1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed.........................................................................................
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ..........................................
Jaanis Koppel Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia Kursuseprojekt Õppeaines: Ehituse organiseerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-61 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 2. Ettevalmistustööd ................................................................................................................
Ehitusjärelvale teostab järelvalvet ehituse üle, jälgib, et tööd teostatakse vastavalt ehitusprojektile, objektil on tagatud ohutus ning korrashoidu. Teavitav ehitamisel avastatud projektivigadest ja teavitab selle edasi ehitise omanikule. Kontrollib projektile vastavaid ehitusmaterjale ja tooteid ning paigaltaud seadmete vastavust projektile. Kohustusteks on vastu võtta ehitajalt ehitusprojektile ja kvaliteedinõuetele vastavaid ehitustöid, ehitise osasid või ehitus järkusid, vormistades koos ehitajaga vajalikud ehitusdokumendid. Kohutatud osalema ehitamise õigeaegses dokumenteerimises. Õigus seisata ehitustööd, kui on leitud vigu, ei ole täidetud ohutusnõudeid jne. 15. Ehituse alustav nõupidamine, kuidas ja milles kokku lepitakse, kuidas asju fikseeritakse. 16. Lepitakse kokku, milliseid materjale kasutatakse, PJ ja OJ esitavad nägemuse projekti läbi viimisest töökorraldus, suhtlus
Sõltuvus on ebakindel, eh hinnatakse nt. Koolidel ühe õpilase koondmaksumuse järgi. Detailsema projekt astmel on maksumus rohkem seotud üksikute töömahtudega. Alternatiivne lähenemine- teeb vahelt tradit hoonete ehitamisel ja ka inseneriehitusel. Maksumus on protsessi poolt ära määratud st. seadmed, meetodid määravad maksumuse. Tradits. hoonete maksumus töömahust, inseneriehituse maksumus on rohkem ära määratud protsessiga (civil engineering) Alusdokumendid- hea ehitus eelarve sõltub sisendandmete kvaliteedist. Parimad on sellised, mis tulenevad tegelikest kogumustest ehituseelsete platstingimuste muutmisest valmis ehitusobjektiks. Suurimaks tähistuseks koostades head eelarvet on raskused määratleda teostatavaid töid enne nende algust. Maksumust mõjutatavad küsimused: 1)Milline on töö sisu? 2)Kus töö toimub? 3)Millal töö toimub? 4)Kes hakkab töid tegema? Lk. 4 esimene pool
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest. Sellepärast on väga tähtis, et veel enne seda, kui tellija seob ennast liiga suurte kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes.
Kõik kommentaarid