MTÜ Euroopa Noored missioon on informeerida Eesti noori kõikidest enesearendamisevõimalustest välismaal. MTÜ Euroopa Noored projekti visiooniks on iga-aastane noorteseminar, mis tekitaks noortes huvi välismaal õppimise ja töötamise vastu. 4 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE 1.1 Projekti teostajad ja nende hindamine Väikeprojekti teostab Eesti aktiivsetest noortest koosnev projektimeeskond MTÜ Euroopa Noored. Meeskonda kuulub orienteeruvalt 10 inimest. Kõik meeskonnaliikmed omavad varasemaid kogemusi ürituste korraldamises ning on seejuures ka ise töötanud või õppinud välismaal jagades vabatahtlikult oma kogemusi. Projektijuht on seminari peakorraldaja ning määrab neljale vabatahtlikule vastavalt nende kogemustele ja oskustele tööülesanded ning neile alluvad omakorda 5 vabatahtlikku, kellele delegeeritakse osa oma tööülesandeid.
Projekti Projektimeeskond kavandamine Projekti kavandamine LogFrame meetod • Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida ...
....................................................................................... 13 Viidatud allikad ............................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Projektijuhtimise väga oluline osa on projektijuhi oskus meeskonda juhtida. Selleks peavad juhil olema vastavad kompetensid ning teadmised, kuidas meeskond kõige efektiivsemalt töötab. Projektimeeskond on see, kes projektiga algusest lõpuni seotud on ja projektimeeskond on see, kes projektitegevusi ellu viib ning juht on see, kes peab suutma neid tegevusi edukalt eest vedada. Töö eesmärk on tuua näiteid ning välja selgitada, milliseid omadusi on vaja projektijuhil, et projektimeeskond töötaks eesmärkistatud ning efetiivselt. Töö jaoks otsitakse materjale erialalistest artikklitest ning teaduslikest artikklitest.
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide vahel olid liiga suured, et Eesti tulemusi üheks lugeda, tuli kokkuvõttes eesti ja vene koolide õpilaste andmed eraldi välja tuua. Eesti ja vene õpilaste hinnangud meie ühiskonna mitmekultuurilisusele on suhteliselt erinevad
huvigruppide esindajad, kel on otsustav või määrav roll projekti tulemuse kujundamisele. Projekti suhtes on otsustajad projekti omanikud, kelle soovil antud projekt ka läbi viiakse. Kuna The Body Shopi näol on tegemist rahvusvahelise ettevõttega, kellel on ranged kriteeriumid nii turunduse, müügitegevuse kui ka esinduskaupluste osas, on äärmiselt oluline olla pidevas koostöös projektiomanikega. Projekti juhib projektimeeskond, kes hakkab omanike otsuste järgi tegutsema, milleks on konkreetse kava alusel ettevõtte käibe tõstmine läbi e-poe loomise. Projektis on õigus osaleda kõigil projektiga seotud isikutel nagu näiteks e-poe platvormi rätseplahenduse pakkujal, juristil ja IT–spetsialistil, kelle koostöö tulemusena saavad projektist kasu eelkõige omanikud ettevõtte käibe ja kasumi suurenemise näol. Huvigrupide alla kuuluvad töötajad, kelle peamiseks huviks on suurenenud
koolitus 4. Projekti huvigrupid Projekti peamiseks tellijaks on finantsettevõtte juhtkond. Otseselt hakkavad seda kasutama ärianalüütikud, kelle peamine ülesanne on juhtkonda varustada vajaliku informatsiooniga. Oluline on ka tellija IT halduse osakonna roll, kelle vastutusalasse süsteem peale teostajapoolset üleandmist liigub. Ettevõttesisesed huvigrupid: · Juhtkond · Lõppkasutajad (ärianalüütikud) · Projektimeeskond (projektijuht, arhitekt) · IT haldus Ettevõttevälised huvigrupid: · Tarkvaraarendusteenust pakkuv ettevõte (projektijuht, analüütikud, arendajad) · Aruandlustarkvara müüv ettevõte (müügiosakond) 5. Projekti eeldused seisundiaruande esitamistähtaja jaoks Projektis osalevad kolm ettevõtet klient, arendusteenuse pakkuja ja aruandlustarkvara müüja. Allpool on toodud planeeritud rollid ettevõtete kaupa
max A∗¿ arg Π ( M (ω , A) , A ) . A∈ A Joonis 2. Mõjutegurite järgi Kus A on aktiivsedvõrgustiku võimalused Π on minimaalne projekti kesvus M on tavline mudel ω maailma riigid A* on aktiivsed võrgustikud Andes võimaluse arusaamadeks, et projekti tüüp signaalid on tulemas avalikuks projekti eluajal. Peavad projektimeeskond end välja töötama ning eelnevalt kindlaks tehtud poliitiliselt komplekti tegevusi. Kuigi poliitika on ettenägematute kuludega plaan, peab funktsioon ära määrama võimalikud ennatlikud tegevused. (Michael T. 2002:2011) Ümberplaneerimise kõnealuses kontekstis, põhineb samalmudel maailma täis situatsioonplaneerimine. Situatsiooniplaani vastuvõtmiseks oleks vaja väljatöötada erinevad 7
1. Ressursianalüüs 1. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik kvalifitseeritud inimressurss? Probleem on selles, et kuna projektid hõlmavad reeglina vaid teatud perioodi, tuleb selleks kokku seada ajutine projektimeeskond. Inimressursi rakendamise seisukohalt on oluline, milline on projekti täitva asutuse organisa- toorne tüüp: funktsionaalne, projektipõhine või maatrikskujuline. Funktsionaalsetes asutustes (näiteks ülikoolid) on töötajad põhikohaga tööl kindlates allüksustes ning projektikohased ülesanded on töötajatele üldjuhul täiendavad. Projektipõhistes asutustes võetakse inimesed tööle ajutiselt, vastavalt täidetavatele projektidele.
See hõlmab järgmisi tegevusi: · Projekti visiooni määratlemine, · Põhiotsustaja määratlemine, · Projekti eesmärkide määratlemine, · Riskihaldus, · Efektiivsete personalikasutuse strateegiate kujundamine, · Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt
– Ajakava – Ressurssidejagamine – Eelarve VI SKOOBI DEFINEERIMINE JA TÖÖDE HIERARHILISE STRUKTUURI (WBS) VÄLJAEHITAMINE Skoobi planeerimine- projekti skoobi juhtimise plaani koostamise protsess. Projekti skoobi juhtimise plaan- dokument, mis määratleb kuidas defineeritakse, arendatakse ja kinnitatakse projekti skoop; kuidas luuakse ja määratletakse tööde hierarhiline struktuur; ja ... kuidas projektimeeskond peab juhtima ja kontrollima projekti skoopi. Toote skoop- tunnused ja funktsioonid, mis iseloomustavad toodet, teenust või tulemit. Projekti skoop- töö, mis peab olema täidetud selleks, et valmistada toodet, teenust või tulemit. Skoobi defineerimine- detailse projekti skoobiavalduse arendamise protsess, mis on aluseks tulevastele projekti otsustustele. Alusjoon- projekti heakskiidetud plaan... pluss-miinus kinnitatud muudatused... Tavaliselt kasutatakse mõne laiendiga. *kontrolljoon
kontrollivad, teostatakse inimeste poolt. Ilma töötajateta pole midagi planeerida ega jälgida. Seega projektijuhi töö on mõjutada inimesi. Projektimeeskonna liikmed on tavaliselt erinevatest osakondadest ja erinevatelt juhtimistasanditelt ning hindavad projekti edu kriteeriume (aeg, kulud ja tulemuslikkus) erinevalt. Projektid, mis puudutavad organisatsiooni tervikuna, inimlike või poliitilisi aspekte toovad tavaliselt esile väga tundlike teemasid. Kuidas projektimeeskond saab hakkama nende valdkondadega määrab projekti tulemuse. Kolmas oluline sarnasus on, et projektid toimuvad mingis taustsüsteemis. Inimesed algatavad projekti kuna soovitakse midagi muuta tavaliselt mingit osa keskkonnast, kus töötatakse. Projekt leiab aset keskkonnas, mida selle propageerijad soovivad muuta. Projektijuht püüdes mõjutada inimesi tegutseb ka keskkonnas ja mõjutab nii omakorda projekti kulgu. Kokkuvõttes, keskkonna elemendid mõjutavad üksteist, mis omakorda
Sellega tekib enamasti esimene tõrge, kuna ettevõtted soovivad selle kuluartikli pealt säästa. Kui on olemas korralik strateegia, saab tõesti kokku hoida. Kui aga täpselt ei teata, mida saavutada soovitakse, tuleb toetuda juurutajate kogemustele, kes aitaks vormida uitmõtted konkreetseteks protseduurideks. Kindlasti peab projektijuht olema ka juhtkonna esindaja. Strateegia on oluline eelkõige pettumuse vältimiseks. Mida selgem on nägemus, seda paremini töötab projektimeeskond ja seda suurem efekt saavutatakse. Efekti saab mõõta, valides strateegiast tulenevad mõõdikud enne ja pärast muudatuste juurutamist. Kulud muutuvad tuludeks poole aastaga. Seega pannakse äriprotsesside selgitamisega paika kogu juurutuseks vajalik skelett ja luuakse baas õnnestumisele. Kui strateegia puudub, saavutatakse lihtsalt ühtne kliendibaas, mis on esimene ja oluline samm kliendihalduse pikal teel, luues eeldused edasiminekuks. 24
Sellega tehakse juba kõikidele alalistele teedele ja platsidele killustikalused ära. Hoone ümber rajatakse killustikust tee, mida mööda liiguvad transpordivahendid ning kus paiknevad kraana tõstepunktid 1-6. Ehitusmaterjalide ladustamiseks rajatav laoplats asub hoone peasissekäigu poolsel küljel. Ladustamise ala ei jää kraana tõstaalasse. Ehitusplats varustatakse 11 prozektoriga. Ehitusplatsil on üks tuletõrjehüdrant. Parkimisplatsi või ala, kuhu projektimeeskond ja töölised saaks oma isiklikke autosid ehituse ajal parkida ei rajata. Ehitusplatsile paaseb autoga vaid projektijuht. Platsil auto hoidmine üüle poole päeva on rangelt keelatud! 47 Kasutatud kirjandus 1. Ekenora ehituse ajanormid 2. Skanska EMV AS ehituse ajanormid 3. ,,Normeerimine ja eelarvestamine" , loengukonspekt, Lauri Peetrimägi 4
ÜLDPLANEERING Aeg: aasta, Sihtgrupp: Valdkond, sisu: Ajend, põhjus: Orientee-ruv poolaasta, kellele? mida? miks? maksumus kuu, nädal DETAILPLANEERING Aeg: kuup Teema Vorm, Läbiviija(d) Maksumus Koht meetodid Firma, lektorid Korraldav Projektimeeskond Laine Simson, Ph.D 32 Personalijuhtimine 2013 KOOLITUSPLAANI VÕIMALIKUD OSAD: EESMÄRK · Arengueesmärkidest lähtuvalt saavutada tulemused · sihtgrupp, subjekt · kes osalevad, positsioon, arv · milline hariduslik taust · millise teadmiste-oskuste tasemega, kogemustega · hoiakud, motivatsioon, aktiivsus, küpsusaste · omavaheline sobivus...
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Samuti näitas uurimustöö, et uusi BIM põhimõtteid toetavaid programme ei kasutata üldse. Seega võib Eesti ehitustööstust pidada samuti konservatiivseks, kuigi püütakse olla juhtiv riik infotehnoloogia valdkonnas. Uurimustöös käsitleti, et milline on projekti maksumuse ja sellest tulenevalt projektimeeskonna suurus. Midagi üllatavat ei avastatud, kuid tõde on, et mida kallim ja tavaliselt sellest tulenevalt komplektsem on projekt, seda suurem on projektimeeskond. Seega meeskonna komplekteerimisel on oluline osapoolte vaheline usaldus, austus ja sünergia. 82 Põhjused, mis tekitavad ehitusobjektil probleeme ja tööjõu seisakut on ebaadekvaatne projektdokumentatsioon ja halb lühiajaline planeerimine. Uurimistöö annab mõista, et Eesti ehitustööstus ei erine teiste riikide ehitustööstustest, sest esinevad
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) U...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
