Portreekunst Kujutavas kunstis on portree inimest või inimeste rühma kujutav kunstiteos. Inimese sisemaailma avab psühholoogiline portree, tema välist isikupära vahendab karakterportree. Portreele võib jäädvustada inimese täies pikkuses või ainult tema näo. Eristatakse otse-, külg- ja poolkülgvaates portreid. PORTREEKUNSTI KUJUNEMINE. Portreekunst oli populaarne juba väga ammu, Antiik-Roomas ja Antiik-Kreekas. Roomlased armastasid kujutada iseennast ja enda valitsejaid, kreeklased aga rohkem jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, nii et igasse riigi ossa sattus mõni, mis tuletas neile meelde, kes on nende tõeline valitseja. Portreekunsti õitsengule nendes riikides aitasid kaasa inimeste vanad kombed. Austati endi esivanemaid ja oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamistes. Neid kujusid iseloomustab realistlik ...
· Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid Hallikad pruunikad värvitoonid "MULATT" ja "HAARLEMI NÕID"
° Uus kompositsiooniskeem ° Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms ° Keskel vaade kaugusse ° Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik ° Ideaalmaastikes stafaazi osatähtsus väike ° Lüüriline meeleolu peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega ° Palju ka rannapilte ° ,,Odysseus loovutab Chryseise tema isale" Portreemaal ° Õukondlased soovisid, et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena ° Kujunes välja eriline paraadportree tüüp ° Tähtis pole inimese vaimse palge avamine ° Tore riietus, aumärgid, valitsejalik poos, luksusliku interjööri täpne kujutamine (sageli äärmuslik) ° Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad ° Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus ° Hyacinthe Rigaud
Piltide tegevus liigub diagonaalidena. Maalid fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. HOLLANDI KUNST 17.SAJ Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti.(Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Portreemaal üks aegade parim on hollandalne Franz Hals, kes sidus portreed olutsikulise tegevusega. Ta tegi grupiportreede kõrval ka üksikportreid. Oskas tabada momenti, mil isiku isloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintlilöökidega. Ei püüdnud publikule meeldida. · Olustikumaal Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks"
Rajas kunstnike dünastia. * Noore ea looming on religioosne maalikunst. * "Puhkust põgenemisel Egiptusesse": võluv maastik, palju ingleid, onu ja tädi.. * ümmarguse näo & pilukil silmadega naised, pikaksvenitatud alasti figuurid, seisavad ebakindlalt püsti: "Venus", laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid / manerismi tunnused / paavsti salaluure üritas teda nende pärast tappa * Portreemaal "Saksi hertsog Heinrich Vaga abikaasaga", praegu asub see maal Drestenis. PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud. · Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid
See ongi pinnalt väike maalikene mis paigutatakse näiteks sõrmusesse, medaljoni või ta on pisike pildikene. Neid kingiti üksteisele. Ülesandeks oli jäädvustada inimest. See liik valitses enne fotograafia tulekut. · Raamatumaal levis vanalajal ja keskajal, enne trükikunsti leiutamist. Raamatutesse valmistati neid käsitsi. Teostati pärgamendile ja papüürusele. Maalikunsti jagunemine kujutatava järgi: · Natüürmort e vaikelu · Portreemaal ( grupiportree ) · Maastikumaal ( meremaalid ehk marinistika ) · Zanrimaal ( gapäevast ja rutiinselt tegevust kujutatav maal ) · Mütoloogiline maal kujutatakse mütoloogilisi kangelasi, tegelasi, jumalaid. Nt: Zeus, Herakles, Amor, Linda, Kalveipoeg, Sortsid. Graafikakunst tekid trükkimisel, võib olla must-valge, võib olla värviline. Nõuab kõrgeid tehnilisi oskusi. Füüsiliselt suhteliselt raske. Plaadid võivad olla metallist, puidust ja kivist.
Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus. Sugestiivne, endastmõistetav ruumikujutlus. Kasutatud on kangeid külme toone, värvide tugevus ja kontrastsus. Maalimisviis on sile ja kuiv. Võrdlud maali "Tüdruk pärliga" Jan Vermeer van Delft: ka sellel maalil on külmad, kanged toonid. On näha ka värvide kontrastsust ja tugevust. Tüdruk maalil mõjub jällegi poseerivana. Kolmnurkne kompositsiooniskeem, riiete illusionistlik kujutamise viis, portreemaal, ragulik idüll pildi taga peituva jutustusega, hajutatud valgus, endastmõistetav ruumikujutlus ja kuiv ning sile maalimisviis. Mitte ükski teine kunstnik sellel sajandil ei kasutanud sellist valgusekujutust ja värvi kiirgavust nagu Vermeer. Vermeer on maailma suurim vaikusemaalija.
Maali analüüs: 1. Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 15031507. 2. Õlimaal puidul. 3. Tegu on seinamaaliga. 4. See on portreemaal. 5. Tagaplaanil on järv. Enamvähem kaela kohapealt algab see. Seal allpool on näha teed ja ühte silda kaugel. Tähtsal kohal on naise käed. Naisel on väga hästi selga joonistatud riided. Peas on näha loori ja kõiki pisidetaile. Värvid on suhteliselt tumedad. Valitsev toon on rohekaspruun. Eks sellepärast, et portreemaalil on eelkõige kujutatud naist. 6. Maal on värvitud 4 aasta jooksul ja tunda on, et asja on tehtud rahulikult. Pintsilga
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kog...
Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon tempel , mis on pühatud jumal. Aatrium eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid - iseseisvana kunstina arendasid portree skulptuuri, reljefikunstija monumendiplastikat. - Kuid avada inimese iseloomu Maalikunst -portreemaal, mosaiigikunst, seinamaal, -ilusoorne efekt maalitud uksedvaated aed. -temaatika ajalugu, mütoloogia( iseloom) - elurõõmsad, pikantsed stseenid
1. Naturalism. 2. Eklektsism. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli DIEGO VELAZQUEZ. Tema tööd: ,,Õuedaamid", ,,Joodikud", ,,Vulcanuse sepikojas" ,,Infant Baltasar Carlos", ,,Breda alistumine e. piigid", ,,Paavst Innocentius X portree", ,,Veenus peegliga", ,,Ketrajad". Nimeta neli zanri, mida Hollandis maaliti ja nende esindajad! 1. NATÜÜRMORDID- Willem Claes Hedda, Willem Kalf, 2. PORTREEMAAL- Frans Hals, Rembrandt 3. MAASTIKUMAAL- Jacob van Ruisdael 4. OLUSTIKUMAAL- Pieter de Hooch, Jan Vermeer van Delfti,
MAALI ANALÜÜS 11. klassile 1. Teos ,, Mona Lisa" ehk ,,La Gioconda" , autor Leonardo da Vinci, töö valmis aastatel 1503-1507. 2. ,,Mona Lisa" on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. 3. Tegemist on tahvelmaaliga. 4. Taies on portreemaal. 5. Maali esiplaanil on kujutatud naist istumas, kelle isik pole täpselt teada. Väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule. Tagaplaanil on kujutatud ilusat maastikku. Koloriit maalil on suhteliselt kaunis. Domineerivaks värviks on kuldne pruun. Värve on segatud ja kindlaid piirjooni pole, pigem on värve omavahel hajutatud väga osavalt.
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 17. sajandit peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunes BAROKK kunsti alusel kolmeks. Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluud...
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased"
Kunstiajaloo eksam Pilet nr 1 1.Kunstiliigid: 1)MAALIKUNST Maalikunast annab edasi värvilist maailma.Maalida võib lõuendile,klaasile,paberile,krohvile,portselanile,puidule. Maalid jaotatakse demaatika järgi: 1.portreemaal 2.natüürmort ehk vaikelu. 3.aktimaal 4.maastiku maal 5.zanrimaal ehk olustikumaal 6.interöörimaal ehk hoone sisevaade. Maalid jaotatakse suuruse järgi: 1.monumentaal maalid e.lae-ja seinamaalid 2.tahvel maalid 3.miniatuurmaalid e.medaljonimaalid 2)SKULPTUUR Skulptuur on kujutava kunsti haru,mis püüab mingist kõvast materjalist edasi anda eseme ruumilist kuju.Skulptuuril on olemas kõrgus,laius ja sügavus. Skulptuure jaotatakse: 1.ümar skulptuurid e.vaadeldav igast küljest. 2
· Ei huvitanud allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süzeed, sest taheti näha reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. · Maastik pidi jääma selliseks nagu see oli, ei mingit ilustamist · 17.sajandi keskel elas maalikunst üle väga suure õitsengu Peamised zanrid · Olustikumaal · Portreekunst · Natüürmort · Maastikumaal, eriti meremaalid kuna Holland sai oma rikkuse tänu merele Portreemaal · Üks suurimaid portreemeistreid oli Frans Hals · Sidus portreed tihti mingi olustikulise tegevusega. · Oskas tabada momenti, mil jutustava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort
paplipuust alusele. ● Selle mõõdud on 77×53 cm. ● Kui Leonardo da Vinci alustas portree maalimist, oli Mona Lisa 24-aastane ja linnas tuntud kui rahulik, austust vääriv naine. ● Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. ● Kunstnik olevat lasknud modelli laulu ja pillimänguga lõbustada, sest tahtis vältida näol tüdimuse ilmet. ● Kunstiteose stiil ● Teos kuulub renessansiajastusse. ● Tegu on seinamaaliga. See on portreemaal. ● Stiililt kuulub ''Mona Lisa'' klassikalise realismi alla. Kasutatud kirjandus ● http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/htm l/lingid/monalisa.html ● http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa ● http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa
ART 1. visuaalne(nägemise kaudu tajutav) kunst-visual arts 2. arhitektuur- architecture 3. esitus(ettekandev)kunst-performing arts 4. skulptuur-sculpture 5. skulptor-sculptor 6. tarbekunst(rakenduskunst)- applied arts 7. vitraaz-stained glass 8. pastell- pastel 9. maastikumaal-landscape 10. portree-portrait 11. portretist(portreekunstnik)- portrait 12. portreemaal-portrait painting 13. viirutamine, viirutamistehnika-streaking 14. emailimine, emailivärviga katmine-enameling ? 15. graveerimine-engraving 16. papp-cardboard 17. elevandiluu-ivory 18. papüürus-papyrus 19. miniatuurkunst, miniatuurmaal-miniature painting 20. lõuend-canvas 21. õlivärvid-oil paints, oil colours 22. meremaal-seascape, marine painting ? 23. värvigamma, koloriit-colour, coulouring ? 24. (joonistamis)süsi-charcoal 25
· täpsus · katuseviil ROKOKOO: · sisekujundus · suured kristalllühtrid · pargid · kõrged soengud ja parukad · palju pitsi · inglid · siidist rõivad · korsetid · skulptuuris amoretid KLASSITSIM: · ülistatakse Napoleoni võite · suured siledad seinad · fassaad · rõivastuseta skulpruurid · sirge kreeka nina · odad, kiivrid, lipud, kilbid · poseeritud olemine · portreemaal · ajaloolised tsennid · lõvi ja korkapeadega kaunistatud toolid ROMANTISM: · lehvivad lipud · hobustel lehvivad lakad · taevas tormavad pilved · vesi maastikumaalidel REALISM: · lihtsad inimesed · moonutamata · tõelised · maastikumaalid · tööstustseenid, lihtrahvas IMPRESSIONISM: · udune · piirjooni pole · nähtavad pintslitõmbed · heledad värvid
Lord Henry Wottoni sõnad mõjutasid kõige rohkem Doriani elu. Ta pani poisi muretsema oma hääbuva ilu pärast ja see tõttu lausus Dorian palve samal ajal, kui Basil maalis temast portreed, et iial ei vananeks tema kulded kiharad ja jumalate nägu. Peale seda ei osanud ta enam oma iluga midagi peale hakata ning see viis ta halvale teele. Ta oli kindel, et kõik patud, mis ta korda saatis olid ainult tema enda hüvanguks ning ei tundnud süümepiinu. Ainus, mida ta jälestas oli saatanlik portreemaal, mis võttis omaks kõik kuriteod. 3. Milliseid seoseid võib leida teoses käsitletud probleemide ja tänapäeva vahel? Dorian Gray oli muutumatu ja ta kasutas seda võimalust teha kõige ebamoraalsemaid asju, mis võimalik. Ta ei mõistnud oma tegude tagajärgi enne, kui nägi kui jubedaks oli pilt muutnud, kuid ei suutnud lõpetada. Ta peitis pildi ning põgenes iseenda hinge eest. Ka tänapäeval on inimesi,
Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503-1507 ja praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. 1. Maali nimi on ,,Mona Lisa", mille autoriks Leonardo da Vinci. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 2. Portreemaal on tehtud paplipuust alusele õlivärvidega. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Sfumaato-tehnika abil suutis ta edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. 3. Maalil puuduvad sümbolid, mis viitaksid otseselt millelegi. Taustaks on loodus, täpsemalt maastik. Ebaloomulik tundub see, et vaade ulatub kaugele, kui arvesse võtta,
esiplaanil oli müstiline elukaev pühakud, prohvetid ja filosoofid, tiibadel vasakul pool ratsanikud, paremal pool apostillid ja kirikuisad, ülemise rea kõige äärmistel kohtadel on Aadama ja Eeva kujutised, musitseerivad inglid, keskel Jumal Isa, Maarja ja ristija Johannese vahel. „Mees turbaniga“ Arvatakse, et „Mees punase turbaniga“ maal on autoportree Jan van Eyckist. See teos on tema kuulsaim portreemaal. „Arnolfini kihlus“ Antud maal tundub mitmedimensiooniline ja realistlik. Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck peegleid ja valgust et kuvada kuju paberile, kuna töö oli üli täpne. „Kantsler Rolini madonna“ Maalil on kujutatud meest ja naist, kellel istub imik süles, mees hoiab aga samal ajal käsi koos palvetamis-asendis. Seega võiks järeldada, et tegemist on mingi rituaalse ristimis sündmusega
maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism.1648 aastal asutati kunstiakadeemia , kui õppeasutus , kuid 1664 muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikusk . Peaaegu diktaatorliku võimu sai kunstnik Charles Le Brun, kes oli tähtsaim Versailles´lossi sisekijundaja.Le burni arvates eristab just joonistus oskus kunstniku maalrist ja käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed,mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Portreemaal. Õukondlased soovisid , et neid näidatakse tähtsate ja ilusatena,võimukatena. Kujunes välja eriline paraad portree tüüp, kus polnud tähtis inimese vaimse palge avamine , vaid eelkõige toreda riietuse,aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujutamine.Hiljem muutusid portreed värvilisemaks, baroklikumaks , maalilisemaks. Hyacinthe Rigaud Tema tuntuim portree on kuningas Louis 16-st.
· Maalikunst 17.sajand. nõuti loodulähedust, sarnasust kujutavaga. Hollandis taheti näha kõike reaalsena, ühemõttelisena ja käegakatsutavana. Maastik ka nii nagu oli. · Peamised zanrid. Olustikumaal, mis tavaliselt kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst, natüürmort ja maastikumaal. (meremaal). Natüürmortidel olid jahisaagid, puuviljad, lillevaasid, veinikarikad ja vaibad jne. · Portreemaal. Frans Hals. Nii grupi- kui ka üksikportreemaali sidus ta olustikulise tegevusega., millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Tabas momenti, maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögis olid jõulised ning selgesti loetavad. · Teised kunstnikud kohandasid kunsti vastavalt publikule. Inimesed poseerivad, maalimisviis siledam ja kuivem. · Olustikumaal. Jan Steen. Aineks võis olla ka mõni jutustus. Pieter de Hooch
kontrastid, üldmulje sageli toretsev ja jõuline ,,Leukippose tütarde röövimine" Von Dyck- kuulus portretist ,,Charles I portree" Hollandi maalikunst Oli tähtsusetu. Suur õitseng, mis väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. Kooskõla noore ja eduka turumajandusega. Tähtis looduslähedus. Peamised zanrid: olustikumaal-kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Portreekunst-sageli grupiportreed. Natüürmort ja maastikumaal. Portreemaal- Frans Hals ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett" Olustikumaal- Jan Steen ,,Ristsed" Pieter de Hooch ,,Naine ja teenijanna õues" Jan Vermeer van Delft ,,Delfti vaade" Natüürmort- Willem Claesz Heda- ,,Hommikueine homaariga" Maastikumaal- Jacob Ruisdael ,,Metsavaade" Rembrant Harmensz van Rijn- stseenid ja portreed muutusid üldistusteks, millel on sügavam sisu. Armastas neid keda kujutas ja mõistis nende nõrkusi ja andes neile nende puudused. Mõõdupuuks sisemaailm
HOLLANDI MAALIKUNST 17. SAJ Hollandi maalikunst puhkes õitsengule, sest see väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid
mängida. Põhilised värvid sinine ja punane. Veneziano ja Uccello maalisid lahinguid, perspektiiv. Mantegna huvitus anatoomiast, tema maal: Surnud Kristus(pikali jalad ees); elas Mantovas. Botticelli 15.saj lõpu suurim kunstnik Firenzes. Võttis oma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Tähtsamad teosed: ,,Kevad"; ,,Veenuse sünd"; ,,Maria kroonimine". Maalitehnikad: seinamaali(fresko) kõrval arenes ka tahvelmaal, juhtival kohal oli portreemaal, väga levinud olid maalitud altarid. Tempera on maalitehnika, mille puhul temperavärv kantakse (libe)krohvile, paberile, lõuendile või puidule. Itaalia kõrgrenessanss kunstielu keskuseks sai Rooma. Väiksed villad, sambad, kaared, ehitised proportsionaalsed. Tempietto väike kabel, korrapärane, kuppel. Püstitas Bramante, kes on ka suurima 16.saj ehitise autor Rooma Peetri kirik; kuna B. sureb, siis kupli lõpetab Michelangelo.
materjal. Hollandi maastikumaalide loojad vtsid abiks valguse ja hu, pilvede ja taeva peegeldused kanalite vees ning lid vga lihtsaid, kuid kauneid pilte armastatud kodumaa loodusest. Neil neme suurte puude ja veskitega lagendikke, luidetega rannavaateid, koduseid klatnavaid. Merekaubandusest rikastunud Hollandis tekkis uue alana meremaal, karjamaa vaadetest arenes vlja loomamaal, harrastati ka linnavaateid. Krgele tasemele tusis Hollandis portreemaal. Suured grupipildid mitmesuguste ametkondade ja hingute esindajatest. Inimesed neil maalidel on enamasti vrikates mustades rivastes, mida tiendavad suured valged kraed ja ktised. Jan Vermeer van Delfti (1632-1675) Rembrandt (16061669) Naisi kgis, pitsi niplamas, kirja lugemas, ldse rahulikke argitoimetused intimised pildid Tavaliselt toimub tal tegevus siseruumis, kuhu klje pealt aknast langeb mahe valgus, pannes srama mne prlikee, heleda juuksekihara vi tooli
Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur, inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule. Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst. Tähtsaimaks portreemaal, teemaks mütoloogilised ja igapäevased sündmused. Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid. Sageli maaliti avatuid uksi. Mosaiigikunst kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid. Varakristlik kunst. Esimene varakristlik kunst: katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid. Inimesi kujutati harva. Maaliti
maalis Charles I õukonnas Charles I portree Rahvalik suund flaami maailkunstis: olustikuline teema lopsakas, rahvalikus ja kohati naturalistlikus laadis JAKOB JORDAENS- talupojad ohjeldamatult pidutsemas ja söömas ,,Oakuninga pidu" Hollandi kunst Ehituskunstis praktilisus ja mugavus, tüüpiline raekoda Maalikunst: Peamised zanrid: olustikumaal- sageli jõudeelu ja jõukate inimeste lõbutsemine portreekunst natüürmort- maastikumaal **Portreemaal üks aegade suuremaid portreemeistreid- FRANS HALS sidus olustikulise tegevusega vaba, hoogne, jõulised pintslilöögid **Olustikumaal palju viljelejaid esemete, rõivaste, materjali, mööbli illusionistlik kujutamine, tihti aineks satiiriline või moraliseeriv jutustus. JAN STEEM, PIETER de HOOCH JAN VERMEER van DELFT- üks suuremeid Holland imaalikaid kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid
William Hogarth ,,Moodne Abielu" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Portreemaal 18. sajandi teisel poolel töötas Inglismaal rida suurepäraseid portretiste, kelle loomingul on sarnasus rokokooga, eriti koloriidis. Inglismaal väärtustati pigem teovõimekaid, väärikaid ja loomulikke isiksusi.(8) Selliseid kujutasid maalikunstnikud Joshua Reynolds ja Thomas Gainsbrough oma teostel. Joshua Reynolds(1723-1788) (9) Itaaliast naastes püüdis kunstnik seal nähtu põhjal luua ideaalset stiili ning rakendada seda suurtes ajalooteemalistes maalides.
ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10.saj avaldas teadlane al-Horezmi entsüklopeedia."Teaduste võtmed" Selles klassifitseeris ta teadusi järgmiselt:1)kuus tõelist islami
● Ristilt võtmine (piibli temaatika) ● Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree ● Leukippose tütarde röövimine (antiikmütoloogiast) ● Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased. Maal - skulptuure väga ei tehtud aga Hollandi maalid olid ülemaailmselt tuntud (õitsenguaeg) Žanri Olustikumaal Portreemaal Natüürmort Maastikumaal nimi Žanri kujutas jõudeelu ja sageli kujutati jahisaaki, eriline koht kirjeldus lõbutesemist, grupiportreed; lillevaase, vaagnaid meremaalil + kujutati lihtsaid aga isikud rahuliolevad toitudega, (Hollandi rikkuse põhiesin mugavaid Hollandi ent teovõimsad ja veinikarikaid, vaipu allikas);
joonistused ikonograafialiselt suure kultuuriloolise tähtsusega. Külm koloriit nagu rõhutas teravate piirjoontega käte ja näo vormi suletust. Siit ka Couet' portreemaalide külmus, peenus ja eriline range distantsi hoidmise tunne. Tuntuimad tema maalidest on "Dofään Francois lapsena", "Mees Petrarca köitega", "Madame de Canaples". Kuivõrd Clouet lähtus oma portreeloomingus isiksusest, näitavad nii suure humanisti Guillaume Bude portreemaal (u. 1536) kui ka joonistus samast mehest. Poos on lihtne, modelleering aga plastiliselt kaunis. Eriliselt on fookusesse võetud nägu. Silmavaade kõneleb kontakteeruvast inimesest, mitte endassesulgunud aristokraadist. Modelli käed jäävad seevastu aga joonistuslikult suletuks. Ka rõivastel ei ole maali tervikus nii tähtsat osa kui kuninglike isikute portreedes. Kõikidele maalidele tegi Jean Clouet ettevalmistavaid joonistusi. Leonardo da Vinci
kahemõõtmelisi, st pinnalisi teoseid, milleks kasutatakse värve. Tähtsamad maalitehnikad on akvarell-, guašš-, õli-, pastell-, tempera-, akrüülmaal ja enkaustika ehk vahamaal. Maalikunst on jagatud üksikuteks maaližanrideks lähtuvalt kujutatavast ainestikust ning taas eri ajastutel on domineerinud eri žanrid. 1. Religioosne maalikunst 2. Müüt ja allegooria 3. Aktimaal 4. Ajaloomaal 5. Portreemaal 6. Maastikumaal 7. Olustikumaal 8. Vaikelu 9. Abstraktne kunst Graafika (kr graphein ´kirjutama) mõistet kasutatakse laiemas ja kitsamas tähenduses: 1. Koondnimetusena kõikide joonistamisvõimaluste ja sel teel loodud kujutiste kohta 2. Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale Graafika väljendusvahenditeks on punkt ja joon. Tarbekunst – kunsti haru mis hõlmab tarbeesemete valmistamist. Kujundatakse ja
Palazzo e. palatso- palee. Mitteaadlike suured renessanss- ja barokkstiilis linnaelamud. Suurejooneline ja monumentaalne fassaadikäsitlus ning arkaadrõdudega sisehoov. (arkaad = sammastele toetuv kaarterida) Tahvelmaal Seinamaali kõrval arenes ka tahvelmaal. (värvidega teostatud maal lõuendile, puidule, vineerile vm. teisaldataval alusel). Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulikuks tagajärjeks oli portreekunsti taassünd. Portreemaal oli juhtival kohal. Freskomaal seinamaalitehnika, mille puhul maaling tehakse värskelt märjale lubjakrohvile reaktsioonivabade muldvärvidega. (Masaccio(1401-1428) ,,Paradiisist väljaajamine") Reljeef kujundid seotud tasapinnalise põhjaga, olles sellesse süvendatud v. sellest eenduvad. (kõrgr., madalr., lamer., poolr., kontrar.) Baptisteerium ristimiskabel (kus ristimisnõu hoone keskel) Tsentraalperspektiiv lineaar- e
populaarsed Maalikunst: • Uurida saab seinamaalide ja mosaiikide põhjal. • Motiivid enamasti mütoloogiaga seotud. • Valitses looduslähedane laad. • Osati hästi kujutada inimkeha. • Kompositsioon vaba ja põhjalik. Vettiuse maja Pompejis Kreeka ja Rooma maalikunsti võrdlus: • Portreemaal - inimeste isikupärased jooned • Mosaiigikunst - dekoratiivne, monumentaalne • Kreekas domineeris seina- ja tahvelmaal • Roomas elurõõmsad värvid • Kreekas peamine on mütoloogia • Rooma - ajaloo kujutamine, säilinud seina- ja vaasimaal Vana-Kreeka Vana-Rooma Idealistlik Tõetruu ja loomulik Mõlemas püüti edasi anda liikumist Mõlemas püüti edasi anda liikumist
Fourth level pilt pidi olema võimalikult Fifth level sarnane kujutatava inimese või esemega. · Ei pööratud tähelepanu välisele toredusele ega allegoorilistele ning mütoloogiast laenatud süzeedele. · Maastiku kujutati ilma Pieter de Hooch. Naine ja teenijanna ilusatamata. õues. Peamised zanrid - Portreemaal Sageli grupiportreed. · Üks kõige aegade suuremaid portreemeistreid oli hollandalane Frans Hals. · Sidus tihti üksikportreed olustikulise tegevusega. · Tabas momenti, mil kujutava isiku iseloom avaldus kõige selgemalt. Frans Hals. Pieter van den Broecke portree. Peamised zanrid - Olustikumaal Click to edit Master text styles · Väike formaat
võimukana. Tal oli suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. 14. Kes oli kuulus hispaania kunstnik, nimeta tema töid. Diego Velazquez. ,,Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Venus peegliga", ,,Innocentius X portree". 15. Mille kõrgaeg oli Hollandis ja mida uut tuli sealt kujutavasse kunsti? Olustikumaal, portreekunst, natüürmort ja panid aluse maastikumaalile ja meremaalile. 16. Mille poolest erines Hollandi portreemaal ülejäänud Euroopa omast? Kes oli tuntuim selle zanri esindaja? Inimest kujutati sellisena nagu ta oli, mitte ei ilustatud. Kõik pidi näima reaalne, ühemõtteline ja käegakatsutav. Maaliti tavalisi kodanikke nagu näiteks kõrtsitüdrukuid. Stiil oli demokraatlikum. Tuntuim portreemeister on Frans Hals. 17. Kelle töö on ,,Pärl kõrvarõngaga tüdruk"? Jan Vermeer van Delft 18. Millised uued maalizanrid on pärit 17. sajandi Hollandist?
-fresco- e. seinamaale Itaalia, Inglismaa kuni Inglismaa pärast mehed, hobune taustaks -tahvelmaal- enne lõuendit, puittahvel Hispaania, 1640, 1640, Holland, ''Allegoria rahu õnnistused''- inimesed, leopard keskel, toit, sõda -Teemad: loodus, antiikmütoloogia, religioon, portreemaal Lõuna- Prantsusmaa, Skandinaavia, taga, rahu ees - maalid muutuvad realistlikumaks Madalmaad Venemaa, Põhja- Saksamaa, ''Autoportree Helene Faurmentiga''- mees, naine, laps, 2 -joonperspektiiv Lõuna- Eesti abikaasa
Paraadportree portree esitab inimest tähtsa ja võimukana ANTHONIS van DYCK Mis on iseloomulik Sollandi maalikunstile ja nim. Zanreid mida maaliti Hollandi maalid on mõõtmetelt väikesed Maale loodi tavalistele kodanikele, nende elutuppa Maalid oli realistlikud, maal pidi olema ilustamata, võimalikult sarnane kujutavale inimesele/esemele Peamised zanrid mida maaliti olid olustikumaal, portreemaal, natüürmort, maastikumaal Kes oli hollandi kuulsaim kunstnik, räägi elust ja loomingust REMBRANDT Harmensz van RIJN "Öine vahtkond", ,,Püha perekond", ,,Kadunud poja tagasitulek" Tema geniaalsus peitub selles, et ta lähtudes ümbritsevast reaalsusest andis sellele üldinimliku tähtsuse. Tähtsamateks väljendusvahenditeks olid valgus-vari ja hele-tumedus Tema elu õnnelikud aastad mõõdusid tema naise Saskia kõrval
rahvapärimuse poolest, milles annavad tooni naisterahvad- nii ajalooliste isikute kui kummitustena. Mõisa rikkalikust kunstikogust oli nähtavasti aimu ka talupoegadel. Kohalikud inimesed on jutustanud prouast, kes kasutas endast tehtud maali (või kuju) praktilistel eesmärkidel- tööliste valvurina. 20. sajandi lõpul talletatud loo tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida, kuid legendaarsest prouast oli olemas vähemalt üks portreemaal, mille fotokoopia on säilinud Eesti Rahva Muuseumi kogudes. Tõenäoliselt jäi ,,kurja prouana" rahva mällu 2 Peter Gustavi poja, maanõunik Karl Otto von Stackelbergi (1797- 1865) abikaasa Wilhelmine (Minette ), sündinud vabapreili von Ungern- Sternberg (1804- 1881), kes oli ühtlasi oma mehe nõbu. Koos aiandusarhitektide ja adnikega tegeles ta Riisiperes maastikukujundusega 19
Veneetslaste kaks lemmikvärvi sügavsinine ja punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. ,,Maarja taevaminek" võrdhaarne kolmnurk, spiraal. Punased toonid, sinakad sambad. ,,Kristuse kroonimine" kibuvitsakroon. Sünge. Sinised-mustad toonid. Tsentrisse suunatud valgus. ,,Urbino Venus" pani aluse renessansi aktimaalile. Mitmeplaaniline. Jõukas daam, taustal teenijatüdrukud. Sülekoer. Taustal tükk loodust. Teemad kristlus, aktimaalid, portreemaal. ,,Karl V portree" mitmeplaaniline. Aitab mõista rõivaajalugu. Raffael Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Raffaeli loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. Peetakse koos Michelangelo ja Leonardoga kõrgrenessansi tippkunstnikuks. ,,Sixtuse madonna" kolmnurk. ,,Ateena kool" avatud uksest tükk valgust, kunstnik paigutab ka ennast maalile. Maal otseselt suunatud antiiki. Michelangelo - itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt
tegevus toimub siseruumis, kuhu külje pealt langeb aknast mahe valgus. Terborch on tuntud oma meisterlikkuse poolest, millega annab edasi läikiva atlassi ja sügavad samettoonid. Steen ja van Ostade andsid oma zanripiltidel edasi vaesemat rahvast mitte tööd rügamas, vaid puhkehetkil. Elumõnusid näitasid natüürmordid. Maastikumaalijad võtsid vaesevõitu hollandi maastikule appi peegeldused veekogudelt ja lõid väga kauneid pilte kodumaast. Meremaal, loomamaal, linnavaated. Portreemaal tõusis kõrgele tasemele ja seda harrastas Hals. Rembrandt(1606-1669) lõi noorusaastail rikkalikke, soojas, kullakas toonis, elurõõmsaid pilte aga hiljem sügavaid, tõsiseid, kannatust ja muret väljendavaid pilte. abikaasa Saskia ja lähedast surmad, tellijate tüdinemine ja vaesumine. Kadunud poja tagasitulek. Kasutas sooje tumepruune, kuldseid ning sügavpunaseid toone ning vahel ja tuhmi sinist
Maalide motiivid on enasmasti võetud mütoloogiast või ajaloost, kusjuures eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunsti teosed, neid kas otseselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus
eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise päritoluga kultused ja müsteeriumid. Filosoofia ergutas ebausku, rooma filosoofid eemaldusid teoreetilistest küsimustest, piirdudes praktilise moraaliga, erinevused stoikude ja epikuurlaste vahel kadusid. Levis retooriline haridus, arenesid filoloogia ja õigusteadus. Kunstile oli omane väline sära ja sisu vaesumine. Loodi palju kolossaalseid ehitisi. Portreemaal ja skulptuurportree arenesid. Kirjandus Rooma kirjandusse saabus hõbedane ajajärk ¹. ,,Kirjanduselu keskuseks jäi endiselt Rooma, kirjandus tugines peamiselt kohalikule rooma traditsioonile, vabanedes otsestest kreeka mõjudest," kirjutab Kleis. (Kleis 1974: 94). Poliitiline teema kirjanduses kaotas tähtsuse ning muutus keisrite tegude lipitsevaks ülistuseks. Teater lõi täielikult lahku kirjandusest
Realistlikumaks tegemiseks võeti surimaske Portree, kui võimu tunnus Psüholoogiline Isikupärane Oluline Maalikunst: Vähem säilinud Elumajade esinduslikumad ruumid täideti maalingutega Elutruu Ruumilisust anti edasi valguse ja varjudega Värvid looduslähedasemad Taotleti ka silmapetet Tahvelmaal Portreemaal Silmad maaliti suurimalt – ilmekad Lihtsad, realistliku Rooma Panteon (läbimööt üle 40 meetri) o Kreeka sambad o Kasutati poolsammast ja pilastrit Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari o Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid o Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne o Adveduktid
fantaasiarohked, dünaamilised, märatsevad, lopsakad kehad. Hollandi kunst 17. saj Hollandi ehituskunstis hinnati praktilisust ja mugavust. Tüüpiline arhitektuur oli raekoda(kõrge katusega hoone, väike haritorn) Maalikunst. Elas üle õitsenguaja. Kunstikultuur oli täis võidurõõmu, optimisti. (Hispaaniast vabanemine). Kunstilt nõuti looduslähedust, välisele toredusele ei pööratud tähelepanu. Ka maastik pidi olema ilustamata. Peamised zanrid: portreemaal: FRANZ HALS Sidus portreed olustikulise tegevusega, oskas tabada momenti, mis isiku iseloom oli kõige ilmekam. Maalis vabalt ja hoogsalt, jõuliste pintslilöökidega. Ei püüdunud publikule meeldida. Olustikumaal: Kuna maalide formaat oli väike, nimetatakse olustikumaalimaalijaid ,,väikesteks hollandlasteks". Kunstnikud võistlesid esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Pildi aineks oli satiiriline või moraliseeriv jutustus.
normikujundajaks tänaseni. Calude Lorrain (1600- 1682). See kunstnik arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Lorraini laad on maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik. Lorraine'i ideaalmaastikes on stafaazi osatähtsus väike ja lüüriline meeleolu sünnib peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega. Portreemaal. Ohtralt viljeldi Prantsusmaal portreekunsti. Õukondlased soovisid, et neid näidatakse tähtsate, ilusate ja võimukatena. Kujunes välja eriline paraadportree tüüp, kus tähtis pole inimese vaimse palge avamine, vaid eelkõige toreda riietuse, aumärkide, valitsejaliku poosi ja luksusliku interjööri täpne, sageli kuiva protokollimiseni ulatuv kujunemine. Esialgu oli ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad, hiljem suurenes
saj.alguses erisele õitsengule? Mõneks aastakümneks tõusis kunstikultuur sellel väikesel maal enneolematule kõrgusele. 2. Mida nõudsid hollandi kodanlased maalikunstilt eelkõige? Mis see neile nii oluline oli? Looduslähedust. Pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutava inimese või esemega. 3. Millised uued maalizanrid tekkisid 17.saj.Hollandis? olustikumaal; portreekunst; natüürmort; maastikumaal 4. Millises maalizanris oli silmapaistev Frans Hals? portreemaal 5. Mida maalis üheks suurimaks hollandi kunstnikuks peetud Jan Vermeer van Delft? Kus toimub enamasti ta teoste tegevus? Ta enamati kujutas interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. 6. Milline on tavaliselt maastik hollandi kunstnike maalidel? puhtrealistlik 7. Miks tekkis just Hollandis meremaal? Holland oli oma rikkuse eest täna võlgu merele. 8. Kes on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik? Räägi ta elukäigust. Rembrandt Harmensz vad Rijn 9
annaabi.ee 
