Sisukord Microsoft Office............................................................................................... 2 1.Kontoritarkvarapaketi koosseis....................................................................3 1.1 Microsoft Word...................................................................................... 3 1.2 Microsoft Excel...................................................................................... 3 1.2.1 Kas Excelit saab kasutada ka dokumendiloomistarkvarana?..........3 1.3 Microsoft Power Point............................................................................4 1.4 Microsoft Outlook.................................................................................. 4 1.4.1 Outlook haldab erinevat teavet.......................................................4 1.5 Microsoft Access.................................................................................... 5 1.6 Mi...
1,2 cm 3 cm 1,5 cm LOGO asutuse nimi * * * adressaat asutus aadress meie; kuupäev; kausta nr/koopiad teie ................................................ * * pealkiri * (*) sisu (algatuskiri) - sooviavaldus - arvamuse küsimine - vastuse ootamine * * allkiri nimi amet * * koostaja nimi telefon * * Lisad: ........................ * * (*) aadress meiliaadress reg.kood asutuse nimi telefon (otsene) indeks, linn telefon (üld) (koduleht)
297 × 420 mm Millised on dokumendi täitmise tähtajad? Dokument vaadatakse läbi 30 päeva jooksul. Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, kellele dokument saadeti, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samaaegselt saatjale. Milline on referaadi teksti reavahe? 1,5 mm Mis on ajatempel? Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Millised on ametdokumendi veerised? Vasaku veerise laius on 1,2 cm ja parema veerise laius 3,0 cm. Mis väli on postkastis BCC väli, milleks kasutatakse? BCC väli on pimekoopia, sinna sisestatud aadressidele saadetud kirjad näitavad vaid adressaadi enda nime, mitte teisi, kes sama kirja saavad. Mida mõeldakse dokumentide metaandmete all, mis on metaandmed? Mingit objekti või tegevust kirjeldavaid struktureeritud andmeid, mille sisuks on objekti
Sisu Sisu..............................................................................................................................................1 1.Veeriste määramine..................................................................................................................2 2.Teksti vormindamine............................................................................................................... 4 3.Lõigu vorming..........................................................................................................................6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir)...........................................................................7 5.Lehekülje numbrid................................................................................................................... 8 6.Automaatne sisukord...........................................................................................................
lehekülje servadesse jäetakse 2,5 cm laiune veeris. Soovitud veerisetüübi valimiseks tuleb klõpsata soovitud veerisetüübile. Klõpsamisel muudetakse ära kogu dokumendi seaded vastavalt valitud veeristele. Veeriseid saab muuta ja määrata ka ise, selleks tuleb valida Veeriste alt viimane ehk Kohandatud veerised (Custom Margins) säte ning täita väljad, mis muudavad vaba ruumi ülal, all ja külgedel. Veeriste sätteid muutes rakenduvad muudatused tavaliselt kogu dokumendile. Tegelikult on võimalik muudatusi rakendada ka ainult mõnele kindlale osale dokumendist. Kui tahta muuta vaid kindla
KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED Tegevus Kuidas teha? Millised nõuded on kirjalike tööde vormistamise juhendis? Paberi formaadi Paigutus-suurus A4 määramine Lehekülje Paigutus-veerised Lehe veerised: Ülevalt ja alt 2,5, veeriste vasakult 3 ja paremalt 2 määramine Kirjasuuruse ja Calibri 12 fondi Avaleht määramine (põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine
NÕUDED KIRJATÖÖDELE 1. Käekiri NÕUDED KUIDAS TEEN Times New Roman 2. Kirja suurus NÕUDED KUIDAS TEEN 12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti b) Valin avaleht-lõik 1,5 rida c) Väljalt reasamm valin 1,5 8. Pealkirjad Esimese taseme pealkiri
Plangi malli tegemine Open Offices (Libre Office) Ava Open Office org Writer 1. Ava Vormindus Lehekülg. Pane paika veerised vasak 30, parem 15, üleval, all 12 cm 2. Ava - Lisamine (Insert) Väljad (Fields) - Muud (others) Avaneb Väljad sealt Funktsioonid kohahoidja (placeholder) tekst Trükkida järgemööda kõikide elementide nimetused näiteks "Aadress" Ilmub sõna "aadress" vasakule poole, kursor paika allapoole ja kordub sama, trüki vajalikud elemendid. Pane paika vahed! Salvesta
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
(27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad
kompleksmaardlad. (Joonis 1) Kõige rohkem on liiva ja kruusa vahelisi üleminekuvorme - kruusliiva ja liivkruusa. Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega - oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest. Maapõueseaduse järgi jaotatakse liiv: tehnoloogiliseks liivaks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ehitusliivaks ja puiste- ning täitematerjaliks, mida kasutatakse
koostaja, kuupäev, lisaadressaat, lisamärge, logo, pealkiri, seosviit, tekst, viit. Dokument arhiiviseadus+ISO 15489 Asjaajamine ja dokumendihaldus (koos) Dokumendi elutsükkel, passiivne (arhiivis,lõpp), aktiivne (loomine, saamine, registreerimine), poolaktiivne (säilitatakse, et seda kasutada). Dokumendihaldus: Metaandmed dokumendi kirjeldamiseks andmed. Kuidas jaguneb dokumendiplank (infoväljad), veerised, väljad, kirja vormielemendid, normdokumendi (dokumendihaldus e juhised) *asjaajamiskord *dokumendi loetelu. Dokumendi süsteem. Kooskõlastamine
3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? 4. Millistel eesmärkidel koostatakse ettevõttes dokumente, nimeta 2 väärtust. 5. Nimeta dokumendi olulisemad omadused, millised peavad säilima kogu dokumendi elukäigu jooksul. 6. Milline erinevus on kirjaplangil ja üldplangil? 7. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid ettevõtte kirjaplangil? 8. Millise laiusega on plangi veerised? 9. Millal vormistatakse ametikirjale koostaja andmed? 10. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 11. Millal ja kuidas vormistatakse ametikirja pealkiri? 12. Milline dokument on vajalik (soovitatav) kehtestada organisatsiooni dokumenditöö reglementeerimiseks? 13. Millises dokumendis määratakse kindlaks asjaajamisperioodi pikkus? 14. Mitu korda võib dokumenti dokumendiregistrisse kanda? 15. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? 16
Järveotsa Järv. Järveotsa järv (ka: Turvaste Järveotsa järv; Järvetsa järv; Järvatse järv; Järvatsi järv; Kiisamaa järv; Selgjärv) asub Harju maakonnas Nissi vallas Siimika külas. Ta absoluutne kõrgus on 41,7 m, pindala 16,9 ha, suurim sügavus 6,3 m (keskmine sügavus 2,1 m). Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak männimetsaga, põhjaotsa juures on Järveotsa talu ase, kirdekaldal Tallinna Taksopargi saun ja ujula. idakallast ääristab raba, mille taga kerkib teine põhja-lõunasuunaline seljak. Järve lõunaotsa ümbritseb soine lehtmets. kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb järsult. Põhja katab paks mudakiht. Üksnes põhjakalda juures leidub liivast põhja. Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla ...
mahus mitmetes teistes leiukohtades üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel liivakivi leidub Eesti aluspõhja Kambriumi kihtides põhjarannikul ja teisest küljest Devoni lademeis Lõuna-Eestis punavärvilisus ongi Kagu-Eesti aluspõhjakivimitele väga omane, siiski leidub neis ka puhtaid, peaaegu valgeid liivakivilasundeid põhiliselt Kirde-, Lõuna-, Lääne-Eestis Kruus Kruus ja veerised Partsi varud Eestis 17 mln m3 karjääris Hiiumaal toodetakse mägede kivimite purustamise teel selle tõttu muutub maastik ja see võib põhjustada loomade väljasuremise Kasutamine betooni valmistamisel täitematerjalina teedeehituses (purustatud asfalt ja kruus kattega teede pindamisel või teede mustkattesegudes) purustamata kruusa kasutatakse teede alumiste kihtide ehitamisel täitematerjalina ehitusaluste täitetööde tegemisel
(Tabel ). Lähteandmed: 17.) d(cm)= 12,24 cm kaardil. Tabel 2-3. Joone pikkus looduses erinevates mõõtkavades Mõõtkava 1:2000 1:5000 1:10 000 1:25 000 Looduses (m) 244,8 612 1224 310 Lisa 1. Enesekontrolli leht Tingimus/nõue Olen antud nõuet kontrollinud ja see vastab esitatud tingimustele. Töö on vormistatud (lehe veerised, tähe suurused, tühjad enne töö pealkirja ja X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud.
6 340,19 =339,6 =339,6 340,26 9 9 340,23 Lisa 1. Enesekontrolli leht Tingimus/nõue Olen antud nõuet kontrollinud ja see vastab esitatud tingimustele. Töö on vormistatud (lehe veerised, tähe suurused, tühjad enne töö pealkirja ja X lõikude vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". Kõik joonised ja tabelid on varustatud X numbri ja nimetusega. Kõikidele tabelitele ja joonistele on X aruande teksti sees viidatud. Aruandes on sõnastatud eesmärk/töö X ülesanne. Aruandes on lähteandmed või X
dokumendiga. 21. Mis on autentimine? Ehk autoriseerimine 22. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 10 aastat-lühiajaline 23. Mis on pitsat, mis on pitser? Pitseriga kinnitatakse dokumendi allkiri. 24. Mis on tempel? Vahend korduva info / teabe kandmiseks dokumendile (nt.rekvisiidid) 25. Mis on viseerimine? Asutusesisene kooskõlastamine 26. Millise laiusega on plangi veerised? Ülemine-12mm, alumine-12mm, vasak-30mm, parem-15mm 27. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? Nimi, asutus, amet, telefon, faks, e-mail. 28. Kuhu vormistatakse ametikirjal seosviit (viide Teie)? Paralleelselt adressaadiga paremasse paberi poole. 29. Millal ja kuidas vormistatakse ametikirja pealkiri? Nimetavas käändes, vormistatakse alati (v.a õnnitlus-ja tänukirjad, tõendid, avaldused, õiendid) 30
DOKUMENTI ISELOOMUSTAB · sisu sõltub juhtimisfunktsioonist, mille kohta dok on välja antud · vorm õigusaktides olevad vorminõuded · struktuur sõltub liigist ja sisust DOKUMENDI PLANGID · üldplank autor, logo (kirjapeaväli) · kirjaplank kirjapeaväli: logo, autor · dokumendiliigi plank kirjapeaväli: autor, logo, dokumendi liik VÕLTSIMISE ÄRAHOIDMINE · turvaelement (vesimärk, plangi nr, reljeefpitsatiga vormistatud element) PLANGI VEERISED vasak 3 cm parem 1,5 cm ülemine 1,2 cm alumine 1,2 cm DOKUMEDI VORMING · viis kuidas andmed on dokumendis organiseeritud VORMIELEMENDID - autor, logo - kasutusmärge (pole väga oluline) - adressaat, aadress, kuupäev - viit, seosviit - pealkiri, tekst, allkiri, allkirjastaja - lisamärge - lisaadressaat - koostaja - kontaktandmed
Word 2003 Lehekülje seaded: Page layout vahelehele page setup margins (veerised) Orientation (lehekülje asetuse valik) Size (lehekülje suurus) Sisukord: Reference vahelehel table of contents (teeb automaatselt sisukorra). Sisukorra uuendamine: hiirega aktiviseeritud kogu sisukord, selle kohal parem hiireklikk uptate field. Vormistusnõuded: Ülevalt 2.54cm Alt 2.54 cm Vasak 3 cm Parem 2.54 cm Hüperlingi tegemine: · vali välja teksti sees olev sõna, millele soovid viidet lisada · insert (lisa) · sektoris Links (või kohe Hüperlink) · vajutada ikooni · Saab valida lingi, mis suunab kasutaja mõnda konkreetsesse kohta selles dokumendis; saab luua lingi mõnele teisele olemasolevale dokumendile; veebiaadressile. Kui soov viidata mõnele peatükile: · Pace In This Dokument · peatüki nimetus ära valida · OK Kui soov viidata mõnele olemaso...
Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis? Liigitatakse kolmeks: Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad
Praktikum Juhend 1. Salvesta fail nimega. 2. Määratle lehekülje veerised : üleval – 2; all – 2; vasakul – 3; paremal – 1,8. 3. Pane kogu teksti kirjastiiliks Arial suurusega 12pt ja reavaheks 1,5. 4. Enne ja pärast lõiku jäta 6pt vaba ruumi. 5. Kõik tekstid, mis originaaltekstis on sinist värvi, on pealkirjad, millistele pead andma järgmise vormingu: Pealkiri 1, Arial, 14pt, joondus keskele. 6. Kõik pealkirjad algavad uuelt lehelt. 7. Paiguta kõikide lehtede ülaserva keskele tekst “elas kord
.................................................................................................... 12 7. Kasutatud kirjandus................................................................................................... 13 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Üldnõuded 1.1 Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (Page Layout-Size/Küljendus Suurus.). Lehe veerised st lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (Page Layout-Margins/Küljendus Veerised). Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti (12pt)(Home-Font-Avaleht-Fondi Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks
87 3.81 0.06m Vastused: Kaldenurk v on 94919 , S horisontaalprojektsioon on 3,18 meetrit ning kaldest tingitud parand ∆S on 0,06 meetrit. 5 Enesekontrollileht Tingimus/nõue Olen antud nõuet kontrollinud ja see vastab esitatud tingimustele Töö on vormistatud (lehe veerised, tähe suurused, tühjad enne töö pealkirja ja lõikude X vahel, lk numbrid jms) vastavalt Metsandus- ja maaehitusinstituudi „Üliõpilastööde koostamise metoodilist juhendile“ Kõik joonised ja tabelid on varustatud numbri ja X nimetusega Kõikidele tabelitele ja joonistele on aruande X teksti sees viidatud Aruandes on sõnastatud
poolele. b) Leheküljenumbrid paigutada jaluses paremale. Numeratsioon hõlmab kogu tööd (Lisa → Leheküljenumber) 1 . Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised). • Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm). • Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta.
·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50%. Nende hulka kuuluvad paerähk, kruus ja veerised. Põhimõtteliselt võib jämepurdpinnaseid lugeda headeks ehitusalusteks. Liivapinnased on samuti kivimite murenemise produkt, kuid siin on üle 50% pinnase osakesi läbimõõduga alla 2 mm. Liivapinnase omadustest tähtsaimad on lõimis, tihedus ja veesisaldus. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 5 Jämedateraline kuiv liiv on tugev ehitusalus, kui liivakiht on küllalt paks. Jämeliiv laseb vett kergelt läbi ja paisub külmumisel vähe.
suured majanduskeskused jne. Mandrijää suure paksusega mandrit kattev jääkiht, mis kliima jahenedes võib laieneda mistahes suunas. Jääkilbi paksus on mitu kilomeetrit seetõttu pinnamood liikumist ei takista. Tänapäeval on mandrijää säilinud Gröönimaal ja Antarktikas. Mandrijää on mitmel korral katnud ka Eesti alasid. Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete. Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas. Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad
Asjaajamiskord võib olla kehtestatud ühtse dokumendina või koosneda mitmest regulatsioonist (dokumentide vormistamise kord, dokumendihalduse kord, teabe avalikustamise kord, juurdepääsupiirangute kehtestamise kord, e-kirjade haldamise kord jne) Asjaajamiskord kehtestatakse (kinnitatakse) asutuse juhi käskkirjaga, milles muuhulgas nähakse ette ka selle kohustuslikkus kõikidele asutuse töötajatele ja tutvustamise kord. AMETIKIRI: Nimeta dokumendi näidisvormingu veerised: (parem1,5, vasak3, ülemine1,2, alumine1,2) Too näide aadressi kirjutamise kohta personaliosakonda? Garantiikiri- vormistatakse lubadusi sisaldavaid kirju. Näiteks tähtajaliselt teatud tingimustel mingi töö täitmiseks, makse sooritamiseks jms. Garantiikirjal ei ole võrreldes ametikirjaga suuremat juriidilist jõudu. Garantiikirjale ei vormistata pöördumist ega lõputervitus. Volikiri- on kirjalikus vormis antud volitus
Lehekülje vormindamine Kirjalike tööde tegemisel tuleb lisaks tekstile vormindada ka leheküljed, määrates veeriseid, lehtede orientatsiooni ehk paigutust, leheküljenumbreid, päiseid jms. Lehekülje seaded Lehekülje seadete määramiseks tuleb valida menüükäsk Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…), mispeale avaneb järgmine dialoogiaken: Vahekaardil Veerised (ingl. Margins) saad seada veeriseid, orientat- siooni ja lehekülgede arvu (kirjalike tööde puhul ei ole vaja muuta).
Õige! Just need töö osad peavad alati algama uue lehekülje algusest, mitte jätkuma eelnevalt lehelt. sisukord, sissejuhatus, alapeatükid, kokkuvõte ja viidatud allikad peatükid ja alapeatükid kõik kirjaliku töö osad Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris alaveeris vasakveeris Küsimus 5 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kirjalike tööde osa, milles tuuakse välja kasutatud allikate andmed, pealkirjaks on Vali üks: viidatud allikate loetelu viidatud allikad Õige
Küsimuse tekst Kui suur peab olema pealkirja ja sellele järgneva teksti lõiguvahe? Vali üks: 18 pt 6 pt 12 pt Õige! Pealkirjade ja tekstilõikude vahele jäetakse 12 punktine vahe. 0 pt Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline veeris määratakse kirjalikes töödes teistest erinevalt 1,5 cm laiusena? Vali üks: alaveeris paremveeris Õige! Veerised määratakse kirjalikes töödes järgmiselt: paremveeris 1,5 cm ja kõik ülejäänud 2,5 cm. ülaveeris vasakveeris Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Pikkades dokumentides tuleb tekst vormistada Vali üks: lõikude või peatükkide haaval laadide abil Õige! Laadid tagavad dokumendi ühtlase ja efektiivse kujunduse. Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1
Peavad ilmnema töö autori isiklikud seisukohad ja järeldused. Võib kasutada erinevaid autoreid ja refereeringuid, kuid alati viidetega ning omapoolsete järelduste/hinnangutega. 2. Vormistusnõuded MS Word · Paberi formaat A4 (210 x 297 mm) File Æ Page Setup... Æ Page Size Æ Æ 210 x 297 mm Æ OK · Lehe veerised (vabad ääred): File Æ Page Setup... Æ Margins Æ · ülal 2,5 3 cm top Æ 2,5 cm või 3 cm Æ · all 2,5 3 cm bottom Æ2,5 cm või 3 cm Æ · vasakul 4 cm left Æ 4 cm Æ · paremal 2 cm right Æ 2 cm Æ ÆOK
Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus Koostas: Krista Untera MAA SFÄÄRILINE EHITUS JA SELLE UURIMINE 1798. arvutas H. Cavendish Maa massi ( 5,976 x 12 24 3 10 kg). Teadaoleva ruumala (1,083 x 10 km ) järgi leiti, et 3 Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0.19% Maa raadiusest (6 371 km) http...
m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis Eestis aga lähiajal majanduslikult vaevalt võimalik on. Liiv ja kruus Tähtsamad leiukohad: oosid, mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised. Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas
Kordamisküsimused: Dokumendihaldus 1. Mis tagab nõuetekohase asjaajamise asutuses Dokumendihaldussüsteem, asjamiskord 2. Dokumendi mõiste (Arhiiviseadus ) Mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. 3. Kuidas jaguneb dokumendiplangi pind Veerised ja täidetav pind 4. Dokumendiplangi veeriste laiused: Vasak- 3 cm Parem- 1,5 cm Ülevalt- 1,2 cm Alt- 1,2 cm 5. Kuidas nimetatakse dokumendi väljade ja elementide vaadet arvuti või seadme ekraanil või paberkandjal? Esitlusvorm 6. Nimeta tõendusväärtusega dokumentide omadused (EVS-ISO 15489-1:2017) Autentsus, usaldusväärsus, kasutatavus, terviklikus 7. Nimeta dokumendihalduse olulisemad normdokumendid (seadus, määrus, juhis,
Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab sisulise ja visuaalse terviku. Lõigu algust tähistab laiem reavahe. NB! Taandridu ei kasutata. Referaadi võid esitada mulle nii väljaprinditult kui ka saata e-mailile ([email protected]) Keskendu antud referaadis peamiselt illegaalsetele uimastitele! (8. klassis tuleb loovtöö välja printida ja lehed peavad olema köidetud). HINDAMINE
Kirjamalli koostamine programmiga Microsoft Word 2007 1. Ava MS Word ja salvesta tühi leht mallina (Word Template). Faili tähis peab jääma .dotx. Salvesta fail sobivasse kohta ja pane nimeks nt ,,Kirjamall". Ava salvestatud kirjamall, et luua sellest uus dokumendi kirjamall. 2. Ava dialoogiaknas Page Layout ja vali sealt Page Setup. Säti paika järgmised veerised: vasakul 30, üleval 12, paremal 15 ja all 12 mm. Ava sealt Layout ning määra esimesele lehele erinev kujundus (different first page). See on vajalik, et malli sisestatud logo ja kontaktandmed ilmuksid ainult esimesel lehel. 3. Lisa päis ja sellesse ettevõtte logo. Vajuta Insert, sealt vali Header ja lõpuks Edit Header. Seejärel vali Insert ja sealt vali Picture. Aseta logo päise keskele. 4
Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater 1.juunil 1937 a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse - ereda boliidi lennu tunnistajaks. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kindlaks tunnuseks, et tegemist on plahvatuse jäljega, oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Tänapäeval võime tunnusmärke kraatri põhijoontest pinnamoes märgata vaid siis, kui me juba teame kraatri maa-alust ehitust
Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olema töös paremal 2 cm ja vasakul 3 cm; üleval ja all 2,5 cm. · Soovitav kirjatüüp on Times New Roman suurusega 12 punkti. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja. Kursiivkirja kasutakse võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Alapeatükid suurusega 14 punkti, Töö pealkiri 16 punkti. · Tekstileheküljel kasutatakse rööpjoondust, püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi
Asjaajamiskord jõustus 31.07.2009. Asjaajamiskord koosneb 41 leheküljest ja on jaotatud kaheksaks peatükiks ja need omakorda 149. paragrahviks. Samuti sisaldab asjaajamiskord 11 lisa (dokumendiplankide näidised). Asjaajamisperioodi pikkus on üks kalendriaasta. Eraldi peatükina oli välja toodud informatsioon kasutatava dokumendihaldussüsteemi kohta. Dokumentide vormistamise peatükk oli väga põhjalik. Seal oli ära toodud täpne kirjeldus, milline peaks plank olema (lehe veerised, kujunduse põhimõtted, liigid). Samuti plankide kasutamise, hoidmise ja tellimise kord. Dokumentide vormistamise nõuded, kasutatavad elemendid olid detailselt kirjeldatud. Toodud oli ka näiteid. Arvan, et see on väga positiivne, kuna sellisel juhul tekib vähem arusaamatusi, kuidas tuleks erinevaid dokumente vormistada. Samas jätab see ka organisatsioonist korrektse mulje, kui dokumendid on ühtselt vormistatud. Dokumendiringluse
Lisad peavad siiski olema tööga seotud ja nendele peaks töös viitama, samuti ei tohiks nende maht ületada töö põhiosa mahtu. 3. LÕPUTÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Lõputöö vormistamise üldnõuded Töö esitatakse valgele A4-formaadis vertikaalpaigutuses paberile ühepoolselt trükituna ja köidetuna või kiirköitjas. Arvutis: vali Wordi* menüüribalt Küljendus – Suurus – A4. * Siin ja edaspidi on aluseks Microsoft Word 2010 eestikeelne menüü. Töö veerised (ehk tekstivabad ääred) vormistatakse järgmiselt: üla- ja alaveeris 2,5 cm, lehe vasak veeris 3 cm, parem veeris 2 cm. Arvutis: vali Küljendus – Veerised – Kohandatud veerised – määra veerised: Üleval 2,5 cm, All 2,5 cm, Vasakul 3 cm, Paremal 2 cm – määra Vertikaalpaigutus. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, teksti värv must, reavahe 1,5. Arvutis: märgista tekst (klahvid Ctrl + A märgistavad kogu teksti dokumendis) – vali Font
Vormistus: Tee kindlasti tiitelleht, sisukord, nummerda leheküljed. Lehe veerised on ka vaja muuta. Organisatsiooni sisekommunikatsioon Sissejuhatus Igas organisatsioonis on väga oluline sisekommunikatsioon ja selle juhtimine, sest sisekommunikatsiooni tõrgetest tulenevad ebakõlad ja arusaamatused peegelduvad ka organisatsioonist väljapoole mõjutades selle mainet ja pidurdades eesmärkide täitmist. Allüksuste vaheline kiire, ülesannete täitmiseks piisav ning arusaadavalt sõnastatud info
moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja. Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud)
1. Lehekülje veerised: ülalt ja alt 2 cm, vasakult 3 cm, paremalt 1 cm. 2. Pealkiri: suurtähed, kirja suurus 25, kirja stiil Arial, rasvane kiri, joondamine keskele, vahe enne lõiku 12 p, pärast 15 p. SEE SIIN ON PEALKIRI VORMINDAMISEKS 3. Nummerda leheküljed (number üles paremale), numbri suurus 15 p Ära näita leheküljenumbrit esimesel lehel. 4. Lisa jalusesse tänane kuupäev ja oma nimi(Sul on esileht teistsugune, lisa teisele lehele). 5. Kirja suurus 16, joondamine paremale, katkendjoonega allajoonitud, teksti esiletõstuvärv on roheline. Tehke tekstile esimese rea taane 2,5 cm. Arvutifirmade ühinemine toimub ka teistes maades. Jaapani suurfirmad Hitachi ja Fujitsu ühendavad jõud universaalarvuti uue mudeli väljatöötamiseks ja tootmiseks. USA-s on käigus 80000 arvutit, teisel kohal maailma riikide seas on Saksa...
Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit Siluris lubjakivi, dolomiit, mergel, domeriit, savi Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst? Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.
I= ning vastavalt Q = kFI . Selleks, et aru saada mis see filtratsioonimoodul l siis on teeme järgmise viguri: · pinnavee vooluhulga mõõtmisest teame, et jagades vooluhulga ristlõike pindalaga saame voolukiiruse · teeme sama Darcy seadusega ning saame v = kI . Nagu näha on filtratsioonimoodul võrdne filtratsioonikiirusega kui gradient võrdub ühega. Filtratsioonimoodul sõltub oluliselt kivimi tühemelisusest ja lõimisest: · veerised üle 100 m/ööp · veeristega liiv 20...100 · mitmesugused liivad 1..60 · saviliiv 0,01...1 · liivsavi 0,001...0,01 · savi alla0,001 Lähtudes Darcy seadusest saame arvutada näiteks põhjavee vooluhulka kraavi jooksva meetri kohta ühelt kaldalt: · kui meil on andmeid veetasemete kohta punktides 1 ja 2 vastavalt h1 ja h2
13. Peamised avaookeani setendite tüübi ja nende levikut piiravad tingimused. Avaookeani abüsaalsete tasandike tähtsamateks setenditeks on pelaagilised valdavalt peeneteralised setted, mis võivad olla väga erineva koostise ja geneesiga. Kogu pelaagilist ala iseloomustab väga aeglane settimine. Ainus jämedateralisem materjal pelaagilistes seendites on kas (a) püroklastiline või (b) jäämägedega transporditud ja nende sulamisel laialilevitatud liv/kruus ja veerised (nn. kukkekivid). Pealaagiliste setete paksus varieerub maksimaalselt 600-m Vaikses ookeanis kuni 500-1000 m Atlandi ookeanis. Avaookeani keskaladel (kitsamas mõttes pelaagilised alad) on keskmine settimiskiirus 1 cm 5000 kuni 50 000 aasta kohta ehk 0.002-0.0002 mm/aastas! Samas on suurte jõesüsteemide esistel aladel settimiskiirused märgatavalt suuremad (nt. Amazonas). Abüsaalsete tasandike sisealadel (st eemal mandritest ja ookeanikeskahelikest) moodustuvad
· Tabelite kasutamine ja vormindamine Piltide lisamine ja piltide vormindamine · Salvestamine · Printimine 2 2. TEKSTITÖÖTLUSEST JA WORDIST 1. Dokument Dokument (Document) tekstitöötluse põhiüksus, mis salvestatakse faili, mille tüüp on .docx. Dokument koosneb alati vähemalt ühest leheküljest. Määravaks on leheküljeseaded: paberi suurus, suund (orientation) ja veerised tekstist vaba ruum lehe servadel. Raamatu lehekülgede veeriseid võib vaadata sise- ja välisveeristena, mis paarisleheküljel on paaritu lehekülje peegeldus. Ülemisel veerisel paikneb päis ja alumisel jalus nende paigutamiseks ei ole lisaruumi ette nähtud. Leheküljele saab määrata köiteserva, mis lisatakse veerisele. Leheküljeseaded pannakse paika korraldusega Page Layout/Page Setup. Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi
TALLINNA NÕMME PÕHIKOOL LOOVTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND 1. LOOVTÖÖ VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED loovtööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest formaat: A4, tekst on trükitud lehe ühele poolele, köidetud kiirköitjas läbipaistva kaanega või läbipaistava kaanega rullkõites, töö lõppu jäetakse puhas nö köiteleht veerised: ülal ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm alumist äärt võib kasutada joonealuseks viitamiseks kirjatüüp ehk font: Times New Roman tekstiosas tähesuurus: 12 reavahe: 1,5 loovtöö põhiosad algavad uuelt leheküljelt taandrida ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida (üks Enter lõikude vahel). Näide: Ühel päeval oligi asi nii kaugel, et ülemused said oma ülemused nõusse räägitud ja uued masinad saabusid kolhoosi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
