kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, jagunedes tard- e. magma- (tekivad süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud magma kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena; purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanidest välja voolanud laavast), moonde- (tekivad kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tõttu) ja settekivimiteks (tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisel ja kivistumisel). Maakideks nimetatakse majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Kuigi Maa on mineraalne planeet, on paljud maavarad taastumatud. Seni on võetud kasutusele asendusaineid või täiustatud elementide mineraalainest kättesaamise
Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigeldunud laamadeks Atenosfäär vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad Näitajad Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Vanus: 4 miljardit 180 miljonit Paksus: 70-80 km 10-15 km Tihedus: kergem Raskem Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) -> sulamine (magma) -> laava, kristalliseerumine -> tardkivim Ookeaniline -> <- mandriline - ookeaniline sukeldub - süvik - tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe -...
Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud.
Litosfäär 1. Maa siseehitus Sisetuum, välistuum, vahevöö, astenosfäär, litosfäär, maakoor. 2. Kivimite ringe kivimid moodustuvad, murenevad ja moonduvad.Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend. Maak mineraalne maavara. Tardkivimid magma tardumisel tekkiv kivim. Settekivimid tekib setete kivistumise tulemusel. Purskekivimid tekivad maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5
Loodusgeograafia Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kerge...
12. Laama sukeldumine ookenalise laama vajumine vahevöösse. 13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18. Purskekivimid vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 19. Tardkivimid nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 20. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 21. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi: · Süvakivimid; · Poolsüvakivimid ehk soonkivimid; · Purskekivimid. Tardkivimid liigitatakse SiO2 sisalduse järgi: · Happelised 65-75% · Keskmised 52-65% · Aluselised Tardkivimite lasuvus: Daik- tardkivimitega täitunud lõhe. Nekk- tardkivimitega täitunud vulkaani lõõs. 6.Metamorfism: · Moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivvsete gaaside ja lahuste juuresolekl pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle ...
MAA SISEEHITUS Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kiv...
Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad settekivimid? Näited. Tekivad murenenud pudedastest kivimitest või organismidest. Nt.põlevkivi,liivakivi. 10.Kuidas tekivad moondekivimid?Näited. Tekivad teistest kivimitest. Tingimusteks kõrge rõhk ja temperatuur. Nt. Lubjakivi marmor. 11.Milleks liigendub litosfäär? Mitmesuguse suuruseega plaatideks ehk laamadeks. 12.Nimeta suuremaid laamasid. Millisel laamal asub Eesti?
Litosfäär Maa siseehitus Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pär...
5) Kivimid, nende jaotamine ja näiteid eri liiki kivimitest. Jaotatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: Magma ehk tardkivimid · Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. · Süvakivimid tarduvad maakoores (nt. graniit, dioriit) · Purskekivimid tarduvad maapinnal (nt. basalt, diabaas) · Jaotatakse ränidioksiidi järgi: o Happelised (65 75%) nt. graniit. o Keskmised (52 65%) nt. dioriit. o Aluselised (40 52%) nt. basalt. o Ultraaluselised (30 40%) nt. peridotiit. Settekivimid · On tekkinud setete kuhjumisel ja kivistumisel nii vees kui ka maismaal
Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuiga kristallina. Nad tekivad looduses aine kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena; vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast), settekivimid (teke algab maapinnal murenenud kivimitest setete kuhjumisega; kivimiks saab see kivistudes) ja moondekivimid (maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid). Maak on majanduslikku huvi pakkuv, metalli või selle ühendeid sisaldav kivim või mineraal. 3.2 Litosfääri laamtektoonika
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...
Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina; Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana; Tard- ehk magmakivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (süvakivimid (graniit) ja purskekivimid (pimss)); Settekivimid tekivad maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (liiv liivakivi, lubimuda lubjakivi, kips, põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi); Moondekivimid maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit, marmor); Maak majanduslikku huvi pakkuv, metalle või nende ühendite sisaldav kivim või mineraal;
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , se...
LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR A 1. Võrrelge ookeanilist ja mandrilist maakoort 3+3p. VÕRDLUSANDMED MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) ...
Seismograafiga mõõdetakse. 2)vulkaanide tõttu. 3)inimtekkelised (pommiplahvatused, Kurski allveelaeva plahvatus nt.). Maavärinad esinevad rohkem laamade servaaladel; läbi Vahemere üle Himaalaja; Vaikse Ookeani tulerõngas. Hiidlained e. tsunamid: tekivad siis, kui maavärin on ookeani põhjas. Maa liikumine vee all paneb vee liikuma. Lainepõhi hakkab hõõrduma. Kaldal läheb vesi tagasi, laine murdub. Kivimid koosnevad mineraalidest. I Tardkivimid 1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk obsidiaan, basalt. 2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi, kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest).
Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnda teist tüüpi kivimkehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid - süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must vulkaaniline kivim basalt, mandritel punane süvakivim graniit. Se ttekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete aes kivistudes - mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes
Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11
peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. Settekivimid – nt. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi, lubjakivi Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses ...
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
Kivimid jaotatakse kolme põhirühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. (2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TARDKIVIMID Need on kivimid, mis on tekkinud sulamagma jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös. Tardkivimeid on kahte tüüpi: süvakivimid ehk intrusiivid ja urskekivimid ehk efusiivid. Süvakivimid tahkestuvad maakoores ja tulevad nähtavale vaid pärast lasuvate kivimite kulumist ning eemalekandumist. Purskekivimid moodustuvad siis, kui magmapurskud vulkaanist laavana ja maapinnale jõudes jahtub. Tardkivimid on näiteks graniit, basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) SETTEKIVIMID Kui kivimid on murenenud ja lahti murtud, purunevad nad väiksemateks kivimi- ja mineraaltükkideks. See materjal mida kutsutakse setteks, võib kanduda uude asukohta, sageli mere- või jõepõhja. Setted ladestuvad kihtideks, mis hakkavad üha enam mattuma ja tihenema
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine...
Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes. Moondekivim settekivimite/tardkivimite moondumisel (mineraalide koosluseks) kõrgel temp. Ja rõhul Mineraal on ainult sellised kristallid, mis tekivad looduslikes protsessides aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest
Protsessid toimuvad suurtes sügavustes, me ei näe ega pääse sinna. Objekt on suur Uurismismeetodid Puurimine puurimise probleemid: kõrge temp, suur kivimi tihedus, materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused, gaasid Magmatism magmaliste kivimite uurimine. Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas. Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid: sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid. Ultraaluselised on sellised lillakad värvi Meteoriidid meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle
Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Tavaliselt peetakse mineraalidele kohustuslikuks kindlat kristallistruktuuri. Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained. Näiteks põlevkivi ei ole mineraal. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, st et kivimi koostisosad on ühtlaselt jaotunud üle kogu kivimi. Purskekivimid on aga poorse tekstuuriga. Nt pimss Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel. NT lubjakivi, liivakivi Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Madalsoo on soo arengu algetapiks ning moodustunud veekogu kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turbakiht ei
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus · Maa (Merkuur, Veenus, Mars) kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis...
vahevöösse 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit)
Moondekivimites on kõige levinumaks võõdiline ehk gneisiline tekstuur. Settekivimite kõige levinumaks tekstuuriliseks tunnuseks on nende kihilisus, mis peegeldab settimisprotsessi ebaühtlast iseloomu. 17. Mis on tardkivimid ? Kuidas neid eristatakse ? Taedkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma diferentseerumisel ja kristalliseerumisel või maapinnale tunginud laava tardumisel. Eristatakse süvakivimid ja purskekivimid. Nende vaheline üleminekulüli on poolsüvakivimid. 18. Mis on batoliit ? Batoliidid on sügaval maakoores tardunud intrusiivsed massiivid, mille alus ulatub sügavale, kunagise magmakoldeni. 19. Mis on tardkivimite süstematiseerimise aluseks ? Tardkivimite süstematiseerimise aluseks on keemiline ja mineraalne koostis. Tard kivimid jagatakse vastavalt Si02 sisaldusele kas happelisteks, keskmisteks, aluselisteks või ultraaluselisteks. Piirarvudeks on 75, 65, 52, 40 %;
Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit) Vastavalt SiO2 sisalduse järgi: 1) Happelised 65-75% (graniit, lipariit) 2) Keskmised 52-65% (andersiit, dioriit) 3) Aluselised 40-52% (basalt) 4) Ultraaluselised 30-40% (peridotiit) 2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal.
raskematest kivimitest kivimitest · Kivimid, nende jaotamine ja näited eri liiki kivimitest Kivimid on geoloogilistest protsessidest tekkinud kindla koostisega mineraalide kogumid. (Mineraal on kindla keemilise koostisega ühend) Tekkimise ehk geneesi järgi jaotatakse kivimid järgmiselt: 1. Magma- ehk tardekivimid Tardumise koha järgi a) Purskekivimid ehk efusiivsed kivimid tarduvad maa pinnal. Näiteks: basalt, lipariit, andesiit b) Süvakivid ehk intrusiivsed kivimid tarduvad maakoore sees. Näiteks: graniit, peridotiid, diroiit Koostise järgi (ränidioksiidi sisalduse järgi) a) Happelised ( 65 75 % ränidioksiidi) Näiteks: graniit, lipariit
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes - mineraalterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks moondekivimiteks
*viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus ) *maavarad kuld, hõbe, vask *ehitusmaterjal tuff *kuum vesi on energiaallikaks *turism *lõõmpilved segavad lennuliiklus *maavärinad murrang, tsunami Kivimite ringe. Kivim on kas ühe või mitme mineraali terade kristalliseerunud segu. Setted rahnud, savi, liiv settekivimid liivakivi,lubjakivi,dolokivi,põlevkivi moondekivimid gneiss, marmor, kvartsiit .Sulamisel magma tardkivimid : 1.) purskekivimid basalt, rüoliit 2.)süvakivimd - gabro,graniit Maavärinate tekkepõhjused Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged.Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Murrangute tekkimise põhjuseks on kahe maakeraploki liikumine üksteise suhtes
koostisega mineraalne mass (looduslik moodustis, mis on homogeenne oma keemiliselt koostiselt või füüsikalistelt omadustelt). Tardkivimid: tekkinud magma hangumisel, sõltuvalt jahtumise kiirusest kas massiivsed (süva- ja purskekivimid) või purdsed. Intrussiivsed e. süvakivimid: tekkinud magma aeglasel jahtumisel sügaval maakoores surve all. Kristalsed, tihedad, suure survetugevusega, kulumiskindlad, tahutavad, hästipoleeritavad, ilmastikukindlad (kvarts, graniit, vilk). Efusiivsed e. purskekivimid: tekkinud magma voolamisel maapinna lõhedest, jahtunud kiiremini ja väikese surve all, seetõttu poorsemad, peeneteralisem, nõrgemad (basaldid, porfüürid, trapüüdid). Purdsed kivimid: tekkinud magma tardumisest purskumisel. Poorne sõmer puru (liivad, tuhad, pimsskivid). Settekivimid: tekkinud kivimite lagunemisel või moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste settimisel (katavad 3/4 maakooorest). Jagunevad
jagatakse: · happelised kivimid, kõige SiO2-rikkamad, kuni 75%; · keskmised kivimid; · aluselised kivimid; · ultraaluselised kivimid, sisaldavad SiO2 kõige vähem, kuni 40% (Joonis 4). (1) Tardkivimite rühmade ja tüüpide levik maakoores ei ole ühtlane. Kontinentide maakoores on ülekaalus happelised süvakivimid, ookeanides ja nende äärealadel domineerivad aga aluselise ja keskmise koostisega purskekivimid. (1) 4.5. Tardkivimite levik Eestis Maapinnal võib tardkivimeid kohata Eestis vaid rändkivide hulgas, mis on jääga Skandinaaviast ja Soomest siia toodud. Kohapeal tekkinud tardkivimid, graniitsed intrusiivid, levivad sügaval, olles kaetud 100-700 m paksuse settekivimite kihiga
2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit,trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Viimases protsessis liituvad mineraaliterade üksteisega tugevalt. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt,
- Basaldikiht Ookeaniline maakoor: - Paksus 5-10km - Vanus 200 miljonit aastat - Moodustab ookeanile põhja - Suurema tihedusega, seega raskem - Kihid: - Settekivimite kiht - Basaldikiht Kivimid - Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum - Erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav (põlevad) Kivimite jaotus tekkeviisi põhjal - Tard e. magmakivimid - Süvakivimid - magma tardub sügaval maakoores (nt. graniit) - Purskekivimid ehk vulkaanilised kivimid - magma tardub maapinnal (nt. basalt) - Settekivimid on tekkinud murenemis-saaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel (nt. põlevkivi; liivakivi; kivisüsi) - Moondekivimid - on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümber-kristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid (nt. graniit → gneiss; lubjakivi → marmor) Laamtektoonika Teooria põhipunktid:
kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi Laamade lahknemine pangasmäestiku teke Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine või kahe mandrilise laama põrkumine kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism, kurrutused, murrangud, nihked, maavärinad
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
turismiobjektiks. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. 8. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi, toob näiteid kasutamisest; rahnud, kruus, liiv, savi, muda ärakanne, mureneminesettimine setted Purskekivimid kivistumine, basalt tsementeerumine murenemine settekivimid tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid lubjakivi, graniit, moone liivakivi,
Mõõtmine Richteri skaala abil: Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõtühik: magnituud Skaala ulatu:s 0-8,9 magnituudi Millega mõõdetakse? Seismograafiga Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1 Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) – purskekivimid – tarduvad maa pinnal (nt. basalt) süvakivimid – tarduvad maakoores (nt. graniit) 2 Moondekivimid ortokivimid – tardkivimite moondumisel (nt. graniitgneiss) parakivimid – settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3 Settekivimid purdkivimid – moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi – koosneb kvartsist) kemogeensed biogensed Kivimiteringe:
moondekivimitest. Kivimiringe on pidev tard-, sette- ja moondekivimite moodustumise, murenemise ja moondumine protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika. Tardkivmid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustuva tulivedela kivimassi ehk magma kristalliseerumisel. Struktuur sõltub suurel määral magma tardumise kiirusest. Maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekivad purskekivimid (basalt, andesiit, komatiit). Kui magma jahtub ja tardub maakoores, moodustuvad süvakivimid (peridotiit,dioriit,graniit). Settekivimid tekivad veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Pika aja jooksul üksteise peale ladestuvad setete kihid tihenevad ja kivistuvad. Kivimid on enamasti kihilised, neis leidub ka fossiile ehk kivitisi. (kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, kivisool)
silikaatide rühm, kuhu kuulub palju mineraale. 3. Kivimid – koosnevad ühest või mitmest mineraalist, keemilist koostist ei saa kindla valemiga väljendada. 4. Tardkivimid – tekkinud magma tardumisel. 5. Settekivimid – tekkinud maapinnal või maakoore ülemises osas madalal rõhul ja temperatuuril murenemise ja settimise ning organismide elutegevuse tagajärjel. 6. Süvakivimid – kujunenud magma aeglase jahtumise tulemusel ning neil on täiskristalliline ehitus. 7. Purskekivimid – tekkinud maapinnal kiiresti tardudes ja enamasti on klaasja või peeneteralise ehitusega. 8. Poolsüvakivimid – kivimid, mis on tardunud suhteliselt väikese rõhu ja temperatuuri juures. 9. Purdkivimid – tekkinud kivimite murenemisproduktide mehaanilisel diferentseerumisel tuule, mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
