Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele.
Kaljupinnase korral vähenemine. ja vajumisvaatlused näitavad, et protsess kulgeb võib sügavus olla väiksem, kuid piisavalt sügav Deformatsioonide summeerimise teel leitakse väga pika aja vältel selgitamaks murenenud osa paksust vundamendi vajum. 12. Mis on konsolidatsiooni vajum? Pinnase 18. Loetlege geotehnika välikatsed (8) 1. Tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid konsolideerumisest tingitud vajum. Kaasneb · Surupenetreerimine jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h tihenemise ja veesisalduse vähenemisega. Kulgeb (koonuspenetreerimine) CPT peaks vajaliku summeerimistäpsuse pika aja vältel. Vajumise kiirus sõltub (CPTU)
Geotehnika alused Sissejuhatusases *geotehnika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad , tunnelid , teed , maanteed-projeteerimisek ja ehitamiseks. *geodeesia on teadus, mis k2sitleb maa kuju mõõtmete ja raskusjõuvärja määramist ning tegeleb maa pinnasosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasamdile Mõõtkava n2ide 1:10000
piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub, kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. 13 Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada lineaarsega, nagu seda tegi juba Coulomb. kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk.Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul c ja on
docstxt/124145909134016.txt
Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa Joonis 4.3 -0,45 -0,40 -0,35 -0,30 ...
rõnga kõrgus rõnga pindala rõnga maht märg pinnas kuiv pinnas h, mm A, cm2 V, cm3 m1, g m2, g 25,000 60,000 150,000 292,470 250,660 F, kN nihkepinge, kPa Mõõtkellanäit delta h I II 0,0 0 2,257 1,840 0,0000 0,3 50 2,438 1,925 0,1330 0,6 100 2,529 1,999 0,2155 0,9 150 2,576 2,061 0,2700 0,6 100 2,570 2,052 0,2625 0,3 50 2,548 2,031 0,2410 0,0 0 2,460 1,970 0,1665 0,3 50 2,535 2,011 0,2245 0,6 100 2,570 ...
Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 84,5 -2,21 30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 ...
Mahumassi määramine Teimi nr Lisatud vesi Anuma maht Anuma Anuma ja tihendatud mass pinnase mass ml V, cm3 m, g m1, g 1 180 1000 5060 7105 2 50 1000 5060 7155 3 50 1000 5060 7180 4 50 1000 5060 7145 Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr Topsi mass Topsi ja märja Topsi ja kuiva pinnase mass pinnase mass m3, g m4, g m5, g 1 36 22,66 ...
arengust maakeral. - peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. Ehitusgeoloogia: - geoloogia iseseisev teadusharu, mis hindab mõjusi keskkonnale ning prognoosib mõjutustele kaasnevate geotehniliste protsesside ja nähtuste kulgu ning ohtlikkust. Geotehnika: - inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ning allmaaehitamisega. Ehitusgeoloogia praktiline tähtsus: - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust (ehitusgeoloogia). Ehitusgeoloogia ülesanded: - uurib ehituse alla jäävate kivimite koostist, omadusi, lasumist ja levikut;
5)hooned ei hakkaks vajuma. Esimene teadaolev 3000 e.Kr. Thaemsi jõe kallastel (langetatud puud). 1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse eest. On teisi viise nende ül täitmiseks kuid reeglina annavad GS parema tulemuse ja on odavamad. Tüübid: geotekstiilid, geovõrgud, drenaazivõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savimatid, geotorud, geovaht, geokomposiidid, muud
lahendamiseks ei ole võimalik. Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse Coulomb' teooriat senini. Laiemalt on Coulomb' tuntud oma töödega elektri ja magnetismi valdkonnas
Rohukamar Settevool Sadamakoha valikuks vajalikud uuringud. Majandus-poliitilised (raha, projektid) Geodeesia eriti merepõhja sügavused (ntks kas vaja süvendada) Geoloogia ja geotehnika (ntks mis setted) Navigatsioon (meremärgid jne) Rannaprotsessid Klimaatilised (tormituuled + lained, hoovused) Modelleerimine (palju muutujaid, raske saada algandmeid) Omandiprobleemid Keskkonnaprobleemid I Sadama kontseptsiooni koostamine e. milleks ja milline peaks sadam
Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid. Varemainitud tegurid on ka põhjuseks pinnasemehaanika kui teadusliku distsipliini suhteliselt hilises tekkes. Geotehnika on suhteliselt noor teadusharu. Ehitustegevus on alati seotud pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal 1776. Teatud ülesannete puhul kasutatakse Coulomb' teooriat senini. Laiemalt on Coulomb' tuntud oma töödega elektri ja magnetismi valdkonnas
Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse
Parandatud Mati Toome soovituste alusel 18.02.2009 3.9. Pinnaste liigitus terasuuruse alusel. Pinnase nimetus määratakse valdavalt terasuuruse alusel Kaks suuremat rühma: jämedateralised pinnased ( kruus, liiv ) peeneteralised pinnased ( möll, savi ) Tehakse sõelanalüüs või osakesete settimiskiirus ja koostatakse sõelkõver ehk lõimis 28 Valdo Jaaniso/ TTÜ pinnasemehhaanika ja geotehnika õppejõud 3.10. Pinnase nihketugevus. Pinnase nihketugevus on pinnase mehhaaniline omadus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest
Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi projekteerimisel on võimalik kasutada kogemusel põhinevaid kandepiirseisundile vastavaid “lubatud” surve qu väärtusi. qu suurus määratakse lähtudes pinnase liigist, lihtsalt määratavatest omadustest (poorsus, veesisaldus, tihedusaste, plastsusnäitajad) ning vundamendi mõõtmetest ja süvisest. Lähtudes eesti geotehnika kogemusest ja mõningate teiste riikide normidest (SNiP, DIN) on tabelis 4.1 esitatud lubatava surve 26 suurused eesti põhilistele pinnaseliikidele. Tabel 4.1 Lubatud surve suurused 2 Pinnase liik qu (kN/m ) monoliitne >2000 Lubjakivi
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus .....................................................................
plastsus 2) Vesiomadused- pundumine Leondumine Pehmenevus Kuivamisvajumine Veemahutuvus Kapillaarsus Veejuhtivus 3) Mehhaanilised omadused- kokkusurutavus Pinnase tugevus EESTI GEOTEHNIKA Kaljupinnased- enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argelliit, liivakivid, põlevkivi. Võib julgelt ehitada. Probleemid: vesi kivilõhedes Jämepurdpinnased- Põhja-Eesti lokaalmoreen, lõhesid täis, kandevõimelt liigitatakse kaljupinnaste hulka Suurimaks probleemiks on, et lokaalmoreen pole kaartidel hästi tähistatud. Probleemid veega lõhedes.
EPN-de koosseis (1) EPN-de koosseis on kavandatud põhimõttelises vastavuses Eurocode- ide programmiga järgmisena: - EPN 1. Projekteerimise alused. Koormused. - EPN 2. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid. - EPN 3. Teraskonstruktsioonid. - EPN 4. Komposiitkonstruktsioonid. Projekteerimise alused 4 - EPN 5. Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3 "Teraskonstruktsioonid" koosseis on järgmine: - osa 1.1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad - osa 1.2: Teraskonstruktsioonid. Tulepüsivus - osa 1.3: Teraskonstruktsioonid. Külmpainutatud profiilid ja
annaabi.ee 
