnoökonoomilised näitajad 7
1.5 Välisviimistlus 7
1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus 7
1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus 8
1.8 Tulekaitse abinõud 9
1.9 Põrandad 9
1.10
Siseviimistlus 10
2 EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN 11
2.1 Üldplaani
koostamisest 11
2.2 Üldine olukord objektil 11
2.3 Ehitusgeoloogilised uuringud 11
2.4 Välistrassid ja tehnovõrgud 12
2.5 Ehitusaegsed insenervõrgud 12
2.5.1 Ehitusaegne
elekter . 12
2.5.2 Ehitusaegne side. 12
2.5.3 Ehitusaegne
veevarustus 12
2.5.4 Ehitusaegne
kanalisatsioon . 13
2.6 Liikluskorraldus objektil 13
2.7
Kraana Liebherr LTM 1050 50t 13
2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine 13
2.9 Ehitusplatsi ja muud
piirded , platsi
valgustus ,
valve , ohutushoid 14
2.10
Keskkonnakaitse 14
2.11
Ladude vajadus ja
paigutus . 14
2.12 Ajutise
veevarustuse arvutus. 15
2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus 15
2.12.2
Veekulu majanduslikeks
vajadusteks 15
2.12.3 Tuletõrjevee vajaduse arvutus 15
2.13 Ajutise soojusvarustuse arvutus. 16
2.14 Ajutise elektrivarustuse ja ehitusaegse valgustuse arvutus. 16
3 KOONDKALENDERPLAAN 18
3.1 Ehituskestus 18
3.1.1 Koondkalendriplaani koostisosad. 18
4 TEHNOLOOGILINE KAART 25
4.1 Üldist 25
4.1.1
Vundamendid 25
4.1.2
Betoonisegu etteandmine platsil 26
4.1.3 Konstruktsioonide
tolerantsid ja vajalikud norm
dokumendid 27
5 TÖÖKAITSE 29
5.1 Töökaitse korraldus 29
5.2 Meetmed tööohutuse tagamiseks 29
5.2.1 Töötamine ehitusmehhanismidega 29
5.2.2 Tööuhutus mullatöödel 29
Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks neis kohtades on vaja vastavate organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek. 29
5.2.3 Tõstetööd 30
5.2.4 Montaažitööd ja töötamine kõrgustel 30
5.2.5 Töötamine elektritööriistadega 30
5.2.6 Tolmutekitavad tööd 30
5.2.7 Jalakäijate ohutus 31
6 KOKKUVÕTE 32
7 Lisa 1. Koondkalenderplaan. 33
KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE
Kursuseprojekti
ülesandeks on lahendada ühiskondliku või tööstushoone ehituse
organiseerimine ja
tehnoloogia . Tuleb läbi mõelda ehitus- ja
montaažitööd, tööde teostamise meetodid, ressursside vajadus,
töömasinate ja ehitustööliste vajadus, töö- ja
tuleohutusnõuded.
SISSEJUHATUS.
Kursusetöö
teemaks on Huljal (Lääne-Virumaa) ehitatava remonditsehhi
ehitustööde organiseerimisprojekt.
Ametipindade
funktsiooniga remonditsehh on projekteeritud
kinnistu , suurusega
3538 m2,
keskele . Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne
sentimeetrise kõikumisega. Projekteeritud hoone pikkus on 42,9 m ja
laius 18,9 m ning on 3-korruseline. Katuseks on sisemise äravooluga
lamekatus mis on kaetud kividega SBS rullmaterjaliga. Hoone
välisseinteks on kolmekihilised sandvitšpaneelid. Hoone välisseinte
ja
sokli viimistluseks on kaitsekihiga betoonpind. Hoone
peauks asetseb lääne-suunas.
Antud töö
käsitleb hoone ehitustöid mullatöödest kuni kasutusloa
saamiseni .
Betooni tööde kohta tehakse tehnoloogiline kaart
Ehitustööde
kohta koostatakse koondkalenderplaan. Ehitusplatsi üldplaan on abiks
ehitajale ehitustööde planeerimisel.
Hoone
vaade on näidatud joonisel 1.
Joonis
1. Vaade läänepoolt ARHITEKTUURNE OSA
Hoone üldiseloomustus
Hoone on 3
korruseline, kus 3. korrus on ainult 36 m2. Ehitis on
projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele põikisuunas
annavad trepikoda seinad ning pikisuunas - jäikussein. Vahelagede
kandvateks osadeks on TAM22 õõnespaneelid, mis on ka kandvaks
konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt , et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise
äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone
välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandvitšpaneelid SW (AS Tartu Maja), mida on kasutatud ka vundamendi
soklipaneelina.
Hoone tehnilised andmed
Näitajate
arvutamisel on aluseks võetud ET-1 0301-0481.
Tabel
1
Hoone näitaja
Suurus/ühik
Hoone pikkus
42,9 m
Hoone laius
18,9 m
Hoone kõrgus
14,4 m
Sokli kõrgus
0,4 m
Hoone korruselisus
3
Korruse kõrgus
4,2 m
Korruse puhaskõrgus
3,9 m
Brutopind
1 674,7 m2
Netopind
1 511,6 m2
Kasulik pind
1 284,0 m2
Ühendusteede ja tehniliste ruumide pind
227,6 m2
Hoone alune pind
824,6 m2
Hoone maht (maapealne osa)
6 865,0 m2
Hoone
varustus:
Külm vesi
– Hulja ühisveevarustussüsteemist.
Kanalisatsioon
– Hulja ühiskanalisatsioonisüsteem.
Küttesüsteem
– Hulja kaugkütesüsteem.
Elekter –
220/380 V
Mahulis-plaaniline lahendus
Hoone
projekteeritud funktsioon on ametipinnad ehk remonditsehh. Hoone
plaanilahenduse koostamise kontseptsioon on olnud universaalsus –
projekteeritud on struktuur, mis võimaldab paindlikult planeerida ruume ja ruumigruppe vastavalt tulevaste muutuvatele vajadustele.
Hoonesse on projekteeritud kergkonstruktsioonil olevad kipsseinad,
mis on kergesti eemaldatavad ja ümberplaneeritavad. Ruumide loetelu on toodud välja järgmises Tabel 2. Ruumide eksplikatsioon
Tabel 2. Ruumide
eksplikatsioon
Nr.
RUUMI NIMETUS
suurus/ühik
01.
Vestibüül
72,1 m2
02.
Vastuvõtu salong
36,8 m2
03.
Dispetšeriruum
36,9 m2
04.
Kassa
9,4 m2
05.
Naiste garderoob
46,0 m2
06.
Meeste garderoob
53,9 m2
07.
Sanitaarsõlmed ja duširuumid
38,16 m2
08.
Pesuladu
3,4 m2
09.
Puhvet
37,2 m2
10.
Direktori kabinet
18,9 m2
11.
Peainseneri kabinet
17,4 m2
12.
Sekretariaat
17,6 m2
13.
Raamatupidamise ja plaaniosakonna ruum
46,6 m2
14.
Tehnoarvestuse ruum
56,2 m2
15.
Tuletõrje valveruum
1,6 m2
16.
Tehnik-reklamaatori ruum
17,4 m2
17.
Liinimeistrite ruum
35,3 m2
18.
Telerite remondiruum
162,2 m2
19.
Transistorraadiote remondi osakond
11,6 m2
20.
Raadiote remondiruum
60,1 m2
21.
Magnetofonide remondi osakond
37,2 m2
22.
Puhastuse osakond
16,8 m2
23.
Värvimise osakond
19,4 m2
24.
Tisleri töökoda
11,6 m2
25.
Luksepa-mehaanika osakond
56,3 m2
26.
Laoruum
35,5 m2
27.
Valmistoodangu ladu
89,6 m2
28.
Seadmete (aparaatide) ladu
8,6 m2
29.
Materjalide ja tagavaraosade ladu
166,6 m2
30.
Elektrikilbiruum
8,9 m2
31.
Boileriruum
18,9 m2
32.
Ventilatsioonikamber
31,8 m2
33.
Lifti masinaruum
8,9 m2
34.
Koridorid, esikud, käigud
222,7 m2
Tehnoökonoomilised näitajad
Ehitustööde
üldmaksumus 24 280 443 kr.
Hoone
maht 8 665 m3
Kubatuurühiku
maksumus 2 802 kr/m3
Hoone
üldpindala 1 674,7 m2
Üldpinna
maksumus 14 498 kr/m2
Välisviimistlus
Hoone sokkel kaetakse tumehalli polümeerkohviga. Välisseinad on
raudbetoonpaneelidest tehase viimistlusega. Betooni sisse segatakse
50% valget tsementi ja veidi musta tooni andvat värvipigmenti. Aknad
ja klaasuksed on 3x klaaspakettidest on kirkast klaasist. Akende ja
uste lengid- raamid , nagu ka rõdude ja varikatuste
kandekonstruktsioonid, aknaplekid, välistrepi käsipuu jm. on tume
tooniga.
Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus
Kandvad
ehituskonstruktsioonid on projekteeritud lähtuvalt ehitise elueast 50 a.
Hoone
vundamentideks on monoliitsed raudbetoonist post- ja lintvundamendid,
mis toetatakse kõvale paealusele. 1. korruse põrand valatakse
raudbetoonplaadina vastu pinnast.
Hoone
kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem,
mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,5x1,5 m äärmiste
postide alla ning 1,8x1,8 m keskmiste postide alla, nende peale
toetatud postidest mõõduga 300x300, mille külge kinnituvad
riivtalad peitekonsoolide abil, ning taladele toetatakse
eelpingestatud Tartu Maja 220 mm õõnespaneelid. Välisseintena
kasutatakse Tartu Maja sandvitšpaneele 300 mm-d ning
soklipaneelideks 280mm, millega tagatakse ka veenina teke
soklipaneeli ja väliseinapaneeli ühenduskohas. Välisseinapaneeli
kandvaks osaks on sisemine armeeritud betooni kiht paksusega 100 mm
ning peal 80, mida saab tellida tehasest ka viimistletult. Nende
vahele omakorda jääb 120 mm paksune klaasvill soojustus soojaerijuhtivusega 0,033 W/mK. Soklipaneelide erinevuseks on
sisemise kihi paksus ja välisviimistlus.
Katuslae soojustamine on ettenähtud kõvade mineraalvillplaatidega ja FIBO
kergkruusaga. Katus on varustatud aurutõkkega, soojustus
tuulutatakse tuulutuskanalitega. Katusekate on kahekordsest bituumen -rullmaterjalist.
Hoone on
arvutatud raamkonstruktsioonina, mille riiglid on kinnitatud postide
külge šarniirselt ja vundamendi külge paindejäigalt. Hoone
üldstabiilsus tagatakse õõnespaneelide vuukide monolitiseerimisega
ja vertikaalsete jäikusdiafragmadega – sisemiste jäikusseinte- ja
välisseinte paneelidega.
Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus
Siseseinad
ehitatakse kergkonstruktsioonidest, põhiliselt . Hoone klaasist
keskosa kandekonstruktsioon rajatakse teraskonstruktsioonina, mille
täpne lahendus antakse konstruktiivse osa tööprojektis.
Aknad ja
välisuksed on 2x selektiivklaasiga külmasilla katkestusega.
Tabel
3. Aknade koondtabel
Tähis
Mõõtmed
Kogus
A1
4800x1500 mm
28 tk.
A2
1800x1500 mm
4 tk.
A3
3000x2380 mm
1 tk.
Hoone siseuksed on 2,1 m kõrgused puiduspooniga kaetud sileuksed.
Tuletõkkesektsioonide vahel on tuletõkkeuksed.
Tabel
4. Uste koondtabel
Tähis
Mõõtmed
Kogus
U1 vasaku käe uks
700x2100 mm
5 tk.
U2 parema käe uks
700x2100 mm
6 tk.
U3 vasaku käe uks
900x2100 mm
17 tk.
U4 parema käe uks
900x2100 mm
30 tk.
VU1 vasaku käe uks
900x2100 mm
3 tk.
VU2 parema käe uks
900x2100 mm
2 tk.
VU3 välisuks
1800x2380 mm
1 tk.
Kõik
välisuksed on sulguriga roostevabast terasest uksepakuga
metalluksed. Käepidemed on kroomitud. Välisuksed valmistatakse
külmasillakatkestusega terasprofiilidest. Terasprofiiluksed
klaasitakse turvaklaasist valmistatud selektiivklaasiga
klaaspaketiga. Terasuksed värvitakse kuumalt pulbervärviga. Alumiinium -välisustel on viimistluseks tume anodeering.
Siseuksed
on tugevdatud raamiga kõvaplaatkattega toonitud värviga viimistletud mantel -puitsileuksed ning järgmisega varustusega:
• ukselingid Primo Presto 3
• ASSA lukud kroomitud TWIN-südamikuga
• WC-de
ustel sulgur DORMA TS-72
• kiirriiv
Primo 2000 Ms/Cr paarisuste teises pooles
Hoones nähakse ette lift kuuele inimesele. Liftišahti seina materjaliks on
Columbia kivi, mis toetub eraldi seisva vundamendile.
Tulekaitse abinõud
Hoone
tulepüsivusklass on TP-1. Hoone kandekonstruktsioonide
tulepüsivusklass on R60. Hoone põrandates, seintes ja vahe- ning
katusekonstruktsioonis kasutatakse mittepõlevat soojustust
( mineraalvill ). Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklass on
EI60, avatäidetel nendes konstruktsioonides EI30. Omaette tuletõkkesektsioonid hoones on:
- Trepikoda
- Tehnilised ruum (ventilatsiooni kamber )
- 1. ja 2. korrus– moodustavad omaette tuletõkkesektsiooni
Hoone
ruumid varustatakse tulekahjusignalisatsiooni süsteemiga.
Evakuatsioon hoone 1. korruse ruumidest toimub fuajee ja lisauste
kaudu. Evakuatsioon hoone 2. ja 3. korruselt toimub peatrepi ja
lahtise välistrepi kaudu.
Kergesti
juurdepääsetavates kohtades peavad paiknema esmased
tulekustutusvahendid. Hooneväline tulekustutusvesi saadakse
piirkonnas olevast tuletõrjevee hüdrandist, millest lähim asub
umbes 40 m kaugusel Rakvere maantel.
Põrandad
Peamiselt
on kolme tüüpi põrandaid. Esimese korruse põrandaplaat
soojustatakse 100 mm paksuste vahtpolüstüroolplaatidega tihendatud
killustikalusel vastavalt põrandatüüpidele PP-12-1 ET-2
0505-PP12-st, mille kaal on 290 kg/m2 ning
baas- soojajuhtivus 0,34 W/m2K. 2-3. korruste põrandate
lahendus on võetud ET-2 0504-VL11-st VL 11-2. Koormus jaotub
ühtlaselt üle põranda ning koormus kantakse esialgselt taladele ja
seal edasi postidele ja pinnasele . Kolmanda tüüpi põranda
lahendusena on kasutatud peamiselt sama lahendust kui VL 11-2, mille
peamiseks erinevuseks on hüdroisolatsioon. Betoonpõrandate tasasus
peab olema klass B, kulutuskindluse klass 4 ja muud
kvaliteeditingimused klass 30 (vt. Betonilattiat 2000 by45 BLY7 Tab.
1.1).
Siseviimistlus
Kuivade
ruumide seinad värvitakse. Kerged kipsvaheseinad pahteldatud ning
värvitud. Märgade ja niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste
plaatidega. Viimistlustabelis on iga ruumi kohal eraldi selgitatud
pindade katted, materjalid ja nende iseloom. Kui post on seina osa,
kaetakse see sama materjaliga kui sein. Seintesse paigaldatakse
kontroll- ja hooldusluugid KV- ja VK-projektide kohaselt.
Siseviimistlemisel võtta arvesse RYL-de nõudeid siseviimistlusele.
Värvitoonid on valitud Interior värvikaardilt. Keraamilised tsehhi seinaplaadid TENA 177 20x25 cm kõrgusteni h=2000 mm. Keraamilistest
plaatidest kõrgemal kuni laeni värvida seinad nendes ruumides
pesukindla poolmattvärviga Interior valgeks.
EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN
Lõputöö
graafilises osas on koostatud antud peatüki kohta joonis
„Ehitusplatsi üldplaan“.
Üldplaani koostamisest
Ehitusplatsi
üldplaani koostamisel on kasutatud Eesti Vabariigi 08.12.1999.a.
määrust nr. 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
ehituses“. Ajutiste vee- ja elektrivajaduse arvutusteks ning kraana
paigaldamiseks on kasutatud juhised O. Müürsepp ja J. Sutt raamatust „Ehitusplatsi korralduse kavandamine“ .
Üldine olukord objektil
Kinnistu,
mille suurus on 3 528 m² asub Huljas. Põhja pool asub Rakvere tee,
ida, lääne ja lõuna pool asub pargiala. Ehituse plats asub tee
kõrval, mis võimaldab rasketel veokitel sõita tõrgeteta.
Kinnistu
on tasase reljeefiga, hoonestamata. Olemasolev reljeef kinnistul on
mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Krundil kasvavad vanad puud,
millest enamus on IV ja V väärtusklassist. Puud, mis jäävad hoone
alla, võetakse maha. Samuti tuleb üle vaadata, millised puud võivad
segada kraana tööd, neid võtta maha osaliselt ( oksad näiteks).
Üks päev ennem puude maha võtmist tuleb teavitada Hulja
Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti – võidakse esitada eri
tingimused, näiteks mahavõetud puud anda üle küttepuudeks.
Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogiliste
uuringute andmetel on ehituskohal alljärgnevad pinnasekihid:
- täitepinnas, mis koosneb mullast ja kiviklibust 0,4 m,
- saviliivmoreen kollane kõva jämepurdudega 30-40% paksusega 1,4-2,1 m,
- saviliivmoreen hall kõva (jämepurdu 60-70%) paksusega 0,4-1,1 m,
- maapinnast ca 2,8 m sügavusel, absoluutkõrgusel 74,80 m asub lubjakivi .
- Pinnavesi asub sügavusel 1,5 m, absoluutkõrgusel 76,00 m.
Antud
uuringu põhjal on näha, pinnasekihid on tugevad, ning pinnase
varingud ei tohi olla väga suure nurga all. Pinnaseveetase on
suhteliselt kõrgel tasemel, ning hoonele tuleb nägema ette
drenaaži.
Välistrassid ja tehnovõrgud
Kanalisatsiooni-
ja sadeveekanalisatsiooni liitumispunktid asuvad Rakvere teel hoone
põhja pool. Ühisveevarustussüsteemiga liitumispunkt asub ka
Rakvere tänava kaevust. Elektrivõrguga liitumiskilp on vastavalt
tehnilistele tingimustele hoone põhja nurga juures hoone seina
kõrval. Sidevõrguga liitumine toimub hoone põhja pool paiknevast
sidekaevust. Soojustrassiga liitumine on ette nähtud hoonest kagu
pool kinnistul asuvast soojuskaevust.
Torude
läbimiseks läbi 1. korruse põranda konstruktsioonide paigaldatakse
enne betoonivalu läbiviigu hülsid. Need hülsid on varustatud
kummitihendiga ja on ettenähtud toru konkreetse läbimõõdu jaoks.
Ehitusaegsed insenervõrgud
Ehitusaegne elekter.
Ehitusplatsi
varustamiseks elektrienergiaga paigaldatakse alaline kilp, ehitatava
hoone põhja poolt. Toide kilbile saadakse Rakvere tänava
alajaamast. Selleks kilbist paigaldatakse ajutine kaabel ehitusplatsi
varustamiseks. Peakilbist on lubatud võtta 6x63A. Ehitamisaegset
voolutarbimist mõõdetakse kilbis paikneva arvesti abil. Ajutised kaablid paigaldatakse nii, et nad ei segaks transporti ega
tõstemehhanisme. Montaaži jõudmisel 1. korruseni, tehakse ajutine
peakilp peakaitsega 63A hoone välisseinal. Korrustele paigaldatakse
ajutised kilbid kaitsmetega 32A. Ajutised kilbid likvideeritakse
siis, kui maja peakilp on alaliselt pingestatud.
Ehitusaegne side.
Ehitusaegne
side on lahendatud traadita internetiga ja mobiiltelefonidega.
Ehitusaegne veevarustus
Ajutine
veevarustus ajaperioodil 08.09.2011-23.12.2011:
- Tehakse liitumine linna veetrassiga, paigaldatakse maakraan. Alaline veetrass ehitatakse ehitussüvendini välja.
- Ehitussüvendi serval olevale toruotsale paigaldatakse ajutine veemõõtja ja ühendatakse pehme voolik kuulkraaniga otsas.
Ajutine
veevarustus 23.12.2011 - kuni objekti lõpuni:
- Veetrass veetakse tuleva veemõõdusõlmeni läbi 1. korruse põranda. Toru otsale paigaldatakse ajutine veemõõtja ja ühendatakse pehme voolik kuulkraaniga otsas.
Ajutise
veevarustuse arvutus vt. alapunktist 2.14.
Ehitusaegne kanalisatsioon.
Ehitusaegset
kanalisatsiooni ei ole ettenähtud ning uut kanalisatsiooni ehituse
ajal kasutada ei tohi. Platsile paigaldatakse kuivkäimlad ning
ajutine septik, mille puhastamine toimub 2 korda kuus.
Liikluskorraldus objektil
Objektile on ettenähtud 2 väravat. Värav nr. 1 asub soojakute ja ehitatava
hoone vahel, see on peamine sissepääsuvärav objektile. Samuti
väikesed autod kasutavad seda materjalide toomiseks /äraviimiseks.
Värav nr. 2 on hoone idapoolt, see on väljasõiduvärav objektile.
Monteeritavate
elementidega veokid tulevad mööda Rakvere tänavat ning pööravad
objektile värava nr. 1 kaudu. Selleks reguleerija ajutiselt peatab liikluse Rakvere tänaval, maksimaalselt kaheks minutiks. Tühjad
veokid sõidavad välja objektilt väravast nr. 2.
Kraana Liebherr LTM 1050 50t
Objekti
põhiliseks montaaži kraanaks on Liebherr LTM 1050 50t. Kraana
töötsoon, ohutsoon ja nende graafilised arvutused on näidatud
joonisel „EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN“.
Kraana
montaaži parameetrid lühidalt:
- Nooleulatusel 24 m tõstejõud 4,5 t
- Nooleulatusel 17 m tõstejõud 7,8 t
- Pikkus 8,7 m
- Laius 6,3 m
Kraana
tuuakse platsile üks päev enne montaažitööde algust.
Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine
Hoone
absoluutne kõrgus ±0,00 = 77,90 m on valitud lähtudes
olemasolevast reljeefist ja projekteerimistingimustega ette antud
hoone kõrgusest ( 12,8 m maapinnast). Sadeveed hoone katuselt
juhitakse sadeveekanalisatsiooni torustiku kaudu linna
sadeveekanalisatsiooni võrku. Kõvakatete veed juhitakse kallete
abil murukatele ja sõiduteele, kus on sadeveekanalisatsiooni
restkaevud. Allasõidutee lõppu on projekteeritud sadevee restkaev.
Allasõidutee sisse paigaldatakse betoneerimise ajal sõiduauto
laiuselt soojuskaabel, mille abil vähendatakse allalibisemise ohtu.
Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid
Ehitusplatsi
territooriumi piiramiseks kasutatakse piirdeaeda h=2,5 m, väravatele
pannakse tabalukud.
Ehituse
piirdeaia külge paigaldatakse märgid „Ohtlik tsoon!” ning
väravatele silt „Võõrastel sissepääs keelatud!”.
Tööst
vabal ajal peab platsil olema organiseeritud mehitatud valve.
Sisetööde lõppjärgus, kui hakatakse paigalda erinevad
väärtuslikud esemed (näiteks santehnika, ukselingid) organiseeritakse ööpäevaringne mehitatud valve.
Ehitusplatsil
töötamisel tuleb rangelt täita ohutustehnika , tervisekaitse ja tuleohutuse eeskirju.
Objektikontoris
peab olema esmaabi komplekt. Ohutustehnika, tervisekaitse ja
tuleohutuse eest vastutab töövõtja.
Ehituse
ajal paigaldatakse igale korrusele 6 kg tulekustutid . Tulekustutid
paigaldatakse hästi nähtavale ja juurdepääsetavale kohale.
Keskkonnakaitse
Tolmu
vältimiseks:
- konteinerid ja kallurid kaetakse kilede või võrkudega,
- ehitusplatsil ladustatavat prügi niisutatakse vajadusel,
Jäätmed
sorteeritakse nii, et välditakse ohtlike jäätmete segunemist
mitteohtlike jäätmetega.
Ladude vajadus ja paigutus.
Laod on
vajalikud järgmistele materjalidele:
- armatuur , puitmaterjal , raketise kilbid, kuivsegukotid, tugipostid ja kaldtoed;
- paigaldamata raudbetoon elemendid – ladustatakse nii, et nad ei segaks kraana ja autode liikumist ja asuksid kraana töötsoonis;
- Vajalikud ventilatsiooni-, kanalisatsiooni-, sadevee-, vee- ja küttetorud
- kergseinte karkassid ja kipsplaadid
Materjalid
ladustatakse võimalikult töökoha juures. Materjal, mis ei karda vett ladustatakse hoonest väljastpoolt. Materjal, mis on veesuhtes
tundlik, ladustatakse „merekonteinerites“.
Ajutise veevarustuse arvutus.
Ehitustööde projektis arvutatakse üldine veevajadus järgmise seose alusel:
Qüld=Qt + Qmaj + Qtt
kus Qt - tootmisvee vajadus,
Qmaj - majandusvee vajadus.
Qtt - tuletõrjevee vajadus.
Tootmisvee vajaduse arvutus
Qt = 1,2 ΣQk k1 / 8 x 3600 (L/s)
kus 1,2 – tegur, hindamaks arvestamata veekulu
Qk – tootmise keskmine veevajadus vahetuses L
k1 – veetarbimise ebaühtluse tegur; võetakse tootmises 1,6
8 – tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis
Tootmise
keskmine veevajadus vahetuses, L
1)
Segamörtide valmistamine 200 L/m3. Vahetuses
valmistatakse 0,2 m3 mörti.
Qk1
= 200 x 0,2 = 40 L
2) Harilik krohvimine valmissegu puhul 5 L/m2 Vahetuses krohvitakse
keskmiselt 300 m2 seina. Qk2 = 5 x 300 = 1500 L
Qt
= 1,2 x (40+1500) x 1,6 / 8 x 3600 = 0,103 L/s
Veekulu majanduslikeks vajadusteks
Qmaj = N/ 3600 (n1 x k2/ 8,2 +n2
x k3)
Kus N –
suurim inimeste arv vahetuses (50 in.),
n1 – normatiivne veekulu 1 inimese kohta vahetuses kanalisatsiooni
puudumisel (12 L),
k2 – veetarbimise ebaühtluse tegur (võetakse 2,7),
n2 – veekulu ühe dušivõtu korra kohta (ei ole),
k3 – tegur, mis arvestab dušivõtjate ja töötajate suurima arvu
suhet vahetuses (ei ole).
Qmaj
= 50/ 3600 (12 x 2,7/ 8,2) = 0,0035 L/s
Tuletõrjevee vajaduse arvutus
Tuletõrjevee
vähim vajadus määratakse hüdrandist korraga toituva kahe veeoja
tarbest arvestusega 5 L joa kohta, seega Qtt=
10 L/s, see on tuletõrjevee vajadus ehitusplatsidele pindalaga
kuni 10 ha. Rajatakse ajutine hüdrant rajatava hoone põhja poolt.
Qüld
= Qt + Qmaj + Qtt = 0,103 +
0,035 + 10 = 10,11 L/s
Ajutise
torustiku arvutus:
D=4*q*1000/(π*v)=4*10,11*1000/(3,14*1,5)=85,8
mm
Kus q –
arvutuslik veekulu,
V –voolu
kiirus (1,5 m/s)
Valin
külma vee torustikuna 100 mm PE toru.
Ajutise soojusvarustuse arvutus.
Soojusenergia vajadus tehnoloogiliseks otstarbeks ja töödeks talvel arvutatakse
ehitustööde tehnoloogia ning kehtivate normatiivide alusel.
Üldine
ehitusplatsi soojusenergia vajadus:
Qüld = Qküt x k1
kus Qküt - soojusvajadus hoonete kütteks
k1 - soojustorustiku kadusid arvestav tegur (1,15)
Soojusenergia
vajadus hoone kütteks
Qküt
= (a*qo*( tsis - tväl))
Vkorrus (KJ/h)
kus a –
tegur, mis sõltub välisõhu arvestuslikust temperatuurist, a = 1,1,
kui tväl ≥
-20ºC
qo -
hoone eriküttetegur, KJ/m3hºC. (1,9 KJ/m3hºC)
tsis
– arvestuslik hoone sisetemperatuur (20ºC)
tväl
– arvestuslik hoone välistemperatuur (-20ºC)
Vkorrus
– korruse kubatuur (1. ja 2. korruse puhul 3415 m3)
Qküt
= (1,1 x 1,9 x (20 + 20)) x 3415 = 285 494 KJ/h ≈
79,3 KJ /s
Qüld
= 79,3 x 1,15 = 91,2 KJ/s
Iga
korruse tarbeks renditakse statsionaarne soojapuhur võimsusega 100
kW ≈ 100 kJ/s, mis katab üldist soojusenergia vajadust. Nt. Magnum Helios 110C (103 kW, kütuse tarbe 10 kg/h, vool 230 V, kaal 235
kg).
Soojendatakse
1. - 2. korrused, seega ehitusaegse kütteperioodi jooksul vajatakse
2 soojapuhurit. Vastavalt vajadusele renditakse elektrilised
soojapuhurid väiksema võimsusega 3. korruse viimistlustööde
teostamiseks.
Ajutise elektrivarustuse ja ehitusaegse valgustuse arvutus.
Ehitusplatsil
üldvalgustuse tagamiseks (2 lx) leitakse prožektorite vajadus valemist :
n = m S/ P1
kus P1 -
prožektori võimsus (450 W)
m - prožektori erivõimsus antud valgustatuse tagamiseks (0,4 W/m2)
S - valgustatava pinna arvutuslik suurus (3600 m2)
n = 0,4 x
3600/ 450 = 3,2 ≈ 4 prožektorit
Montaazi
ajal tööfrondi valgustamiseks (20 lx) leitakse prožektorite
vajadust valemist:
n = 3 x
500/ 1000 = 1,5 ≈ 2 prožektorit
Montaaži
ajal muudetakse prožektori asukoht sõltuvalt tööfrondi
liikumisest.
Üldvalgustusele
lisandub ehitusobjekti ümber töötav tänavavalgustus Rakvere tn
pool. Ehitusaegse üldvalgustuse paigaldatakse vastavalt joonisele
„Ehitusplatsi üldplaan”.
Tabel
5. Masinate ja mehhanismide koguvõimsus
Nimetus
Kogus, tk
Võimsus, kW
Armatuuri painutaja
1
3 kW
Segumasin
1
0,6 kW
Soojapuhur
2
9 kW
Käsitööriistad
20
20 kW
Keevitusseade
1
5 kW
Pahtliprits
3
3 kW
Poomtõstuk
2
2 kW
Maalrite prožektorid
18
9 kW
KOKKU Pt:
51,6 kW
Tabel
6. Elektri vajadus valgustusele
Nimetus
Kogus, tk
Võimsus, kW
Objekti kontor
1
6 kW
Soojakud 32-li töölistele
4
24 kW
Dušiputka
1
6 kW
Ehitusplatsiüldvalgustus
3,8
KOKKU Pv:
39,8 kW
I =
74,05/1,73*400*0,8 = 122
Ip= 122
000/380 = 352A
Peakilbis
kasutame 6 x 63A automaatkaitset.
KOONDKALENDERPLAAN
Käesoleva
kursusetöö graafilises osas on koostatud antud peatüki kohta
joonis „Koondkalenderplaan“.
Ehituskestus
Antud
kursusetöös on vaadeldava hoone ehitustööde lepinguliseks
ehituskestuseks 415 kalenderpäeva või umbes 240 tööpäeva ajavahemikus 29.08.2011 kuni 17.10.2012.
Reaalseks
ehituskestuseks, alates ehitusplatsi piirdeaiaga piiramisest kuni
kasutusloa saamiseni, kuulub 235 tööpäeva. Töödega alustatakse
29.08.2011. ja lõpetatakse 12.10.2012. Ehitustöödelepingu
alguskuupäevaks on tehtud arhitektuur -, konstruktiiv- ja eriosade
põhiprojektid. Projekteerimisgraafik ei ole kajastatud
koondkalendergraafikus.
Ehitusperioodi
sisse jääb talv 2011/ 2012, mis antud lühikese kestuse juures on
oluliseks teguriks. Koondkalenderplaan on tehtud arvestusega, et 2012
aasta jaanuariks hoonekarp on monteeritud kokku ja katusetöödega on
alustatud. See on üks olulisematest punktidest graafikus , kuna tagab
seda, et hoonesse enam sademed ei sattu, ning hoonest on võimalik
hakata niiskust välja eraldama . Suur niiskusesisaldus on üks
põhilisteks takistuseks viimistlustööde tegemisel – eriti seinte
ja lagede värvimisel. Seinte ja lagede pinnakattetöid ei saa
kiirendada, sest tehnoloogiline protsess
krohvimine- pahteldamine -värvimine nõuab alumise kihi kuivamist enne
järgmise kihi pealekandmist . Tarindite suur niiskusesisaldus
oluliselt pidurdab seda protsessi.
Ehituskestuse
arvutamisel oli võetud arvesse töönädal mis koosneb viiest
tööpäevast. Igas tööpäevas on 1 vahetus kestusega 10 tundi, kui
ei ole määratud teisiti. Nädalavahetused on varupuhvriks, mida
saab kasutada, kui mingi töö ei jõua vahetähtajaks valmis saada.
Võetakse arvesse lisategur – enamus töölisi on komandeeringus
Huljas, sest Huljas pole kõiki vajalikke firmasid ja nad ei pruugi
olla parimad hinna/kvaliteedi suhte järgi. Tööline komandeeringus
mõtleb: „Las juhtub mis juhtub, aga ma sõidan koju
nädalavahetuseks“. Inimesi, kes on komandeeringus, väga raske
panna töötada nädalavahetustel, kuid selline võimalus ei ole
välistatud.
Koondkalendriplaani koostisosad.
Tabelis 9
esitatud tööde kestused on arvestatud firmasiseste tööviljakuse
normatiivide järgi, võttes arvesse ehitustööde lõpptähtaja.
Tabel
7. TÖÖDE KOONDTABEL
nr.
Töö nimetus
Maht
Ühik
Normatiiv , in-t
Töö mahukus, in-t
Töö mahu-kus, in-p (10 in-t)
Tööliste arv päevas
Kestus päevades
Ettevalmistus ja lammutus
1
Krundi mahamärkimine
0,35
ha
16
6
1
2
1
2
Taimestiku kaitse
35
tund
1
35
4
2
2
3
Puude likvideerimne
9
tk.
3
27
3
2
2
4
Ajutised teed ja platsid
930
m²
0,1
93
10
3
4
5
ajutine piirdeaed
237,8
jm
0,2
48
5
2
3
6
Soojakute ja konteinerite paigaldus
6
tk.
1
6
1
2
1
7
Telgede märkimine
8
tund
1
8
1
2
1
8
ajutine valgustus, elekter
220
jm
0,1
22
3
2
2
9
Ajutine vesi, kanalisatsioon
35
jm
1
35
4
2
2
Mullatööd
10
Pinnase koorimine ja ladustamine
188,8
m3
0,1
19
2
2
1
11
Kaeved
1227,3
m3
0,1
123
13
4
4
12
Tihendatud liivalis
283,2
m3
0,3
85
9
2
5
Vundament
13
Vundametide alused
29,7
m3
0,7
21
3
2
2
14
Vundamentide valamine
49,33
m3
7
345
35
4
10
15
Ankrupoltide paigaldus
34
tk.
0,1
3
0,3
2
0,5
Hoonekarbi montaaž
16
R/B postide montaaž
29,6
m3
5,8
171,68
18
6
3
17
Soklipaneelide montaaž
23
tk
1,3
29,9
3
6
1
18
R/B vaheseinte montaaž
161,9
m2
1,1
178,09
18
6
3
19
Talade montaaž
94,4
m3
4
377,6
38
6
7
20
Õõnespaneelide montaaž koos monolit.
1375,2
m2
0,4
550,08
55
6
10
21
Monoliitsed osad
4,6
m3
5,8
26,68
27
6
5
22
Armatuuri paigaldus
280
kg
0,1
28
3
6
1
23
R/B SW paneelide montaaž
1013 ,3
m2
0,5
506,65
51
6
9
24
Treppide montaaž
3
tk.
7,4
22,2
3
6
1
25
Lifti seina šahti ladumine
615
jm
0,8
492
50
4
14
1. korruse põrand
26
Killustikualus
155,3
m3
0,8
124
13
4
4
27
Filtrikanga paigaldus
772,9
m2
0,1
77
8
4
2
28
Aurutõke paigaldus
772,9
m2
0,2
155
16
4
4
29
Vahtpolüstürool 2x50mm
772,9
m2
0,1
77
8
4
2
30
2,3. korruse põrandate tasandus
801
m2
0,4
320
32
6
6
31
Lift
1
tk.
300
300
30
3
10
Katusetööd
32
Aluskihi SBS paigaldus
754,7
m2
0,2
151
16
4
4
33
Kergkruusa paigaldus
256,6
m3
0,6
154
16
4
4
34
Minvilli 1 kiht
754,7
m2
0,2
151
16
4
4
35
Minvilli 2 kiht
754,7
m2
0,3
226
23
4
6
36
Kahekiniline SBS
754,7
m2
0,6
453
46
6
8
37
Parapetiplekkid
138
jm
0,5
69
7
2
4
Välistrepid
38
Redel katusele
1
tk.
10
10
1
2
1
39
R/B välistrepid
2,94
m3
12
35
4
3
2
40
Terastrepp
1
kmpl
24
24
3
4
1
Avatäited
41
Akende paigaldus
220
m2
2,5
550
55
6
10
42
Aknalauade paigaldus
141,6
jm.
0,3
42
5
2
3
43
Veeninade paigaldus
141,6
jm.
0,5
71
8
2
4
44
Välisuste paigaldus
5
tk.
5
25
3
2
2
Kerged vaheseinad
45
Metallkakassi montaaž
1926
jm.
0,05
96
10
6
2
46
Heliisolatsioon
1156
m2
0,2
231
24
6
4
47
Vaheseinte montaaž
1156
m2
0,4
462
47
6
8
48
Veevarustus
1
kmpl
600
600
60
4
15
49
Kanalisatsioon
1
kmpl
600
600
60
4
15
50
Ventilatsioon
1
kmpl
1800
1800
180
6
30
51
Jahutus
1
kmpl
1200
1200
120
4
30
52
Radiaatorküte
1
kmpl
600
600
60
3
20
53
Tugevvool
1
kmpl
1750
1750
175
5
35
54
Nõrkvool
1
kmpl
500
500
50
2
25
55
Tehnosüsteemide käivitus ja kontroll
1
kmpl
20
20
2
2
1
56
Siseseinte pinnakatted
2639
m2
0,1
263,9
270
9
30
57
Plaatkatted
133,84
m2
1,7
227,5
23
4
6
Lagede pinnakatted
58
Värvkatted
68,5
m2
0,3
20,55
2
2
1
59
Moodulripplagi
1443,1
m2
0,7
1010,17
102
8
13
60
Põrandakatted
1525
m2
1,3
1982,5
199
10
20
61
WC vaheseinad
29
tk
2
58
6
2
3
Siseuksed
62
spoonitud uksed
58
tk
4,2
243,6
25
2
13
63
tuletõkkeuksed
2
tk
6,2
12,4
13
2
7
64
Piirded
10
jm.
0,6
6
1
2
1
65
Santehinika paigaldus
1
kmpl
180
180
18
3
6
Teed ja platsid
66
Alused
1415
m2
0,3
424,5
43
12
4
67
Asfaltkatted
1099,2
m2
2
2198,4
220
12
19
68
Uni-kivi
400,8
m2
0,8
320,6
32
12
3
69
Äärekivid
328
jm.
0,3
98,4
99
12
9
70
Haljastus
2800
m2
0,2
560
56
6
10
72
Koristus
1
kmpl
450
450
45
9
5
Vaadeldakse
mõned olulisemad punktid detailsemalt:
Ettevalmistus
– platsi piirdeaed, maa-ala ettevalmistamine, ajutiste
kommunikatsioonide ehitamine, vee ärajuhtimine ja geodeetilised tööd, s. o. hoone või ehitise mahamärkimine. Masinatest on
kasutusel 1 korvtõstuk. Platsi ettevalmistamine seisneb ehitusplatsi
puhastamises puudest , võsast ja kandudest, pealmise mullakihi
kõrvaldamises, tarbetute ehitiste lammutamises, kuivenduskraavide
kaevamises, drenaazi paigaldamises jne. Puid langetatakse
mehaaniliste elektrisaagide abil. Maa-ala puhastamiseks võsast ja
peenmetsast võib kasutada võsalõikurit. Suuri kive, samuti
suuri või külmunud pinnases asuvaid kände võib eelnevalt purustada lõhkamisega.
Enne
mullatööde algust märgitakse tahheomeetri abil ehitis maha ja
määratakse vundamendi süvendi mõõtmed. Mahamärkimist
alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi
määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja
punase joone, s. o. tänava või ehitise piiri määrava joone
suhtes. Linnades ja linna tüüpi asulates märgib hoone peateljed
linna arhitektuuriosakonna esindaja.
Pinnase
mahtude kontrolliks teeb Tellija pinnase reljeefi mõõdistustööd
enne pinnase eemaldamist. Analoogse pinnase reljeefi mõõdistustööd
teeb Tellija ka peale pinnase koorimist ja selle alusel arvutab
Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse
taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks,
mis ladustatakse samuti objektile.
Mullatööd
– kaevatakse kahe raske ekskavaatori abil (CAT 317 0,8 m3 kopaga).
Pinnast veetakse välja töövõtja platsile. Väljaveetud lubjakivi
lõhutakse ja pärast tuuakse õigel ajal tagasitäiteks maja ümber.
Muldehitiste rajamise käigus kontrollitakse
pidevalt projekti, kehtivate instruktsioonide ja juhiste nõuete
täitmist. Kontrolli tulemused fikseeritakse tööde päevikutes. Muld ehitiste lõpetatud osade ja kattuvate tööde kohta
koostatakse aktid , mis koos teostusjooniste, pinnaste laboratoorsete
katsetulemuste ja muude dokumentidega esitatakse objekti
tehnilisel üleandmisel-vastuvõtmisel. Mullete rajamisel, sealhulgas
platside planeerimisel tehakse eelnevalt kindaks kasutatavate
pinnaste ehituslikud omadused. Kõikidel tööetappidel
kontrollitakse puistekihtide paksust, tihendamisastet, niiskust ja
tihendusmasinate töörežiimi. Pinnase tihedust kontrollitakse
muldest võetud proovide laboratoorse katsetamisega. Progressiivne on
pinnase tiheduse ja niiskuse määramine radioaktiivsete isotoopide
abil, mis tugineb radioaktiivse kiirguse neeldumiselenpinnases,
sõltuvalt selle füüsikalis-mehaanilistest omadustest.
Mullete ja süvendite vastuvõtmine seisneb muldehitise asendi, piki-
ja põikprofiilide ja pinnase tihendamis astme õigsuse ning vee
äravoolu õige korraldamise kontrollimises. Maa-alade
planeerimistööde vastuvõtmisel tuleb
veenduda, et kõrgusarvud ja kalded on projektikohased, puuduvad
märgunud alad ja pinnase kohalikud vajumised. Kaevikute ja kraavide
vastuvõtmisel kontrollitakse nende mõõtmete, kõrgusarvude ja
aluspinnase kvaliteedi vastavust projektile ning toestuste õigsust.
Pärast tehtud mullatööde ülevaatust lubatakse ehitada vundamente ,
paigal-dada torusid jne.
Välistrassid
– välistrassid rajatakse pinnasesse, tehakse liitumised
ühistrassidega. Alustatakse veetrassi ehitamisega ehitussüvendini.
Välistrasside lõpetamise tähtajad on kriitilised kraanade tööks
platsil.
Betoonitööd
on detailselt näidatud joonisel „Vundamendi betoonitööd“
Kütteperioodi eelduseks on avade kilega katmine hoone perimeetril ja välisuste
paigaldus. Kütteperioodi algus on vahetult enne siseviimistluse
algust. Kütteperioodi lõpp on nädal aega pärast hoone radiaatorite töölepanekust.
Aknad – esmalt katab töövõtja kõik välisavatäited kilega. Töid tehakse
ühe brigaadiga, kasutuses on poomtõstuk. Mõõdetakse avatäidete
mõõdud ja ükshaaval lastakse tehasel valmistada. Tehasega on
kokkuleppe olemas, et Hulja telerite remonditsehhi tellimus on esmase
prioriteediga ning aknad tehakse nii kiiresti kui võimalik.
1. korruse
betoonpõrand on pinnasel , soojustatud , koos põrandasisestega
kommunikatsioonidega.
2. kuni 3.
korruste põrandate pealevalutööd - on kriitilised sisetööde
tegemiseks. Esimeste kolme päeva jooksul tehakse ettevalmistused –
koristus, aukude lappimine, raketiste ehitus ümber vahelagedes
olevate avade. Põrandatööde teotamisel kasutatakse fiiberbetooni,
mis lihtsustab töid. Põrandates 2. kuni 3.korrusel ei ole sees
kommunikatsioone.
Eriosad
algavad šahtide ja magistraalide ehitusega. Pärast jätkatakse
harude ehitusega lõpp-punktini. Ventilatsiooni kambri seadmed paigaldatakse pärast magistraalid on väljaehitatud ning enne harude
ehitust. Jahutusetööd jagatakse kaheks osaks: esimene on
magistraalide vedamine ja teine algab siis kui ventilatsiooni kamber
on ehitatud välja ning seadmed on võimalik ühendada jahutuse -kontuuriga. Radiaatorikütetööd jagatakse samuti kaheks
osaks: esimene on püstakute-magistraalide ehitus ja teine on
radiaatorite paigaldus. Teine osa eeldab seda, et seinakohad, kuhu
tulevad radiaatorid , on viimistletud esimese värvikihini.
Tehnosüsteemide
käivitus on eriosade loogiline lõpp. Kontrollitakse süsteemi
korrasolek. Vajadusel likvideeritakse kiiresti puudused.
Kipsvaheseinad
moodustavad suure mahu bürooruumide sisetöödes. Nende ehitust
alustatakse pärast põrandakatete paigaldamist.
Siseviimistlus
– värvkatted tehakse kahes osas: krohv (kus vaja) – pahtel – krunt – esimene värv. Eeldatakse, et raudbetoonelementidel ja
kergvaheseintel tehakse ainult lauspahteldus, krohvimine on ainult
kivist šahtidel, mis ei ole vooderdatud kipsplaatidega. Eeldatakse,
et hoone sees viimaseks mustaks tööks on seinte lihvimine , ning
enam suurt tolmu ei tekki. Siis kui esimene värv on paigaldatud,
tehakse ripplaed, põrandad, klaasvaheseinad, siseuksed, piirded ja
paigaldatakse santehnika. Pärast loetletud töid tehakse värvkatete
teine osa – värviparandused ja teine lõplik värvikiht. See on
viimane ehitustöö, pärast tuleb lõppkoristus ja üleandmine.
Siseviimistlustööd tehakse korraga esimesel ja teisel korrusel.
Kolmas viimistletakse viimasena.
Põrandakatete
paigaldus – pärast esimest värvikatet. Must ettevalmistustöö
nagu põrandate lihvimine või põrandate tasandus tehakse tingimata
enne seinte kruntimist.
Lõppkoristus
– suuregabariidiline praht tõstetakse välja abitööliste abil
enne teise värvikatte paigaldamist. Lõppkoristuse jooksul
koristatakse terve maja tolmust ja muust väikest prahist nii, et
tellija saaks sisse kolida.
Maksimaalne
inimeste vajadus objektil on liigikaudselt 28-30 inimesi mai-juuni
kuu keskel.
Heakord –
maja ümber tänavakate ehitus. Muru ja puud istutakse osapoolte
kokkuleppel juuni 2012 teisel pool.
TEHNOLOOGILINE KAART
Üldist
Tehnoloogiliseks
kaardiks on valitud hoone vundament valamine. Graafilises osas on
koostatud antud alapunkti kohta joonis „VUNDAMENTIDE VALAMINE“.
Need tööd on terves mahus monoliitbetoonist. Antud tööde
teostamise eelduseks on korrektsete aluste ettevalmistamine.
Kohtades,
kus aluse tegemisel õnnestus tulla välja projekteeritud
kõrgusmärgile hälbega -10mm kuni +30mm ei ole vajalik
peenkillustikust aluse tegemine ning betoneerida võib vastu paekivi ,
pannes vahele must ehituskile miinimumpaksusega 100μm.
Seal, kus seda ei õnnestunud teha, tuleb panna aluskiht peenkillustikust ning tihendada kuni on saavutatud minimaalne tihedus
90MPa katseseerias kaheksast löögist Inspector 2 mõõteriistaga.
Tihendamisel kasutada plaatvibraatorit massiga 500kg. Alused peavad
olema valmis ülevaatamiseks 1 päev enne antud haardealas
betoonitööde alustamist. Ülevaatusel peab osalema aluste ettevalmistaja esindaja, akrediteeritud katselaborist esindaja koos
„Inspector 2“ mõõteriistaga (kui aluskiht on tehtud
peenkillustikust), betoonitööde töövõtja esindaja ning
peatöövõtja esindaja. Juhul kui aluse tihedus ei ole piisav, tuleb
seda koheselt tihendada ja teha uus tihedusekatsetus. Valmistatakse
katseprotokoll ning lisatakse seda tööfrondi üleandmise akti
juurde ja kaetud tööde akti juurde.
Ainult
siis, kui betoonitööde töövõtja on veendunud, et alused on
korralikud, võib alustada raketise ehitamisega seinte all olevatele
lintvundamentide ja postikannudega.
Vundamendid
Lintvundamentide
ja postikannude ehitamine on lihtne ja kiire. Töö tegemiseks on
planeeritud 4 töölist. Terve hoone vundamendid on jaotatus viieks
haardealaks: 1. valu kuni 2. valu. Tööprotsess seisneb
mahamärkimisest, kilpide ettevalmistamisest, raketise ehitamisest,
betoneerimisest ning lahtirakestamisest.
Mahamärkimise
teenus ostetakse sisse geodeesiafirmast, betoneerijad selles töös
ei osale.
Kilpide
ettevalmistus vundamendi valudeks koosneb selles, et platsile toodud
materjalist – vineerkilbid 20 mm, laudest 25x100mm ja
puitprussidest 50x100mm – tehakse raketise kilp. Need kilbid
kasutatakse terve objekti vundamentide töömahu tegemiseks. Sellistest kilpidest on lihtne ehitada sirgejoonelised raketised,
kohad, kus toimub suuna muutus tehakse koha järgi lõigatud
vineeritükkidest.
Ennem kui
hakatakse raketiskilpide paigaldamist laotatakse vundamendi alla must
ehituskile. Ehituskilega tagatakse seda, et betoonisegust ei jookse tsemendipiim aluskillustiku terade vahele.
Pärast
ehituskile paigaldamist võib alustada raketiskilpide paigaldamisega.
Puuritakse otse läbi alumise puitprussi paekivi sisse auk umbes.
300mm sügavusse. Augu läbimõõt peab olema sama nagu
armatuurvarras mida lüüakse läbi puitprussi paekivi sisse.
Tavaliselt selleks kasutatakse armatuur läbimõõduga 10 või 12mm.
Löödud vardad fikseerivad raketiskilpide alumise serva
horisontaalsuunas.
Analoogselt
paigaldatakse tervel haardealal vundamentide raketiskilbid. Edasi
kilpide liitekohtadele paigaldatakse puitprusside tükid, mida
fikseerivad kilbid omavahel. Järgmise sammuna kilbid looditakse
vertikaalselt ja ühendatakse vastaskilpide ülemised servad laudadega 25x100mm.
Kõik
kruvid tuleb panna nii, et oleks võimalik kilbid kergelt lahti võtta
lahtirakestamisel. Ajategur on kriitiline antud ehitusprojekti juures
ja kilpide lõhkumiseks ja uuesti tegemiseks ei ole arvestatud
lisaaega. Viimaseks jääb kilpide lahtivõtmine armatuurvarrastest,
mis olid löödud pae sisse. Selleks lõigatakse vardade
väljaulatuvad osad tasa prussidega, ning kangi abid tõstetakse
kilbid ülesse. Löödud vardad jäävad tagasitäite sisse.
Tööohutuse mõttes võib neid maha lõigata tasa maapinnaga.
Vundamentide
betoneerimisel paigaldatakse betoon autobetoonipumba abil.
Betoonisegu visuaalne kontroll tuleb teha mahalaadimise alguses: et
segu ei ole liiga paks ega vedel, täitematerjal on õige suurusega.
Betoonisegu laotatakse raketise sisse ning vibreeritakse
nuivibraatoritega (1 tk), ei tohi vibreerida liiga palju aega samas
kohas (rohkem kui 45 sek - 1minut) sest on betoonisegu kihistumise oht.
Postikannudest
ulatuvad välja ankrupoldid M20. Nende paigaldamisel tuleb olla eriti
tähelepanelik. Soovitatav on kannu kastile märkida teljed, ning
ettevalmistatud šablooniga paigaldada ankrupoldid. Ankrud on vaja fikseerida armatuuri võrgu külge väga hästi, et betoneerimise ja
vibreerimise käigus nad ei nihkuksid. Ankrupoltide grupi mõõduks
on 280x280mm, mis asub sümmeetriliselt telgede ristumisel. Enne
betoonivalu lasta geodeedil kontrollida ankrugruppi asukohta veel
kord. Pärast betoneerimist betoonitöövõtja peab tellima
geodeesiafirmast ankrupoltide kohta teostusjoonise, ning edastab
selle peatöövõtjale. Juhul, kui on ilmnenud kõrvalekalded, tuleb
hinnata vigu ja vajadusel võtta ühendust projekteerijaga.
Betoonisegu etteandmine platsil
Betooni
segu etteandmiseks ehitusplatsil kõikidel haardealadel monoliitsete
tööde jooksul on kasutatud autobetoonipumpa nooleulatusega 32 m.
See on autobetoonipump. ABP tootlikus on 5 m3 tunnis. Betoonitehas
asub Rakvere linnas. Tee objektini arvutustes on võetud 10 km.
Arvutatakse välja mitu autobetoonisegistit (ABS) on vaja selleks, et
ABP töötaks pidevalt.
Na =
Qe(t1+t2)/(60*V) +1 ;kus
- Qe – ABP tootlikus, võtame 5m3/t
- V – ABS kasulik maht, võtame 6m3
- t1 – täitumise aeg (10 min) ja mahalaadimise aeg (20min)
- t2 – autobetoonisegisti liikumise aeg tehasest kuni ehitusplatsini ja tagasi(min)
- t2=120L/Vk
- kus L – tehase ja ehitusplatsi vahemaa , võtame 10 km
- Vk – keskmine kiirus, võtame 40 km/t
Na=5*(30+120*10/40)/(60*6)+1=
1,83 võtame 2 miksrit
See
tähendab, et betoonipumba pidev töö tagatakse 2
autobetoonimiksriga.
Konstruktsioonide tolerantsid ja vajalikud norm dokumendid
Hoone
tarindid kuuluvad normaaltäpsesse klassi.
Raudbetoonkonstruktsioonide ja nende pinna tolerantside määramisel
kasutatakse Soome juhendeid By39 ja By40:
VUNDAMENDID
- põhimõõtmed (LxB) ± 30 mm
- vundamendi ülapinna kõrgus ± 20 mm
- külghälve ± 30 mm
POSTID
- pikkus (kõrgus) ± 15 mm
- ristlõike küljed ± 10 mm
- kõverus ± 10mm või L/750
- ristlike nurgahälve ± 5mm või b/20
- posti otsa tasapinna nurgahälve ± 5mm
- hälve teljest , kõrgusmärgist, omavaheline paiknemine ± 15
mm
–kõrvalekalle
vertikaalist ± 15 mm või L/750
SARRUS
– pikkusmõõtmed L L=500...1000mm ±15 mm
L=1000...2000mm ± 20 mm
L>2000mm
± 30 mm
- ankurdus-ja jätkupikkused Ø - ankurdus-ja jätkupikkused Ø > 16mm 40 mm
TARIDETAILID , SARRUSJÄTKUD
- taridetaili kõrguslik kõrvalekalle ± 10 mm
- taridetaili külgsuunaline kõrvalekalle ± 5 mm
- sarrusjätkude asukoha hälve ± 10 mm
ANKRUPOLDID
- kõrguslik paiknemine ± 5 mm
- poltide omavaheline paiknemine ± 2 mm
- poldirühma tsentri kõrvalekalle ± 10 mm
-
ankrupoltide kõrvalekalle posti kinga poldiava tsentrist ± 2
mm
Betoonisegu
peab vastama standardile EVS-EN 206-1:2007.
Kasutatud
armatuur A500HW Soome standardi SFS 1215 järgi.
Värske
betoonisegu töödeldavus - koonuse vajumine määratakse platsil
vastavalt standardile EVS-EN 12350-2.
Survetugevuse määramiseks valmistatakse platsil katsekehad vastavalt standardile
EVS-EN 12390-2 ja katsetatakse akrediteeritud katselaboris iga 25m3
paigaldatud betoonisegu kohta vastavalt standardile EVS-EN 12390-3.
TÖÖKAITSE
Töökaitse korraldus
Ehitustööde
teostamisel vastutavad tööohutuse eest nii ehitustööline ise kui
ka tööandja. Tööline on kohustatud kandma vajalikud isikukaitsevahendid ( kiiver , kindad, tööriided, prillid ...)
Töölisel
on alati õigus keelduda töötada antud kohas, kui ohutu töö
tegemine ei ole garanteeritud. Samas tööline on kohustatud töötada
ohutuviisil nii, et vale töömeetodi pärast ei tekkiks riski saada
tervise kahjustusi.
Tööandja
ei saa kohustata töölist töötada ohtlikus keskkonnas. Selleks
peab tööline ise andma kirjaliku nõusoleku. Tööandja peaks
planeerima töid ehitusplatsi ohutuviisil. Ohtlike tööde tegemiseks
antakse välja töö-käsk load .
Meetmed tööohutuse tagamiseks
Töötamine ehitusmehhanismidega
Töötamisel
ehitusmehhanismide ohutsoonis tuleb alati jälgida liikuvate
mehhanismide asukohad, et mitte sattuda mehhanismi alla.
Jälgitakse
liikuvaid osasid, ning hoitakse ohutusvahe 1m. Viibimine lähedam kui
1 meeter liikuvatele osadele on lubatud ainult mehhanismioperaatori
otsenähtavuses.
Tööuhutus mullatöödel
Enne mullatööde algust tähistatakse
töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad
allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks
neis kohtades on vaja vastavate
organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek.
Elektrikaablite,
gaasijuhtmete ja veetorustike vahetus heduses kaevatakse pinnast
ainult labidatega. Löökriistade (kangid, kirkad, kiilud jm.)
kasutamine on siin keelatud.
Kui
kaevamistöö kaigus avastatakse projektis näitamata allmaaehitis,
katkestatakse töö täiendavate juhtnööride saamiseks.
Hoonete
vundamentide laheduses tuleb pinnast kaevata lühikeste, kuni 1,5 m
pikkuste lõikudena ja rakendada abinõusid vundamentide
kindlustamiseks.
Tööliste
laskumiseks kaevikutesse ja
kraavidesse kasutatakse vähemalt 0,75 m laiusi käsipuudega
varustatud treppe. Laskumine toestuse rõhttugesid mööda on
keelatud.
Kaevikute
ja kraavide pervedele, pinnase varisemisprisma piiresse ei tohi paigutada materjale ja ehitusmasinaid ega lubada masinate liikumist. Laiarööpmelise raudtee telje kauguseks nõlva
pervest ( kusjuures nõlva kalde nurk ei ületa pinnase looduslikku
kaldenurka) võetakse 4 m, kitsarööpmelise raudtee ja autotee telje kauguseks 2,5 m. Ekskavaatorid peavad töötamisel toetuma
planeeritud aluspinnale. Autodele tuleb pinnast laadida üle tagumise
või külgpoordi, mitte üle kabiini.
Tõstetööd
Tõstetöid
lubatakse teostada ainult töölistele vastava väljaõpetusega,
kellel on vastav tunnistus (troppija, tõstetööde juhendaja )
Kontrollitakse
kraana tõsteketid kord nädalas võimalike defektide ilmnemiseks.
Jälgitakse, et tõstekonksudel lukud on töökorras.
Troppimislintide
kontroll tehakse kord nädalas, troppi kanga defekti ilmnemisel alaliselt keelduda selle kasutamist.
Viibimine
laasti all on rangelt keelatud!
Kraanaohutsoonis
ladustada ainult esmavajadusega matejalid
Montaažitööd ja töötamine kõrgustel
Töötamisel
kõrgustel rohkem kui 1 meeter nähakse ette lisaohutusmeetmed.
Töölavadel
kontrollitakse ohutuspiirete olemasolu. Vajadusel paigaldatakse lisa
piirded.
Töötamisel
servadel kantakse kinnitusrihmad. Kinnituskoht peab olema piisavalt
tugev ja jäik, et kandma inimkeha raskuse avariiolukorral.
Vahelagede
servad ja augud piiratakse ohutuspostidega ja puitprussidega.
Jälgitakse,
et sõrmed ei sattuksid ühendatavate elementide vahele montaažitööde
tegemisel.
Töötamine elektritööriistadega
Elektritööriistadega
töötamisel välistingimustes kaitstakse neid vee sattumise eest.
Juhul kui tööriist on saanud märjaks, peatatakse selle kasutamist,
ning viiakse seda tagasi soojakusse kuivatamiseks.
Ei tohi
kasutada kaablid lõhutud kaabliisolatsiooniga!
Tolmutekitavad tööd
Tolmutekitavate tööde teostamisel organiseerida ruumi tuulutust.
Töölised
peaksid kandma vastavad isikukaitsevahendid ( näiteks mask filtriga )
Tolmu
koristamiseks ruumi sees (näiteks maalrite lihvimistolm) kasutatakse tolmuimejad .
Jalakäijate ohutus
Objektiväravad
hoitakse alati kinni, et huvitatud möödakäijad ei saaks
ehitusobjektile (näiteks lapsed).
Ehitusaegne
piirdead kinnitatakse nii, et tuul ei saaks selle lükata ümber.
Paigaldatakse raskused piirdeaia kividele või piirdeaia aluskivid kinnitatakse maasse sisselöödud armatuuri vardadega.
KOKKUVÕTE
Käesoleva
kursusetöö ülesandeks oli Huljal, Rakvere tänaval, ehitatava
remonditsehhi ehitustööde organiseerimisprojekt.
Kursusetöös
on iseseisvalt koostatud järgmised osad:
- Ehitusplatsi
üldplaan
- Betoonitööde
tehnoloogiline kaart
- Koondkalenderplaan
Hoones
kasutatud konstruktsioonide kirjeldus on toodud arhitektuurses osas.
Samuti on toodud hoone olulised tehnilised näitajad, mida
kasutatakse nii ehitusprotsessi ettevalmistumisel kui ka hoone
haldamisel.
Ehitusplatsi
üldplaani koostamine on üks olulisematest osadest antud
kursusetöös. Üldplaan kajastab olukorda hoone karkassi montaaži
ajal, samuti on lahendatud platsil asuvad teised olulised elemendid
(soojakute paiknemine, ladude asukohad, liikluskorraldus,
ehitusaegsed kommunikatsioonid ).
Tehnoloogilisel
kaardil näidatakse teostatavate tööde järjekord ja selgitakse
valitud tööde tehnoloogia. Tööd planeeritakse nii, et ei tekiks
tööseisakuid.
Koondkalenderplaani
osas tuuakse välja tööde omavahelised seosed ja järjekorrad,
arvutatakse inimeste ja mehhanismide vajadused. Ehitustööde
kogukestuseks on saadud 235 tööpäeva.
Lisa 1. Koondkalenderplaan.
18
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 33 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
230 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
proxemon
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid