Nagu eelnevast tekstist näha on kaltsium ja magneesium vägevalt tähtsad ained, kui rääkida luude ja lihaste tervisest ning nende normaalsest tööst. Harvemini on aga räägitud sellest, et nende mõju oleks küllaltki kahvatu, kui kõrval ei oleks fosforit. Kui üldiselt fosforist rääkida, siis vajab organism fosforit hammaste ja luude moodustamiseks. 80% keha fosforist asub luudes. Uuringud näitavad, et ainuüksi kaltsiumi abil ei ole võimalik luua tugevaid luid ja kudesid, vaid see mineraalaine vajab mõjule pääsemiseks enda kõrvale fosforit. Fosfor on keha fosfaatide allikas, mis tagab organismile piisava ja stabiilse energiataseme. Samuti aitavad fosfaadid sünteesida proteiine, rasvu ja süsivesikuid. Oma osa on neil ka lihaste toimimises ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu säilitamises kehas. Fosfor stimuleerib ka osade hormoonide tootmist ning tagab musklite, sh südamelihaste regulaarse ja sujuva töö. Fosfor aitab kiirendada keha
Referaat Veronika Tsehhojeva 11 B Õpetaja: Kristi Koosa Tallinn 2014 Kaltsium Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+. Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile.
üksus.Asendatatavad –organism ise võinb Lipiidid on tähtsad,sest tagavad pikaajalist energia desoksüriboos)3.Reserv(varu)materjal – Essentsiaalsed makrobioelemendid sünteesida, Asendamatud peab saama vajadust organiismis.26-30%. glükogeen(energeetiline varuaine)maksas! (makromineraalid) Ca-levinum mineraalaine toiduga(neid on 8) Termoregulatsioon,kaitsevad organeid põrutuse (Tärklis,inuliin,sahharoos – taimedes) inimorganismis 70kg-1-1.2kg Ca,Na,K,Mg,Cl. Valkud on hüdrofiilsed ja kergesti vees eest.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks 4.Kaitsefunktsioon – glükoosiderivat glükuroonhape
Hapetega reag. aeglaselt, leelistega ei reag. üldse ja halogeenidega reag. kuumutamisel Keskmise aktiivsusega metall Kasutusalad:Korrosioonivastase pinnakattena, akudes, müntide valmistamisel ja katalüsaatorina KROOM On keemiline element järjenubriga 24. On omaduselt metall. Elemendi sümbol on Cr. On inimesele ka asendamatu mineraalaine. Leidub igalt poolt. OMADUSED On inimesele ka asendamatu mineraalaine. Kroom on hõbevalge läikiv kõva metall. On keemiliselt vastupidav. Lõhnatu. Vähendab roostet sulamites. Kasutusalad: Toiduainetes, tubakatoodetes, veetöötlemisel, ilutulestikes, värvitööstuses, autotööstuses jpm. KOOBALT Keemiline element järjenumbriga 27
2.2 Mulla koostis 1) Mis on mullasõmerad? Muld koosneb liiva- ja saviosakestest. Huumus liidab osakesi mullasõmerateks. 2) Kuidas muutub mulla koostis aasta jooksul? Mullakiht muutub paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber. 3) Millest sõltub mulla viljakus? Sellest, milline taimestik antud piirkonnas levib. 45% mineraalaine 5% orgaaniline aine 25% vesi 25% õhk Mõisted: Mulla tahke osa: Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mullavesi: Mullas leiduv vesi, mis pärineb peamiselt sademeist. Mullaõhk: Mullas leiduv õhk, mis annab taimedele ja loomadele hapnikku. Huumushorisont: Enamasti mulla pealmine horisont
huumuseks. Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Õhk Vesi Orgaaniline aine Mineraalaine Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi. Sügavamale mulda imbuv vuhmavesi kannab kaasa ka peenemad huumuseosakesed. Aja jooksul kujunevad mullas välja kihid, seda võib näha sügava kraavi servadelt. Pealmises mullakihis on huumust palju ja seepärast on mullapind mustjas. Sinna on uhutud peenemaid huumuseosakesi. Sügavamal kaob huumus mullast hoopiski. Seal näeme enamasti punakat liiva või sinakat savi. Rohttaimede juured on enamasti tumedamates mullakihtides.
Kaltsium · Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. · Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. · 99 % kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus. · Päevane kaltsiumi vajadus : Kuni 10-aastased lapsed 600900 mg Üle 10-aastased lapsed ja 10001200 mg noorukid
KALTSIUM Reio Saarniit KBp-12 Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järkjärgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES
.....tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14.Biomolekulidest on looduses kõige suuremal hulgal esindatud......süsivesikud 15.Millised biomolekulid tagavad organismis mitmekesisuse?valgud 16.Vitamiin D nimetus on...kaltsiferool 17.Milliste vitamiinide hulka peavad suitsetajad tõstma?C vitamiini 18.Levinuim mineraalaine organismis on......kaltsium 19.Organismi sisekeskkonna happe leelistasakaalu regulatsioonil osalevad...naatrium ja kaalium 20.Ööpäevane veevajadus täiskasvanul on..... 30 ml/kg
seeritud vesi, Eesti esimene lauavesi aastast 1968. Spordijoogid Vichy VivaSport – Vitamineral Power (greibi- ja gaseerimata, maitsestatud ja sidrunheina maitseline) ja vitamiinivee suure vitamiini ning Vitamineral Mental (pohla ja d mineraalaine sisaldusega rohelise tee maitseline) – joogid, jook. mis on rikastatud paljude erineva grupi vitamiinidega ja mineraalainetega. Vitamineral Power on eelkõige mõeldud
Malmi lähtematerjalid ja tootmistööpõhimõte? Rauamaak, räbustaja ja koks. Toodetakse kõrgahjudes. Koksi kasutatakse ahju kütusena, kui ka aktiivse lisandina, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine, mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Sulamalm, kui kõige raskem aine ahjus vajub ahju põhja ning lastakse sealt aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase
kumb normaalse tihedusega mulda? Pdhjen- 2.10. Kumb diagrammidest (A vdi B) kujutab tihenenud' dage' Multa koostis orgaaniline aine 5olo mineraalaine 74olo mineraalaine 457o 1p B Tihenenud mulda kujutab diagramm mulla tihedamaks. õhku on vähem ja vett see teeb loogiliselt mõeldes
Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu. Mullavesi (25%) Vaba vesi- sademetevesi, kapillaarvesi poorides Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini.
organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib organismist mineraalained välja. Kiudainete soovitatav kogus meie söögis Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. Nooremad, alla 18-aastased inimesed peavad päevase soovitusliku koguse arvestamisel kasutama valemit: vanus aastates + 5 g. Kiudainete väga suur ületarbimine on ebasoovitav, sest tekib oht, et mõni organismile vajalik mineraalaine seotakse raskestilahustuvasse ühenditesse ja organism ei suuda mineraalainet omastada. Kiudainete mõjud organismile Kiudained mõjutavad organismi mitmel erineval viisil: 1. Aedviljade kiudained seovad palju vett ja hoiavad ära aed- ja puuviljade ülesöömise ning liigsöömisest tekkiva kõhukinnisuse, samuti kiirendavad ka toidu liikumist soolestikus. 2. Kiudained hoiavad sooled mürkainetest puhtad. 3. Kiudainete rohke tarvitamine hoiab ära loomsete
GEOGRAAFIA 1. Mulla tähtsus · Maaviljelus saadakse toiduaineid · Veefilter filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks · Elukeskkond mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt · Tootmisvahend saab arendada põllumajandust · Mullastik + taimed vahend kõrbestumise vastu 2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Koostis ei muutu Koostis muutub Kuivas kliimas Niiskes kliimas Suur temp. amplituud Palavas kliimas Mehaaniline peenendumine Keemiliste elementide reageerimine vee, ...
Põlevkivi Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid). Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed ki...
dolomiidi jt. koostises Kus kasutatakse? Kaltsiumit ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle kasutatakse optikas Kaltsium kui oluline mineraalaine inimese organismis Kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused Moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7g), pehmetes kudedes ning mujal Veel kaltsiumist
Aluseline oksiid-hüdroksiid millel avalduvad nii alulised kui ka happelised omadused Anioon-neg. Laenguga aatom või aatomite rühmitus Elektronegatiivsus-suurus mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Hape-aine mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hapniku sisaldav mineraalaine Hüdrooksiid-anorgaaniline ühen mille koostisesse kuuluvad hüdrooksiidioonid OH- või hüdroksiidrühmad OH Hüdrolüüs-aine keemiline reaktsioon veega:soola hürdolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördereaktsioon Ioon-laenguga aatom või aatomi rühmitus Iooni laeng-iooni positiivsete või negatiivsete elementaarlaengute arv Iooniline aine-ioonilise kristallvõrega aine milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega
D vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 30 minutiline päikese käes olek annab vajaliku päevase D vitamiini koguse. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. C vitamiin ( askorbiinhape) on vajalik veresoonte
Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevat mineraalainet. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast vaba
Aurustumine- Molekulide lahkumine ainest, kõigepealt lahkuvad kiiremad molekulid, sest neil on piisavalt energiat, et ületada molekulide külgetõmbejõudu. Et aurustumine saaks toimuda peab vedelik väliskeskkonnast energiat juurde saama. Kondenseerumine- Molekulide tagasipöördumine aurustumise käigus(SULETUD ANUMAS!) Keemine- Vees on alati teatud hulk lahustunud gaase, kui veetemperatuuri tõsta siis gaaside lahustuvus väheneb ja seetõttu tekivad gaasimullid(Tekivad mineraalaine osakestele või anuma konarustele). Mullidesse koguneb veeaur, kuna mullid on kergemad kui vesi hakkavad nad tõusma pinnale. Kui aga rõhk mullis on välisrõhust väiksem siis nad pinnale ei jõua ja litsutakse enne katki.
"MAGNEESIUM-ELU NURGAKIVI" Magneesium (Mg) on eriti elutähtis mineraalaine, mida meie organism ise ei sünteesi.Tähtsuselt on ta kaaliumile järgmine keha ainevahetuse protsessis osalemisel. Mg on väga oluline kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses. Tal on tähtis roll ka südame normaalse funktsioneerimise tagamises: veresoonte laiendamisel ja südamerütmi korrigeerimisel. Samuti osaleb ta kõigi lihaste töös ja närviimpulsside ülekande mehhanismides. Mg on ka oluline inimese kaitsmisel stressihormoonide kahjustava toime eest
reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud- algab suus, lõhustamiseks vaja amülaasi Rasvad- toimub peensooles, lõhustamiseks vaja lipaasi Valgud- algab maos, lõhustamiseks vaja pepsiini 5
toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda ära joonisel märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed või seedeelundid; elundite ülesanded. Seedeelundid: * suuõõs koos hammastega ja keelega:1) maitse tundmine;2) toidu segamine; 3) toidu peenestamine;4) toodavad amülaasi, lagundavad süsivesikuid * neel:1) toidu edasijuhtimine söögitorru;2) toidu neelamine * söögitoru:1) toidu juhtimine makku * magu:1) toidu kogunemine;2) toidu segamine;3) bakterite hävitamine soolhappega; 4) algab
lubjakivi. Kohtla-Nõmme kaevandus. Kohtla-Nõmme kaevanduse rikastusvabrik. Põlevkivi lahtine kaevandmaine Kohtla-Nõmme karjääris. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Üleriigilised põlevkivikaevandused aastal 2002. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis
Miks on vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas tõusuteel? Vähi esinemissagedus hiinlaste hulgas on tõusuteel, sest hiinlased on läänelikule eluviisile järele jõudnud: autod, koduelektroonika, liha iga toidu sees. Lääneliku eluviisiga kaasnevad ka läänelikud haigused. Milliste vähitüüpide esinemissagedust mõjutab nn läänelik elu? Nn läänelik elu mõjutab järgmiste vähitüüpide esinemissagedust: käärsoole-, rinna-, eesnäärme- ning munasarjavähki. 14) Ühenda mineraalaine, selle peamine ülesanne organismis ja allikaks olevad toidud. Kaalium - moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist - herned, kartulid, tomatid, banaanid. Kloor - vaja maohappe tootmiseks ja aineid läbi rakumembraanide viivate ioonpumpade tööks - lauasool, spinat ja piim Naatrium - moodustab organismis ioonlahuseid ning reguleerib ATP tootmist - lauasool Kaltsium - vaja lihaste, südame ja seedesüsteemi tööks, luude
Lisaks väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. Seleen on mineraalaine , seda vajab ka inimorganism ,sest ainult vitamiinidest inimorganismile ei piisa, on ka vaja mineraalaineid , seega leidub teda ka minus . Ta on osana paljudes organismi jaoks olulistes ensüümides, mis reguleerivad rakkude tegevust ning kaitsevad neid. Pikaaegsel seleeni puudusel võib tekkida erinevate organite rakkude kahjustus, mis viib haiguse tekkele - südamelihase kahjustus, eesnäärme kasvaja, kilpnäärme aktiivse hormooni taseme
Raud on organismile vajalik mineraalaine. Mineraalained on olulised luustiku, kehavedeliku ja ensüümide koostises. Samuti aitavad mineraalained edastada närviimpulsse. Inimese organism ei tooda ise mineraalained, seega tuleb neid saada toidust ja veest. Raud on hemoglobiini oluline koostisosa. Hemoglobiini ülesanne organismis on transportida hapnikku rakkudesse ning süsihappegaas rakkudest välja. Samuti osaleb raud energiatootmises ja immuunsussüsteemi töös. Rauavaegus on levinuim rahvatervise probleem maailmas. Rauapuudusaneemia all kannatab ca 3% meestest, 30% viljakas eas naistest ning kuni 60% lapseootel emadest. Eestis on rauapuudus ja rauapuudusaneemia 23% imikutest (9-12 kuu vanustel). Laste hulgas (6-18 a. vanustel) esineb rauapuudust 14%-l, kusjuures kõige sagedamini tütarlastel vanuses 16-18 a (vastavalt 28%). Raua puuduse sümptomeid on palju, peamised neist on: füüsilise vastupidavuse vähenemine vaimse tegevuse produk...
............ 2 1. Sissejuhatus Iga 30 sekundi järel saab Euroopas keegi osteoporoosist tingitud luumurru. Tänapäeval haigestub iga kolmas naine ja iga viies mees, kel vanust üle 50 eluaasta. Luu on elav kude, millel on väga tähtis ülesanne anda tugi kogu inimese organismile, kaitsta siseorganeid väliste mõjude eest ja vajadusel varustada organismi mineraalaine kaltsiumiga. Osteoporoos ehk luuhõresus on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Osteoporootilisi luumurde on võimalik ennetada ja seda ravida muutes toitumis- ja liikumisharjumusi ning vajadusel kasutades osteoporoosivastaseid ravimeid. Järgnevas referaadis käsitleme osteoporoosi põhjalikumalt ning uurime kuidas ta jaguneb. Uurime, millised on osteoporoosi ohud, kuidas neid
korral, samuti haigustest paranemise perioodil ja pikemate antibiootikumikuuride järgselt. Lühiajalised (2-kuulised) vitamiinikuurid mõned korrad aastas sobivad aga igas vanuses inimestele. Kui inimene ei ole kindel millist vitamiini preparaati kaua ja millises annuses kasutada, on alati õige pidada nõu oma arstiga. Hea meetod selgitamaks välja, kas inimene vajab tõesti mingit vitamiini- või siis mineraalaine lisa, on vaadata üle oma toidusedel. (http://www.walmark.ee/?go=art0_vitamiin) Kõige vajalikum vitamiin on kindlasti A-vitamiin, mis tõrjub bakterid ning, alandab põletikke ning osaleb luustiku ehitamises. Samuti on see vitamiin oluline juuste, silmade ja naha tervisele. Seda saadakse põhiliselt puu-ja aedviljadest, nagu porgandist, tumerohelistest köögiviljadest, kanamunast, piimast ja kalast. Kui organismis on selle vitamiini puudus, siis
· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku Liigutamine (müofibrillid)- lihasraku...
tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna õbluke. Kaltsium K Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega on näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4 kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7 g), pehmetes kudedes ning mujal. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järk-järgult vähenema
20) Elektrolüütide funktsioonid organismis: Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: - tagavad kehavedelike osmolaalsuse - moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale - on ainevahetuse katalüsaatoriteks - määravad kehavedelike pH - stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) - moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) - osalevad vere hüübimissüsteemis 21) Levinuim mineraalaine organismis on: Kaltsium (fosfaat 99% - sisaldub luudes ja hammastes) 22) Lipiidide imendumiseks on vajalik, et seedekanalis oleks piisavalt lipaase- ensüüme, mis lagundavad lipiide 23) Süsivesikute imendumine algab suus: õige/vale 24) Kui palju vajab vastsündinu vett ööpäevas? 0,7 l 25) Kui palju vajab täiskasvanu vett ööpäevas? 28-40 ml kg kohta 26) Suitsetaja C-vitamiini vajadus on võrreldes mittesuitsetajaga suurenenud: õige/vale
jne. (Vt. http://www.tere.eu/heateada/piimonhea/piimatooted/piimpakter) 3 Mineraalained: Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. Hüpotees:
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
orgaanilise aine sisalduse(30-35%) ja suure õlisaagise (20-25%) poolest. Põlevkivi orgaaniline aine , kerogeen, on kõrgmolekulaarne polüfunktsionaalne orgaaniline aine, mis peale süsinuku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastiku. Vesinukurikkamaid kerogeene uttes saab rohkem õli, aga suur heteroaatomi- sisaldus vähendab õlisaagist (u. 20-30%). Põlevkiviõlis sisalduvas väävli- ja lämmastikuühendid raskendavad selle töötlemist ja kasutamist. Põlevkivi mineraalaine koosneb peamiselt karbonaatidest, alumosiilikaatidset ja kvartsist, vähem leidub püriitsi, kipsi, apatiiti jmt. mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, *kamberkaevandamine). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine
Asendatatavad organism ise võinb Lipiidid on tähtsad,sest tagavad pikaajalist energia desoksüriboos)3.Reserv(varu)materjal Essentsiaalsed makrobioelemendid sünteesida, Asendamatud peab saama vajadust organiismis.26-30%. glükogeen(energeetiline varuaine)maksas! (makromineraalid) Ca-levinum mineraalaine toiduga(neid on 8) Termoregulatsioon,kaitsevad organeid põrutuse (Tärklis,inuliin,sahharoos taimedes) inimorganismis 70kg-1-1.2kg Ca,Na,K,Mg,Cl. Valkud on hüdrofiilsed ja kergesti vees eest.Lipiidid on endogeense vee potentsiaalseks reserviks 4.Kaitsefunktsioon glükoosiderivat glükuroonhape
Sest nad on läänelikule eluviisile järele jõudnud autod, tehnika ja lihatoidud. Lääneliku eluviisiga kaasnevad ka vastavad haigused. Milliste viihittiiipide esinemissagedust m6jutab nn ldiinelik elu? -,, läänelik elu mõjutab järgmiste vähitüüpide esinemissagedust: käärsoole-, rinna-. eesnäärme ning munasarjavähki. 3. Uhenda mineraalaine, selle peamine ulesanne organismis ja allikaks olevad toidud. *--"*"-*--"""--*'*..: .*'--'-*----.'---= i Moodustab organismis ioonlahuseid i i ning reguleerib ATP tootmist ! Pii matooted, lehtkoogiviljad,
immuunsüsteemi häirest tingitud hemolüütiline aneemia, mille pühjus on ebaselge. Ravimitest tingitud immuunne hemoüütiline aneemia on pühjustatud ravimite toimest punavererakule. Aplastiline aneemia Idiopaatiline aplastiline aneemia, sekundaarne aplastiline aneemia, omandatud aplastiline aneemia luuüdi haigus, mille puhul luuüdi ei ole võimeline tootma piisaval hulgal vereloome rakke. Tervis sõltub RAUAST: Kõige tähtsam mineraalaine, mida veri vajab, on raud. Raud on tähtis organismi ainevahetuses. Rauavaeguse võib esile kutsuda ka suur verekaotus. Doonorlus pole ohtlik ! ( 4* aastas) Punaste vereliblede elutsüklit võivad häirida ka mitmesugused ravimid, mis omakorda kõigutavad raua sisaldust veres. Raud esineb inimorganismis ainult seotud vormis, lahustuva ja mittetoksilisena. Vaba raud on inimorganismile ohtlik, sest see oksüdeerub organismis kohe raskestilahustuvateks kahjulikeks aineteks.
Õunaid Andra Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ...
TUUM ehk 15 10 0,5 1,5 70 3 ENDOSPERM KEST 15 10 7 0 0 68 NISUJAHU sordid (enne) ja tüübid Tüüp 405- kõrgeim (kondiitritooted) Tüüp 550- kõrgeim (saiad) Tüüp 812- I sort enne (saiad) Tüüp 1050- II sort enne (täistera ja segaleivad) Tüüp 1600- kliidega sõrejahu ( täisteratooted) MIDA VÄIKSEM NUMBER SEDA VALGEM JAHU! TUHK JA KLEEP(E) VALK · Tuhk on mineraalaine · Kleepvalgust oleneb toodete poorsus ja maht · Mida vähem on jahus tuhka, seda rohkem on kleepvalku · Seda paremini valmistoode kehtib, aga kasulikke mineraalaineid on vähe Durumnisjahu- pastade tootmisel kasutatav nisujahusort, kõva nisujahu. Spelta- domineeriv nisusort, loetakse kõige tervislikumaks (sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid) KUSKUSS Durumnisjahust manna, mis on kaetud jahuga. BULGUR Sarnaselt tehtud kuskussile, kuskussi suurem vend. KAMUT
väljalangemine, kalduvus allergiale, luude hõrenemine. Peamised kaltsiumiga varustajad on piima ja piimatooted, teatud juurviljad, mineraalvesi. Iga päev kaotab keha kaltsiumi higi, uriini, väljaheitega. Oluline on meeles pidada, et suitsetamine, kohvijoomine suurtes kogustes (üle nelja tassi päevas), alkohol ja kihisevad joogid viivad osa kaltsiumi uriiniga organismist välja. Tänapäeval väga populaarne veejoomine uhab samuti organismist kaltsiumi välja. RAUD Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele.
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis:
Pahtelsegud ja kitid Pahtelsegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub pinna lõplik silumine Liimpahtel koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse kuivades ruumides sisetöödel- seinte, lagede, akende, uste jne. Silumiseks Õlipahtel koosneb kriidist ja värnitsast, Ta annub tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid. On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasil. Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral. Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja
Kõnealust ühendit tuntakse kirjanduses ka lüsosüümi ja muramidaasi nimetusega. Just see ensüüm tagabki väärtusliku toiduallika säilimise, hävitades munavalgesse sattunud mikroobe. 2 KALA Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, olulisemaid vitamiine ja mineraalaineid ning rasvu. Kalas sisalduvad vitamiinid ja mineraalained mõjutavad tervist ja treeningtulemusi. Näiteks magneesium, mida kalas leidub ohtrasti, on asendamatu mineraalaine, sest kõik lihas- ja närvirakud vajavad seda toimimiseks. Muud kalast saadavad mineraalained on muuhulgas tsink, mis mõjutab hapniku ainevahetust ja immuunsüsteemi, antioksüdant seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest ja mõjutab osaliselt ka immuunsüsteemi, ning elutähtis mikroelement jood. Joodi puudus võib viia kilpnäärme häireteni, millest tuleneb muuhulgas ka väsimus ja ainevahetuse aeglustumine.
süttimiskindel Puudused - ei ole ülevärvitavad; kallid; võimalik plastifikaatori migratsioon: kõvenemisel eralduvad lõhnad/kahjulikud laguproduktid Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid PU-hermeetikud Mineraalvilla saamine - mingi mineraalaine sulatamisel ja Eelised - neutraalne kõvenemislõhn; elastsed madalal temp.; sulamassi kiududeks pihustamisel; tooraineteks loodulikud vastupidavad kemikaalidele; lõhnatud; sobivad väljas kivimid, räbud, klaas jne kasutamiseks Tooraine sulalatakse (1400-1800 C); saadud vedel sulamass Puudused - vajalik kruntimine; kõvenemisel tekivad mullid; pihustatakse kiududeks sururõhu- või aurujoas või
Ultraviolettvalgus (UV) aitab vähendada efektiivselt haigustekitajate hulka. UV võimsus sõltub lambi võimsusest ja vee voolukiirusest läbi lambi. Kõige odavam filtreerimismeetod on ehitada veevarustuskraavidele restid. Resti või sõela pindala peab olema ummistumise ärahoidmiseks võimalikult suur. Parim filtreerimisefektiivsus saadakse liiva-kruusafiltriga, kus vesi filtreerub oma rõhuga läbi erineva terasuurusega mineraalaine kihtide. Tavaliselt kasutatakse filtris 3-5 kihti. Tiikide tühjendamine on sama tähtis kui tiikide täitmine. Suurtes tiikides kasutatakse laud-, betoon- või toruregulaatoreid vee kõrguse reguleerimiseks (joonis 11–13). Munga jäätumist võib ära hoida styroxiga katmise abil. Väiksemates tiikides piisab veetaseme reguleerimiseks äravoolutoru otsa asetatud küljele keeratavast püsttorust. Äravooluvesi tuleb võtta tiigi põhjast, kus vesi on halvakvaliteediline
vähendavad lõpp-produkti vitamiinisisaldust. Hädaabinõuna võib teatud perioodidel profülaktilistes doosides kasutada vitamiinipreparaate. Enamiku vitamiinide vajadust väljendatakse kas milli- või mikrogrammides, mõningate vitamiinide vajadust nn. ekvivalentides. Näiteks 1 ìg retinooliekvivalent = 1ìg retinooli = 6 ìg â-karoteeni; 1 mg niatsiiniekvivalent = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani. 2.5. Soovitused mineraalainete tarbimiseks Inimene peab toiduga saama üle 20 mineraalaine. Neid jaotatakse makro- ja mikroelementideks. Nii nagu vitamiinide vajadus on ka mineraalainete vajadus sõltuv east ja soost. Rasedatel ja imetavatel emadel on mõne mineraalaine (näiteks kaltsiumi ja raua) vajadus suurenenud. Klimakteeriumijärgselt on naistel östrogeenide produktsiooni languse tõttu kaltsiumi sisenemine luudesse halvenenud ja kaltsiumivajadus seetõttu suurenenud. Meie tingimustes segatoitu süües mineraalainete vajadus üldiselt kaetakse. Puudujäägid võivad
milligrammide. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks.
vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne mineraalainete tarbimine on ohtlik, sest enamasti on nende vajaliku ja ohutu päevakoguse vahe üsna väike. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. Kasutatud materjalid: http://www2.ti.ttu.ee/index
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
