Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis
Värvid ja lakid Gertrudh Reinsoo 11.C Küünelakk Küünelakk võib sisaldada kuni 90% ulatuses ainult mingit lahustit Kuni 50% ulatuses mingit polümeeri Plastifikaatoreid Värvaineid (pigmente) Lisaaineid Põrandalakk Ei ole naturaalsetest materjalidest On keskkonda koormav Võib olla elektristaatilise laenguga Ei ole osaliselt parandatav On hea kuni väga kõrge kulumiskindlusega On vananedes inetu On külma pealispinnaga (ehk suure soojajuhtivusega) Bakterite levimiseks soodsam pind kui õlil Suurendab oluliselt pinnatugevust Põranda lakkide jaotus: Vee baasil lakid. Polüuretaanlakid. Õlipolümeerlakid. Happega kivinevad lakid. Kruntlakid
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni
tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28- päevast kivinemist 20 kraadi ja 95- 100 % niiskuse juures. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: 1. Sideaine, tavaliselt tsement. 2. Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) 3. Jämetäitematerjal(normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) 4. Vesi 5. Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid: 1. Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. Parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid 2. Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. 3. Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil, külmade ilmade korral.
painduvamad) Suurenevad sitkus, plastsus (venivus), elastsus, külmakindlus Plastifikaatori põhiomadused: Ei tohi lenduda Sarnane lahustuvusparameeter Ei tohi kristalluda ega migreeruda Eelkõige on kasutusel välised monomeersed plastifikaatorid ftaalhappe estrid (nt. Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade polümeermaterjalide plainduvust ja elastset deformeeritavust. Plastifikaatori
Nt. Tselluloos, kitiin, tärklis 3.Tehispolümerid on polümeerid, mida looduses ei leia, plastid, kautsukid ja kummid, liimid, vaigud 4. Mida näitab polümerisatsiooniaste? elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 5. Mille poolest erineb plastmass polümeerist? 6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või et vähendada vee hulka segus, ilma, et muutuks töödeldavus 8. Milleks kasutatakse polüetüleeni? veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamiseks madalatel temperatuuridel. 9.Mida toodetakse metüülmetakrülaadist. pleksiklaasi 10.Mis on teflon? sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer Kus kasutatakse? tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon, isemäärivad laagrid,
põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit, lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid. Kui põlevkivi enam pole, tuleb neid sisse osta või leida uued viisid nende ainete tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse lubja aseainena silikaattelliste tootmiseks. Kuna tuhast on meil suured varud, siis see tootmisharu veel mõnda aega säiliks. Põlevkivituhka kasutatakse ka teede ehituses ja happeliste muldade lupjamiseks, et muuta neid viljakamaks. Põlevkivi kaevandamise lõppemine mõjuks aga hästi Eesti loodusele. Ida-
23) Osata koostada etteantud monomeerist polümeer jvp 24) Vaata üle küsimused- vastused, mida tegid õpiku abil Polümeerid 1) Mis on polümeer? 2) Mis on monomeer? (lk.152) 3) Mis on polümerisatsiooniaste? 4) Kuidas saadakse liitumispolümeerid? Too üks näide. 5) Kuidas tekib kondensatsioonipolümeer? Nimeta tema kaks iseärasust. 6) Mis on plastmass? 7) Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid b) stabilisaatoreid c) plastifikaatoreid? 8) Iseloomusta teflonit (valem, monomeer, omadused, kasutusalad) 9) Iseloomusta pleksiklaasi (valem, monomeer, omadused, kasutamine) 10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk. 71-72 harjutus 7 A)B)C)D)
Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust,
Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas paiknevad vaheldumisi erinevad lülid sellises arvulises vahekorras nagu neid polümerisatsiooniks võeti. Homopolümeer: AAAAAA... Kopolümeer: ABABABAB... Polümeeride kasutamine Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid lisatakse, et suurendada valgus ja kuumuskindlust, kaitsta oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. ! Polüalkeenid
ka isolatsioonimaterjalina. Polümetüülmetakrülaat ehk pleksiklaas on sammuti teadatuntud. See on läbipaistev ja ilmastikukindel polümeer. Seda kasutatakse klaasi asendajana kohtades kus on tähtis tema tugevus ja vastupidavus nt. Lennukiakendes ja prilliklaasides. Pleksiklaas on ka kergem kui tavaline klaas. Kõiki neid tooteid ei valmistata aga puhastest polümeeridest. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on kallimad, kui täiteained mida lisatakse. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, muutuks kile rabedaks. Plastifikaatorid kui ka stabilisaatorid on madalmolekulaarsed ained. Need ained võivad sattuda näiteks nõus asetseva vedeliku või toiduaine sisse
· termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid, · värvaineid, · stabilisaatoreid · katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilised: · puidujahu, · tselluloos, · puuvilla jäätmed, · puuvillriie, · paber jne. Anorgaanilised: · grafiit, · talk, · kvarts, · klaaskiud, · klaasriie, · vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam.
juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel. Osa kilesid nende
· Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta 5. Mida näitab betooni klass? V: Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse 6. Normaal-betooni koostisosad: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid 7. Betooni lisandid. 8. Täitematerjalide ülesanne. moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. 9. Milleks on vaja plastifikaatoreid? Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka suurendamata, ilma et muutuks töödeldavus. 10. Mis on tihendamise eesmärgiks? 11. Milleks kasutatakse mörte? Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, praegude täitmisel jne. 12. Kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13. Mördile esitatavad nõuded. · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus.
amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. 16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv. Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. • Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid, tehisvärnitsaid. 18. Mis on emulsioonvärvid? Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. • Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. 19. Mis on lakk?
vahetult enne kasutamist. Soojendamine kiirendab kõvenemist. Osal pöördumatutest liimidest kõvendit pole: neil on nn kõrvalharud (põiksidemed) juba põhipolümeeri küljes ja seostumine toimub näiteks kuumutades või õhuniiskuse toimel. Liimühendused võivad täieliku kõvenemise asemel jääda ka elastseks (kummiliimid; "Moment"),need sobivad siis nt jalanõude ja tekstiili puhul. Kui liimi põhipolümeer pole ise elastne, lisatakse plastifikaatoreid tavaliselt mittelenduvaid vedelikke (nt mineraalõlid). Liiga kõva ühendus võib olla rabe. Liimi ja konstruktsiooni valik Liimi valik sõltub liimitavatest materjalidest ning tingimustest, kus ühendus peab vastu pidama. Eriti ettevaatlik peaks olema poorsete materjalide liimimisel: ebasobiv liim tungib pooridesse ja teistkordsel liimimisel takistab õige liimi toimet. Termoplastse liimi sobivuses võib kindlam olla, kui eelneval katsetusel tilk liimi
Ühendid, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Polümeerideks loetakse ühendeid, mille ahelas on üle saja elementaarlüli ja mille molaarmass on üle tuhande. Polümeeri nimetus moodustatakse polümeeri lähteaine (monomeeri) nimest lisades eesliite polü-. Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid). Stabilisaatorid- lisatakse, et suurendada valgus- ja kuumuskindlust, kaitstaoksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- suurendavad plastmassi painduvust. Enamus lisanditest on mürgised. 1.1 Polümeeride omadused
mugavalt, ilma liigsete probleemideta. Betoon Kiudbetooni ühe põhilise komponendi betooni omadused sõltuvad konstruktsiooni tüübist ja koormusest. Lisaks eelnevale mõjutavad betooni koostist ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesi/tsement tegur seda kvaliteetsem tuleb konstruktsioon. Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid. Betooni koostise valikul on oluline kiu sisaldus betoonis. Üle 35kg/m³ kiusisaldusega tavabetoonide paigaldamine võiks toimuda autobetoonisegistite rennidega , pumpamist on soovitav vältida. ARMIX ExtraTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM süsteemides kasutatakse erilise koostisega betoone , tagamaks suure doseeringuga kiudude õige paiknemise konstruktsioonis ning võimaldades 45 kuni 100kg/m³ kiudoseeringute pumpamise. Antud eribetoone ei tohi vibraatoriga tihendada
Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. 3. Milleks kasutatakse polümeere? Mida sisaldavad plastmassid ja milleks? Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka Plastmassidena. Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet (vähendavad polümeeri kulu ja kujundavad materjali omadused), stabilisaatoreid (suurendavad plastmasside valgus ja kuumuskindlust ning kaitsevad oksüdeerumise eest), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid (annavad plastmassile soovitud värvi). 4. Too näiteid polüeteeni asendusderivaatide kasutamisest igapäevaelus. (nimetus, kasutamine). Kasutatakse isolatsioonmaterjalide, kilekottide, mahutite, ämbrite, joogipudelite ja pudelikastide valmistamiseks. 5. Mida kujutavad endast kopolümeerid ja milleks neid kasutatakse? Kopolümeeride ahelas paiknevad erinevad lülid sellises arvulises järjekorras,
Kuivsegude tähtsamad alaliigid: · müürimördid · krohvmördid · pahtelsegud · plaatimissegud · vuugisegud · peeneteralised betoonid Küsimused: 10.Mida nim. sideainetaignaks? 11.Mida nim mördiks? 12.Mis on betoon? 13.Kudias liigitatakse betoone tiheduse järgi?(3) 14.Mida näitab betooni klass? 15.Normaalne-betooni koostisosad? 16.Betooni lisandid? 17.Täitematerjalide ülesanne? 18.Milleks on vaja plastifikaatoreid= 19.Mis on tihendamise eesmärgiks = 20.Milleks kasutatakse mörte ? 21.Kuidas jaotatakse mörte ostarbe järgi? 22.Mördile esitatavad nõuded? 23.Krohvi eesmärgid? 24.Kuidas jaotuvad krohvi sideaine järgi ?
Homopolümeerid ühesugustest monomeeridest moodustatud polümeer Polümeeride ahelad võivad olla: a-taktilised(korrapäratud), isotaktilised(korrapärased) või sündiotaktilised (vahepealsed) Liitumispolümerisatsioon kaksik-kolmiksidemetega monomeeride liitumine: nCH2=CH2 (-CH2-CH2-)n Nt: CH3-CH=CH-CH3 ja OH CH2-CH=CH2 Polükondensatsioon kui on NH2 ja OH-rühmad: NH2-CH2-CH2-COOH ja OH-CH-CH2-COOH Polümeerid sisaldavad lisaks põhikomponendile täiendavaid aineid: plastifikaatoreid(teevad polüm. plastsemaks), stabilisaatoreid(annavad õhukindlust ja temp. vastupidavust), täiteaineid(vähendavad plastmassi kulu). Plastmassid vananevad ja väsivad juurde pandud ained õhkuvad ära. ftaalaat plastikkile paindlikkuse suurendamiseks. ftaalhape: Tähtsamad asendatud polüeteenid: õ lk 58 Silikoon hüdrofoobne, erakordsed mehhaanilised omadused, madal soojusjuhtivus, madal mürgisus, madal
kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid, stabilisaatoreid, värvaineid ja plastifikaatoreid. Täiteained on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks. Polümeerid on puhtal kujul tunduvalt kallimad, kui täiteained, mida lisatakse. Selle kasutamise põhjuseks võivad olla ka plastmassi omaduste parandamiseks toote kasutamisele paremaks. Nendeks aineteks võivad olla kvarts, klaaskiud, kaoliin, tekstiilmaterjalid. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust. Need muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Kui neid ei lisataks, murduks kile katki murdmisel
enimkasutatav termoplastilisest polümeerist pärast polüetüleen ja polüpropüleen 34. See on üks kõige väärtuslikum tooteid, keemiatööstus. Maailmas üle 50% valmistatud PVC kasutatakse ehituses. Kuna ehitusmaterjal, PVC on odav, vastupidav ja lihtne transportida. PVC toodang maailmaturul on kasvanud, mille keskmine määr on umbes 5% viimase aasta jooksul. 35. Seda saab teha erineva pehmusega ja paindlikkusega, lisades plastifikaatoreid, kõige laialdasemalt on kasutatud ftalaate. Sellisel kujul on see kasutatav rõivatööstuses ja polsterdusmaterjalina. Teha paindlikke voolikuid ja torusid, põrandakatteid, jne. Kandikud, kile, purgikaaned. 36. PVC on madala termilise stabiilsusega, laguneb ca 70 kraadi juures, kus hakkab eralduma ,a? tervisele ohtlikku ainet Kuid sisaldab ka ftalaate (plastiku pehmendaja), mis kahjustavad hormonaalsüsteemi talitust.
tsementkivid Portlandtsemendi baasil valmistatavateks tehiskivideks on eelkõige betoonid. Betooni valmistatakse: - aurutamisega - normaalkivinemisega - autoklaavimisega betooni koostisosad: - sideaine, tavaliselt tsement - peentäitematerjal - jämetäitematerjal - vesi - lisandid kastutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: - tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad - veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid - külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid - külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonikivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt: Teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate. Mitmesuguseid betoonist katusekive. Seinamaterjali, nn Columbia - kivi: fassaadi-,
Mördile esitatavad nõuded on: töödeldavus, veepidavus, tugevus, sidumisvõime ja vastupidavus. Need omadused saavutatakse kuivsegudega või ehitusplatsil kvaliteetsetest materjalidest valmistatud mörtidega. Täitebetooni täitematerjali tera suurus ei tohiks üldjuhul olla suurem kui 20 mm. Täitebetooni konsistentsi tagamisel tuleb jälgida vee ja tsemendi suhet, liigveega kaasneb betooni survetugevuse vähenemine. Töödeldavuse parandamiseks on soovitatav kasutada plastifikaatoreid. Armatuuri ja müürivõrku kasutatakse müüritise tugevdamiseks. Sidemed hoiavad müürikihte koos ja pakuvad lisatoestust. Soovitatav on kasutada roostevabast või tsingitud traadist sidemeid. Metalltarvikud peavad olema puhtad, puhastatud määrdeainetest ja roostest. Külmumisohtlikes tingimustes ladumisel ja betoneerimisel (temp. alla +3oC) on soovitatav kasutada külmumisvastaseid lisandeid ja müüritist tuleb kaitsta 48 tundi läbikülmumise eest.
negatiivsed küljed. Saamisviisi valikul lähtutakse keraamikale esitatavatest nõuetest ja omahinnast. 7.4Vormimine Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 7.5Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud. Seepärast kasutatakse
- kaitsekreeme - hüdrofoobseid silikoonõlisid Küünehooldusvahendud Jalgade hügieen ja kosmeetika on ülitähtsad. Jalakreemid sisaldavad: - higistamist pärssivaid aineid - jalgu pehmendavaid aineid - jahutavaid aineid Küünehooldusvahendid Küünelakid Küünelakieemaldajad Küünetugevdajad Küünenahaeemaldajad Kunstküüned Küünehooldusvahendid KÜÜNELAKID Sisaldavad: - kelmemoodustajat (tavaliselt tselluloosi nitraat) - plastifikaatoreid - lahusteid - värvaineid Vanni- ja dušivahendid Seebid Dušigeelid Vannivahud Vannisoolad, -õlid, -pärlid Mudamaskid Tualettseebid TUALETTSEEBID on pesemisvahendid, mis sisaldavad vees lahustuvaid rasvhappeid. kompaktsed seebid vedelseebid Leeliselised Neutraalsed Rasvarikkad e spetsiaalsed seebid Muud seebid Vedelseebid Ökoseebid Seebikivivabad seebid Desodorandid, antiperspirandid Desodorandid
Samuti on 4 moodust kaitsta metalle korrosiooni eest: metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos. Värvimine Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, millega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja 5 sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes. Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse
Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks ,et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam
Saamisviisi valikul lähtutakse keraamikale esitatavatest nõuetest ja omahinnast. 6.2 Vormimine Keraamiliste pulbrite vormimiseks kasutatakse kõiki pulbertehnoloogias kasutatavaid vormimismeetodeid (pressvormi pressimine, lobrivalamine, pulbersurvevalamine, ekstrusioon, kuumpressimine jt). Pressvormis pressimine on levinumaid vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Kuumutamisel plastifikaatorid eemalduvad materjalist täielikult. Sellisteks plastifikaatoriteks on tavaliselt parafiin, polüvinüülpiiritus, polüetüleenglükool, kautsuk jt. 6.3 Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud
Seebi molekulis on pikk hüdrofoobne süsivesinikahel ja polaarne hüdrofiilne karboksülaatrühm. Polümeerid • ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest (monomeerid) • Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. Plastmassid – sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet • stabilisaatoreid), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid. • Polüestrid ja polüamiidid • Polüestrid – Väga tähtsad tehnikas, tekstiilitööstuses. Sünteetilised kiud (tekstiilitooted), karastusjoogipudelid jt. • Polüamiidid – kõige tuntumad polüamiidid on nailon6 ja nailon6,6. • Nailonkiud on väga vastupidavad ja neid kasutatakse väga palju tekstiilitööstuses. Sahhariidid ehk süsivesikud • Monosahhariidid ehk monoosid – üks
omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust,
· glüftaalvaik - kasutatakse elektrotehnikas kleepe-, immutus- (painduv vilkisolatsioon) ja lakkimisvahendina; · polüvinüülatsetaalvaik - kasutatakse isoleerlakkide valmistamiseks, mähistraatide emailimiseks; · epoksüüdvaik - kasutatakse elektrotehnikas valatavate kompaundide põhiainena, isoleerlakkide ja liimina. NB! Epoksüüdvaigu tahkestamiseks vajatakse lisandeid - kõvendajaid ja plastifikaatoreid. 7. Räniorgaanilised kõrgpolümeersed dielektrikud võivad olla nii isoleervedelikud kui ka tahked vaigud, mille soojuskindlus on 60 ~ 180° C, mõnel kuni 200° C. Suur vastupidavus veele, mineraalõlidele ja elektrisädelahendusele. 8. Ftoroplast e. teflooh (polütetrofloretüleen) on valge värvusega tahke aine, tundub olevat rasvase pinnaga. Kuulub C-klassi soojuskindluse 250° C ja külmakindluse järgi -260° C. Üle 327° C muutub amorfseks. 415° C juures laguneb ja
Sellise ühendi molaarmass on kaugelt üle 1000 ning võib ulatuda sadadesse tuhandetesse. Polümeere nimetatakse ka kõrgmolekulaarseteks või makromolekulaarseteks ühenditeks. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks ka puhtal kujul, kuid sagedamini plastmassidena, mis peale põhiosise polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteaineid on vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. Täiteaineteks võivad olla peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid jms. stabilisaatoreid lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid vähendavad plastmassi rabedust, muutes kile painduvaks ja volditavaks. Polüalkeenid
struktuuriühikutest-elementaarlülidest. Polümerisatsiooniaste- elementaarlülide arv ahelas. Elementaarlüli-korduv struktuuriühik. Polümeeri nimetus moodustatakse monomeeri- polümeeri lähteaine nimest, lisades eesliite polü- Polümeere saadakse : a) monomeeride liitumise teel liitumispolümeerid. b) polükondensatsiooni teel kondensatsioonipolümeer. Plastmassid koosnevad põhiosis(polümeerne ühend) , lisaks sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Plastmassile lisatakse a) täiteaineid-vajaliku polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks. b) stablilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus ja kuumuskindluse suurendamiseks ja kaitseks oksüdeerumise eest. c) Plastifikaatorid- vähendavad plastmassi rabedust, muudavad kile painduvaks ja volditavaks. Homopolümeer-polümeer, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. Kopolümeer-polümeer, mis valmistatakse
Koostisosade segu nimetatakse betooniseguks või värskeks betooniks. Sideainena kasutatakse betoonisegus portlandtsementi, tsemendi eriliike, harvem lubisideainet, kipsi ja põlevkivituhka. Täitematerjaliks on tavaliselt liiv, kruus või killustik. Täitematerjale on betoonis umbes 70% ja nad moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist ja veest sideainekivi. Betoonisegu omaduste reguleerimiseks kasutatakse mitmesuguseid lisandeid, näiteks plastifikaatoreid, õhku sisse viivaid, tardumist kiirendavaid ja aeglustavaid lisandeid jpm. (Otsman, 1976: 24). Betoonisegu valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile, sealjuures tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24). Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks
vahekord, liiva peenus, terastikuline koostis), konsistentsi klassist, temperatuurist ning tuule tugevusest, tsemendi tardumise ajast, lisanditest. Suurema konsistentsiklassi saavutamiseks tuleb reeglina kasutada ka rohkem vett, kuid see tähendab vesitsementteguri tõstmist, mis tähendab, et kui soovitakse survetugevust hoida, siis on vajalik lisada ka tsementi. Eraldub rohkem vett, tekib rohkem poore, väiksem tihedus ning nõrgem struktuur jne. Teine valik on plastsuse suurendamiseks lisada plastifikaatoreid. 20. Betooni põhiomadus, selle määramine katsekehade purustamisega Survetugevus: eeldatakse, et betoon on tugev ning survetugevus on oluliselt suurem, kui muud tugevused. Survetugevust on lihtne määrata ning iseloomustab kaudselt ka muid omadusi. Survetugevus on materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse betooni purustava välisjõu kaudu. Katsekehad on silindrid(d=150, h=300) või kuubid(d=150). Katsekehade purunemine
Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine. Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsement, · peentäitematerjal (harilik kvartsliiv), · jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad · Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi.
Igasuguse kahtluse korral on soovitav kasutada neutraalse reaktsiooniga paberit (pH 7.0-7,5). Plastikmaterjalidest sobivad ümbriste valmistamiseks polüester (kõige jäigem), polüpropüleen ja polüetüleen. Plastikümbriste eeliseks on läbipaistvus, kujutist on võimalik vaadelda ilma fotot ümbrisest välja võtmata, mis vähendab kasutamisest tingitud mehaanilisi kahjustusi. Plastikümbrised ei tohi olla kaetud, st matistatud, ei tohi sisaldada plastifikaatoreid, värvaineid, kloriide, oksüdeerivaid ühendeid. Plastikmaterjalide puuduseks on staatilise elektrilaengu olemasolu, mis tõmbab ligi tolmu, ja umbsus, nad ei lase õhku ega niiskust läbi. Kõrge õhuniiskusega ja muutliku hoiukliimaga hoidlates ei tohi kasutada plastikümbriseid, sest nende sisepinnale võib tekkida kondensvesi (Filmiariiv, 2015). Klaasnegatiivide ümbristamiseks kasutatakse paberist volditavaid nelja klapiga ümbriseid, et
päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse, veepidavuse jms järgi. Tavalise normaalse BETOONI koostisosad on: *Sideaine, tavaliselt tsement *Peentäitematerjal *Jämetäitematerjal *Vesi *Lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks: *Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad *Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid *Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid *Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betoonisegu. Täitematerjal Täitematerjalid Täitematerjale on betoonis kuni 70% Täitematerjalide roll betoonides: *Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendistveest sideainekivi. *Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis.
olekusse. Saamine: Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsiooni polümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. Kasutamine: Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid-lisatakse, et suurendada valgus-ja kuumuskindlust, kaitsta oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid-suurendavad plastmassi painduvust. 80. Tähtsamad polümeerid (polüalkeenid, polüestrid, polüamiidid) 81. Tähtsamad looduslikud polümeerid.
kasutatud kile taaskasutuses) toimuvad trendid, aktsiisimaksu muutumine või tarbijatele taaskasutusmäära suurendamine. Tootmine on tehnoloogiliselt odavam ja toodangu kvaliteet parem selliselt, kui võimalikult sarnaste füüsikaliste ja keemiliste (näiteks silokilet on enamlevinud variantides ca 3, kokku umbes 7-8) omadustega tooraine läbib granuleerimisprotsessi kuna see võimaldab täpsemalt doseerida lisaaineid plastifikaatoreid ja värvlahuseid. Optimaalne kogus on alati majanduslikult efektiivseim. Transpordi strateegias tähendab see seda, et kohale tuleb vedada maksimaalselt palju ja kõik sobivad kiled, et peale sorteerimist saab samaliigilise tooraine, kui seda on kogunenud piisavas koguses, ümbertöötlemiseks saata. Kvaliteetsema tooraine suurema koguse tagab selle eest makstav suurem kokkuostuhind. Ettevõtte kliendibaasiks on peamiselt
on polümeer. Lisaainete kogus võib vahelduda alates mõnest promillist kuni pooleni plastmassi koostisest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Plastmass ei ole üks aine, vaid kogum erinevatest ainetest, mille omadused varieeruvad 37. Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid- materjali omaduste modifitseerimine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine b) stabilisaatoreid - c) plastifikaatoreid - Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada ? 38. Mis on a) homopolümeer - Homopolümeer on ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kui polümeeri molekulis esinevad
Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam.
Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam.
looduses puhtal kujul või saadakse metallide Pressvormis pressimine on levinumaid kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge vormimisviise. Kuna keraamilised pulbrid on kõvad sulamistemperatuuriga; tehnokeraamikas kasutatakse ja haprad, siis lisatakse pressimise hõlbustamiseks enim Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2. enne pressimist kleepaineid e. plastifikaatoreid. Mitteoksiidkeraamika Paagutamine Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest nitriidid, boriidid ja silitsiidid. materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste on raskendatud. Seepärast kasutatakse
Keemiline- Seotud keemilise sideme tekkega adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Mittepööratav.Kemosorptsioon võib põhjustada adsorbaadi molekuli dissotsiatsiooni. sama adsorbenti saab kasutada ainult üks kord. 86.Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive (kuivatusaine), tahkesteid jt lisandeid. Liigitus: Veevabad värvid õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid, vesivärvid; emulsioonivärvid. 87.Lakid -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Liigitus: Vee baasil lakid, polüuretaanlakid, Õli-polümeerlakid, Happega kivinevad lakid, kruntlakid. 89. Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc ka K), mis reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub järgmiselt: KC=([C]c*[D]d)/ ([A]a*[B]b)
süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. · Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet (vähendavad polümeeri kulu ja kujundavad materjali omadused), stabilisaatoreid (suurendavad plastmasside valgus ja kuumuskindlust ning kaitsevad oksüdeerumise eest), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid (annavad plastmassile soovitud värvi). 4. Polüalkeenid ja nende kasutamine · Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse paljusi polüalkeene, eriti asendatud polüalkeene. Tähtsamate asendatud polüeteenide kasutusalad: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 190.
elastsus madalatel temperatuuridel, vastupidav temperatuuri kõikumistele, päikese UV kaitseks on kaetud kiltkivipuistekihiga, dokumenteeritud eluiga on 25 aastat. APP (atactic polypropylene) polypropylene) rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid: kõrge UV- UV-kindlusega ja kõrge kuumataluvusega Plastikatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) Elastsuse saavutamiseks lisatakse plastifikaatoreid ning lisandeid, mis tagavad UV- UV-kiirguse pü püsivuse, mõõtmete stabiilsuse tugevuse saavutamiseks on plast katusekatted tugevdatud klaaskiud- klaaskiud- või polü polüesterkangaga. 35 Modifitseeritud bituumenkatted Bituumenrullmaterjalid on armeeritud polüestrist või klaaskiust tugikangaga.
süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine · Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka plastmassidena. · Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet (vähendavad polümeeri kulu ja kujundavad materjali omadused), stabilisaatoreid (suurendavad plastmasside valgus ja kuumuskindlust ning kaitsevad oksüdeerumise eest), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust) ja värvaineid (annavad plastmassile soovitud värvi). 4. Polüalkeenid ja nende kasutamine · Alkeenid ja asendatud alkeenid polümeeruvad liitumispolümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse paljusi polüalkeene, eriti asendatud polüalkeene. Tähtsamate asendatud polüeteenide kasutusalad: vt. Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia. Lk. 190.
annaabi.ee 
