indiviididel ennast selle ideega siduda. Hume ütleb, et sarnasuste leidmine erinevates situatsioonides aitab meil ideid ja sõnu meelde tuletada. Näiteks saame me mingi asja värvust teada ainult siis, kui mõtleme mingile teisele sama värvusega asjale. Hume väidab ka, et ideed ja aistingud ajast ja ruumist ei ole lõputud, sest mõistusel on piirid. Seega ei saa mõistus tajuda midagi, millel on lõputult osi. Hume ütleb ka, et inimese ,,mina" koosneb teatud hulgal tajudest. ,,Kirgedest" Hume'il on teooria, et meie tegevused on tingitud meie kirgedest, mitte mõistusest. Mõistus võib võimendada või summutada kirge, aga mõistus ainsana ei ole piisav, et ennetada mingit vaimset või füüsilist tegevust. Hea ja halva vahet ei ole võimalik avastada mõistusega, aga see on tajutav lubatu ja keelatu, naudingu ja valu kaudu. Seega on mõistus kirgede ori. Hume väidab oma
Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unustame ärkvelolles ka suure enamus oma aistingutest ja tajudest ära, sest need ei ole nii tugevad, meeldejäävad või tähtsad. Teiseks põhjuseks on, et meelde jäävad paremini korduvad asjad. Unenäod enamjaolt ei kordu vaid on ainukordsed. Kolmandaks oli sidemete puudumine. Inimene mõistab informatsiooni paremini, kui tal tekivad sellega seosed. Unenäod on enamjaolt segased ja korralagedad. Ise ma ei mäleta ühtegi unenägu, võib-olla ühte väga väikest lõiku korra kuu jooksul, kuid tean
Kuna taju on individuaalne, kaob ära eristus õige ja vale tajukogemuse vahel oma ,,Taju fenomenoloogias" toob Merleau-Ponty näitena Müller- Lyer'i joonteparadoksi, milles võrdsete pikkustega jooned näivad ebavõrdsetena. (Phenomenology of perception" 2005 pg 14) Merleau-Ponty järgi ei ole siinkohal tegemist tajuveaga vaid tavalise nägemiskogemusega viimane ei eksi, sest isegi siis kui me teame, et jooned on ühepikkused, ei näe me neid teisiti. Merleau-Ponty näib teistest tajudest tõstvat kõrgemale nägemistaju, mis tekitab tunde, et inimesed, kes ei saa näha, ei saa maailma tõeliselt kogeda. Samas on tegemist ikkagi kunstifilosoofiaga ja kunst on eelkõige kujutav - tajutav silmale. Nägemismeelt analüüsib Merleau-Ponty oma essees ,,Silm ja vaim" rääkides inimesest kes tajub end nähtavana nähtuvas maailmas. Jällegi tuleb välja tugev side inimese ja maailma vahel. Vastukaaluks võiks
Mõtlemise iseseisvust soodustab võimalus õpitut kasutada. See mõtlemine kujuneb vaid keskkonnas, kus ei valitse ainuõige vastuse mentaliteet. Kõrgema taseme mõtlemine kasvab välja suhetest, dialoogist inimeste vahel ja olukordadest, kus harva ollakse. Pole olemas kindlaid juhiseid, mille täitmine viiks välja õige mõtlemise ja õnneni. Kõik võivad eksida ja see on inimlik. Mõtlemine on vaimne tegevus, mis saab alguse kõige lihtsamatest aistingutest ja tajudest. See korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemine ja tegutsemine peavad olema tasakaalus, et õnnelikuks saada. Inimene, kellel on palju mõtteid ja kes ei oska neid väljendada ega kasutada, ei saagi edu saavutada. Sel inimesel on elus raskem. Mõtetel on pöörane jõud ja see mõjutab nii inimese tuju kui ka igapäevast elu. Tsiteerides krahv Russelli: ,,Enamus inimesi sureks enne kui mõtleks, kusjuures seda nad teevadki."
- NB! Transtsendentaalne tähendab siin igasugusele kogemusele eelnevat, seda võimaldavat, mitte "sealpool kogemusi asuvat". Aisteetika ja loogika - Filosoofia jaguneb aisteetikaks ja loogikaks, kuna inimlikul tunnetusel on kaks allikat: meeleline ja mõistuslik. mõistuslik. - Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori elemente. - Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". - Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate
(Rogers, Carl (1951). Client-centered therapy: Its current practice, implications and theory. London: Constable.) Isiksuse käsitlus · Struktuur · Areng Isiksuse struktuur · Organism kõik, mis inimene endast kujutab kehaline, emotsionaalne, intellektuaalne. · Fenomenoloogiline väli muutuv kogemuste maailm, nii sise- kui välissündmused. · Ise fenomenoloogilise välja osa, mis koosneb 'mina', 'mind' tajudest ja väärtustest, isiksuse kese, areneb keskkonna ja organismi vastastoimes. Isiksuse areng · Inimese kaasasündinud omaduseks on headus. · Inimesele on omane eneseaktualiseerumise kalduvus. · Laps väärtustab positiivset kogemust, mida ta tajub oma organismi edendavana ja negatiivset kogemust, mida tajub heidutavana. · Organismiline väärtustamise protsess intuitiivne kogemuse väärtustamine. Isiksus · Mina pilt · Vajadus hoolimise järele
tunnuseid üksnes tajutakse. Taju kuulub meelelisuse juurde ja on inimesel seetõttu üksnes retseptiivne, passiivne võime afektsioone vastu võtta. Mitmekesisuse seostamine ei saa olla antud meelte kaudu, sest isegi kui miski on antud ruumis ja ajas, siis vajavad ühtne ruum ja ühtne aeg ise veel sünteesi-sooritust, et erinevad ettekujutused pelgalt ruumis üksteise kõrval ja ajas üksteise järel antud tajudest seostada ühtseks ettekujutuseks objektist. Seetõttu tuleb mitmekesisuse ühtsust pidada lõpliku subjekti teise tunnetusvõime, spontaanse arutunnetuse tulemuseks. Kanti enda sõnadega: “… igasugune seos, teadvustame me seda endale või mitte …, on arutoiming, mida me tähistame üldise nimetusega süntees, osutamaks sellega ühtlasi ka, et me ei saa mittemidagi ettekujutada seostatuna objektis, ilma et me poleks seda eelnevalt
juurest sõnumivormideni, mis mõjutavad inimeste arusaamu kõrvalviibijatest ning olukordadest. Mulle tundub, et see mis puudutab interaktsiooni alguses keskkond, isikuvälised tegurid ning indiviid ise on alati nagu mingit sorti põhi, kogemused mis ta on omandanud ning järgides minu arvates tähtsaimat interaktsiooni tegurit, minapilti, astume me justkui uue sammu kommunikatsioonis me kujundame oma suhtluse sõltuvalt tajudest ning seejärel otsustame, kas laseme end meieni jõudvatel mõjutustel end ka mõjutada. Kui me astume selle sammu ja laseme end ka mõjutada, oleme minapildi arengus taas sammu edasi astunud ning sellest lähtuvalt on kommunikatsioon lõputu protsess, mis aina täieneb ja areneb ning samal ajal teeb seda ka indiviidi endaga.
Aristoteles 1. Kõik inimesed on oma loomu poolest teadmistest huvitatud. Isegi kasu saamata meelte tajudest, armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline. 2
küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs. Küpsemisteooria (koordinatsioon, motoorika) enne õppimist peab laps selleks ,,valmis"olema. Kaasaegne süntees: Jean Piaget (mõjutatud M.Baldwinist) teadmiste omandamise teooria geneetiline epistemoloogia. Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud). Intellektuaalne areng kui evoluts.protsess. ,,epigeneetiline maastik" looduse poolt on keskk.mõjutustele erineva varstuvõtlikkusega
· Sisekõrvas asub · Kuulmine o Kuulmiselundid kõrvas o Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus. o Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz Inimene kõrgemat (ultraheli= suurem kui 20 000 Hz) ja madalamat (infraheli= vaiksem kui 16 Hz) ei kuule · Nägemine o Annab 90% tajudest o Näeme valgust ja värve o Valguslained o Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid o Akromaatilised värvid ehk mittevärvilised värvid (must, valge ja hall) o Daltonism ehk värvipimedad; Nad ei näe punast ja rohelist Meestel 8% Naistel 0,5% Esineb ka täielikku värvipimedust, aga väga palju harvem Mälu · Mälu salvestumine o Info
Jumal oli matemaatik. Bacon - empiirik - vaatlus, loodusnähtuste korduv registreerimine. Descartes - skolastiline arutlus "mõtlen, olen olemas." Tõsiasjade paikapidavuse loogiline tõestamine. Briti imperism Hobbes - inimene kui masin. kõik koosneb ainest, monistlik, inimene isekas, demokraatia on ohtlik. Locke - keha vaimu duaalsus. teadmised kogemusest. põhiemo: nauding & valu. kaasasündinud võime mentaalseteks protsessideks. Berkeley - reaalsus koosneb ainult tajudest. füüsilist maailma ei ole olemas. loodusseadused on ideed jumala teadvuses. Hume - religioon irratsionaalne ja ebapraktiline. arusaamine inimloomusest, Prantsuse sensualism Gassendi - vaatluspõhine teadvus - monism - kõik mis liigub, eksisteerib. Mettrie - oled see, mida sööd. ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus.
võimalik ühe meele tajusid teise meele tajudega kummutada, sest nad on erinevate valdkondade tajumused ja üks neist pole vähem taju kui teine. Samuti ei saa varasemat taju hilisemaga kummutada, kuna nad on eelpool toodud põhjendusel võrdse kaaluga. Seesama kehtib ka katsete puhul kummutada ühe vaatleja taju teise vaatleja tajuga – ka see ei ole võimalik, kuna kõik tajud on võrdse kaaluga. Samuti ei saa tajusi kummutada aru, kuna aru enda mõisted pärinevad Epikurose järgi kõik tajudest. Nii jääb Epikurose hinnanagul ainul kaks valikut: kas loobuda tunnetusest taju kaudu – mis Epikurose eelduste alusel tähendaks üldse teadmisepüüdlemisest loobumist – või aktsepteerida kõiki tajusid tõestena. Skeptikud, kellelt Epikuros selle argumendi on laenanud, kaldusid esimese valiku poole. Epikuros valis teise. Et oma positsiooni toestada, püüab Epikuros näidata, et see, mida tavaliselt käsitleti “eksliku tajuna”, s.t
Tõelisi hallutsinatsioone iseloomustab see, et haige suhtub neisse kui täiesti reaalselt olemasolevatesse asjadesse. Pseudohallutasinatsioone iseloomustab see et haige tunnetab subjektiivselt hallutsineeritud nähtusi teistsugustena kui reaalselt tajutavaid nähtusi. Pseudohallutsinatsioonid on haige jaoks ,,erilised" tajuelamused, mis eksisteerivad temast väljaspool ja temast sõltumatult. Tuleb silmas pidada, et kuigi haige eristab pesudohallutsinatsioone reaalsetest tajudest , ei ole tal siiski objektiivset kriitilist suhtumist oma elamustesse. Selle alusel, millise analüsaatori piirkonnas hallutsinatsioonid esinevad, jaotatakse neid nägemis, kuulmis- ,haistmis- ,maitsmis- ,puute- ,temperatuuri- ja kehatundehallutsinatsiooniks. Kliinilised kogemused on näidanud , et hallutsinatsiooni laadil on seos teadvuse seisundiga. Kui haige teadvus on hägunenud, nt. mürgistuse, trauma, infektsiooni ms. toimel, ilmnevad pealmiselt visuaalsed hallutsinatsioonid
Õpetaja peab teadma, et vajadusel tekste kohandada, lastele õpetada ¤ Ütluse intentsi kujunemine: motiiv, situatsiooni taju ja mõtestamine. Intents on ainult soov(kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Intents sõltub tegevuse motiividest ja piirab võimalikke valikuid, sest motiivist sõltub ütluse eesmärk. Teiseks sõltub kõnesoov situatsiooni mõtestamisest: tajudest ja mälukogemustest. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-gestalt, mis hiljem argneb ütluseks, selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. ¤ Mõttesüntaks: mõttegestaldi hargnemine, teema ja reema; sisemised sõnad ja kujutlused. Mõttesüntaksil algab mõtte-gestaldi hargnemine, Inimene otsustab mis on tema ütluse teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk COMMENT)
Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a
Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest – teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a
lastekasvatuses kui traditsioonilised isad, võimaldades emale-naisele pehmemat töö- ja pereko-hustuste ühitamist. Kujuneb justkui uus vastandus- ,,hea isa" ja ,,halb isa", kus ,,head" isad on need, kes võtavad rohkem koduseid asju enda kanda, ,,halvad" aga need, kes kõike seda pigem meelsamini ignoreerivad. ISADUSE IDENTITEET Isaduse identiteed tuleneb muutuvatest tajudest isarollis olemisest. Isaduse identiteedist rääkides tuleks lähtuda 2 aspektis: 1. identiteedi olulisus 2. pühendumine. Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõud- miste olukorras (näiteks sportimine või siis lapsega tegelemine). Isa pühendumuse tasemest oleneb, millist tüüpi isaga on
vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata: "Ja kord jällegi oma õpetajaga, kes ütleb oleva olevat liikumatu, nõustudes, tõendas viie arutlusega, et olev on liikumatu; milledele küünik Antisthenes, suutmata vastu kosta, püsti tõusnud hakkas edasi-tagasi käima, arvates, et teo läbi saavutatud tõestus on tugevam igast arutluste läbi saavutatud kummutusest." 3.3.2 Olemine Mõtlemise irdumine meelelistest tajudest, mis esines Parmenidese filosoofias, avaldub Zenonil veel teravamal kujul. Meelte andmete ebatõelisust üritab ta tõestada järgnevalt: kui me viskame maha ühe viljatera, siis me ei kuule selle langemise häält, kui aga maha kukub terve kotitäis teri, siis kuuleme müra. Mõistus ütleb, et ka üks tera tekitab müra või ei tekita seda isegi kotitäis teri. Vastasel korral võiks järeldada, et nullide summa võrdub teatava positiivse suurusega
millele võiks positsiooni üles ehitada, • nendest konkurentsieelistest (eristuvatest tunnustest) tuleb välja valida üks või kaks, millele hakatakse positsiooni üles ehitama, • informeerida oma tarbijaid eelistest Positsioneerimise vajalikkus: 1. Info üleküllus 2. Tarbija positsioneerib ka ilma turundaja abita, kuid turundaja ei soovi jätta seda juhuse hooleks. Toote positsioon on keeruline kompleks tajudest, muljetest ja tunnetest, mida tarbija tunneb toote osas võrreldes konkureerivate toodetega. 6. Toode ja bränd Turundusmeetmestik – instrumentide kogum, mida varieeritakse lähtuvalt sihtturu vajadustest Turundusmeetmestiku 4P – Place (koht, jaotus), Product (toode), Price (hind), Promotion (promotsioon) Toode on pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Toote kolm tasandit: Põhikasu
Jumal näeb Descartes, kui kõige täiuslikumat olendit, kelle olemasolu ta tuletab jumala-ideest.Descartes oli arvamisel, et on olemas kolmesugused ideed ehk mõisted: 1) Sünnipärased-jumala-idee, Cogito,ergosum 2) Juurdetulevad ideed- moodustame kogemusest, mida tajume meeltega 3) Enda poolt moodustatud ideed- neeed mõisted ja kujutlused, mida me moodustame fantaasia abile Descartes leiab, et sünnipärased ideed on sõltumatud kogemustest ja seega ka meelte tajudest, nendeni jõuab mõistuse ja mõtelmise abil. Sellepärast nimetatakse Descartes´i õpetust ratsionalismiks. 6. Võrdlus teise filosoofiga 13 Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri teoloog ja filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene
4. Õppige tundma laste teadmisi ja hoiakuid. 5. Harjutage tegevusi, et kujuneksid automatismid. 6. Abistage lapsi rühmatööde läbiviimisel ning jälgige rühmatöö käiku. 7. Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel. 8. Teadvustage ja õpetage otseselt tähelepanu seaduspärasid. Tajumine on tegelikkuse tunnetamise 1. aste, vahetu tunnetamine. kogu psüühilise tegevuse alus ning algus. koosneb aistingutest ja tajudest. Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundeile. jaotatakse meelte järgi nägemis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks Aistingute seaduspärasuses adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine; kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ehk teiseste aistingute teke. Taju Taju on objekti terviklik peegeldus teadvuses.
õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures rakendatatkse mõtelmisoperatsioone nagu analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Kuidas on seotud kõne ja tajuprotsessid? Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt ka situatsiooniväliste ütluste sisu. Tajudest ja tajukujutlustest sõltub suurel määral ka ütluse mõistmine. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele otsest mõju kuni 10-1 aasta vanuseni: laps elistab situatsiooniloogikat ütluse grammatilisele tähendusele. Taju täpsusest sõltub kõnes väljendatavate tunnuste hulk, mahust ja kiirusest kujutluste hulk. Taju analüütilisus kajastub ütluse hargnevuses, taju mõtestatusest sõltub loogilis-grammatiliste suhete väljendamine kõnes
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine...................................
NÄIDE:aeg kui abstraktne kategooria *liikuva aja metafoor Nt: jõulud lähenevad. Sellest on palju aega müüda läinud. Eelmisel aastal, järgmisel kuul. Eksam tuleb järjest lähemale. Kooliaasta saabus ootamatult. Juulist detsembrini. *liikuva vaatleja metafoor (ajamaastiku metafoor) Täiega 500 sõna per loeng ;) . Kujundskeem (ing.k image scheme) · Image - seos visuaalsusega, aga ka teiste tajudega (kuulmine kompimine) (~70% meie tajudest visuaalsel teel!) tajukogemuslik. · Schema- skemaatiline, abstraktne, ei ole detailne. · Kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest =pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondadesse · Kujundskeem... Metonüümia *pimesool tahab koju minna
Kaks dominanti: piiratus ja korrastatus. Pole olemas neutraalseid objekte ega neutraalset keskkonda (inimese keskkond, rebase keskkond jne kui räägime ilma viideteta, siis räägime tõenäoliselt inimese keskkonnast, seda aspekti tähele panemata!). Organismi elukeskkond muutub looma tajuorganite vahendusel tema omailmaks. Omailma koosneb diskreetsetest üksustest (ruumi-, ajaühikud, objektid, tähendused) Omailm moodustub tajudest ja mõjudest. Konkreetset keskkonnasuhet vaadates saab eristada tajumist ja toimimist, mis üheskoos moodustavad funktsiooniringi. Kui koer tahab märgistada oma territooriumit, siis on talle oluline mingi maapinnast kõrgem keskkonnaobjekt, aga pole vahet, mis see täpsemalt on. Elusolendi jaoks pigem ei ole objekte, mille tähendus oleks neutraalne, kui organism juba mingi objekti keskkonnast välja eristab, siis tema jaoks on sel
Lõhnameel vahendab meile antud näite puhul teatud lõhna, nägemis ja kompimismeel teatud vormi ja värvi sellest objektist. Meeled vahendavad meile vaid tajusid, mis sellistena moodustavad vaid tooraine, mateeria kujutlusele "roos". Meis on veel midagi, mis meie tajud esmalt korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil korrastab: ruumilisse ja ajalisse ühtsusse asetab. Üksikkujutlus ei ole lihtsalt paljas aine, vaid kindlalt vormitud aine. See, mis selle korra määrab, ei pärine ise meie tajudest. a) RUUM Kõigest empiirilisest võin ma, kui ma tahan, üle vaadata (abstraheerida). Ma võin roosist, ta lõhna, värvi ja muud tunnused eraldada. Ühest ei saa ma aga mööda vaadata, ilma et ma kujutlust ennast ei purustaks: ulatuvusest ruumis. Ruumi kujutlus on antud a priori. Ruum ei ole midagi muud kui vorm, milles meile on antud kõik välised meelte ilmingud. Ta ei ole seotud objektide endiga. Meie oleme need, kes ruumilise kujutluse objektidele üle kanname
sünniplahvatusse. Tuleb tunnistada, et lokkavas kriitikatulvas, mille Freudi lugemine prof. Jüri Allikus on vallandanud, leidub ka detailset objektiivsust. 9 Hoolimata oma erakordsest seletusjõust on Freudi teemakäsitlus hüplev nagu hästi tantsitud tango. Nii ,,Unenägude seletuse" kui ,,Teadvustamatuse" viimastel lehekülgedel teeb ta ootamatu ja huvitava pöörde keele ja mõtlemise vaheliste seoste valdkonda. ,,/M/õtteprotsessid, st tajudest eemalseisvad paineaktid on iseenesest kvaliteedita ja teadvustamata ning neil tekib võime teadvustatuks saada ainult sideme loomisel sõnalise taju jäljenditega. /.../ Alles sõnade kaudu arusaadavaks muutunud suhted moodustavad põhiosa meie mõtteprotsessidest. Näeme, et side sõnakujutusega ei lange veel kokku teadvustatuks saamisega, vaid annab ainult selleks võimaluse see ei iseloomusta niisiis mingit muud süsteemi peale Etd. [eelteadvuse]" (Freud 1999: 93-96)
Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega) - sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest - operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta - konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a
Vaimne areng toimub lastel kvalitatiivselt erinevate astmete järgnevusena, kus iga aste on järgmise eelduseks. Etapid: (areng algab sensomotoorsete skeemide formeerumisega, läheb üle tunnetuslike skeemide kasutamisele ja jätkub verbaalsete skeemide formeerumisega): sensomotoorne periood kujunemine (kuni 1,5 / 2 eluaastat); kujuneb arusaam objektide permanentsusest – teadlikkus sellest, et objektid eksisteerivad sõltumatult nende endi toimingutest ja tajudest. operatsioonide eelne (1,5 / 2 kuni 7 aastat); hakatakse kasutama sümboleid objektide v sündmuste tähitsamiseks, kirjeldamiseks; kujuneb arusaam, et inimestel võivad olla erinevad mõtted ühe ja sama objekti kohta. konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist). formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a
· Empiiriline kogemus on alati a posteriori (pärast mõistuslik. kogemust) saadud. · Mõlemat tuleb uurida, kuna nad sisaldavad a priori · Millega eristada sellist puhast tunnetust elemente. empiirilisest? · Aisteetikat ei tohi siin ära segada "esteetikaga". · Kaks tunnust, mis ei peta: · Aisteetika on õpetus meelelistest tajudest. · Hädavajalikkus (paratamatus) ja · Transtsendentaalne aisteetika · Range üleüldisus. · S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne · Üldkehtiv ja paratamatu uurimine. · Kogemus näitab meile, et miski on nii või teisiti · Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis
hoiduda tühjast lobast see on aja raiskamine; Õige tegu hoidutakse tapmisest, teiste vigastamisest, erinevatest ainetest, mis teadvust ähmastavad jne. Õige eluviis ära tee teistele olenditele viga. Õige püüdlus Õige tähelepanelikkus Õige keskendumine jõudmine rahuseisundisse. Olemist iseloomustavad kolm asja püsimatus (me kõik oleme pidevas muutumises), kannatus, minatus/isetus (inimene koosneb kehast, tunnetest, tajudest, soovidest ja teadvusest). Bhavachakra sõltuvuslik tekkimine; igal teol on tagajärg. Inimene saab sündida kuute valdkonda: kolme heasse (inimesteks, jumalateks, ? ja kolme halba (näljased vaimud, põrguasukad, deemonid/hiiud). Inimest hoiavad kannatustes himu, viha ja kadedus. Budistlikus traditsioonis on usk, et kannatuste ahelast on võimalik vabaneda nirvaanasse. Meeleplekid hoiavad inimest kannatuste ahelas: sõgedus, himu, viha, uhkus, kadedus, iha
· Õpilane Phliuse Timon · Sextus Empiricus, kes elas u. 200 a. p.Kr. · Õnnelikuks eluks on vajalik jõuda selgusele kolmes · Ta püüab anda skeptitsismile empiirilise kuju. küsimuses: · Arstiteadus tuleb rajada kogemusele. · Millised on asjade omadused? · Tõeline skeptik kõneleb ainult oma tajudest ja elamustest. · Kuidas asjadesse suhtuda? Vabaneb kahtlastest dogamdest. · Mis kasu see suhtumine toob · TROPIDE ÕPETUS · Õnneliku elu eelduseks on apaatia ja ataraksia. · Tropusega tähistati vaatenurki, mis pidid tõestama tõe · Tegutseda tuleb lähtuda tõenäolisusest. tunnetamise võimatust.
Kujundskeem (ingl image schema) · Schema on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade (nagu keel) vahel. · Kasutatud ka tõlget skeemikujutlus. · Image seos visuaalsega, aga ka teiste tajudega (kuulmine, kompimine). ~70% meie tajudest visuaalsel teel!). Tajukogemustik. Metonüümia (indeksikaalne) Osa terviku asemel. foto · Elus elutut asendamas (looja loodu asemel) · Konkreetne abstaktset keha ja nähtav/katsutav asendab tegevust, tunnet, taju, nähtamatut abstraktset. Tähenduste kujunemine Etümoloogiad · Grammatiseerumine · Ülekannete süstemaatilisus. Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon
perekonnaga seonduvat, võime me leida arvukalt uurimusi, mis käsitlevad emadust ning ema rolli muutuvas maailmas. Uurijate huvi kasvu isaduse ja isa rolli vastu võib märgata alles viimasel aastakümnel ning sellekohaseid uurimusi on oluliselt vähem leida (Hansson, 2007: 18). Isaduse tähendus peegeldub igapäevakogemuste kaudu. Sotsiaalpsühholoogiliselt käsitletakse isadust lähtudes identiteediteooriast. Isaduse identiteet tuleneb dünaamilistest tajudest isarollis olemisest. Kaks põhiterminit on identiteedi olulisus ja pühendumine. Isa rolliidentsuse olulisusest oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõudmiste olukorras (näit. sportimine vs. lapsega tegelemine) (Kutsar 2007: 53). Kirjandustest on palju leida uurimusi emaduse kohta, ema tähtsusest laste elus. Eriliselt rikas on
faktide objektiivsel ajaliinil. Sel aastal tegin ma seda, eelmisel aastal lõpetasin kooli ja nii edasi, te kriipsutate alla asjade nähtava, välimise poole. Sisemine pool aga motivatsioon, tähtsus, subjektiivsus sisse ei lähe. Energeetilisel tasandil on aga ühtsuse ja eraldatuse vahel aeg see tähendab reaalsus, mis "muutub" vastavalt tajudele. Aeg on tajudel põhinev mõiste: tajude eristamise vahend. Neil tasandeil aeg küll eksisteerib, kuid see ei ole midagi teie tajudest sõltumatut või väljaspool asuvat. Näiteks puudub astraalsel tasandil, kuhu te reisite oma unenägudes ja peale surma, "kell". Kell, see on püüd eemaldada ajast subjektiivsus, see tähendab teid ja teie tajud. See on tohutu illusioon. Astraalseil tasandeil on aeg tajude rütm. Vahel te puhkate, praegu kohtute kellegagi, siis õpite ja nii edasi. Seda, millal lõpeb üks etapp ja algab teine, ei määra kellaaeg, ehk midagi välist, vaid sisemiste tajude vool, see, mis tundub olema loomulik
informatsiooniga (Einon 2000: 122). 4.2 Lapse mõtlemise arenemine Peep Leppik kirjutab mõtlemisest ja selle arendamisest, öeldes, et mõtlemine on kõige keerulisem psüühiline protsess, kui aisting siin kõrval on kõige lihtsam. Maailmakuulus Vene 39 psüholoog Lev Võgotski (1896-1934) on nimetanud mõtlemist inimese eriti keeruliseks käitumise vormiks. Mõtlemine algab aistingutest ja tajudest. Mõtleva olendina saab inimene alati teadvustada oma tegevuse (või tegevusetuse) tagajärgi. Ärgem unustagem ka Endel Tulvingu kuulsat mõtet- inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Enn Koemets (1911- 1973) armastas väga kokkususrutult nimetada mõtlemist ülesande (probleemi) lahendamiseks. Üldiselt tuuakse välja kaks mõtlemise ilmingut, mis toimivad tihedas vastastikuses seoses: 1) mõistste kujunemine (seotud eelkõige tajuga)
Seda teevad ka samad analüütikud, kes Strawsoni raamatut järgivad. Erinevus on, et Kant pretendeeris oma analüüsis lõplikule põhjendusele. Selgus, et ei ole lõplikku põhjendust sellele, mis on ratsionaalne. Analüütika järgib Kanti traditsiooni, aga nõrgendab pretensiooni, kus proovitakse leida ratsionaalseid aluseid, aga ei püütud lõplikku põhjendust leida. (3). transtsendeeriv, „kõiki ruumilisi ja ajalisi piiranguid ületav“. Selline filosoofia, kus räägitakse tajudest jm, samas kui pragmatistlik ja hermeneutiline – ratsionaalsus on olemas küll, aga see on vastavalt praktikas, keeles, kultuuris (subjektist väljaspool), ja mis loob subjekti elumaailma. Paradigma muutus, keelelinepööre, objektiivne vaim (Dilthey), kommunikatiivne mõistus (Habermas). (4). Kohahoidja(5). On teatud filosoofiline element teaduste sees ja see on see, millega filosoofia peaks tegelema (kui juttu on teadusfilosoofiast). Jutt on eriteadlastets, mitte filosoofidest, aga
Selfi kohalolekut kogetakse müstilise jõuna, mis on eriti ilmekas arhetüüpide avaldumise korral, mil kollektiivse alateadvuse sisu teadvusse surutakse. Alfred Adleri (1870 1973) isiksusekäsitlus Adlerile on tema individuaalpsühholoogias iseloomulik terviklikkuse idee. See tähendab, et inimese eesmärkide mõistmiseks tuleb vaadelda teda terviklikus sotsiaalses kontekstis. Inimesed valivad eesmärgid lähtuvalt oma subjektiivsetest tajudest iseenda ja maailma kohta. Adleri järgi on inimesed olemuselt loovad, vastutustundlikud, unikaalsed ja ise oma elu suunavad indiviidid. Individuaalne psühholoogia tähendas Adleri jaoks isiksuse jagamatust see ongi terviklikkus (holism). Isiksuse terviklikkus on Adleri poolne vastandus kõigile teistele isiksuse teooriatele. Inimesed on sotsiaalsed olevuseda ja nende tegusid saab käsitleda ainult sotsiaalselt pinnalt lähtudes. Igal käitumisel on oma põhjus ja tagajärg
mida nende eelmine visuaal-kontseptuaalne kogemus on õpetanud neid nägema. Teatakse kui gestaldinihe on toimunud, sest nad on teadlikud muutusest – saab vaimselt manipuleerida. Gestaldinihkes on teised tajud võrdselt tõesed. Kuna need on välised standardid lugupidamisega, millist visioonilülitit saab näidata, järeldusi teistest tajudest saab tõmmata – teadlastel pole selliseid väliseid standardeid; teadlastel pole tuge kõrgematele autoriteetidele kui vahetus visioonis peaks aset leidma. Tagajärjena teadustes kui tajulised vahetused toetavad paradigma vahetust, siis teadlased ei saa seda otse tõestada. Gestaldivahetus – ma nägin kunagi planeeti, aga nüüd näen ma satelliiti (eelmine taju võib olla õige).
-) Tema filosoofial on kolm allikat: Pythagoras, Parmeniides (puhas mõtlemise, see ongi olemine) ja Sokrates (dialoogiline mõtlemine). *) Põhjus, miks Platonil pole otsest süsteemi. -) Ta arvas, et tõde on see, mis tuleb välja kahe vestleja dialoogis, kuid kaob kiirelt. -) Asjad väljendavad ideesid, ideed asju. -) Meie hinges on kaks alget: meheleik ja naiselik materjaalsus. *) Ideaalne inimene on sootu inimene. -) Tunnetuse astmed: *) Arvamused tekivad meelelistest tajudest. *) Ratsionaalne mõtlemine näitavad, kuidas arvamused eksivad. *) Kõrgem intuitsioon võrreldav ahha-elamusega. -) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia. -) Raamat ,,Politeia" ahk ,,Vabariik" on raamat, kus on kokku võetud enamik Platoni filosoofilisi käsitlusi, sealjuures peamiselt on siiski rõhk linnriigi ehitusel. *) Kodanikud olid jaotatud: käsitöölise ja talupojad; sõdrud ehk valvurid & filosoofid ehk valitsejad
kokkukoonduvus ja objekti-suhe. transtsendentaalne deduktsioon – selle idee on näidata, kuidas kategooriad kehtivad tingimata objektide puhul, mida saab määratleda kogemuse kaudu, ja on esindatud – nii nagu nad - läbi meelekaemuste. Ehk tegemist on kontseptuaalsee raamistikuga, mis koosneb kategooritatest, mis aitavad juhtida mõistmist ja pakkuda teadmise objektiivsust. apertseptsioon – tähendab, et ollakse teadlik iseenda tajudest. See on idee, et nähakse ja teatakse asju ehk need on tajud ja nende üle on kontroll. transtsendentaalne skeem – on olemas seos puhaste mõistete ja meelekaemuste vahel. Transtsendentaalne skeem loob ühendava seose meelekaemuste ja puhaste mõistete vahel. Skeem on transtsendentaalne aja määratlemine. otsustusjõud – võime allutada eriline üldisele ehk objekt on määratletud empiiriliselt, läbi kaemuste ja mõistete sünteesi
Nii nagu teatavad asjad kutsuvad esile esteetilise emotsiooni, nt ilus/inetu, nii kutsuvad teatavad asjad esile moraalse emotsiooni moraalne/ebamoraalne. Hume ei küsi mida tuleb pidada õiglaseks, vaid väidab, et "õiglane on see, mida inimesed õiglaseks peavad". Moraalitunne on arenenud välja, sest inimestel on vaja teha teistega koostööd. Faktid ei kinnita inimeste täielikku egoismi. Hume vaated vastavad paljuski XX sajandi filosoofide vaadetele. Kogemused on põhjustatud muljetest ja tajudest, millest tulenevad ka ideed ehk mälupildid muljetest, kuid see võib tekitada vigu, mida me ei taju. Hume filosoofia raskusi: "Kui ma otsin oma mina, leian vaid kimbu impressioone." Kes on see kes otsib ja kes on see kes leiab. Kas see värvilaikude, helide, maitsete, lõhnade kimp on tõesti võimeline midagi otsima ja mingit "mina" - kontseptsiooni omama? Lootusetus: "Kus ma olen, või mis ma olen? Millel põhineb minu eksistents ja mis olekusse ma pöördun tagasi
Meelelise tunnetusvõime transtsendentne uurimus. Meelelisus on meis arenev võime millestki, mis väljaspoolt meid mõjutab (afitseerima). Meeled vahendavad aistinguid, vahetud kaemused üksikutest objektidest (N: roosist, svammist). Üksik kaemus pole edasi analüüsitav. Kujutluse tekkel on kahesugused asjaolud: erinevad meeled. Meeled vahendavad vaid tajusid, mis moodustavad tooraine kujutlusele. Meis on veel midagi, mis taju teatud viisil korrastab, see ei pärine meie tajudest. Määravad on: 1)ruum - ulatuvusest ruumis ei saa mööda vaadata, ruumikujutlus on a priori. Ruum on kui vorm, milles on antud välised meelte ilmingud, pole seotud objektiga. Me ise kanname ruumilise kujutluse objektidele. Meeled vahendavad aistinguid, järelikult peab väljaspool midagi olemas olema. Võtame aistinguid vastu teatud piirini (asub meis endis), mida pole võimalik ületada. Paratamatu piirang - kõik asjad on antud ruumis. Ruumil on empiiriline reaalsus
Ettevalmistavad küsimused eksamiks (12. loeng): 1. Mille poolest võib Marxi pidada Kanti ja Hegeli õpilaseks? Immanuel Kant (1724-1804) Nagu Platonil ideedemaailm, on Kantil "asjad iseeneses" maailm. Minu mõistusest ja teadvusest sõltumatu reaalsus. Olev või reaalsus kui selline - Dinge an sich nendega tegeleb puhas mõistus, tavapärase mõtlemise ja tunnetega nendeni ei küüni. Puhas mõistus on seega kõrgemal kõikidest meelelistest tajudest ja tavamõtlemisest. Puhta mõistuse ideed lähevad kaugemale mistahes kogemusest ning muutuvad transtsendentseks. On üldised, reguleerivad, ühendavad põhimõtted. Nt Jumala mõiste on puhta mõistuse idee üks küsimus on, kas Jumal on olemas ja tõestatav või mitte, sootuks teine küsimus on, et meie moraalitaju põhineb Jumala ideel. Jumala mõiste on üks ,,puhta mõistuse mõistetest", mis määravad kogu meie mõtlemist ja tegevust, kuigi nad viitavad meie tunnetuslikust aparaadist
Areen. See on inimestevahelisteks suheteks ja kommunikatsiooniks soodne teabeväli. Kommunikatsiooni seisukohalt oluline info on olemas nii saatjal kui saaja(te)l ja nad vahetavad teavet oma tunnetest, andmeid, arvamusi ja teadmisi võrdväärsel alusel. "Areen" on ühise arusaamise ala. Pime koht. Kui teistel on asjassepuutuv teave olemas, aga enesel seda pole, tekib "pime koht". See isik on ebasoodsas olukorras, kuna tal puudub teave teiste tunnetest, tajudest. Kommunikatsioon ei lähe korda, sest saatja ei saa aru teiste käitumisest, otsustest, võimalustest, kuna tal puudub teave selle kohta. Teistel on see eelis, et nad teavad oma tundeid, kuid enesel seda pole. Fassaad. Persoon omab teavet, mis teistel puudub ja siis võib enesest näidata vaid "fassaadi" või "vaateakent". Ülemus on üsna kommunikatsiooni võimalust samuti nagu abitus olukorras, kui alluv "teab", aga tema "ei tea". See väli vähendab "areeni" ja tõhusa "pime koht".
jukudega joonistust, millel oli kujutatud James istumas nagu teised lapsed (nende näod ja õpetaja ja sotsiaalseid oskusi (Rogers 2003a). nägu olid kujutatud rõõmsatena). Kasutades pilti kui lihtsat sotsiaalset jutustust, tuvastasime me abistavad käitumised, mida me kõik koos ühise õpetamise ajal kasutame. „Trotslike õpilaste“ mõiste varieerub koolidest ning erinevate õpetajate tajudest ja ootustest lähtuvalt. Ühe õpetaja jaoks, ühes olukorras on õpilase hilinemine tundi suur distsipliiniprob- • Kus istuda (hiljem määrasime me „vaibasemu“, kes klassi ühise õpetamise ajal Jamesi kõrval istus). leem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
