Facebook Like

Filosoofia p?eriood (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tõene?; 2)Mis on hea ?
  • Mida ma võin teada ?
  • Mida ma pean tegema ?
  • Mida ma võin loota ?
  • Mis/kes on inimene ?
  • Kumb on primaarne ?
  • Mis on hinge olemus ?
  • Mis on universum ?
  • Kuidas ta on tekkinud ?
  • Mis on hea - aratou ?
  • Mis on vooruslik - areth ?
  • Mileetoslast ühendab küsimus - mis on kõige alguses ?
  • Mis on kõige alguses ?
  • Mis on asjade olemus ?
  • Kuidas jõuda tõeni ?
  • Milline lisatavatest seemnetest teeb hunnikust hunniku ?
  • Milline väljalangevatest juustest toob kiilaspäisuse ?
  • Kuidas siit pääseda ?
  • Kumb on tähtsam - subjekt või objekt ?
  • Mis on akadeemial ühist kirikuga ?
  • Milline koht ja ülesanne on Jumalal inimese elus ?
  • Kust pärineb see kurjus ?
  • Kuidas kontrollida olemasolevat kogemust ja selle ehtsust ?
  • Millist valitsejat kardab Friedrich Suur ?
  • Kuidas on matemaatika üldse võimalik ?
  • Kuidas on metafüüsika võimalik ?
  • Kuidas on puhas matemaatika võimalik ?
  • Kuidas tekib objekti mõiste ?
  • Kuidas on puhas loodusteadus võimalik ?
  • Kuidas on metafüüsika (kui teadus ülemeelelisest) võimalik ?
  • Mis on hing, maailm, Jumal ?
  • Mis/kes määrab tahte ?
  • Mis tähendab vabadus selle juures ?
 
Säutsu twitteris
20
FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED
Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid , siis nii liigub ka elu.
Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike- Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest ( arhe ); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon . Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? ( esteetika ).
Immanuel Kant on viimane suur valgustaja , suur kriitik . Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota ? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad.
Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe . Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida .
Filosoofia sisesed jaotused:
* gnoseoloogia =epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne?
* metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest);
* ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?;
* psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast);
* kosmoloogia - mis on universum ?, kuidas ta on tekkinud?;
* loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest.
* antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend ;
* eetika :
* esteetika - iluõpetus
ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID
Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad , kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele. Mütoloogiline maailmavaade modelleerib maailma omamoodi, see on teatud viis maailma kirjeldada. Logos on seadustemaailm. Enne kujutati mütoloogiliselt. Mütoloogiline maailmapilt on kirja- eelne maailm, palju suulist traditsiooni. Kirjakeelest meelestatud maailm - loogikale alluv.
1)Küsimus maailma esimesest algest ( ). Otsitakse kõikeühendavat alust.
2)Tõde (aleneaa) - mittevarjatuna, tõeselt. Mõiste probleemid.
3)Tegeldakse inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Mis on hea - aratou? Mis on vooruslik - areth? Isiklik õnn?
Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid .
2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik kummardamine/austamine, mis kasvas Rooma jumalkeisrite kultuseks. Koolkonda kuuluvad stoikud , skeptikud. Elufilosoofilised suunad.
3) Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline- filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada. Algselt sünnib kristluse vastasena. Lõpp ja üleminek keskajale on ähmane, veel raskem probleem kattuvusega kui ajaloos.
MILEETOSE KOOLKOND
Kolme mileetoslast ühendab küsimus - mis on kõige alguses?
THALES (624-546 e.Kr.): loetakse antiikmaailma 7 targa hulka (sinna kuuluvad ka Solon , Bhias Brienest, Bithakos Myckilenest). Thales on palju reisinud, veini ja oliividega kauplev spekulant. Rikas. On viibinud Egiptuses. Mitmekülgne loodusuurija. Idareisidelt saanud teadmisi.
Arvutab ette päikesevarjutuse 585 e. Kr. Tegeleb magnetismiga. Arvutanud Egiptuse püramiidide kõrgused nende varju järgi. Thalese teoreem: poolringi piirdenurk on täisnurk. Ajalukku läheb moodsa ja antiikse filosoofia esiisana. Pole ühtegi tema filosoofilist teost.
Kõige raskem on iseennast tunda. Kõige kergem on teistele nõu anda. Vooruslik on see, kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures hukka mõistame.
Kõige alge on vesi (võib ümber paigutada). Pidas vee mõiste all silmas niiskust. Vesi on elav ja hingestatud.
ANAXIMANDROS (611-546): Thalese õpilane. Pärit Mileetosest. Joonistas esimese maailmakaardi, kirjutas geomeetriaõpiku, tegi maagloobuse eelkäija. Võttis kasutusele gnomoni (varjusau, päikesekell).
Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron on maailma igavene , kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades , kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse. Asjade kadumine on meeleparandus (). Asi elab vaid tervikus. Goolise õiguslikud printsiibid on kosmiliselt toimuvad.
ANAXIMENES (585-525(527)): ürgaine on õhk (hingeõhk, hingus ). See on elustav maailma hing, millest kõik tekib. Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid , muld . Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks ().
PYTHAGORAS (570(582)-490)
Matemaatik , astronoom, filosoof.
Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku .
Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa= kuup , õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav.
Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid.
Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus . Paarisarvud on jagatavad , seega ebatäiuslikud. Paaritud arvud ei ole jagatavad, on lõplikud ja seega täiuslikud. Kõrgeim paaritu arv on 1=kõrgeim jumalik printsiip; 3=mehelik arv; 2=ebatäiuslik arv, naiselik ; 3+2=5=täiuslik arv, abielu või perekond; 10=kogu maailma harmoonia ja terviklikkus. Harmoonia on ühtsus paljususes. Suurused on võitlevad ja vastassuunalised.
Muusika inspireeris teda. Jälgib kitarat - matemaatiliselt on kirjeldatav keele pikkus ja tooni kõrgus. Muusikakeel. Teatud helikombinatsioonid mõjutavad meid.
Tuli on maailma keskmes. Maa, Kuu, Päike ja teised planeedid liiguvad tule ümber. Hiljem võtab Aristoteles selle maailmapildi omaks - Ptolemaiose maailmapilt. Päikese, kuu ja tähtede liikumine - sfääride harmoonia.
Pythagoras otsis maailma ainet ürgseadustest (muutumatutest arvulistest suhetest). Arvud olid omakorda seotud müstilise ideega - vist pärit Idast (hingede rändamine, reinkarnatsioon). Inimene võis taassündida loomana - looma ei tohi ohverdada ega süüa. Inimese eesmärgiks oli sellest ahelast vabaneda (kasinuse, askeetlusega).
EELEA KOOLKOND
XENOPHANES (u. 570-?): asub elama Eelasse. Temast säilinud luulelõigud. Mänginud suurt rolli Parmenidese kujunemisel. "Kõigi nähtuste mitmekesisuse taga asub muutumatu (=liikumatu) olemine."
PARMENIDES (525-480): sünnib Eeleas. Üks Eelea väljapaistvaim kodanik. Tähtis filosoof antiikajal (vaimu sügavus). Jätnud jälje Platoni filosoofiasse.
Kirjutanud poeemi heksameetris (pikkus 150 rida). Poeem kirjeldab reisi tõejumalanna juurde. 2 osa: 1)elu kui olemine (eitatakse liikumist); 2)elu kui näivus (muutused on, kuid nad on näivad).
Kuidas jõuda tõeni? Tõeni on võimalik jõuda puhta mõistusliku tunnetuse kaudu. Olemine=puhas mõtlemine. "On olemas vaid üks olemine ja mitteolemist ei saa olla." Olev on ruumitäitev, eitab tühja ruumi. Ei saa olla liikuvust. Liikuvus peab eeldama kujutlust mitteolevast; kehal peaks olema tühi ruum, kuhu minna. Sama kehtib ka näiteks arengu, kasvamise suhtes. "Olemine ja mõtlemine on identsed."
6 meelt annavad maailmapidi liikuvusest ja kujunemisest - meeled petavad . Ainus tõde seisneb kadumatus ja muutumatus olemises. Kõrgeim reaalsus inimeses - mõtlemine. Mingit sorti Ida mõju (mis puudutab neid maailmu ja sünde jne.). Substants - puhas olemine. Selle mõiste toob Parmenides sisse. Mingi algolemine, alge, olemus, millegi all. Tavaliselt peetakse Arostotelest loogika isaks, aga mõnikord peetakse Parmenidest ka.
ZENON EELEAST (u.490-430): Parmenidese õpilane. Püüab õpetust seletada läbi oma apooriate. Apooria sisaldab kahte vastuolus lauset, milledest esimene konstateerib fakti ning teine ütleb, et fakt ei ole mõeldav. Zenonile omistatakse 45 apooriat, neist 9 on kasutusel.
N1: võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnast mööda. Vahe on lõpmatu arv ja lõpmatust ei saa läbida. Siin tekib paradoks praktilise mõistusega.
N2: lendav nool tegelikult ei lenda, lendab vaid näiliselt. Nool asub igal ajahetkel kindlas punktis, punkte on lõpmatu arv. Näiline liikumine on ajahetkede summa (nagu film ). Nool on, aga lendu ei ole.
Tegelikult Zenon ise ka ei uskunud, et Achilleus kilpkonnast mööda ei saa, tahtis ainult vastuolu näidata.
Zenoni surm - tambiti uhmris surnuks .
HERAKLEITOS (u.544-483)
Pärit Efesosest. Kõik voolab, liigub. Mingisugust seismist ei ole. Linnarahvas on rakendamata mõtlemisega magajad.
Teos "Loodusest", millest säilinud umbes 30 fragmenti.
Hüüdnimeks Tume, Hämar. Esimesi õhtumaiseid erakuid.
Otsib ühte printsiipi ümbritseva kirjeldamiseks. "Ühtne on muutumine." "Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda" (jõgi on muutunud ja ma ise ka). Voolamise taga on printsiip () - see on muutumatu, tõlgendamine on tume. -e mõiste on filosoofia ajaloo jooksul evolutsiooni läbi teinud.
Ürgtuli - maailma alge, see põleb ja kustub . Maailmas on igavesti elanud tuli, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Kosmost juhib välk.
Asjade mitmekesisus seisneb vastandite ühtsuses. Kogu areng toimub vastandjõudude kokkumängus - vastandid viivad edasi. "Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg." Võitlus inimese-inimese, mehe-naise, rahva-rahva vahel kujundab maailma täiuslikuks tervikuks. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit. Kõige ise on võitlus. Halvaga mõõtes mõõdame head. Loominguliste pingete lakkamisel tuleks surm.
Dialektika esimene ilming. - algne tähendus on kahekõne pidama (vastandid peavad kahekõne).
Noseoloogia ehk tunnetusteooria . Tunnetuse aluseks on meelelised aistingud . Kõrvad ja silmad on halvad t,nnistajad kui neid kasutavad barbaarsd hinged (loodus armastab end varjata). Et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja jõuda tõelise tunnetuseni, mis baseerub mõistusel.
Subjekti-objekti suhe: subjektobjekt; mõistusaisting.
Palju teadmine ei kingi meile mingit mõistust. Alles asjade/nähtuste seoste mõistmine annab meile tunnetuse.
"Riigi poolt kehtestatud seadus on püha ning selle eest tuleb võidelda nagu kodulinna müüride eest."
Dialektiline relativist. Aristokraatliku korraarmastuse ja kaupmehele/deemosele omase mõtteviisi vahel on ta.
DEMOKRITOS (460-370 e.Kr.)
Leukippos (u. 5.saj.e.Kr.) oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. "Ükski asi ei teki plaanitult, küll aga mõttest ja hädavajalikkusest." Kõigel on põhjus - kausaalsusõpetus. Leukippost tunneme Demokritose kaudu.
Demokritos võttis üle Leukippose õpetusviisi. Nimetati "Naerev Demokritos", kuna suhtus kaasaegsete rumalusse huumoriga.
Päris suure varanduse , mille kulutas reisimisele. Koju Atterasse jõudes elab tagasitõmbunult. Laste kasvatamist ei talu. Ei raja ühtegi koolkonda. Samal ajal väga mitmekülgne.
Tema koguteosed on jagatud 5 gruppi: eetika, füüsika, matemaatika, muusika , käsitöö.
Olemas on 2 asja - tühi ruum ja aatomid . Absoluutne tekkimine ei millestki on võimatu. Ruumi täidavad olev ja mitteolev. Ruumi täitev alge koosneb lõpututest pisiosadest - aatomitest ( - viimne jagamatu osake). Tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega.
Aatomid ise on erineva suuruse ja kaaluga. Aatomid kombineeruvad ning annavad erinevaid nähtusi (arv on piiramatu). Asjade omadused tulenevad aatomite suurusest , kujust , korrast. Primaarsed omadused on raskus, tihedus, kõvadus. Sekundaarsed omadused on soojus , toonid, maitse.
Tunnetusteooria ehk noseoloogia. Meie tajud tekivad üliväikeste materiaalsete osakeste tungimisel silma. Nägemine on üliväikeste asjadest eraldunud piltide vastuvõtmine. Tume meeleline ja ehtne mõistuseline taju.
On peetud ateistiks. Jumalad on tekkinud kosmogoonia käigus. Hirmu kujutlused taevaste nähtuste palge ees on Jumalad.
Aatomid liiguvad lõputus ruumis. Nende kokkupõrkumisel tekib pöörisetaoline liikumine, seal kukuvad ja langevad.
Midagi ei teki juhusest. Juhus on meie teadmiste puudulikkus. Kõik toimub vastavalt seaduspärasustele. On 2 seletusviisi: 1) teleoloogiline - mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel ( - eesmärgist lähtuv); 2)mehhaaniline - mis põhjus on sellel sündmusel. Tähtsust omab vaid mehhaaniline põhjus.
Konsekventne materialist. Determinism - kõik on determin, ette määratud.
Meie maailma keskpunktis on Maa - trumlikujuline. Ümber teised sarnased.
Hinge käsitlus. Inimese ihu ja hing koosnevad aatomitest. Inimene on õppinud loomadelt kunste (ämblik - kudumine ). Tänu kasvatusele omandab teise ühiskondliku loomuse. Ühiskond on rajatud kasulikkuse ideele. Orjad on meile teatud ihuliikmed. Hingeaatomid on kui päikesekepikesed tuulevaikuses, paiknevad terves kehas. Ajuaatomid teostavad mõtlemist. Südameaatomid tekitavad viha. Maksa-aatomid tekitavad kirgi ja ihasid. Kui lakkab hingamine , siis lakkab aatomide juurdevool - inimene sureb . Lõputu arv hingi ja vaime.
Eudaimonistlik eetika. Peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks. Õnn seisneb rõõmsas rahulikus meeleolus. Meeleolu tuleneb atomaarse struktuuri tasakaalust. Tee sellele tuleneb mõõdukusest, meeleliste naudingute vähesusest, vaimsete väärtuste hindamisest. Kehajõud on veoloomade juures, inimeste juures on hea hingejõud. Südametunnistus on käitumise normatiiv.
Esteetika. Ilu nagu õnngi peitub aatomite harmoonilises struktuuris. Üksnes see, mis on loodud entusiasmiga, on tõeliselt ilus.
Demokritose õpetus on ainus järjekindel süsteem antiigis. Mõju tänapäevani.

SOFISTID
Sofia - tarkus, sofistai - tarkuse õpetaja. Teised filosoofid püüdsid neist eemalduda.
500-449 e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad. Ateenast sai Kreeka poliitilise- ja vaimuelu keskus. Kujunes kõrgkiht - rikas, luksuslik , huvi hariduse vastu. Demokraatne kord vajas kõneosavaid poliitikuid. Karjääritegeja pidi suutma kõike selgeks teha. Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud.
Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest.
Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis.
Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst . "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada."
Sofism omandab sõimusõna tähenduse.
PROTAGORAS Atterast (480-410)
Tüüpiline näide sofistidest. Inimesele ei lähe tegelikult korda, milline maailma ta ümber on. Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri.
Absoluutset tõde ei ole olemas, on subjektiivne tõde. Mõõdupuu on konkreetses inimeses. Aine osakesed ja nende voolamine määrab kõik ära. Mitte jumalus ega maailm pole esikohal, vaid inimene.
Nõrk allub seadusele, ta on rumal, teenib võõraid huve. Tugev ei lase ennast segada (eetiline järeldus).
Moraal on heaoluõpetus.
GORGIAS (485-380): Põhiväide - "Mitte midagi ei ole olemas".
Sündis Sistsiilias. Ateenas õpetab kõnekunsti, võidab poolehoidu. Paneb aluse retoorilisele kunstproosale (kasutab luulelist väljendust, laused vastandlikud, lõpud kõlavad sarnaselt). Palju matusekõnesid - loodud õppeotstarbel.
Peateos " Olematust " - pole säilinud. Väidab selles, et mitte midagi ei ole olemas. 5 argumenti: 1)Kui midagi oleks olemas, siis peab see olema tekkinud või olema midagi. 2)Tekkinud see olla ei saa, sest mitte millestki ei teki mitte midagi. 3)Igavene see olla ei saa. sest siis oleks lõputu. 4)Isegi kui oleks olemas olemine, siis oleks see haaramatu. 5)Kui see oleks haaratav, siis ei oleks see väljendatav. Mitte midagi ei ole olemas ja kui see olekski olemas, siis ei oleks see tunnetatav ja kui miski oleks tunnetatav, siis ei oleks tunnetatu väljendatav.
Milline lisatavatest seemnetest teeb hunnikust hunniku? Milline väljalangevatest juustest toob kiilaspäisuse?

SOFISTID JA SOKRATES INIMESEST JA FILOSOOFIAST


Sofistidele pole miski püha - kõik on suhteline. Inimene on vaatluste lähtepunktiks, mitte maailm. Inimese soove on valmis põhjendama. Sokrates: "Nad ei tea, et nad midagi ei tea". Sofistika on inflatsioonifilosoofia. Palju teravmeelseid sõnu, palju argumente, vähe sisu.
3 saavutust: 1)Suunasid filosoofiaajaloos esmakordselt pilgu looduselt inimesele.
2)Esmakordselt muutsid mõtlemise enda mõtlemisaineks. Uurisid mõtlemise tingimusi, võimalusi, piire .
3)Allutasid eetilised väärtushinnangud mõistuspärasele vaatlusele. Avasid võimaluse eetika teaduslikule käsitlusele.
SOKRATES (469-399)
Ei ole ise mitte midagi kirjutanud. Teame temast tänu ta õpilasele Platonile ; Platoni dialoogid "Apologia", " Kriton "ja" Symposion". Aristophanes suhtub temasse irooniliselt ja vaenulikult . Xenophon on kõva sõjaajaloolane. Aritoteles oli Platoni õpilane. Sokratest on võrreldud Kristusega - mõlemal traagiline surm, kumbki ei kirjutanud midagi (teame vaid nende õpilaste kaudu).
Kiviraiduri ja ämmaemanda poeg (Sophronika + Phainarethe). Muusaline ja gümnastiline kasvatus ( laulmine , tantsimine, keeled, kirjutamine, lugemine, kirjalike tekstide päheõppimine, oskas mängida kitarat ja flööti, aritmeetilised ja geomeetrilised alused, jooksmine , maadlus, kettaheide , odavise). Üsna varakult jätab isa juures õpitud käsitöö unarusse , kuna tunneb kutsumust ja hakkab õpetajaks. Jätab oma pere (naine Xantippe, kes läheb ajalukku riiaka ja talumatu naisena) ning 3 poega . Majandusolu tagasihoidlik - pigem vaene kui rikas, aga ei kaeba selle üle.
"Kui palju on siiski neid asju, mida me ei vaja". Sokrates vaatab turgu. Kogu õpetus seisis küsimuste ja vastuste mängus. Küsimused on intrigeerivad, lähevad järjest teravamaks.
Dialoog - filosofeerimise vormiks. -kahekõne, kahekõnet pidama. Sokratese meetod- dialoog.
Maientika- ämmaemanda kunst. "Ma ei tea mitte midagi ja siiski tahan koos sinuga mõelda ja uurida."
Skeptilisus seostub sofistidega, kuid sofistid ei otsinud tõde. Skeptikutel on see kui aus ülestunnistus, näitab et tõde on kuskil olemas.
Eristika - veenmiskunst. Tõde andis sofistidele pähe määrida.
Kahte liiki käsitlusviisid: deduktiivne & induiktiivne. Sokratesel induktsioon - üksik üldisele liikumine. Püüab üksikjooni koondades teha üldistusi. Kasutab hüpoteesi. Arutlusi iseloomustab iroonia , kasutaks nagu "šokiteraapiat". Eesmärgiks on siiski partnerit tõe juurde tuua.
Saatusest. Pool Ateena elanikkonnst olid orjad. Aristokraadid - demokraatia vastased, pinge kasvab Peloponnesose sõdade ajal (431-404). Sokrates otseselt poliitikas ei olnud. Muidu aristokraatia poolel, varustas neid ideeliselt.
Aserbia - jumalate teotamine. Sokratest süüdistati selles. Kaebusel puudus küll põhjendus, kuid Sokrates oli kritiseerinud ametnike valimist liisu abil. 399 viidi ta kohtu ette [6000 kohtunikku, 5000 muidu ja 1000 varu, sellest veel 600 (100 varu), ühesõnaga 501]. Elu ei ihaldatud. Sokrates ilmub kohtusse, peab kaitsekõne kui õpetaja ja rahvakasvataja. Karistuse peab ise valima - võiks saada tasuta lõuna linna kulul. Määrati surmaotsus. Sõbrad keelitavad teda põgenema, kuid Sokrates tahab isamaa seadustele ustavaks jääda. Sokrates joob ise mürkputkejooki. Kas tal oleks selline kuulsus, kui tal kuulsat surma poleks? (Kristusega on samamoodi).
Daimonion - jumalik hääl, mis räägib, annab näpunäiteid. Südame hääl või kuues meel.
Imaginatsioon - kõik, mis meid ümbritseb, jätab meisse jälje.
Tunne iseennast! Kui sa tunned iseennast, siis oled tõeliselt tark inimene. Kes ennast tunneb, tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik ning annab aru, mida suudab, mida mitte. Tegeldes sellega, mida tunneb, rahuldab vajadusi ja elab õnnelikult.
Inimene vajab mõtestatud vaimset elu. Usub, et inimese hing on surematu. Inimese hing lahkub tema surma järel kehast ning inimene jätkub oma individuaalsuses.
Teoloogilise mõtteviisiga - kõigel on oma eesmärk, oma mõte. Andis uuesti julguse , et tõde on olemas.
PLATON (427(424) - 347)
Sokratese õpilane. Aristokraatliku päritolu. Sündis Ateena juhtivas perekonnas. Oli 20, kui puutus kokku Sokratesega. Oli Sokratese õpilane 8 aastat. Pühendus filosoofiale. Peale Sokratese hukkamist lahkub kodulinnast. Rändab Egiptusesse , võib-olla ka Indiasse ; pikemalt viibib Sitsiilias, Alam-Itaalias. 387 tuleb tagasi Ateenasse. Rajab kuulsa Platoni Akadeemia, kus õpetab tasuta. Tema ümber koondub õpilaste ring. Platon elab kuni surmani Ateenas ning sureb keset tööd.
Säilinud 34 dialoogi, milledest osa pole audentsed:
" Apoloogia " - sisaldab Sokratese kaitsekõne kohtunikule.
"Kridon" - räägib sellest, et seadustest tuleb lugu pidada.
"Protagoras" - vaidlus sofistidega vooruste üle.
"Gorgias" - voorused , nende õpetatavus. Retoorikast ei piisa harimiseks.
" Menon " - tunnetuse olemus on meeldetuletamine.
"Kratylos" - keelest, selle tähendusest.
"Symposion" - võoruspidu, joomapidu. Eros (armastus ilu vastu) on filosoofilisi püüdlusi liikumapanev jõud.
"Phaidon" - räägib hinge igavikulisest. Esitab oma ideedeõpetuse.
" Politeia " - ehk riik. Kõige ulatuslikum ja sisukam teos.
"Phaidron" - esitab oma hinge kolmikjaotuse.
"Theaitetos" - tunnetusteoreetiline arutelu (teadmiste oletusest).
"Timaios" - loodusfilosoofia.
"Kritias" - lõpetamata. Räägib Atlantisest.
"Politikos" - ehk riigimees . Vana Platoni poliitilised vaated.
"Seadused" - jääb lõpetamata. Riigi eetilised alused, kuidas kasvatada kodanikke .
Dialoogi () peetakse tõeliseks filosofeerimiseks - midagi jääb õhku rippuma. Pelgavad lõpetatud süsteemi. Võimalus tuua välja erinevad süsteemid - vestlevad omavahel. Dialoogis jätab otsad lahti.
Mida võttis Platon teistelt filosoofidelt üle:
1)Sokrates - dialoogid ja soovi kindlalt defineerida mõisteid. Jõuab tõeliste ideede maailma.
2)Parmenides - mõtlemine on identne olemisega. Kõik olev on ühtne ja on haaratav viimsest ühtsest ideest .
3)Pythagoras - puhaste ideede mõte.
Maailm on kahene: puhtad mõtted & nähtav maailm. Puhtad ideed on tõelised.
Inimese hing oli enne olemas, kui siia sattus. "Me teame kõik kuid oleme ära unustanud." Õppimine on
(meeldetuletamine). Hingel on tunnetuslik väärtus.
1)Kõige kõrgemal puhas ideede sfäär - hüve, tõde, ilu, õiglus; 2)Füüsikaliste nähtuste ja protsesside idee - paigalseis, liikumine, värvus, tuli; 3)Erinevat liiki olendite idee - loomad, inimesed; 4)Käsitöö ja kunsti idee - laud, voodi; 5)Ideed, millel on tähtsust teaduste ja mõistete suhete uurimisel - võrdsus, ebavõrdsus.
Idee, kui: 1)asjade olemise allikas; 2)näidis; 3)eesmärk, mille poole eksisteeriv püüdleb.
Hingel on 3 tasandit : 1)madalaim ihad , tungid ; 2) emotsioonid ; 3)mõistus. Iha tasandit kontrollib kainus, emotsioonide tasandit vaprus, mõistuse tasandit tarkus. Kõiki kolme hoiab tasakaalus õiglus.
Riigi kõige alumine kiht on talupojad, järgmine sõdurid, valitsevad filosoofid.
ARISTOTELES (384-322)
Sündis Dageiras. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber, ihuarst, suri kui Aristoteles oli lapseeas .
367 saab temast Platoni õpilane. Platon heitis Aristotelesele ette. Kui Platon sureb, rändab Aristoteles Assosele, tekib huvi looduse vastu. Seejärel Mykidenes. 342 läheb Makedooniasse, kus on 13-aastase Aleksander Suure kasvataja (taltsutamatu tegelane). Aristotelesel sünnivad pedagoogilised teosed. Avaldas Aleksandrile mõju. 16-aastaselt algavad Aleksandri sõjalised vägiteod.
335 tuleb Aristoteles Ateenasse, kus rajab oma kooli. Kooli ümber aed. Õppetegevus toimus pargis jalutades, nimetati peripateetikud ehk jalutajad. Koolil oli ka raamatukogu. Koolis polnud range distsipliin . Tegeleti bioloogia ja loodusteadustega.
Aristoteles ei salga sümpaatiat Aleksandri valitsemise vastu. Elu lõpus lähevad aga suhted Aleksandriga keeruliseks. Aleksandrit austatakse jumalikult - silmili maha. Osa hakkavad sellele vastu. Ka Aristoteles avaldab oma avamust, tekib konflikt Aleksandri ja Aristotelese vahel. 323 sureb Aleksander Suur ootamatult. Aristoteles lahkub Ateenast.
Aristotelese teosed on eelkõige loengukonspektid - Corpus Aristotelieum. Mitte eriti pedantlikult kirjutatud. Kutsuvad üles kirjutama kommentaare. 50 e.Kr. Rhodose Andronikos kogus teoseid. Kirjutiste arv ulatub sadadesse.
Loogikaalased tööd: "Kategooriad", " Toopika ", "I ja II analüütika", "Otsused". Loogikaalaseid teoseid nimetatakse organon.
Teaduslikud tööd: "Füüsikast", "Taevast", "Kasvamisest ja mandumisest", "Looduslugu", "Hingest".
Esteetilised teosed: " Retoorika ", " Poeetika ".
Filosoofilised teosed: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika" ("Eetika" osa).
Jagab oma teosed 3 rühma: 1) teoreetilised - filosoofia, matemaatika, füüsika (tegelevad asjadega, nagu nad on); 2)praktilised - eetika, poliitika; 3)loomingulised - kunst, käsitööharud.
Kõige täiuslikum on filosoofia, sest on kõige teoreetilisem. Filosoofia on kõigi teaduste ema.
Aristotelest peetakse "loogika isaks". Eristab 10 kategooriat: 1)substants - mis on millegi all; 2)kvaliteet; 3)relatsioon - suhe; 4)ajapunkt - millal miski toimub; 5)koht - kus toimub; 6)habitus - välislaad, kehaehituse tüüp; 7)olukord - asend; 8)tegu - mis toimub; 9)kannatus - miks kannatavad; 10)tõeliselt olev.
Metafüüsika - esimene filosoofia, mis uurib olemise lähteprintsiipe ja olemise algpõhjuseid. Da meta da füüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat. Teadus meelelisele tunnetusele tabamatutest olemise lähteprintsiipidest ja algpõhjustest.
Platoni puhaste ideede õpetus ei kirjelda tegelikkust piisavalt. Igas protsessis on 3 momenti : 1)substants (substagere - ) - see, mille suhtes protsess toimub; 2)vorm (morphe - ) - see, mille poole protsess püüdleb; 3)steresis - vastassuunaline mõju, mis toimub protsessile vastu.
Bioloogia on tema lemmikteadus. Iga asja paneb liikuma sisemine tung saada suuremaks . Iga asi on vorm ja mateeria (nende ühtsus). Vorm - olemus, mateeria - millest koosneb. Tõelist mateeriat iseloomustab vormi puudumine. Vormi omamine võimalikkusena. Tegelikkuseks saab vaid see, mis on võimalikkusena olemas.
1. vorm=maja
mateeria= telliskivi
2.vorm=tellis
mateeria=savi
3. vorm=savi
mateeria=algelemendid
4.vorm=algelemendid
mateeria=esimene mateeria
Iga tasand on nagu vaatlustasand. Mateeria - vormi võimalikkus. Vorm - mateeria aktuaalsus. Mida vähem vormi, seda väiksem on võimalikkuse aste. Mida allapoole tulla, seda vähem vormi.
4 põhjust, miks asjad liiguvad: 1)materiaalne (causa materialis) - N: telliskivi; 2)formaalne (causa formalis) - N: maja plaan; 3)tegev (causa efficiens) - N: ehitusmeistri töö; 4)siht (causa finalis) - milleks ehitatakse, eesmärk. Tähtsaim on finaalne põhjus, loodus ei tee midagi otstarbetult.
Igas esemes on entelehhia - sisemine eesmärk, nähtuse loomus (kanamunast tuleb kanapoeg).
Tõstatab esimest korda pärilusprobleemi.
Maailma üheks lahutamatumaks osaks on liikumine - iga muudatus , mis toimub. Maailm on igavene. Maailma loomist pole. Kust on liikumine alguse saanud? Alguses oli liikumapanev jõud - primum mobile immotum (esmane liikumapanija). See liikumapanija on ise muutumatu, täiuslik, kehatu, ruumitu, igavene, liikumatu.
Füüsika. Eristab 4 liikumist: 1)suurenemine & vähenemine; 2)kvalitatiivne muutumine - kvaliteet muutub; 3)tekkimine & hävimine; 4)ruumiline ümberpaiknemine. Kõik muutuvad neljandaks. Elu on liikumine. Ringjooneline, sirgjooneline liikumine.
Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri .
Kõigel on oma põhjus. Objektiivne on juhuslikkus - mitme põhjuse kokkulangemine.
Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses. Tõelise teadmise tunnusteks on üleüldisus ja paratamatus .
Kogemuse alusel areneb meisterlikkus. Tuleb asjade sügavam tunnetus. Primaarsed ja sekundaarsed omadused. Värvus, soojus ei sõltu meie tunnetusest, on potentsiaalselt võimalikud, meeled aktualiseerivad need omadused.
Tähtis koht on mõistusel ja mõistetel.
Hing on psühholoogias kesksel kohal. Hing on iga organismi tõeline eluprintsiip, tema võimete ja protsesside summa. Kõrgem ja madalam hing. Puhas vorm ja keha jõudude summa. Madalam hing on meie kehas laiali. Kõrgem hing on aktiivne mõistus, igavene.
Kõige tähtsam on keskmine. Omane kõigile inimestele. Poliitika on üks eetika osa. Harjumusseadusi muuta on pahe .
On 6 varianti riigi poliitilises korralduses: 3 loomulikku: 1) monarhia - vanim, jumalikum, üks inimene kõigist kõrgem, teoreetiliselt parim, praktiliselt halvim; 2)aristokraatia - monarhiast parem, võim on kõige väärtuslikemate käes; 3)vabariik - enamuse võim, ainus voorus on sõjamehevoorus. 3 ebaloomulikku: 1)türannia - hirmuvalitsus ; 2)oligarhia ehk pankurite valitsus - rikkurite võim; 3)demokraatia - lihtrahva võim, halvim.
Kuna inimesed on samaväärselt vabad, tahavad ka võrdväärselt vabadust. Valimisõigus peaks olema piiratud haritlaskonnaga. Valitseja, kes tahab vältida revolutsioone, peab ära hoidma liiga suure vaesuse ja rikkuse.
Eepos ja tragöödia on väärtuslikemad kirjanduse liigid. Tragöödia ülesanne on teatud sundmusi järele aimata kunstiliste vahendite kaudu, et hirmu ja kaastunde läbi esile kutsuda puhastumist kirgedest - katarsis .
Andis klassikalise kuju realismile, Platon idealismile.
Mõjutanud sügavalt õhtumaist mõtlemist. Aristoteles on osadena esindatud mitmetes järgmistes filosoofiates , eriti, mis veidi loodust puudutavad. Süüria kristlikud isad erinevalt teistest kristlikest meestest, peavad Aristotelest kaua 13.apostliks. Nemad tõlkisid Aristotelese araabia keelde ja levis nii islami kultuuri. Aristotelism on võimas filosoofia, mis õitseb tänapäevani.
STOIKUD
Rajaja ZENON KRITICN (336-264). Nimetati nii, kuna Zenon rajas kooli Stuapoikile. Looduspärane ehk mõistuspärane elulaad . Ainus voorus ja ainus õnn on peidus sellises elus. Mittemõistuspärane on halb. Adiafora - oleme ükskõiksed kõige suhtes, ei püüdle millegi poole. Eesmärk stoiline rahu - aphateia. Meid takistavad afektid: 1)lõbu; 2)iha; 3)mure; 4)hirm. Tark
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Filosoofia p eriood #1 Filosoofia p eriood #2 Filosoofia p eriood #3 Filosoofia p eriood #4 Filosoofia p eriood #5 Filosoofia p eriood #6 Filosoofia p eriood #7 Filosoofia p eriood #8 Filosoofia p eriood #9 Filosoofia p eriood #10 Filosoofia p eriood #11 Filosoofia p eriood #12 Filosoofia p eriood #13 Filosoofia p eriood #14 Filosoofia p eriood #15 Filosoofia p eriood #16 Filosoofia p eriood #17 Filosoofia p eriood #18 Filosoofia p eriood #19 Filosoofia p eriood #20
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A U Õppematerjali autor

Lisainfo

FILOSOOFIA AJALOO P?IPERIOODID JA P?IJOONED
antiikfilossofia , nietzsche , sören , schopenhauer , jeremy bentham , eelea koolkond , anaximandros

Mõisted

mõtteteadus, filosoofia lätteks, immanuel kant, filosoofia mõtteks, filosoofiks saamine, kumb, logos, religiooniline, üleminek keskajale, poolringi piirdenurk, vormitu algaine, apeironist, asjade kadumine, paarisarvud, jälgib kitarat, 570, 490, zenoni surm, 544, linnarahvas, voolamise taga, ürgtuli, noseoloogia, aatomid ise, primaarsed omadused, sekundaarsed omadused, tunnetusteooria, juhus, determinism, orjad, hingeaatomid, kehajõud, südametunnistus, demokritose õpetus, sofia, 500, kujunes kõrgkiht, mõõdupuu, palju matusekõnesid, sofistika, xenophon, majandusolu tagasihoidlik, dialoog, skeptikutel, sokratesel induktsioon, aristokraadid, daimonion, imaginatsioon, teoloogilise mõtteviisiga, puhtad ideed, hingel, uurimisel, hingel, aristotelese teosed, loogikaalaseid teoseid, metafüüsika, igas protsessis, terve kosmos, maailma keskel, kõrgem hing, tragöödia ülesanne, aristoteles, aristotelism, looduspärane, ainus õnn, mittemõistuspärane, markantseim esindaja, skeptik, 360, skepsis, õnnelikuks eluks, keskmine periood, 315, tropos, filosoofia eeasmärk, kanoonika, tunnetuse aluseks, ataraksia, origenes, 204, utoopia, gnostitsism, liikuma paneb, inimese tegevusel, uusplatonism, i põlvkond, vene keelde, igas inimeses, caritas, inimelu, caritas, 810, mõistuse ülesanne, usk, ürgpildid, inimese hing, satisfikatsiooniõpetus, akt, kõrgeim seaduseandja, tahe, tänu tahtele, poolehoidjad skotistid, kogu maailm, universalistlik mõte, tunnetuses, levib põhja, rooma kirik, saksa renessanss, seisukohalt skeptik, moraal, kahtlus, kahtlemisel, tunnetuse aluseks, vaimude maailm, materiaalsed esemed, universum, tegelik eesnimi, universum tervikuna, jumalik, kosmos, monaad, senised leiutised, idola, edasijõudmiseks, loodusele, tunnetuse algelemendiks, loomulikud kehad, kodaniku kohus, riigivõimul, empirismi aluseks, kogemuse allikad, tõenäolisus, olemas olla, mõistuse tõed, moraali aluseks, religiooni lätteks, kartesiaanid, armastab sooja, pole skeptik, jumala olemasolu, mõistuslik teguviis, dualistlik, hingel, elukutselt, substantsi seisundid, monaadid, mõistusetõed, suunitlus, 1772 aastaks, üleminekufilosoof, oluliseks lõikepunktiks, pietismi, wolffi mõju, kant, kindel päevaplaan, 1760, transtsendentne loogika, transtsendentne dialektika, a priori, empiiriline kogemus, analüütiline küsimus, peaküsimus, transtsendentne, meelelisus, paratamatu piirang, ruumil, ruumil, matemaatiline võimalus, meelelisus, aisting, kantil, relatsioon, modaalsus, kogemustes, metafüüsika ülesanne, inimmõistusel, hingeidee, maailmaidee, üldine printsiip, mõistuses, maksiim, praktilised seadused, kiusatus varastada, eetilisel seadusel, tahe, minus, määratlev otsustusvõime, kriitikajärgsetes teostes, kant, sõjaõigus, mõistuse idee, idealism, aistingus, filosoofia põhiprobleemiks, tõelisus, hegeli loengud, hegeli teosed, kogu maailmaprotsess, loodusfilosoofia, hegeliaanluses parem, positivism, põhiprintsiibiks, juba 20, inimlik mõtlemine, loogika ülesandeks, kehalised väljendused, üksnes geenius, moraali aluseks, esteetiline inimene, hingeline rõhutus, äkiline, silmapilk, väär psühholoogia, moraalid, inimese juures, tahte eesmärkideks

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

87
doc
Filosoofia materjale
60
doc
Filosoofia SH
15
odt
Filosoofia konspekt
26
doc
Filosoofia konspekt
13
doc
Antiik filosoofia
32
doc
Keskaja filosoofia
7
doc
Filosoofia
27
docx
Filosoofia gümnaasiumile



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun