Kuidas on võimalik, et mingi tunnetus, mis sisaldab endas läbinisti apodiktilist tõsikindlust, s.t. absoluutset paratamatust, tuginemata mingile kogemusele ja olles seega puhas mõistuseprodukt, sealjuures aga läbinisti sünteetiline? Igasugusel matemaatilisel tunnetusel on see eripära, et ta peab kõigepealt oma mõiste esitama kaemuses, ja nimelt a priori, seega sellises, mis pole mitte empiiriline, vaid puhas kaemus, seepärast on matemaatikaotsustused alati intuitiivsed.(§ 6) Kuidas on võimalik a priori kaeda? Kaemus on kujutlus, seega peab ta vahetult objekti olemasolust sõltuma. Kui kaemus oleks selline, et esitaks asju nõnda, nagu nad on iseendas, siis ei toimuks mingit aprioorset kaemist: kaemus oleks alati empiiriline, sest seda, mis sisaldab objektis iseendas, saab teada vaid siis, kui see olemas ja antud on. Seega on ainult
kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee elu vahel himudes, mis on madal ning tühine, ja enesepiinamise elu vahel, mis tume ja ebakasav, tühine on. See kesktee avab silmad ja mõistuse, viib rahule, tunnetusele, valgustusele, nirvaanasse." August Sommer, ,,Ülim usk. Usuõpetuse õpperaamat ja lugemik keskkooli V klassile", Tallinn 1933, lk 18-19.
Mitte-eukleidilised geomeetriad on küll loogiliselt võimalikud, kuid Kanti arvates ei ole nad konstrueeritavad, see tähendab, nad ei ole kaemuslikult konstrueeritavad. See omakorda tähendab, et mitte-eukleidilised geomeetriad on pelgad mõttekujutlused. Eukleidiline geomeetria tõuseb suurest hulgast mitte-vastuoluliselt mõeldavatest geomeetriatest esile just oma konstrueeritavuse tõttu, mis annab talle, nagu Kant ütleb, “objektiivse reaalsuse” – rakendatavuse kaemus-objektidele nagu see oli realiseerunud Newtoni füüsikas. Kanti seisukoht, et matemaatikat iseloomustab suurem tõsikindlus kui kõiki teisi inim- teadmise liike, toetub põhimõttele, et täielikult saame me mõista vaid seda, mille me oleme ise loonud (konstrueerinud). Filosoofiline tunnetus seevastu ei saa töötada “enda loodud” mõistetega, vaid peab lähtuma tavalise kõnepruugiga “antud” mõistetest, et neid “seletada” (A
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse,
sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. Romaanid ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Loe läbi ,,Politseiinspektor Sanchezi kaemus". Vasta täislausetega. 1. Missuguse luulezanriga on tegu? Mis vormis luuletusega on tegu? 2. Kuidas sellest aru saad (mis tunnustele vastab?) 3. Kus toimub tegevus? Kirjelda vangla arhitektuuri, seisukorda, mõõtmeid. 4. Kus paiknesid vanglas kaks vangi? 5. Leia üks metafoori ja üks võrdlus. 6. Selgita, miks tegi inspektor Sanchez sellise korralduse nagu ta lõpuks tegi! Loe läbi ballaad ,,Irax" Kes oli Irax?
Meediateooriad Kommunikatsioon jaguneb kaheks: Individuaalne- osalejad suhtlevad teineteisega vabalt Meediakommunikatsioon- telekommunikatsiooni erivorm Milleks meile teooria(d)? Immanuel Kant- ,,Puhta mõistuse kriitika" : ,,Mõisted ilma kaemusteta (kogemus) on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime" St: Kui meil ei ole käsitlusi nähtustest, siis me nähtusi ei mõista. Kommunikatsiooniteoorias võib eristada nelja lähenemisviisi: Mehaaniline: kommunikatsioon on sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale. Sotsiaalkonstruktsionistlik- peab kommunikatsiooni vastastoimete tulemuseks. Suhtlejad loovad ja jagavad interraktsioonide käigus tähendusi. Süsteemne- Kommunikatsioon on sõnumite loomine throughput'i (uurib kuidas kom
Töö karakteristikud Töö ja rolli stressorid Situatsiooni piirangud Tulemuste parandamise viisid: Töö kujundamine Tegevuse regulatsiooni perspektiiv Baasküsimus: Milline on tegevuse protsess? Mis juhtub tegevuse ajal? Baaseeldused Tegevuse protsessi faktorid Adekvaatne hierarhiline tase Tulemuste parandamise viisid Eesmärgi püstitamine Tagasiside Käitumise kujundamine Tegevusprotsessi parendamine Väljaõpe töö kujundamine Tulemuslikkuse Olemasolevad oskused saavutamine Kaemus (maailma vahetu tajumine) Uued oskused ja teadmised Motivatsioon Reaalsuse nõuete taju Vastutus Suurenenud oskused Motivatsioon MOVEO -liikumises, liikuvas olekus ·MOTIVUS -mis põhjustab liikumist ·MOTIIV -põhjustab inimese käitumist. On regulaator. Aktiveerib ja suunab tegevust, fokuseerib tegevuse kindlale eesmärgile ning hoiab õige suuna peal Motivatsioon MOTIIV -tunnetatud vajadus MOTIVATSIOONIPROTSESS -vajaduse põhjendamine. TAHTLIK TEGEVUS -on motiveeritud tegevus , on
Mina ja mitte-mina vastuolu ühendatakse nende vastastikuse piiritlemise läbi. Sel teel arendas Fichte välja nii teoreetilise kui ka praktilise olemise ja mõtlemise kategooriate süsteemi. Fichte meetodit, milles esinevad mõningad dialektilised jooned, nimetatakse ,,antiteetiliseks", sest antiteesi Fichte tegelikult ei tuleta teesist, vaid asetab sellega kõrvuti kui vastandi. Filosoofilise teadmuse allikaks on intellektuaalne kaemus kui vahenditu, otsene teadvus sellest, et ma toimin ja kuidas ma toimin. Kultuur kui väliste ja sisemiste suhete kujundamine mõistuse kaudu on inimese lõppsiht, millele läheneb ajalugu. Mõjutused Pestalozzist, arendas Fichte rahvus- ja sotsiaalpedagoogikat. Üksikud rahvad omavad tähtsat ülesannet kogu kultuuris, seepärast peavad nad kõigi abinõudega säilitama oma rahvuslikku omapära ja poliitilist iseseisvust.
sisse saada eritingimustel · Kindlasti ei tohiks arvata, et akadeemilise testi 80 punkti on võrdne riigieksamite 80-punktise tulemusega, mis on võimekale gümnaasiumilõpetajale täiesti jõukohane piir. Akadeemilise testi tubli tulemus on 60 punkti · 2010. aastal ületas 80 punkti piiri 1179st akadeemilise testi sooritanust 38 · Akadeemilist testi täies ulatuses saab katsetada 21. 27. märts ja 18. 24. aprill keskkonnas http://inditel.ee/kaemus/, rohkem informatsiooni http://www.sh.ut.ee/926048 ja http://www.ut.ee/140564 Miks tuleb nende tulemuste tõlgendamisel olla ettevaatlik? · On palju põhjusi, miks tulemus võib tulla alla keskmise: · Huvipuudus · Polnud keskendumisvõimalusi · Enesetunne ja tervis polnud korras · Ülikooli astuvad võimekamad noored IQ skaala ei vasta gümnaasiumilõpetajate vanuserühma üldisele keskmisele, vaid on nihkunud oluliselt ülespoole · Vastajate vanus
· Maadeavastused · Keskklassi vaenaseks oli kirik. · Vabanemine tsentralismist, keskusest. · Katoliiklus vs. protsestantism(inimesel antakse suurem võim ise otsustada asjade üle). 21) Milles seiseneb determinism ja empirism? Determinism sündmusd tingitud eelnevate asjaolude, põhjustega. Empirism teadmised tulevad kogemustest, mitte kaasasündinud ideedest. Teadmise aluseks on kaemus, sensoorika (läbi õppimise targaks). 22) Bacon: empirism ja vaatlus. Rõhutas looduse vaatlust. Empiiriliste andmete kogumine mingisse süsteemi. Traditsioonide vastu. Teadmine on jõud, mis avab tee õndsuseni. Teadvuses on kõverpeegel. 23) Milline oli Aristotelese ja Galilei maailmanägemine? 1. Individuaalne juhtum: Aristotelesjuhuslik Galileiseaduspärane 2. Seaduspärasuse kriteerium: Aristoteles regulaarsus ja sagedus Galilei ei nõuta 3.Kõikidele juhtumitele on omane:
Iga süsteem veenab, et ta on tõene, igaüks viitab erinevatele tunnustele ja kriteeriumidele, mille järgi saab tõde tunnetada". Hegel on üks vähestest filosoofidest, kes on tegelenud filosoofia ajalooga ning tema arvates ei tee filosoofiliste süsteemide paljusus filosoofiale kahju, vastupidi, selline mitmekesisus on vajalik filosoofia olemasoluks, on tema oluliseks jooneks. Filosoofia põhiperioodid: 1. antiikfilosoofia (7. saj eKr 6. saj pKr) · kaemus (mõtlemise ja olemise vaheline seos) · ilu ja harmoonia printsiibid looduses 2. keskaja filosoofia (3. 14. saj) · jumaliku harmoonia printsiip · hinge päästmine · kõlbelis-religioosne tegevus 3. renessansi filosoofia (14. 16. saj) · usk jumalasse asendub usuga inimesse 4. uusaja filosoofia (17. saj - ...) · muutuvad inimese ja maailma vahelised suhted (eelkõige muutub
Mis kujutab endast matemaatika? Kuidas matemaatika loomust mõista? Matemaatiline teadmine ei ole analüütiline, vaid sünteetiline. Matemaatika võrdlus filosoofiaga. Filosoofia leiab oma mõisted eest, nt. põhjuslikkuse mõiste. Filosoofia püüab selgitada neid mõisteid ehk mõiste analüüs. Matemaatikal ei ole ette antud mõisteid ehk matemaatika konstrueerib oma mõisted ise ja millistele tingimustele selline matemaatiline konstrueerimine baseerub. Siin on puhas kaemus. Ei saa luua midagi, kui pole etteantud puhast kaemust. Sünteesi õigustamine. Käib ainult nende kohta, mida empiirika toetab. Ainult apiroorne annab üldise ja paratamatu seose. Kujutlus(vorstellen saksa keeles) ehk ettekujutus. See tähistab teadmise sisu. Need jagunevad kaheks: vahetu ja vahendatud. Vahetu tähendab siin, et vahetus suhtes ettekujutava objektiga, mida Kant nimetab kaemuses ehk intuitsioon. Vahendatud suhe objektiga mõistusega, et leida üldiseid tunnuseid
võibolla kartusest, et kui ma maailma hakkan teisiti nägema siis osutun löödud tüübiks (Kross 1995). Krossi ande laad ja mastaap tulid paremini välja järgmise aasta luules, mis koguna "Kivist viiulid" ilmus 1964. Seal olid esindatud nii tema suurejooneliselt barokne vabavärss kui ka assotsiatiivne kujundiloogika. Runnel iseloomustab seda kui lineaarset loogilist arutlust ja teostust, mida saab harvem, kui see hea oleks, meeleline kaemus. Taas Krossi luulest ajendatuna areneb eesti luulekriitikas pikk ja segane vaidlus intellektuaalse luule ja selle kahjulikkuse üle. Samal ajal annab selle raamatu kõiki motiive koondav assotsiatiivne (s.t tavamõistes süzeetu) poeem "Maailma avastamine" nime terve ajajärgu suundumustele. (Poeemi moto kõlab: "Kolumbus oli kangru poeg / Genua linnast pärit".) Kõik inimesed on sündinud Genuas Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga
Õigus jaguneb inimlikuks ja jumalikuks Jumal juhatab oma loomingut enda loodud korra abil Inimese jaoks avaldub see kord õiguses kui vahendis oma loomuse avamiseks. Jumalik kord on lex aeterna – lex divina (Piibel) Inimlik kord vastavalt lex naturalis – lex humanis Lex aeterna – jumalik mõistus, mis juhib kõike maailmas ja ei ole inimesele tervikuna tunnetatav Lex naturalis – mõistusliku olendi intellektuaalne kaemus igavesest seadusest – vahetult tunnetatav ehk mõistetav on põhimõte, et me peame tegema head ja hoiduma kurjast. Ülejäänu loomulikust õigusest avaneb inimesele läbi eesmärgipäraselt täiustuva loomuse. Lex humanis on tuletatud loomulikust õigusest ja selle toetamiseks. Kui lex humanis läheb vastuollu loomuliku seadusega, siis sellisele seadusele võib vastu astuda, sest see on vaid näiv seadus. Seaduse neli kvaliteedi momenti:
Viga Õige Arusaamine arusaamises arusaamine EI SAA ARU et NÄEB et X X Viga Õnnestunud Kaemus kaemuses kaemus EI NÄE et X fakt P © M.Rosenta u 30. Kuidas liigitatakse kõnetegusid kõneakti teoorias? 1. Tõdemused ehk assertiivid 2. Kohustumised ehk komissiivid 3. Juhised ehk direktiivid 4. Kehtestused ehk deklaratiivid 5. Tundeväljendused ehk ekspressiivid 31
- Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid. - Üksikotsus: Kant on filosoof. - Jaatav otsus: See roos on punane. - Eitav otsus: See roos ei ole punane. - Lõputu otsus: See roos ei ole lõhnav. (Lõputult palju võimalusi jääb lahtiseks.) - Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. Kategooriad Objekti mõiste tekkimine: - Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. - Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast lähtudes. - Tulemuseks on empiirilised mõisted. - Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Puhaste mõistuse mõistete deduktsioon - Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a priori meie mõistuses, suhestuvad kogemuse objektidega? - J.Locke: Võttes kahe sündmuse põhjusliku seose, tunneme me ära jõu, mis toimib
head ülevaadet malelaual toimuvast). Praktiline ja teoreetiline teadmine. Benner näeb nende vahel erisust. Praktiliste teadmiste jaoks pole ilmtingimata vaja teoreetilisi teadmisi ja viimased pole ka piisavad andmaks praktilisi teadmisi. Samas pole teoreetilised teadmised ebavajalikud. 6 Kriitikud on Bennerile ette heitnud toetumist intuitsioonile: oluliste otsuste jaoks peab olema ratsionaalne (või põhjendatud) põhjendus ning intuitiivne kaemus ei ole selleks piisavalt legitiimne. Hooldamine õenduses Kavatsuslik/sihipärane (intentional) hooldamine Õenduses on hooldamine keskse tähendusega. Kuigi abistamine võib olla refleksiivne, on see sageli siiski kavatsuslik ja sihipärane. Kolm kriteeriumi hoolduse identifitseerimisel: 1) see on kavatsuslik/sihipärane; 2) see on teistega suhtestuv; 3) see on suunatud teiste vajaduste täitmisele. Kriitikana olgu märgitud, et hooldus saab lähtuda ka harjumusest, rutiinist (vs 1
Demokritose aatomid-ideed ehk aatomid-vormid jäävad meeltele tabamatuks ainult liiga väikeste mõõdete tõttu.Platoni ideed-vormid või ideed-kujud on meeltele kättesaamatud selletõttu,et nende loomus ei ole hoopiski niisugune negu meelelise maailma asjadel.Demokritose ideed-vormid on kehalikud, Platoni ideed-vormid on kehatud.Demokritose vormimõiste on materialistlik,Platonil-idealistlik.Platoni ,,vormid" on tajumatud ning nende tunnetus või kaemus erineb põhimõtteliselt meeltega tajutavate asjade tunnetusest. Platoni kinnituse järgi on filosoofias kaht liiki ehk klassi filosoofe.Ühed möönavad,et olemas olla võib ainult see,mida saab välismeeltega tajuda,teised- et peale meeltega tajutava on olemas veel kehatu olemine,ja et kehatu olemise sfääris asubki tõeline olemus. Kuigi enne Platonit ei olnud vana-kreeka filosoofias idealismi tunnetatud ja süstemaatiliselt
Kanti ja G.Berkeley tunnetusteooria) I.Kanti teooria: Eristatakse radikaalselt olemust (asi iseeneses ehk noumenon Ding an sich ) ja nähtumust (asi meie jaoks ehk fenomenon). Aistingud annavad tunnetuse sisu, mõistus annab aga vormi "taju ilma mõistuseta on pime, mõistus ilma tajuta on tühi". Seega mõistuses on aprioorsed teadmise vormid (näiteks teadmine põhjuslikkusest). Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon
koopia ehk varjude vari Kunst mõjutab meeli ja tundeid, s.o hinge madalamat osa Neoplatonism: Platoni "ülev" ja "kaunis" võrdsustatud esteetilise iluga (Renessansi kultuur, saksa romantikud, F. Schelling) Arthur Schopenhauer (1788-1860) ümbritsev maailm inimese suhtes ükskõikne, elu sunnib inimest pidevalt uusi eesmärke otsima, "Maailm kui tahe ja kujutlus" "Vaba tahe" Surmatungi teadvustamine tragöödias Esteetiline kogemus kui puhas kaemus (soovidest ja tungidest vabanemine) Eksistentsialism: Jean-Paul Sartre (1905-1980) Inimene on "tühjus", mis täitub vaba valiku läbi (olemus luuakse olemise ehk eksistentsi käigus) Piirisituatsioon "Mis on kirjandus?" (1947): kirjaniku `angazeeritus' Kirjandusteadus ja kunstiteadus Ühised voolud, koolkonnad, vormid (barokk: kunstide süntees; klassitsism: arhitektuur, skulptuur, ballett; romantism: muusika; modernism: muusika, maalikunst, kino)
Modernne , nüüdisaegne maailmapilt ei jaga mateeriat aineks ja väljaks, sest igale väljale vastavad kvandid - osakesed ja vastupidi, igal osakesel on lainelised (välja) omadused. Looduse seletamisel kasutatakse lainelis-korpuskulaarse dualismi mõistet. Kuid ka kõige keerulisemaid füüsikalisi mõisteid ja mudeleid saab esitada arusaadavalt vaid tavakeele ja klassikalise füüsika mõistete abil, sest need on reaalselt ettekujutatavad. Nende aluseks on meeleline kaemus ja ainult sellele saab tugineda mõtlemine. Nüüdisaegse kvantfüüsika nähtusi on võimatu ette kujutada, sest neile puuduvad silmanähtavad ja vahetult tajutavad analoogid. Nagu on öelnud üks kvantmehaanika loojaid (vist Schrödinger) pole võimalik kvantmehaanikat mõista, küll saab temaga harjuda. Paraku saab ka kõige keerulisemaid füüsikalisi mõisteid ja mudeleid esitada arusaadavalt vaid tavakeele ja klassikalise füüsika mõistete abil, sest need on reaalselt ettekujutatavad
"(Looming 1975, nr 12) väidab ta luule olevat argikeele kohal kõrguva metakeele, mis aga ei toimi argikeele vastandusena, vaid omamoodi süvendajana. Mõlemad, nii argikeel kui luulekeel, on tõelusega elavas kontaktis, mida Kaplinski meelest ei suuda aga "metafoor metafoori pärast" luuletamine.Siin näibki olevat sobiv koht iseloomustada Kaplinski loojanatuuri mitte siis ainult luule, vaid ka proosa, draama ja esseistika primum mobile't. Selleks on kaemus selle sõna kõige sügavamas tähenduses, elu vahetu tajumine. Elu ja tõde ühinevad ja avanevad paradoksis, mõnikord lausa absurdis. Ning kokkupuude elutõega on selle paradoksaalsuse avastamine, mis võib olla koguni traumaatiline. Põhiküsimus on selles, "kuidas paradokse vältimata nendega hakkama saada" (J. Kaplinski, "Usk on uskmatus", Tallinn, Vagabund, 1998, lk 73), kuidas hullumata elada teadmises, et must võib olla valge ja kaks korda kaks võib olla ka viis.
negatsioon, eitus (ebatöelisus) pöhjus ja tagajärg limitatsioon (piiristatus) vastastikune möju /osadus 4. Modaalsus: Vöimalikkus - vöimatus olemasolev - olematu paratamatus - juhuslikkus Kuidas siis tekib mingi objekti mõiste? Välistest ilmingutest tekib esmalt läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. Mõistus seob omaltpoolt need kaemused 12 kategooriast lähtudes. Tulemuseks on empiirilised mõisted. Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ja mõistuse vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Nende mõistete süstemaatilisesse uurimise Kant enam ei lasku. Sama vähe tegeleb ta kategooria definitsiooniga. c) PUHASTE MÖISTUSE MÖISTETE DEDUKTSIOON Peaküsimus seisab meie jaoks veel ees: Kuidas on võimalik, et kategooriad, mis on a
mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid (kogemusest sõltumatud). Kanti panus: meie tunnetus ei ole passiivne, tunnetusvormid vormivad mateeriat (aistinguid). Sellised tunnetuse vormid näiteks aeg ja ruum. Tunnetus Kantil alati mõtlemise ja meelelisuse koostöö (mõlemad alged on esindatud). Mõtlemine: (1) mõistus (kogemusest sõltumatu, aprioorne, aluseks ideedele); (2) aru (paneb meele poolt vastu võetud materjali ühtseks, spontaanne), mõiste (nimi asjade kohta). Meelelisus: (1) kaemus (üksik, mis sisaldab mitmekesist), asi (objekt, mida näeme nii nagu ta meile paistab) Tunnetuse mõistuslikku alget võib nimetada aprioorseks (kogemusest sõltumatu), meelelist aga aposterioorseks (kogemusjärgne). Otsused jagunevad: Analüütilised otsused: ei avarda meie teadmisi (öeldu sisaldub juba mõistes endis; näit ruut on neljakandiline), selgitavad olemasolevaid, on aprioorsed (meelelisest kogemusest sõltumatud). Nende tõesus lähtub üksnes vasturääkivuse seadusest.
3. Antiikfilosoofia lühiiseloomustus. 7.saj e.m.a. 6.saj. Perioodid: 1) Sokratese- eelsed 6-5.saj e.m.a tinglik nimetus filosoofidel, kes tegutsesid ajalooliselt enne Sokratest või Sokratese-ealised (Sokrates ei mõjutanud). Herakleitos, Pythagoros, atomistid Leukippus ja Demokritos, sofistid 2) Klassikaline antiikfilosoofia 3) Hellenistlik filosoofia 4) Rooma filosoofia Kokkuvõte: 1) Kaemus = mõtlemise olemise vaheline seos 2) Vana-Kreeka filosoofia keskseks ideeks inimese (mikrokosmos) ja maailma (makrokosmos) vaheline harmoonia 3) Sokratese-eelne filosoofia väheliigendatud teadus maailma kõiksuses 4) Sokrates ja sofistid töid pöörde: keskseks inimene ja tunnetuslikud küsimused 5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid
üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17
moodustavad loogilise terviku. Mõnes inimesem on koos äsketism ja liigsöömine; ohjeldamatus jar angus. Karakteri loetavust hõlbustab asjaolu, et ühe silmahakkava joone olemasolu lubab suure tõenaosusega oletada teiste sellele lähedaste omaduste esinemist. Isiksuse tüpoloogiaid Igapäevaelus räägitakse näitekst tuned ja mõistuseinimestest, unistajaist ja teoinimestest. Kolm tüüpi inimesi: 1. Sensitiivseil ehk kaemus- ja tundeinimestel on kom alaliiki: a. need, kellel on vähe tahet ja vähe mõistust- impulsiivsed, pidurdamatud ehk anakiitsed isikud. b. Need, kellel on tugev tahe, kuid vähe mõistust- vägivaldsed, afektiivse, pahatihti kriminaalsed isikud. c. Arenenud mõistuse,kuid nõrga tahtega isikud – tunnevad sügavalt maailma nähtusi, ent ei vii oma kavatsusi täide. 2. Tahtelised: a. vähese mõistuse ja madala sensitiivusega- tõrksad ja kandekaelsed b
Transtsendentne - igasugune tunnetus, mis ei tegele objektidega, vaid meie tunnetusviisiga nende objektide suhtes, kui see on a priori võimalik. Kanti lähtepunkt: kuidas on puhas matemaatika võimalik? Transendentaalne aiesteetika. Meelelise tunnetusvõime transtsendentne uurimus. Meelelisus on meis arenev võime millestki, mis väljaspoolt meid mõjutab (afitseerima). Meeled vahendavad aistinguid, vahetud kaemused üksikutest objektidest (N: roosist, svammist). Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled. Meeled vahendavad vaid tajusid, mis moodustavad tooraine kujutlusele. Meis on veel midagi, mis taju teatud viisil korrastab, see ei pärine meie tajudest. Määravad on: 1)ruum - ulatuvusest ruumis ei saa mööda vaadata, ruumikujutlus on a priori. Ruum on kui vorm, milles on antud välised meelte ilmingud, pole seotud objektiga. Me ise kanname ruumilise kujutluse objektidele
Kunstnike senine tõearmastus, mida on näha realismis, väljendab kunstnike solidaarsust teadusega. St teadlased ja kunstniku peavad mõelmad teenima üht silmaga nähtavat tõde. Impressionismi teke ei tule maalida esemeid tõetruult, vaid tuleb maalida nii, nagu me esemeid näeme, ei saa subjekti objektist eristada. Objektiivset tõde ei ole olemas, on olemas ainult impressioonid, kaebused. Claude Monet ,,Impressionism". Kujutatakse küll reaalset pilti, kuid kunstniku kaemus on sügavalt sisse maalitud. Impressiooni ja kaemuse mõiste juurest on ainult väga väike samm ilmutuse mõiste juurde tagasi. Impressioon on see, mis on tulnud meie jaoks varjatusest varjamatusse(lethest aletheiasse). Oleme otsapidi tagasi teispoolsuse mõiste juures. Kunstnik samaani või preestri rollis. Kokkuvõtteks. Kogu kunst ei ole oma olemuselt siiski religioosne. Religioosseid teemasid on
Karikatuursuseni korrapärane: ta ei lahkunud kunagi Kö-st ega abiellunud; kuna pidas seksuaalsust alandavaks, siis tõenäoliselt puudus tal ka selles vallas kogemus [t.m isetäituvad ennustused ja performatiivid]. Kanti intellektuaalsed lähtepositsioonid olid suuresti Leibnizi kujundatud. L. ideed levisid Wolffi kaudu, kes oli L-i filosoofia põhjal loonud hästi liigendatud ja korrastatud süsteemi. Wolff uskus, et aprioorne tunnetus ja teadmine on tõelised ning empiiriline kaemus on jumaliku tagatisega. See oli üldine uskumus tollal (Kanti nn eelkriitiline Vaimudenägija unelmad ründab seda). 1770 avaldab Kant esmakordselt mõtet, et meil on ajast ja ruumist a priori tunnetus seetõttu, et need on meie aru poolt tunnetusele pealepandud (subjektiivsed) vormid: ruum on "püsiva seaduse päraselt mõistusest tulenev skeem meie kõikvõimalike välisaistingute koordineerimiseks". Sellest tuleneb vajadus eristada asja iseeneses ja asja meie jaoks, ning
Pühaks tekstiks on helilooja looming, iseäranis mitteprogrammiline muusika e. absoluutne muusika. Mõiste ,,kunstireligioon" võttis 18./19. sajandi vahetusel tõenäoliselt kasutusele saksa romantik, teoloog ja filosoof Friedrich Scheiermacher (1768-1834) oma teoses ,,Loenguid religioonist" (1799). Seal kõneles ta kolmeastmelisest teest, kuidas inimene areneb surelikust surematuks või kaduvast igaveseks: 1) enesele keskendumine; 2) süvenemine (ilma arutluseta) mingisse maailma osakesse, kaemus (ehk kontemplatsioon); 3) ja lõpuks pühendunud süvenemine kunstiteosesse. Schleiermacher tunnistab siiski, et igaviku tunnetamiseni jõudmine esteetilise süvenemise kaudu jäi talle isiklikult siiski kättesaamatuks: ,,Ma sooviksin, kui endast kõrgemale soovida ei oleks patt, et suudaksin selgelt vaadelda, kuidas kunstiline tundlikkus transformeerub religiooniks, kuidas hoolimata ülevast rahust, millest vaim imbub läbi [kunstilist]
) (Ding an Sich Kant nimetab seda ka · Tingimatu otsus: Sellel kolmnurgal on täisnurk. noumenoniks), selle kohta ma ei saa midagi teada. · Kategooriad · Matemaatika võimalikkus · Objekti mõiste tekkimine: · Matemaatika võimalikkus rajaneb sellel, et aeg ja · Välistest ilmingutest tekib läbi ruumi ja aja a ruum asetsevad a priorsete vormidena meis priorsete vormide kaemus. enestes. · Mõistus seob need kaemused 12 kategooriast · Sirge on lühim tee kahe punkti vahel. Selle lause lähtudes. õigsuse puhul piisab kujutlusest, pole vaja oodata · Tulemuseks on empiirilised mõisted. kogemust.
"Senini on eeldatud, et meie teadmised peavad vastama objektidele. Ent kõik katsed meie teadmist objektidest laiendada, nende kohta midagi aprioorselt mõistete abil kindlaks tehes, on nendelt eeldustelt luhtunud. Seetõttu proovigem, et kas meid saadab metafüüsikassuurem edu, kui me eeldame, et objektid peavad vastama meie teadmisele. See langeks paremini ühte soovituga, nimelt sellega, et objektide kohta on võimalik saada aprioorseid teadmisi. ... Kui kaemus peab vastama objektide ülesehitusele, siis ei näe ma, kuidas me saame viimaste kohta midagi aprioorselt teada; ent kui ese (meelte objekti mõttes) peab vastama tema ülesehitusele vastavalt meie kaemusvõimele, siis eiteki mul raskusi selle võimalikkuse ettekujutamisega."I. Kant, Kritik der reinen Vernunf 62. Sõltuvus vaatevinklist Realist püüab näidata, et teatud faktid on vaimust täiesti sõltumatud. Idealist
Tekkida võivad ka väärkujutlused. Neist hoidumaks tuleb kontrollida, kas mõistus on korras, meeleorgan töötab, vaadeldav on sobivas kauguses, vaatlus on küllalt põhjalik jne. Kui kõik nõuded on täidet, on ettekujutus adekvaatne (kataleptiline). Protsessi kontrollib mõistus. Meist ei olene, millised kujutlused meil tekivad, kuid sõltub meie suhtumine neisse. Siin avaldubki tahtevabadus. Sündides on inimhing puhas tahvel (tabula rasa). Meeleline kaemus täidab selle kujutlustega. Eetika. Saatusele allumise ja kohuse eetika, mis baseerub usule maailma mõistuspärasse (mõistus on osa ürgtulest ja kuulub seega loodusse). Inimene tunnetab looduse seaduspärasusi. Seletused kurjuse olemasolu kohta ja jumalatõestused: 1. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Pole headust kurjuseta, kurjus on taust, millelt headus silma paistab. 2. Mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, pole seda terviku jaoks. Inimene ei suuda
Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. Welsch, Wolfgang1998 1997 Aesthetics Beyond Aesthetics www.uni magdeburg.de/iphi/ww/papers/Beyond.html http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_artiklid.html http://www.okupatsioon.ee/ajaloolisetoe/ajaloolitode2.html Antiikfilosoofia. Antiikaja filosoofia (76 sajand eKr 6 sajand pKr) filosoofiline kaemus. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Eelsokraatikud, http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ Terminiga eelsokraatikud (ingl. Presocratics; sks. Vorsokratiker; pr. présocratiques) tähistatakse kaasajal varaseid kreeka filosoofe 6.5. sajandini e. Kr., aga samuti filosoofe 4. sajandist e. Kr., keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus
annaabi.ee 
