Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid. ● Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatav...
põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti
Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile
Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi- jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. 5
tehti pakkumine liituda võimlemisrühmaga. Nõu küsis ta õelt, et mis oleks õigem, kas minna sporti või balletti õppima, kuid 4 aastat vanem õde soovitas siiski balletti, kuna teine rohkem elukutsena näib. Peale kolmanda klassi lõpetamist tuli tal jalalabas võlvi vajumine, mistõttu võis ta invaliidistuda. Balletikoolis arvati, et kuigi eeldused olid head, ei saa sellise defektiga last vastu võtta ja vihaga läks Kaie Spordikooli. Võlvi vajumine, mida balletikooli komisjon nägi, oli tekkinud sellest, et tüdruk ei ole osanud õigesti seista. Spordikoolis harjutas ta aga positsioonis seismist ja lihased muutusid tugevamaks. Teistkordsete katsetega pääses Kaie Balletikooli sisse. Kõrbi õpetajad nägid temas lühikese ajaga talenti, eriti veel Tiiu Randviir, kes oli neiu vastu eriti range rohkem kui teiste vastu. Tegelikult sai Kaiest Tiiu mantlipärija ja Kaie arvab, et teine valmistas selleks teda ka ette.
võnkumist paljud meie vabariigi elanikud. Siin oli põhjuseks 9- palline purustav maavärin Rumeenias, mis Eestis registreeriti 3 5 minutise hilinemisega. 6 3. Eestimaa maakerge peale jääaega Maakoor pole kunagi tasakaaluseisundis. Selle ühed piirkonnad kerkivad, teised vajuvad. Hästi tuntud vajuv maalala Euroopas on näiteks madalmaad, mille territooriumist umbes 40% asub allpool merepinda. Seal toimub vajumine kiirusega 2.5 cm sajandis. Mere takistamiseks on sinna ehitatud üle 1600 km pikkune tamm. Seevastu Skandinaaviamaad ja Eesti on kerkivad alad (Joon 2). Soome mandriosa on viimase viiekümne aastaga kasvanud 1100 ruut kilomeetrit (Raukas 1995). Üsna hõlpus on hinnata maavärinate ja vulkaanipursete tekitatud kahju, kuid ka maakoore aeglaste liikumiste põhjustatud kahjud võivad olla korvamatud. Nagu me kõik teame toimub maakeral mandrite triivimine
Neogeen- 25 miljonit a tagasi. Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj
4 58 17,3 5 58 21,3 6 56 18,1 Kipsitaigna normaalkonsistents: 56 [%] Tabel 2. Tardumisaegade määramine Tardumise algus: 7:10 [min:s] Tardumise lõpp: 10:25 [min:s] Nõela Nõela Nõela T T T vajumine vajumine vajumine [min:s] [min:s] [min:s] [mm] [mm] [mm] 0:00 40 4:20 40 8:00 30 0:20 40 4:40 40 8:10 32 0:40 40 5:00 40 8:17 27 1:00 40 5:20 40 8:28 4
4 58 17,3 5 58 21,3 6 56 18,1 Kipsitaigna normaalkonsistents: 56 [%] Tabel 2. Tardumisaegade määramine Tardumise algus: 7:10 [min:s] Tardumise lõpp: 10:25 [min:s] Nõela Nõela Nõela T T T vajumine vajumine vajumine [min:s] [min:s] [min:s] [mm] [mm] [mm] 0:00 40 4:20 40 8:00 30 0:20 40 4:40 40 8:10 32 0:40 40 5:00 40 8:17 27 1:00 40 5:20 40 8:28 4
Energeetika Mis on energeetika? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb: energiaressurside kaevandamisega energia muundamisega sobivaks energialiigiks edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Energialiik-energia-tarbija Probleemid Eestis Süsinikuleke tekitab vajaduse kõrgete taastuvenergia toetuste järele ja takistab uute elektrijaamade rajamist. Elektrijaamade ehitamiseks pole raha Taastumatud energiallikad on ammendumas Saastatus Taastuvenergia allikad pole võimsad. Alternatiiv energia Puit(saepuru,höövilaastud) Turbas Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Laineenergia Biomassienergia Geotermiline energia Eestis kasutatavad energiallikad Tuuleenergia Hüdroenergia Prügienergia Põlevkivi energia,põlevkiviõli maagaas Iru soojuselektrijaam töötab 1978 aastast elektriline võimsus 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda suurim soojatootja ...
Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Setete kuhjumine setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Happeline väheliikuv, kiiresti jahtuv, kihtvulkaan. Aluseline kiiresti liikuv ja aeglaselt jahtuv kilpvulkaan.
Eriti oluline on see nõue, kui töös tekivad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide jäätmed; masinate ja seadmete paiknemiskohad; 5täitematerjalide või pinnase kogumiskohad; liikumis- ja ühendusteede mõõtmed, nende paiknemine, valgustus ja korrashoid; pääste- või kiirabibrigaadide juurdepääsuteed õnnetusjuhtumi puhuks; evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine. Ohtlike tööde loetelu ehituses: Ohtlikuks tööks loetakse töö millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse (vundament), kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub. mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilised ohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli. 3. ioniseeriva kiirgusega keskkonnas. 4.kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses. 5.osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmed. 6. millega kaasneb uppumisoht. 7
2 60 Katse ebaõnnestus ( d<180 mm) 3 55 Katse ebaõnnestus ( d<180 mm) 4 53 Katse ebaõnnestus ( d<180 mm) 5 51,5 178,5 Kipsi normaalkonsistents: 51,5 % vett 5.3 Tabel nr. 3 Tardumisaegade määramine Nr Kell, min Vica nõela vajumine, mm 1 0 0 2 18 0 3 18,5 6 4 19 37 5 19,5 40 6 20 40 Graafik. Lisa 1. Tardumisajad: algus 18.00 min lõpp 19.30 mim Tardumisele kulunud aeg: 1 min 30 sek. 5.4 Tugevusnäitajate määramine. Proovikehade vanus 7 ööpäeva 5.4.1 Paindetugevus Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 )
Sissejuhatus- Tegemist on traditsioonilise talu aidaga,mis asub asukoht. Ait on ehitatud kahes osas, ilmselt erinevatel aegadel (erinevad töövõtted). Kahe aidaosa vahel on nn tõllakuur. Algselt on hoone olnud pikem, aida otsas asus ka palkidest laudaosa, mis ei ole säilinud. Ehitusaeg ei ole täpselt teada, arvatasti umbes 1890-1920. Vundament (Heas seisukorras) - Ait on ehitatud seinte ristumiskohtadesse paigutatud maakividele. Kuna hoone asub kruusasel pinnasel, on vajumine olnud väike, kuid aja jooksul on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid
Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi
Liiva erimass - 1 2,65 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,6 Liiva niiskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,55 Tihedusega 0k 1,5 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 7 cm h Segistri trumli maht V 1000 l Segu väljaandvuse koef. - 0,7 Liiva ülehulga tegur 1,15 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed.
Betooni tugevusklass - C 12/15 Kasutav sideaine port. tsem Tsemendi tugevusklass - R 35,5 Tsemendi erimass t 3,10 Tsemendi tihedus 0t 1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L Segu väljaandvuse koef. - 0,67 Liiva ülehulga tegur 1,1 Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed. 2 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 12/15
Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. 2002. aastal sai ehituse peatöövõtja, AS Ehitusfirma Rand & Tuulberg, ülesandeks kiriku taastamise 2004. aasta detsembriks. Suuremad tööd on olnud kiriku küttesüsteemi paigaldamine (2002), betoonpõranda
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territoori...
Külastuskäik KGB kongidesse Metsavendlus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti aladel toimuv väga kirev. Möödunud repressioonid, sõda ja massiküüditamine olid teinud väga palju halba ning inimesed alustasid enda varjamist juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus aga selline vajumine pärast 14. juuni küüditamist. 1944. aasta lõpuks oli end nõukogude võimu eest varjavate inimeste hulk kirev ja arvukas, küündides oletatavasti mitmekümne tuhandeni. Saksa armee lahkumisel oli metsadesse maha jäänud hulgaliselt seal teeninud eestlasi, peagi liitusid nendega Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad ning endise Omakaitse ja Kaitseliidu liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. ...
245-1 vees 2518 2421 10,4 10,0 10,0 10,4 10,0 243,5 244 398 38,3 245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust
• laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks; • mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda; • maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks; • sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Nazca - Lõuna-Ameerika) Himaalaja (kurdmäestik) 3.4. Kahe ookeanilise laama põrkumine Vahevöösse vajumine algab sügaviku trench tekkega .Vahevöösse vajuva laama kivimis sulavad ja nii tekib süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. - vulkaaniline saarkaar island arc. Nt. Jaapani saared, Aleuudid Põrkuvad ookeaniline ja ookeaniline laam Võivad tekkida uued saared. (Jaapani saared, Mariaani saarestik on nii tekkinud.) Ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine.
liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 12. Laama sukeldumine ookenalise laama vajumine vahevöösse. 13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18
(uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. [1] 1.1 Veekoormused Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Joonis 1
1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid; Vastupidavad pinnasevee toimele ja külmakerkeohutu; Püsiv. Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks, tuleb seda tugevdada. Selliseid pinnaseid nim. tehisalusteks. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihendamist, asendamist, tsementimist, silikaatimist ja termilist töötlemist. Nõrga pinnase tihendamine Pinnase vibrotihendamine
sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Laam suur tükk maast ehk litosfääri hiigelpangas. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline (70-75km) Võrdlus: Mandriline maakoor Kuni 70 km paks Vanem kui 4 miljardit aastat vana Kergem Settekivimid, graniit, basalt. Ookeanline maakoor Kuni 20 km paks Noorem, kuni 180 miljonit aastat vana Raskem Settekivimid basalt Subduktsioon · Ookenalise laama vajumine astenosfääri, sukeldumine mandrilise laama alla ja ülessulamine · Kaasnevad maavärinad, vulkaandi, svikud, vulkaanilised kaarsaared, kurdmäestiku teke Laamade liikumine külitsi · Kui laamad nihkuvad üksteisse suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist. · Tugevate pingete vallandudes tekivad tugevad maavärinad · Esineb Californias Kahe mandrilise laama põrkumine:
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere kõrge kaljune rannik keerukalt liigestunudel rannikutüüp, kus ...
palju sademeid ja õhuniiskus suur. Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul. 25.Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. 26.Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid.
AK / T = 3,82 Segu vahekord massi järgi: 1 : 2,36 : 3,82 3.4 Betooni katseline kontroll: Proovisegu mahuks võeti 8 liitrit. Proovisegu valmistamisel segati väljakaalutud täitematerjalid ja tsement algul kuivalt, siis lisati vesi ning segati uuesti. Plastse segu puul kontrolliti segu töödeldavust standardkoonuse vajumise järgi. Metallalusele asetatud kooniline vorm täideti kolmes kihis ning iga kiht tihendati metallvardaga. Vorm tõsteti üles ning mõõdeti betoonisegu koonuse vajumine (OK) omaraskuse mõjul, mis oligi töödeldavuse näitajaks. Betoonisegust valmistati 3 seeriat proovikehi. Korrigeeritud segu puhul arvutati tegelik tsemendi kulu valemi 7 järgi. Proovikehasid katsetati 7 päeva vanuselt. Proovikehade survetugevus arvutati valemi 8 järgi. Betooni survetugevus leitakse kahe suurema survetugevusega kuubiku keskmisena. Betooni survetugevus 28 päeva vanuselt arvutatakse valemiga 9. Tulemused on kantud tabelisse 5. Valem 7: T = ρ0 / (1 + AL + AK + W)
Keskaegkond Kriidiajastu Mestike teke Õistaimede Esmased e. 136 ilmumine ja kiire emakooksed mesosoikum areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine Juura Mandrite vajumine ja Paljasseemnetaimede Esimesed linnud, 190 mere pealetung valitsemine hiidroomajate ,,õitseaeg" Triias Ühtse mandri Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad, 225 lõhenemise algus, levimine (näit. loomhambulised soe kliima hõlmikpuu) roomajad
Maak on majanduslikku huvi pakkuv, metalli või selle ühendeid sisaldav kivim või mineraal. 3.2 Litosfääri laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesugsue suurusega plaatideks ehk laamadeks. Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud mäeahelike süsteemi. sellest algabki ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Kivimid sulavad osaliselt üles ning süviku kõrvale tekib magmast vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vastu mandri serva, tekib mandi äärele vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket.
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...
ei vaja: Cd, Pb, Hg. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitöstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks.Muldade tallamisprobleem. Bioloogiline degradatsioon: avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni. Mulla väsimus kui üks ja sama saadus mitu aastat.
GEOGRAAFIA KONTROLTÖÖ õpik lk. 29-51 Maa siseehitus : 1. Maakoor-30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teinete...
1 Betoonisegu koostis 8 liitri valmistamiseks Tabel 5.1 Segu nr. 1 Komponendid [kg/m3] [kg/8l] Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegu 0,65 r Vesi 200 1,6 4.2 Betoonisegu konsistents Koonuse vajumine oli 22 mm. See on lubatava piires. 4.3 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95 4.3.1 Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel 4.1 Tihed Purus Surve us tav Survetugevus [N/ mm2] Prk pind [g/cm3 jõud Prk Prk
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas
- Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel
astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised. Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad ,,kuumad täpid". N: Hawai saarestik. Mandrilistel laamadel tekivad kuumade täppide piirkonnas murrangud e
Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultset, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid.
ajaloo olnud hirmutavaks kaaslaseks inimkonnale. Tihti pärast vulkaanipurset järgneb maavärin mis teeb asjad veel hullemaks. Seega tuleb väita, et maavärinad käivad planeet Maa rahutu eluga kaasas ja on sellest üks osa nagu ka kõik muud sise- ja välisjõud. Lained Eristatakse ka laineid. Olemas on nelja sorti laineid mis on kas tektoonilised, vulkaanilised, langatuslikud või tehnogeensed. Tektoonilisi laineid põhjustavad maa sisepinged, nagu näiteks laamade üksteise alla vajumine. Vulkaanilisi laineid põhjustab vulkaani purse, mis omakorda liigutab kivimeid ja paneb nad võnkuma mis tekitabki maavärina. Langatuslisi laineid põhjustab koobaste sissevarisemine mis liigutavad kivimeid, suruvad suure jõuga vastu maad ja tekitavad läbi selle kiired võnkumised ehk maavänina. Tehnogeenilisi värinaid põhjustab inimeste tegevus nagu näiteks lõhkelaengute plahvatamine või suured surved maale. Teadlane S
Salapulkade kasutamine aitab palkseinal püsida kuivades stabiilsena. Sõrestiksein Hoone sõrestik koosneb raampuudes, postidest, siduvatest taladest ja diagonaaltugedest. Sõrestikmaterjalina kasutatakse peamiselt 6 x 6 tolliseid (152 x 152 mm) prusse. Sõrestikseinal on rõhkpalkseina ees hulk eeliseid: Sõrestikseina sai ehitada kiiremini kui rõhkpalkseina Sõrestiksein ei vaju, samas kui palkseina suurim probleem on just vajumine. Kui sõrestiksein oli tehtud kuivast materjalist, võis selle pärast valmimist kohe katta laudadega ja viimistleda. Sõrestikseina tegemisel saab kasutada lühemat puitmaterjale. 2 Sõrestiksein koosneb sõrestikust ja sõrestiku prusside vahelisest täitematerjalist. Vastavalt täitematerjali paigutusviisile jagunevad sõrestikseinad täidisseinteks, topeltplankseinteks ja püstpalkseinteks. Puitseina hooldamine
alumist plaati. Vastus: Katse tulemusel saadud pehmumistäpiks on 73,9° C 2. Penetratsiooni määramine Sulabituumen valatakse standardsesse anumasse. Bituumen jahutatakse +25 0C juurde ja seejärel asetatakse anum penetromeetri nõela alla. Nõela ots asetatakse täpselt vastu bituumeni pinda. Registreeritakse skaala näit. Nõela lastakse bituumenisse vajuda 5 sekundit. Tehakse uus skaala lugem. Nõela vajumine on kahe lugemi vahe. Skaala ühikuks on 1/10 mm. Nõela vajumist kontrollitakse kolmes erinevas kohas. Lõplikuks vajumiks kolme keskmine tulemus. Nõela vajumine määrab ära bituumeni margi. Enamlevinud margid B 20/40 40/60 60/90 90/120 120/160 160/200 - ....... nr-d näitavad nõela vajumist selles vahemikus. keskmine 1.
01.2001. Sama aasta 25. juuliks oli põhja serv vajunud 16 cm ja üllatuseks tõusis lõuna serv üle 1 cm. Esimene katse oli 1990a. Torni kellad eemaldati leevendadamaks kaalu ja ümber kolmanda astme pandi trossid, mis mitusada meetrit tornist eemal ankurdati. Peale seda eemaldati 38 m3 pinnast torni ülespoole kerkinud serva alt. Sellega väänati torni sigeks 45 cm. Teisel katsel 2008a. eemaldati veel sama palju pinnast, ning torn suudeti lõpuks stabiliseerida. Vajumine lakkas. 4. Kirjeldage geotehnilisi protsesse ja nähtusi Nähtused ja protsessid. Iseloomustage kivimite murenemise põhjused ja tagajärgi. Geotehnika käsitleb järgmisi protsesse. Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed, põhja ja arteesia veed, tuul, temperatuur, murenemine (füüsiline, keemiline, mehaaniline, biologiline), sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised
Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks, mis hakkavad plastilisel astenosfääril üksteisest eemale triivima. 3. mida tähendab mandrite triiv; Alfred Wegneri hüpoteesi kohaselt mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel, laamtektoonikas aga mandriliste laamade triiv. 4. vulkaanide levikualasid, Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kõige rohkem on neid ...
0 14 4 300 47 164 164 1 14 5 300 48 185 185 4 Tabel 5-3 Tardumisaegade määramine Tardumisaja algus 25min Tardumisaja lõpp 25min 3sek Joonis 4-1 Nõela vajumine kipsi sisse 45 40 35 30 25 20 15 [mm] 10 5 0 Tabel 5-4 Surve- ja paindetugevuse määramine Proovikeha Purustav jõud Proovikeha veesisaldus kivistamise Mass enne Paindel Survel
kasutuselevõtuga. Kuid nende kaevandamine on ka keskkonna jaoks problemaatiline ja nad saavad ka kunagi otsa! 9. Maalihked, põhjused, tagajärjed. 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes....
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamer...
Savipinnased On tekkinud kivimite keemilise lagunemise tulemusel. Savipinnase skelett koosneb lapergustest savioskestest läbimõõduga alla 0,005 ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesedpoorid on tavaliselt veega täitunud. Savi on enamsti looduses liivaga segatult. Oluline on vee hulk savis. Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua. Külmumisel paisuvad nad tuntavalt. Kui ja väheniiske savipinnas on üldiselt õige vundamendi rajamissügavuse juures rahuldav ehitusalus. Märg ja voolav savipinnas on hoonete toetamiseks ei sobi. Täitepinnased On inimese poolt tekitatud pinnased, kas mullete rajamise, prügi,mahapaneku,puinnase kokkuvedamise, pinnase asendamisel või muul moel. On enamasti ebaühtlase koostisega, seetõttu ka ebaütlase kandevõimega on paksus kihiv enamasti halvad ehitusalused, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
