nimed, maapinna kõrgusarvud, teede, sildade ja hoonete karakteristikud, puuliikide kõrgust näitavad andmed ja muud nimetused. Eriline koht on kirjašriftil. Nt veekogude info on tavaliselt väljendatud kursiivkirjas. Plaanide koostamisel kasutatakse erinevaid värve. Musta värviga on joonestatud enamik maastiku objekte ja kontuure, sinisega kujutatakse hüdrograafiavõrk, punasega geodeetilised punktid ja administratiivpiirid, pruuniga reljeefielemendid ja horisontaalid. Ka pindobjektide puhul kasutatakse erinevaid värve. Veekogud on sinised, metsad rohelised, haritav maa kollane jne. Konkreetsel plaanil/kaardil kasutatud leppemärkide seletus ehk kaardi legend paigutatakse kaardi vabale osale, et lihtsustada kaardi lugemist. Reljeefi kujutamine Reljeefi kujutamiseks topograafilistel kaartidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi: kõrgusarve horisontaale Kõrgusarvud kantakse plaanile selliselt, et need kajastaksid reljeefile iseloomulikke punkte
või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast. Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile topograafiliste leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaadi mõõtkavas kujutamiseks (sillad, veskid, üksikud majad vms.) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega. Lisaks nendele kantakse veel nn. selgitavad märgid - horisontaalid, punkti või veepinna kõrgust või sügavust näitavad numbrid jms. Tasased alad, nagu mets, soo põld, märgitakse kontuuridesse vastavate märkide abil. Pinnavormid nagu mäed ja orud, kujutatakse kinniste kõverjoonte või horisontaalide. Värvilistel kaartidel tähistatakse mets rohelisega; sood, veekogud, liustike horisontaalid ja igilumi sinisega; liiv ja selle horisontaalid pruuniga; tähtsamad teed punasega ja muud leppemärgid mustaga.
1. Riigi geodeetilise võrgu jagunemine. I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks, Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks I, II ja III klassi võrguks, Mareograafiliseks võrguks. 2. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. 3. Joone mõõtmine lindiga Joone pikkuse mõõtmisel selgitakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk. Mõõtmist teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel
3 63,45 6 63,7 8 63,91 9 63,75 11 63,66 Peale punkti kõrguste arvutamist meetritesse, kannan need oma joonisele, mis on eelnevalt joonestatud, kus punktid paignevad paberil iga 4 cm järel (mõõtkava on joonisel 1:1000). Seejärel leian horisontaalid lõikevahega 0,25 meetrit, mis tähendab, et vaatan kahe punkti vahelist ala ning leian, mitu erinevat horisontaali sinna võiks mahtuda. Kuna horisontaalide vahe on 0,25 meetrit, siis horisontaalid saavad lõppeda vaid arvudega xx,0; xx,25; xx,50; xx,75, kus xx tähendab antud joonise puhul 63 (meetrit). Näiteks punktide 3 (63,45 meetrit) ja 4 (62,96 meetrit) vahele mahub 2 horisontaali: 1 väärtusega 63,25 (m) ja teine horisontaal väärtusega 63,00 (m)
0 m-des 25,032 24,385 26,037 kasutan seda Märkused Latt 4 Latt 3 25,505 Esimene punkti kõrgus 26,858 Teine punkti kõrgus 1,353 2 horisontaali Mitme m tagant horisontaal? 0,50 Horisontaalid 26,00 26,50 Punktide vaheline kaugus joonisel mm-tes ehk 28,18 meetrit Kõrguste vahe 1,35 Suhtearv 20,82 Horisontaalide vahelised kaugused kõrgused kaugused Esimene punkt 25,505 Horisontaal 0,495 10,308 m Horisontaal 0,500 10,412 m Horisontaal 0,358 7,455 m Teine punkt 26,86 kokku 28,18 m
Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt a (mm) a' (mm)
6 63,704 7 62,720 8 63,910 9 63,750 10 62,990 11 63,660 12 63,650 Järgmiseks arvestan et horisontaalide lõikevahe on 0,25 m ehk et juba määratud kõrgustega punktide vahele jäävad punktid, mis määravad horisontaalide asukohti. Selleks määran esmalt millised horisontaalid võiksid punktide vahele jääda ning seejärel arvutan nende täpsemad asukohad. Punkti 2 ja 3 puhul Leian punktide kõrguste vahe. = 63,91-63,45= 0.46m =4 cm plaanil Punkti 2 ja 3 vahele jäävad horisontaale määravad kõrgused 63,75 ja 63,5. Nimetan need vastavalt ja . Leian punkti 2 ja kõrguste vahe. = 63,91-63,75= 0,16= x cm plaanil Leian x-i ristkorrutise abil. Arvestan seda alates punktist 2. Samal põhimõttel leian ka kõik ülejäänud horisontaalide asupaigad.
Suunad: 1)Spontaanne, ekspressiivne Vassili Kandinsky 2)Konstruktiivne, geomeetriline Kazimir Malevitch,Piet Mondrian VASSILI KANDINSKY 1866-1944 iga lõuend on "värviteater"; leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad; millega asendada kadunud objekt? Pilt: Kompositsioon musta kaarega, vihmavari. PIET MONDRIAN 1872 ise nimetab töid "neoplastitsismiks"; püüdlemine Absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis; horisontaalid -põllud ja luited; vertikaalid -puud, kellatornid KAZIMIR MALEVITCH 1878 -1935 nimetas oma töid "suprematismiks"; võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi; suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad. Pilt: kompositsioon, must ruut valgel pinnal, valge ruut valgel TEKKIMISE PÕHJUSED kunstis hakkas nähtava otsene ja täpne kujutamine tagaplaanile
Läbis kõik moodsa kunsti voolud fovismist kubismini Analüütiline kunst andis talle eelduse, et edasi minna esemlikkuse kaotamisele Sammsammult eemaldus esemete nähtavast kujust Looming Oma loominguteed alustas maastikumaalidega Maalis puid ja hooneid Puud muutusid ajapikku vertikaalseteks joonteks ja teed ja maastik horisontaalseteks Tehinika Õlivärvid Keskmine formaat Geomeetria vertikaalid, horisontaalid Naturaalvärvid, neutraalvärvid Nimetud Boogie-Woogie Broadway BoogieWoogie ja Victory Boogie Woogie 2 tema viimast teost Näitasid, et Mondrian oli võimeline veel edasi arenema Kujutasid New Yorki elu ja melu Neoplastsitsims Loomingu põhielemendid on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned. Naturaalvärvid, neutraalvärvid olid ainsad värvid, mida kasutada võis Ei jäljendatud loodust Tänapäeval
ABSTRAKTSIONISM: isel:1)loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 2)punktid,jooned,värvipinnad 3)väljendatakse kunstniku tundeid,meeleolu,suhtumist maailma Esin: V.Kandnisky(vene) tegi I abs. töö: 1)lõuend ,,värviteater" 2)muuta nähtavaks elukutsed,seadused 3)kompositsioon musta kaarega P.Mondrian(hol):1)neoplastitsism 2)absoluutne ja universaalne 3)horisontaalid-põllud/luited 4)vertikaalid- puud ja kellatornid K.Malevitch(vene): 1)suprematism 2)tajuda eimiskit, esemetust, universaalset ruumi 2 suunda:1)ekspressiivne e spontaanne-Kandisky 2)konstruktiivne e geomeetriline- Mondrian,Malevitch Tekkimine:1)otsiti uusi kirjutamisvõtteid 2)kunstniku isikliku filosoofia otsingud 3)ühisk uued suundumused DADAISM 1916-22: Isel: 1)rangelt võttes polnud kunstistiil 2)ei seadnud eesmärgiks uue
Konstruktivism Mida kujutab endast konstruktivism? Konstruktivism sai alguse Venemaal Avaldus kõige selgemini maalikunstis, olles kubismi ja futurismi edasiarendus. Kui kubism üldistas loodusvorme, leides nendes geomeetrilisi põhikujundeid, siis konstruktivism tegeles vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal-ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid; Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. Konstruktivism Venemaal Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat ja lootsid, et saavad oma kunstiga aidata uue ühiskonna loomist
teekestest, lõpetades majadega. Pruuniga on märgitud igasugused reljeefi vormid - künkad, lohud ja orvandid. Sinise värviga on märgitud kõik, mis puudutab vett - alates ojakesest, lõpetades sooga. Kollase ja rohelisega on märgitud taimestik - kollasega lagedad alad(põllud), rohelisega vastupidi-raskesti läbitavad alad(tihnik) Valgega märgitakse tavalist metsa, mida on lihtne läbida. 1.5 Reljeef Horisontaalid ehk samakõrgusjooned ehk kõrgusjooned kulgevad kaardil mööda kujutletavate horisontaalpindade ja maapinna lõikejooni. Horisontaalide vahekauguseks vertikaalsuunas võetakse, olenevalt kaardi mõõtkavast, kas 0,5, 1, 2, 2,5, 5 või 10m. Horisontaalikülge tõmmatud lühikesed ristjooned, nn. nõlvajooned, osutavad veevoolu suunda ja võimaldavad eristada küngast lohust. Mida tihedamini on horisontaalid, seda järsem on nõlv. Horisontaalid
aastane sademe hulk, kraadid, rahvastiku tihedus jne.... · Aerofoto- õhust pildistatud foto, mille järgi hakatakse kaarti koostama · Leppemärgid kokku lepitud märgid, mis tähistavad kaardil kindlaid objekte. · Legend leppemärkide seletus, mis on tavaliselt kaardi nurgas · Absoluutne kõrgus objekti kõrgus mõõdetuna merepinnast · Suhteline kõrgus objekti kõrgu mingi teise objekti suhtes · Samakõrgusjooned e horisontaalid jooned kaardil, mis ühendavad kõiki samal kõrgusel asetsevaid punkte. · Mõõtkava- näitab mitu korda on tegelike kaugusi kaardil vähendatud Nt: 1cm 1km · Mõõtkava esitamiseks kaardil on mitmeid võimalusi: joonmõõtkava esitab vahemaid piltlikult arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses . Nt: 1:21 500 000 1:400 000
Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil Topograafilised leppemärgid 1. Joonleppemärgid 2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid Teed ja rajad Elektriliinid ja raudteed Piirid ja piirjooned Nimetage näidatud leppemärk Värvid Mõõtkavatud leppemärgid Selgitavad kirjed Reljeefi kujutamine horisontaalidega Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil
ESINDAJAD, ESIMESED ABSTRAKTSED TÖÖD: o 1910 KANDINSKY Iga lõuend „värviteater“ Kompositsioon: musta kaarega vihmavari o 1913 MALEVITCH Suprematist (reaalsusest kõrgemal olev) Kompositsioon: ristkülikud, ruudud Must ruut valgel pinnal, valge uut valgel pinnal o 1914 MONDRIAN Horisontaalid – põllud, luited Vertikaalid – puud, kellatornid Kompositsioon: ruudud, triibud (imelik, kolme värviga, valgel taustal, pustad triibud, kollane ja punane ruut) SUUNAD: o Spontaanne, ekspresiivne – Kandinsky o Konstruktiivne, geomeetriline – Malevitch, Mondrian TEKKIMISE PÕHJUSED: o Otsiti uusi kujutamisvõtteid o Täpne kujutamine jäi tahaplaanile
36. Maa-ala plaani koostamine Plaani koostamiseks: 1)Konstrueeritakse koordinaatide võrk(1010 cm)nii nagu teodoliitmõõdistamisel. 2)Omistatakse koordinaatide võrgujoontele väärtused kas riiklikus või muus süsteemis. 3)Kantakse plaanile geodeetilised punktid(riiklikud, kohalikud, teodoliitkäigupunktid). 4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsioon ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused. Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h).
väliraamatusse. Lugemite järgi arvutatakse kõrguskasvud. Tagasivaadete summa, edasivaadete summa, kõrguskasvude summa ja keskmiste kõrguskasvude summa järgi teostatakse lehekülje kontroll . Leitakse käigu sulgemisviga. Instrumendi horisondi meetodil arvutatakse vahepunktide kõrgused. Etteantud mõõtkavas kantakse maa-ala vertikaalplaanile punktid. Seejärel kantakse plaanile situatsioon ja iga punkti juurde kõrgus täpsusega 0,01 m. Interpoleeritakse horisontaalid ja tõmmatakse horisontaalid valitud lõikevahet silmas pidades. 14. Horisontaalide analüütilisel interpoleerimisel saavutatakse kõige suurem täpsus. Horisontaalide asukohad leitakse sarnaste kolmnurkade lahendamisega. Sarnastest kolmnurkadest kirjutatakse välja suhted. Sellest suhtest kirjutame välja võrdused, võrdustest leiame joone horisontaalprojektsiooni kauguse punktist A esimese horisontaalini, ning punktist A teise horisontaalini. 15
õiges mõõtkavas veidi vähendatult, üksteisest kontuurjoonega, täidetakse pindleppemärkidega. Joonobjektid on looduslikud ja tehnilised joonelised objektid, sõltuvalt kaardi mõõtkavast, võivad leppemärgid olla sama suurusega. Punktobjektid on looduslikud või tehnilised üksikud puud, mälestusmärgid. Reljeefi vormid: planetaarne; megareljeefid; makroreljeefid; mesoreljeefid; mikroreljeefid. Horisontaalid liigitatakse: täishorisontaalid, poolhorisontaalid ja veerandhorisontaalid. Merepinnast ühel ja samal kõrgusel asuvad punktid on kaardil ühendatud horisontaalidega. SuureM kaartidel joonistatakse horisontaalid iga 10 meetri järel, väikse rohkem kui 200 meetri järel. Kui samakõrgusjooned on joonistatud tihedalt, siis tegemis järskude nõlvadega. Kui ei ole tihedalt, siis tegemis lauget ja tasast pinnamoodiga. TEODOLIITMÕÕDISTAMINE. Teodoliitkäikude liigid
sellega ristuv suund koordinaatide alguspunktis. Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt. Eesti põhikaart koostatakse mõõtkavas 1:10 000. Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am), Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa
mõõdistamisel? Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 59.Teodoliitkäigu ja topograafilise plaani joonestamine. Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A). Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D. Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks
Kõige väiksem manner - Austraalia Kõige suurem manner ? Euraasia Maakera kõrgeim koht - Dzomolungma mägi Himaalaja kõrgustikus 8846m Maismaa madalaim koht ? Euraasia mandriedelaosas Surnumeres 395 allpool merepinda. Nimeta maailma suuremad saared Gröönimaa (kõige suurem), Uus-Guinea, Kalimantan ja Madagaskar. Saarestik - koosneb mitmest saarest, nt Jaapan, Aleuudid, Kuriilid Näita kaardil kõik ookeanid saared ja suuremad saared ja saarestikud Samakõrgusjooned e. horisontaalid? nendega märgitakse kaardil absoluutset kõrgust ja absoluutset sügavust. Kuidas värvitakse kõrgusi kaardil? Maismaa madalamad kohad on tumerohelised ja kõrguse kasvades läheb kujutamine kollasemaks, kuni tumepruunini. Langujooned - näitavad languse suunda Mida tähendab, kui absoluutseks kõrguseks on kaardil näidatud ? 40m Et see on maismaal süvend, mille sügavus merepinnast on 40m Kas kõrguse järgi on Eestis tegelikult mägesid?
Horisontaalide konstrueerimisel eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile
eeldatakse, et maapinna kalle kahe lähima naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimet. aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja
tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile. Abstraktsionismil on kaks suunda:1)konstruktiivne, geomeetriline. 2) spontaanne ,ekspressiivne. Esindajad on: Kandinsky iga lõuend on "värviteater", püüdlemine leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad . Mondrain ise nimetab töid "neoplastitsismiks", tema loomingus on püüdlemine absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis, enamasti horisontaalid põllud ja luited vertikaalid puud, kellatornid. Malevitch nimetas oma töid "suprematismiks" ,ta võimaldab tajuda eimiskit, esemetust ja universaalsetr ruumi , suprematism on ruumi puhas väljendus on seotud punktiga, kus värv, vorm ja ruum ühinevad . Perioodid abstraktsionismis: 1) 19101920 senise kunsti lammutamine 2) 19201930 lisanduvad uued voolud ja kunstnike rühmitused 3) 19301945 levis üle Euroopa, lisandusid uued voolud 4) 1945 .....
mõõtkavale. Kandsin mõõdistamise aluseks olnud teodoliitkäigu punktid plaanile ristkoordinaatide järgi. Tahhümeetrilise mõõdistamise andmed kandsin plaanile ringmalli ja sirkli abil kasutades mõõdetud horisontaalnurka ja joonepikkuse horisontaalprojektsiooni. Horisontaalide interpoleerimiseks ühendasin lähimad punktid omavahel kolmnurkadeks, sain TIN mudeli horisontaalide interpoleerimiseks. Kolmnurkade saamiseks kasutasin vaid neid punkte mille kõrgus vastas maapinna kõrgusele. Horisontaalid interpoleerisin graafilisel meetodil (joonpaleti abil). Selleks asetasin joonpaleti suvaliselt joonele. Seadsin esimese punkti õigele "kõrgusele". Fikseerisin sirkliga läbi esimese punkti kui pooluse. Pöörasin paletti ümber pooluse, seni kui ka teine punkt jõudis õigele "kõrgusele". Torkasin läbi joone ja paralleeljoonte lõikepunktid ja kirjutasin punktidele juurde nende "kõrgused". Joonistasin välja samakõrgusjooned ehk horisontaalid
Punktipilvest on võimalik modelleerida skaneeritud objekti. Kuna instrument ei mõõda nurga taha, siis tuleb mõõtmisi teostada mitmest punktist. Sellisel skaneeritud punktipilved tuleb ühendada samasse koordinaadistikku. Valmis mudel või punktipilv edastatakse projekteerijale failina. Vastavate programmidega on võimalik objekti mõõta, määrata objekti pindalasid ja mahtusid. Maastiku skaneerimisel on võimalik saada horisontaalid. [8, lk 71] Laserskanneri tähtsaimad eelised on järgmised: suur mõõdistuskiirus ei nõua otsest juurdepääsu mõõdistatavale objektile ja seetõttu ohutu tehnoloogia midagi ei jää mõõtmata mõõdistustulemused saab kolmemõõtmelisena Laserskanneri puudused: Andmete töötlus sisaldab väga palju manuaalset tööd Skannerite hind on üsna kõrge
Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 59. Teodoliitkäigu ja topograafilise plaani joonestamine. Joonepikkuste ja nurga abil punktid paika. 60. Reljeefi kujutamise viisid. Reljeefi kujutamisel topograafilistel kaartidel ja plaanidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi. Reljeefi saab kujutada kas kõrgusarvude või horisontaalide (ka samakõrgusjoon, isojoon või isohüps) abil.
22.Plaani koostamine. Plaani koostamiseks: 1)Konstrueeritakse koordinaatide võrk(10×10 cm)nii nagu teodoliitmõõdistamisel. 2)Omistatakse koordinaatide võrgujoontele väärtused kas riiklikus või muus süsteemis. 3)Kantakse plaanile geodeetilised punktid(riiklikud, kohalikud, teodoliitkäigupunktid). 4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsionn ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused. Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h).
tasandi kaldenurk on väiksem kui 29. Mis on tasandil normaal ja mis on tema moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. tunnuseks kaksvaatel? Tasapinna normaal- 40. Mis juhtumil lõikab tasapind pöördkoonust tasapinna ristsirge, mis on risti selle sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate tasapinna kõigi sirgetega k.a. frontaalid ja alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja horisontaalid. Normaali pealtvaade on risti tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse tasapinna horisontaali pealtvaatega moodustajate omast telje suhtes. (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Elliptiline (esijäljega). silinder,hüperboolne silinder, paraboolne 30. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasandi silinder, elliptiline koonus, ellipsoid,
· Sisseehitatud nissid, lisavalgustid. · Mööbel paistis silma mobiilsuse ja funktsionaalsusega. · Mööblivormid olid allutatud geomeetrilistele kujunditele. Konstruktivism · Avaldus kõige selgemini maalikunstis, olles kubismi ja futurismi edasiarendus. · Kui kubism üldistas loodusvorme, leides nendes geomeetrilisi põhikujundeid, siis konstruktivism tegeles vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal-ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid; · ruumis kuup, tahukas, kera, jt, geomeetrilised kehad. · Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. · Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. · Stiili suundumused avaldusid kõige varem (ca 1913) Venemaal:
vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. · Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega · Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 70. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on: · Plaan trassi projektsioon rõhttasandil;
naaberpunkti vahel on ühtlane (see võimaldab leida horisontaalide asukohad interpoleerimisega). Horisontaalide vahekaugust plaanil nimetatakse aluseks. Ühel ja samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 67. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on:
Horisontaalide absoluutsed kõrgused peavad olema lõikevahe täisarvkordsed. Interpoleerimisega saadud punktid tuleb omavahel ühendada sujuva kõverjoonega, kui punkte on plaju, siis on soovitav interpoleerimise käigus neile juurde kirjutada kõrgused. Horisontaalide joonestamisel tuleb silmas pidada: - kõik samal horisontaalil olevad punktid on sama kõrgusega - naaberhorisontaalidel on sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt - horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti - horisontaalid ei lõiku üksteisega - mõnedele horisontaalidele kirjutatakse juurde kõrgused (katkestuskohta, number tõusu suunas) Plaanil peavad olema andmed kasutatud tugipunktide ja koordinaatsüsteemide kohta. Joonise kirjanurgas peavad olema andmed mõõdistusorganistsiooni kohta, mõõdistajate nimed, objekti nimetus, mõõtkava jm. Tahhümeetrid Peavad suutma mõõta horisontaalnurka, kaldenurka ja kaugust
Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid on ühesugusel kõrgusel. Projekteerides selle joone rõhttasandile ja vähendades saadud kujutise plaani mõõtkavasse, saame horisontaali kujutise plaanile (projekteerides ellipsoidile, saame siit üle minna kaardi projektsiooni tasandile). Kujutleme, et maa-ala reljeef on lõigatud kihikaupa nivoopinnaga paralleelsete pindadega, mille kõrguste vahe on ühesugune. Lõikejooned ongi horisontaalid. Nii on igas veekogu rahulikus seisus oleva vee piir horisontaaliks maastikul. Veetaseme kõrguse muutumisel muutub ka veepiiri asend ja saadakse uus horisontaal. Täiendavaid leppemärke kasutatakse reljeefi kujundamisel seal, kus horisontaale või kõrgusarve ei ole otstarbekohane kasutada, või ei ole reljeefi tõepärane kujutamine ilma selleta võimalik. Näiteks tehisküngaste, jäärakute, järskude nõlvade, veekogude kaldajärsakute, teede mullete või
koordinaate kaardi kilomeetervõrgu ruudus. KAHEKSAKOHALISED KOORDINAADID Kaheksakohalised koordinaadid saadakse, kui lisatakse sadadele meetritele veel kümned meetrid. Seega annavad kaheksakohalised koordinaadid punkti asukoha 10 meetrise täpsusega. Selliseid koordinaate on vaja kasutada kaudtule-relvade sihtmärkide sisselaskmiseks ja punktsihtmärkide osutamiseks, aga ka orientiiride osutamiseks ja enda asukoha sidumiseks kaardil maastikuga. HORISONTAALID Maakera pind ei ole tasane ega sile, vaid kaetud erineva kõrgusega pinnavormidega. Maa pinnavorme nimetatakse reljeefiks. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad? Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000 25. Eesti Põhikaardi projektsioon Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige
1) jälgedega, 2) kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel, 3) kahe lõikuva sirgega, 4) kahe paralleelse sirgega, 5) üks tasapind jälgedega ja teine kolme punktiga, mis ei asetse ühel sirgel. 53. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 54. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? Tasapinna normaal tasapinna ristsirge, mis on risti selle tasapinna kõigi sirgetega k.a. frontaalid ja horisontaalid. Normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (põhijäljega) ja frontaali eestvaatega (esijäljega). 55. Joonestada valitud punktist A tasapinna (p;e) normaali n projektsioonid. 56. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 57. Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasapinna vahel? Sirge ja tema ristprojektsiooni vahelise nurgaga sellel tasapinnal. 58
10. NEOPLASTITSISM uus pilt maailmast TAUST: 1920. aasta paiku hollandi kunstniku Piet Mondreani poolt kasutusele võetud nimetus, tähendab uut kujutamist, uut pilti maailmast. Rühmitus ja ajakiri hääbusid 1931. Punanekollanesinine põhivärvid TUNNUSJOONED: 1. Mondrean kasutas õlivärve ja keskmise suurusega formaati. 2. vormid on absoluudini puhastatud, põlde ja luiteid asendavad horisontaalid, kellatorne ja puid vertikaalid, mis on tühjendatud konkreetsest sisust. 3. Puuduvad kõverused 4. plaanid, jooned ja nurgad on korrastatud täiuslikus ratsionaalsuses ja tasakaalustatud kompositsioonis 5. Selge värv peegeldab maalide selgeid ja sirgeid jooni. Kolm põhivärvi sinine, kollane ja punane vastanduvad ja on tasakaalus kahe mittevärviga valge ja mustaga. Need kolm värvi katavad kandilisi
pindala kohta käivat infot). 48. Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm-meetodist? Kartogramm-meetodi puhul antakse väärtused edasi kas siis tausta värvi, tausta mustri või tausta heleduse näol. Kartogrammide meetodi puhul antakse väärtused edasi diagrammidena. 49. Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi? Ajaloolistel kaartidel:,,Portreeritud" mäed, reljeefi kriipsutus. Tänapäeval: horisontaalid, värvus, reljeefi varjutus, profiilijoonised, reljeefi mudelid. 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil(Seriifidega kirjad:Times New Roman, seriifideta: Arial) Kirjalaad (Kirjakalle-püst-ja kaldkri ehk kursiiv, sõrendus, paksus, suurtähed, kirjakõrgus) 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel?
Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu 1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid. 2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile. 3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid. 4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon. 5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid. 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega. 23. Teodoliitkäigu- ja topograafilise plaani joonestamine. Teodoliitkäigu plaan: (A3 formaat) · MK 1:2000 · Konstrueerida koordinaatvõrk 10x10cm (8mm x 8mm), maksimaalselt kahele koordinaatristile lisada koordinaatväärtused (txt h 3mm). · Määrata koordinaatide järgi mõõdistamisvõrgu punktide asukohad, punktid tähistada rooma numbritega (txt h 4mm) (txt h 3mm) Käiguplaanil näidata:
Vespasianuse poeg Titus - peavad tegelema Rooma ülesehitamisega ja juudi ülestõusu mahasurumisega (68 68 tapab end Nero). !!! 70 - purustatakse Jeruusalemma tempel !!! tänapäeval järel Läänemüür ("Nutumüür") osa templi tugimüürist. 132-135 II juudi sõda, mil hajutatakse juudid üle kogu maailma laiali. diasporaa - ükskõik milline territoorium, kus elavad juudid, peale Juudamaa. 1948-1949 taastub juudi riik taas (Iisrael). Kaarest endast: hea proportsiooniga horisontaalid & vertikaalid. Rooma riik on veel alles oma tippvõimsuse poole teel (saabub 2.saj. alguses)! Septimus Severuse triumfikaar - 203 sai valmis - Septimus Severus on 3. saj. valitseja Pühendatud temale ja tema poegadele (Caracalla) võitude eest araablaste & assüürlaste üle. 3 kaarava (tema (SS) ja ta 2 poega), tilpnevate ja ülekuhjatud vormidega. Rooma riik on juba suhteliselt nõrk! Constantinuse triumfikaar - 312-315 (Constantinus legaliseeris ristiusu 313 (seaduslikuks - 380),
numbrist (pilt 6.11). Joonisel näidatud kivihunniku kuuekohalised koordinaadid on E357 N755. Pilt 6.11 Kaheksakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 10 m täpsusega. Kaheksakohalised koordinaadid koosnevad neljast idapikkuse ja neljast põhjalaiuse numbrist (pilt 6.12). Joonisel näidatud kivihunniku kaheksakohalised koordinaadid on E 0865 N 3417. Pilt 6.12 170 RELJEEF JA HORISONTAALID Horisontaaliks nimetatakse suletud kõverjoont, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel asetsevaid objekte (pilt 6.13). Horisontaalid jagunevad põhihorisontaalideks, poolhorisontaalideks, veerandhorisontaalideks. Pilt 6.13 Horisontaalidel kasutatakse veel kõrgusarve, mis näitavad horisontaali kõrgust merepinnast. Vahet järjestikku asuvate horisontaalide vahel nimetatakse reljeefi lõikevaheks (pilt 6.13). Kahe põhihorisontaali
76. Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm-meetodist? a. Kartogramm-meetodi puhul antakse väärtused edasi kas siis tausta värvi, tausta mustri või tausta heleduse näol. b. Kartodiagrammide meetodi puhul antakse väärtused edasi diagrammidena. 77. Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi? a. ,,Portreeritud" mäed |- AJALOOLISTEL KAARTIDEL b. Reljeefi kriipsutus | c. Horisontaalid | d. Värvus | e. Reljeefi varjutus |-TÄNAPÄEVAL f. Profiilijoonised | g. Reljeefi kriipsutus | h. Reljeefimudelid | 78. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? a. Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER)
arhiveerimise eesmärgil. 33.Klaviatuur[1] *Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. *Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Väga laialt on levinud ka klaviatuurid, kus kasutatakse metalliseeritud plastmassist kilet (membrane switch), mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannet. *Klaviatuur moodustab maatriksi, kus horisontaalid on ühendatud väljund-pordi külge. Vertikaalid on aga kõik ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ning maatriksi allosas on nad seotud sisend-pordiga. Kõigis horisontaalide ning vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). *Scan koodi saamiseks saadetakse horisontaalliinidele kood, kus on väärtus '0' vaid kõige ülemisel horisontaalil. (Ülejäänud horisontaalide väärtusteks on 1'd). Kui nüüd on mõni
Pildi maalimine on plaanipärane tegevus, sarnane ehitamise või konstrueerimisega. Seetõttu nimetatakse seda abstraktsionismi suunda ka KONSTRUKTIVISMIKS. Mondrian maalis õlivärvidega keskmise suurusega formaadile. Sageli „Kompositsiooni“ nime kandvates teostes on tegemist puude, luidete, kirikute, tuuleveskite ja jõgede kujutamisega lihtsustatud kujul. Millisel teemal ta ka ei maaliks, vormid on absoluudini puhastatud, põlde ja luiteid asendavad horisontaalid, kellatorne ja puid vertikaalid, mis on tühjendatud konkreetsest sisust, et püüelda abstraktse sisu poole, kus kõverusi ei tohi olla. Plaanid, jooned ja nurgad on korrastatud täiuslikus ratsionaalses ja tasakaalustatud kompositsioonis. Selge värv peegeldab maalide selgeid ja sirgeid jooni. Kolm põhivärvi – sinine, kollane ja punane – vastanduvad ja on tasakaalus kahe neutraalvärvi – valge ja mustaga. Need kolm värvi katavad kandilisi ühetoonilisi pindu. Valgest saab mõnikord
Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. Trükiplaadil peal on plastist materjal, mis on sümbolte kohalt metalliseeritud ja klahvi vajutusel tekib kontakt alumise pinnaga. Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele. Laialt levinud klaviatuurid, kus kasutatakse metalliseeritud plastmassist kilet (membrane switch), mis täidab ühtlasi ka vedru ülesannet. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus horisontaalid on ühendatud väljund-pordi külge. Vertikaalid on kõik ühendatud läbi kaitsva takisti toitenivooga (väärtus 1) ning maatriksi allosas on nad seotud sisend-pordiga. Kõigis horisontaalide ning vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutustehnikas. Sisenditesse püütakse impulsid, väljundiks 0 1 kombinatsioonid. Erinevate väljund kombinatsioonide arvu nim
Pildi maalimine on plaanipärane tegevus, sarnane ehitamise või konstrueerimisega. Seetõttu nimetatakse seda abstraktsionismi suunda ka KONSTRUKTIVISMIKS. Mondrian maalis õlivärvidega keskmise suurusega formaadile. Sageli ,,Kompositsiooni" nime kandvates teostes on tegemist puude, luidete, kirikute, tuuleveskite ja jõgede kujutamisega lihtsustatud kujul. Millisel teemal ta ka ei maaliks, vormid on absoluudini puhastatud, põlde ja luiteid asendavad horisontaalid, kellatorne ja puid vertikaalid, mis on tühjendatud konkreetsest sisust, et püüelda abstraktse sisu poole, kus kõverusi ei tohi olla. Plaanid, jooned ja nurgad on korrastatud täiuslikus ratsionaalses ja tasakaalustatud kompositsioonis. Selge värv peegeldab maalide selgeid ja sirgeid jooni. Kolm põhivärvi sinine, kollane ja punane vastanduvad ja on tasakaalus kahe neutraalvärvi valge ja mustaga. Need kolm värvi katavad kandilisi ühetoonilisi pindu. Valgest saab mõnikord
Pildi maalimine on plaanipärane tegevus, sarnane ehitamise või konstrueerimisega. Seetõttu nimetatakse seda abstraktsionismi suunda ka KONSTRUKTIVISMIKS. Mondrian maalis õlivärvidega keskmise suurusega formaadile. Sageli ,,Kompositsiooni" nime kandvates teostes on tegemist puude, luidete, kirikute, tuuleveskite ja jõgede kujutamisega lihtsustatud kujul. Millisel teemal ta ka ei maaliks, vormid on absoluudini puhastatud, põlde ja luiteid asendavad horisontaalid, kellatorne ja puid vertikaalid, mis on tühjendatud konkreetsest sisust, et püüelda abstraktse sisu poole, kus kõverusi ei tohi olla. Plaanid, jooned ja nurgad on korrastatud täiuslikus ratsionaalses ja tasakaalustatud kompositsioonis. Selge värv peegeldab maalide selgeid ja sirgeid jooni. Kolm põhivärvi sinine, kollane ja punane vastanduvad ja on tasakaalus kahe neutraalvärvi valge ja mustaga. Need kolm värvi katavad kandilisi ühetoonilisi pindu
horisontaalse viseerimiskiire. Kameraaltööde käigus valmib plaan: 1. Arvutada alusvõrgu punktide X,Y,H koordinaadid 2. Kanda plaanilise aluvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile 3. Polaarnurga ja-kauguse järgi kanda plaanile situatsiooni punktid 4. Kantud sit.punktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon 5. Kirjutada plaanile sit.punktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid 6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega Topograafilise plaani sisu mõõtkavades 1:500-1:2000 1. Püsimärkidega kindlustatud geodeetilised punktid 2. Hooned 3. Rajatised sh. Teed ja nende päraldised 4. Hüdrograafia ja hüdrograafilised rajatised 5. Maastikul märgistatud piirid ja piirded 6. Taimkate (kõlvikud), pinnakatted ja reljeefivormid 7. All- ja pealmaatehnovõrgud 3.6 . Peamised kivimitüübid ja nende omadused.
Aleksander Suure Pärsia-sõjaretkega levis kreeka kultuur kaugele Idamaadesse. 146 e.Kr...395 AD - Rooma võimu ajajärk. MAASTIK Oluline - valgus, kaljud, taevas, meri. Kreekas ei "neelatud" inimfiguuri alla ega valitsetud tema üle. Mäge ja tasandikku, merd ega maad ei kaotatud kunagi silmist. Iial ei olnud tee mereni pikem kui üks päev. Ülistatud üleminekute ja mõõdukate kontrastide maastik. Orud olid defineeritud, mäed ei domineerinud kunagi nende üle. Mäeharjad on pikad horisontaalid, harva teravike poolt katkestatud. Meri vaob sügavalt ranniku poole. Laiali puistatud saarte ja rohkelt täkestatud rannajoonega maa. Keskne asukoht Aasia, Aafrika ja Euroopa vahel. Elav merekaubandus. KULTUURIKESKKOND Vaba demokraatlik ühiskond. Humanistliku hariduse ja elu ideaal. Inimene on see, kes loeb. Ta on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal
annaabi.ee 
