pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine jm), kuid siiski oli oluline etapp Kalevipoja elus. Peale eelnimetatute tõi Kalevipoeg oma rahvale ka palju kasu. Näiteks tuues Peipsi tagant laudu. Laudadest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli Kalevipoeg kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. Teisest küljest oli Kalevipoeg mõnes mõttes tõesti “hiiu jõuga mõtlematu tegutseja”. Valitseja, kuninga ja riigijuhina oleks pidanud ta rohkem asju läbi mõtlema, analüüsima ja sellega ka oma rahvale eeskujuks olema. Üheks arutumais teoks võib pidada seaduseraamatu andmist Varrakule. Kalevipoeg lubas tasuda Varrakule kõik, mis too soovib enne läbimõtlemattagi. Kalevipoeg oli oma käitumises äkiline ning nii mõnesgi mõttes agressiivne. Ka tema enda surm Kääpa jõel tuli järelemõtlematuse ja analüüsivõime puudumise tõttu.
stsenaariumeid. Kasutusjuht: Ülikoolis käimine Põhiline edukas stsenaarium: Tudengid edastavad oma palved kursusekaaslasele, kes jagab vajalikke google drive linke, et kõik saaksid konspekti kasutada. Alternatiivsed stsenaariumid: 1. Google drive on persses 2. Kursusekaaslasel pole internetti ja näeb sõnumeid alles hommikul kuna ta läheb normaalsel ajal magama. 3. Kursusekaaslane otsustab olla cunt ja keelduda jagamisest. 4. Tegutseja väärtus Kasutusjuht loob tegutsejale väärtuse. Oma olemuselt on ta stsenaariumite hulk (mida me õppisime mõnikümmend rida kõrgemal caps lockis), millest igaüks on süsteemi poolt läbiviidavate tegevuste jada mille tulemus on jälgitav ja see annabki konkreetsele tegutsejale väärtuse. Süsteemi nõuetest ei tohi mõelda kui lihtsalt funktsioonide ja omaduste loetelust. Peab keskenduma küsimusele: Kuidas saab süsteemi kasutada nii, et see annaks kasutajatele
luua: Tõug Sugu Vanus 9. Kas kasutusloo primaarseks tegutsejaks, kelle eesmärki kasutuslugu otseselt täidab, saab olla mitteinimtegutseja ehk masin (nt. tarkvara või/ning riistvaraseade)? Valige õige vastus. Võib ainult siis, kui ta on piisavalt intelligentne asendamaks inimest. Ei või, sest mitteinimtegutseja on alati toetav, mitte primaarne tegutseja. Võib küll. 10. Milliseid loetletud väidetest (äriprotsesside ja kasutuslugude seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe
Kliendi muutmine Tellimuse olemasolu kontroll Tellimuse lisamine Tellimuse muutmine Tellimusega kaasnevate tööde plaanimine Dokumentide lisamine Valmis tellimuse kuupäeva lisamine Valmis tellimuse kuupäeva muutmine 6 Joonis 2. Tellimuse töötlemise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Nimi: UC 1. Kliendi olemasolu kontroll Tegutseja: laohaldur Kirjeldus: laohaldur kontrollib, kas tellimuse esitatud kliendi andmed on juba andmebaasis olemas. Kasutusloo käigus vaadatakse KLIENT andmeid. Nimi: UC 2. Kliendi lisamine Tegutseja: laohaldur Kirjeldus: kui kliendi andmebaasis ei ole, siis laohaldur lisab kliendi andmeid andmebaasi. Kasutusloo tulemusena vaadatakse KLIENT andmeid ja lisatakse KLIENDI NIMI, KONTAKTTELEFON, KONTAKTAADRESS andmeid. Nimi: UC 3. Kliendi muutmine Tegutseja: laohaldur
Saadetise lisamine (logistik) Saadetise muutmine (logistik) Tellimuse lisamine (logistik) Tellimuse täiendamine (logistik) Pakkumuse lisamine (logistik) Pakkumuse esitamise fikseerimine (logistik) Pakkumuse vastuse fikseerimine (logistik) Pakkumuse täiendamine (logistik) Järgnevalt esitatakse tellimuse protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Nimi: UC 1. Kliendi olemasolu kontroll Tegutseja: logistik 7 Kirjeldus: logistik kontrollib, kas tellimuse esitanud kliendi andmed on andmebaasis olemas. Kasutusloo käigus vaadatakse KLIENT andmeid. 8 Nimi: UC 2. Kliendi lisamine Tegutseja: logistik Kirjeldus: logistik lisab klienti iseloomustavad andmed. Kasutusloo tulemusena lisatakse KLIENT andmeid. Nimi: UC 3. Kliendi muutmine Tegutseja: logistik
Tellimuse muutmine Tellimusega kaasnevate tööde plaanimine Dokumentide lisamine Valmis tellimuse kuupäeva lisamine Valmis tellimuse kuupäeva muutmine Järgnevalt esitatakse tellimuse töötlemise protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. 6 Joonis 2. Tellimuse töötlemise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Nimi: UC 1. Kliendi olemasolu kontroll Tegutseja: arvestaja Kirjeldus: arvestaja kontrollib, kas tellimuse esitatud kliendi andmed on juba andmebaasis olemas. Kasutusloo käigus vaadatakse KLIENT andmeid. Nimi: UC 2. Kliendi lisamine Tegutseja: arvestaja Kirjeldus: kui kliendi andmebaasis ei ole, siis arvestaja lisab kliendi andmeid andmebaasi. Kasutusloo tulemusena vaadatakse KLIENT andmeid ja lisatakse KLIENDI NIMI, KONTAKTTELEFON, KONTAKTAADRESS andmeid. Nimi: UC 3. Kliendi muutmine Tegutseja: arvestaja
Peab saama näha, kes tegeleb kliendiga pakkumise staadiumil Peab saama näha, mitu väljastatud arvet on ettevalmistatud transpordiks Peab saama jälgida, millised arved on veel maksamata Funktsionaalsetele nõuetele vastav kasutusjuhtude diagramm on järgmine: 7 Joonis 2. Kasutusjuhtude sõnaline seletus on alljärgnev: Nimi: 1. Kliendi krediidiinfo kontroll Tegutseja: klienditeenidaja Kirjeldus: klienditeenidaja kontrollib, kas klient on juba olema andmebaasis. Sellise info puudumisel klienditeenindaja kontrollib üldkättesaadavatest allikatest kliendi info ja võlgnevusi. Protsessi käigus vaadatakse KLIENT andmeid. Nimi: 2. Uue kliendi loomine Tegutseja: klienditeenindaja Kirjeldus: Kliendi poolt edastatud ning üldkättesaadavatest allikatest saadud kliendi info sisestamise infosüsteemi. Protsessi tulemusena lisatakse andmeid KLIENT ja E-
Kliendi sisestamine Objekti sisestamine Objekti täiendamine Hinnapakkumise sisestamine Hinnapakkumise vastuse fikseerimine Hinnapakkumise täiendamine Järgnevalt esitatakse hinnapakkumise protsessi toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Joonis 1. Hinnapakkumise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Kasutusjuhtude sõnaline seletus on alljärgnev: Nimi: UC 1. Kliendi sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab klienti iseloomustavad andmed. Nimi: UC 2. Objekti sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab objekti iseloomustavad andmed. Nimi: UC 3. Objekti täiendamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Objekti ülevaatamise tulemusena täiendab/muudab eelarvestaja objekti andmeid. Nimi: UC 4. Hinnapakkumise sisestamine Tegutseja: Eelarvestaja Kirjeldus: Eelarvestaja sisestab hinnapakkumist iseloomustavad andmed.
Joonis 25: Tellimuse esitamisega seotud kasutusjuhtude diagramm (II iteratsioon) 26 1.7.3 Prioriteetsete kasutusjuhtude lühikirjeldused Järgnevalt on toodud kasutusjuhtude lühikirjeldused, mis kuuluvad Fototellimuse teenuste ja II iteratsiooni skoobi alla. Nimetus: Kasutajakonto loomine Tegutseja: Klient Kirjeldus: Klient on avanud organistasiooni Fototellimus veebelehekülje ning vajutab nupule „Registreeri kasutajaks“. Seejärel sisestab ta enda eesnime, perekonnanime, aadressi (tellitud paberkandjal fotode kohaleviimiseks), telefoninumbri, e-maili ning parooli. Seejärel vajutab klient nupule „Nõustun kasutajatingimustega“ ja edasi nupule „Loo kasutajakonto“. Niisiis on kliendile kasutajakonto loodud. Nimetus: Kasutajakontosse sisselogimine Tegutseja: Klient
Diagrammid on koostatud infosüsteemi põhifunktsioonide kaupa. 6 Pileti ostmine Püsiklient Pileti broneerimine Pileti broneeringu tühistamine Tavaklient Pileti broneeringu muutmine Joonis 2. Piletimüügi haldamise kasutusjuhtude diagramm Pileti ostmine Tegutseja: Püsiklient, Tavaklient Kirjeldus: Püsiklient või Tavaklient valib etteantud valikust filmi, mida vaatama minna soovib. Püsiklient valib koha saalis ja asub pileti eest maksma. Süsteem juhib Püsikliendi internetipanka maksma. Kui piletit soovib osta Tavaklient, suunab süsteem ta kasutajakontot registreerima. Pileti broneerimine Tegutseja: Püsiklient Kirjeldus: Püsiklient valib etteantud valikust filmi, mida vaatama minna soovib. Püsiklient valib
3.2. Protsessi eesmärk Deklaratsioonide esitamise protsessi eesmärk on, et tudengid saaksid ülikoolile teada anda mis aineid nad algaval semestril õpivad ning et semestri lõpuks saaks vastavate ainete õppejõud tudengile hindamislehe mille alusel tudengi hinne sisestatakse õppeinfosüsteemi. Protsessi väljundi tulemusena tehakse otsuseid tudengi staatusest ülikoolis. 3.3. Protsessi tegutsejad Antud protsessis osalevad järgmised tegutsejad: Tegutseja Kirjeldus Tudeng Tudeng koostab deklaratsiooni, kogub vajalikud kinnitused ning esitab need dekanaati. Õppejõud Õppejõud kinnitab või lükkab tagasi oma aine deklaratsioonid. Dekanaat Dekanaat võtab deklaratsiooni vastu ja kinnitab selle. Selle alusel on võimalik edaspidi väljastada hindamislehti.
profiilidiagramm. Käitumisdiagrammid: kasutusjuhtude, tegevus-, oleku-, interaktsioonidiagramm(jada-, kommunikatsiooni-, interaktsiooni ülevaate, ajastusdiagramm). 3. Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida Süsteemi lähtudes tegutsejate Rollidest ja Eesmärkidest, millest tuletatakse Funktsioonid ja Nõuded süsteemile. Kasutusjuht (Use Case) Süsteemi poolne funktsionaalsus, mis vastab Tegutseja Eesmärgile seoses Süsteemiga. Kasutusjuht kirjeldatakse Tegutsejale arusaadavate töötsenaariumite hulgana. b. Lühiformaat – jutustus sellest, kuidas Tegutseja kasutab Süsteemi Eesmärgi täitmiseks. N: Klient valib toote. N2: Müüja esitab arve. N3: Administraator lubab ligipääsu süsteemile.
Extend Võib toimuda (nt täpsustav valik, mis ei ole hädavajalik, aga võimalik), laiendab eelnevat kasutusjuhtu ja lisab täpsustava kirjelduse Include Kindlasti toimub (tellimuse puhul arvelduskonto), 11.Kasutusjuht (We must go deeper, sempai notice me) Ovaalina kujutatakse (ära sa proovigi ringi teha), süsteemi poolt pakutav funktsionaalsus, vastab enamasti kasutaja eesmärgile seoses süsteemiga, annab tegutsejatele ühe jälgitava väärtuse. Tegutseja jaoks kirjeldatakse kasutusjuht teksti v muude UML diagrammidega. 12. Süsteem (Kasutusjuhu diagrammi puhul) Ristkülik, UML paketi sümbol või ei kujutatagi, esindab kõiki võimalike kasutusjuhtusid, tegutsejad (kes paigutatakse süsteemi piiridest väljapoole), kes moodustavad süsteemi jaoks keskkonna. 13. Tegutseja Ehk see, kes suhtleb süsteemiga, käivitab kasutusjuhu. Ei pruugi olla tingimata füüsiline isik, aga enamasti on. 14. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust
(ja käitumist). Kas ja Kuidas saame ärikasutusjuhtudest tuletada tarkvara kasutusjuhud? Mõelge Restorani versus Ainete Deklareerimise näite peale. Kuidas (millised tegevused millises järjekorras) koostate kasutusjutude mudelit? a. Joonista ristkülik Süsteemi jaoks b. Joonista Süsteemi kasutajad jm tegutsejad (inimesed, organisatsioonid, välised süsteemid) Süsteemi piiridest väljapoole 1. Nimeta tegutseja rollinimega c. Joonista Süsteemi kasutajate funktsionaalsetele eesmärkidele vastavad (põhi)kasutusjuhud Süsteemi ristküliku sisse d. Joonista kommunikatsiooniseosed tegutsejate ja kasutusjuhtude vahele (kui tegutseja osaleb kasutusjuhus aktiivselt (käivitajana) või passiivselt (info saajana)) e. Kirjelda põhikasutusjuhud (tekstiga ja/või teist tüüpi UML käitumisdiagrammiga) f
tasemel: toimimiskasutuslugude (Business Use Case). Modelleerimine tarkvarasüsteemi tasemel: (andmebaasirakenduse) kasutuslugude (Use Case) modelleerimine 47 Toimimiskasutuslugude modelleerimine- kirjeldavad organisatsiooni toimimisprotsesse ja nendega seotud väliseid osapooli nagu kliendid ja partnerid. 48 Toimimiskasutuslugu - Toimimiskasutuslugude mudel annab nö "suure pildi" organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast. 49 Väline tegutseja -Toimimisprotsesse esitatakse toimimiskasutuslugudena ja väliseid osapooli toimimistegutsejatena 50 Süsteemi käitumine - näitab, kuidas süsteemi osad (objektid - komponendid) omavahel koos toimivad (suhtlevad ja koostööd teevad).Et täita neile pandud ülesandeid ja pakkuda süsteemi funktsionaalsust (täita süsteemi eesmärke).Näitab, kuidas objektid süsteemi eluea jooksul oma seisundeid muudavad.Objektide omavahelist suhtlust väljendatakse kolme liiki
tõmmateks need laused värviliseks ja teen käsikirjalise konspekti õppimiseks. Täiendan neid joonistega, mis aitavad luua seoseid ja jätan meeld visuaalse pildi neist. Eksamile tulevad enda kirjutatud tekstid ja kujutatud pildid uuesti meelde. 3. Võte! Raskemate mõistete puhul kasutasin loomulikult ka mehaanilist kordamist. Rütmiliset sõnu korrates jäävad need ka meelde. 4. Võte! Õppimise etappidelt olen tegutseja ehk konkreetne kogeja. Mulle meeldib asjaga kohe peale hakata, meeldib olukorda läbi kogeda ja leida see nüanss, miks antud asja ei saa üldistada. Meeldib saada uusi kogemusi ja nendest õppida. Nii jääb õpitu ka hästi meelde meenub seminaris tehtud praktiline tegevus jms. Tegutseja olen ka kodutöödes ma ei jäta neid reeglina viimasele minutile vaid sean järjekorda ja teen esimesel võimalusel ära
musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Hamleti iseloomust ei puudunud ka piisavalt julgust, sest julges minna kaasa salapärase vaimuga, vaatamata tema sõbra hoiatusele. Kui mõelda, kas Hamlet oli pigem tegutseja või mõtleja siis arvan, et Hamlet oli pigem teoinimene. Ta maksis oma isa surma eest kätte nagu ta oli lubanud. Kogemata tappis ta Claudiuse asemel Poloniuse, kuid isegi see ei pannud teda kõhklema. Ta teadis, et kantsler oli samuti uue kuninga soosingu nimel paljugi õelat ning halba korda saatnud. Seda kõike pidas ta oma armastatud isa reetmiseks. Kokkuvõtteks arvan, et Hamlet oli julge, tegutseja ja teadlik sellest, mida teeb. Talle oli
Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“ tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti) tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt
2.Iteratsioon II 1.4 Planeerimine 1.4.1 II iteratsiooni sisu Siin antakse ülevaade mida II iteratsioon sisaldab, nii sisuliselt kui diagrammiliselt. St milliseid tegevusi, millist haru hakatakse analüüsima ning milliseid mudeleid selleks kasutatakse. II iteratsioonis käsitletakse deklareerimise kui äriteenusega otseselt seotud tegevusi detailsemal kujul kui 1. iteratsioonis. II iteratsioonis tuli välja uus tegutseja: instituut. II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste- kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid. Võimalik, et vajadusel lisanduvad funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõudmiste täpsustused. 1.4.2 Skoobi täpsustus
Andres sarnasused Pearu Töökas Sihikindel Omakasupüüdlik Tahtejõuline Kadedus Kaval Endassetõmbuv Hoolimatud oma pere suhtes Õrnahingeline (Krõõda vastu) Järjepidev Kangekaelne Norija ideerikas Otsekohesus Kiuslik Mure tuleviku pärast Ärpleja Kõrge enesehinnang Pearu Oli tegutseja tüüp, kuid Andres mõtleja.
koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida, meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht ülikooliharidusega, harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; arendus-, teenindusprotsessi või projektijuhi töökogemusega; initsiatiivikas, energiline, sihikindel ja tulemuslik tegutseja; tugeva koostöövalmiduse ja toetuse jagamise oskusega; veenva esinemisoskuse ning väga hea kirjaliku eneseväljendusoskusega; hea pingetaluvusega, nõudlik ent paindlik keeruliste olukordade lahendaja. IT projektijuht majandus- või infotehnoloogiaalast kõrgharidust, tehnilisi teadmisi IT-st ja äriprotsesside loogika mõistmist; projektijuhtimise kogemust; võimet ja tahtmist kiirelt omandada teadmised projekti valdkonnas;
Samuti on tähtis, missugune arendusprotsess on projektis valitud ja kuidas hankija projekti töös osaleb. Läbivaatus on valitud, sest siis toimub süsteemi teksti, spetsifikatsiooni ning dokumentatsiooni analüüs. 2. Nõuded süsteemile Järgnevalt on esitatud funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Need kirjeldatakse kasutusjuhtudena. Iga kasutusjuhu koha tuuakse välja kasutusjuhu ID, kasutusjuhu nimetus, tegutseja, eeltingimused, põhistsenaarium ning järeltingimused. Töös on välja toodud 5 funktsionaalset ja 5 mittefunktisonaalset nõuet ning sealhulgas üks koormusega seotud nõue. 2.1 Funktsionaalsed nõuded süsteemile Kasutusjuhu ID: F1 Kasutusjuht: Töötaja süsteemi autentimine kasutajanime ja parooliga Tegutseja: Töötaja Eeltingimused: Töötaja on lisatud süsteemi, talle on määratud õigused ning ta teab oma kasutajanime ja parooli.
reaktsioonina infotöötegevust. Tegevuse mõiste Ingliskeelse mõistena "Activity", "Task" või "Elementary Business Process". Selle aine kontekstis on need mõisted samatähenduslikud. Ingliskeelse definitsioonina "A task performed by one person in one place at one time in response to a business event, which adds measurable business value and leaves the data in a consistent state". Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka. Tegevusdiagrammi notatsioon 1.tegutseja 2. Tegevus 3.siire (näitab milline tegevus järgneb millisele) 4. otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising
UC2. Analüüsile saadetud proovimaterjali haldamine UC3. Proovimaterjali analüüsi haldamine UC4. Vastuste koostamine Järgnevalt esitatakse meditsiinilise laboriteenuse osutamist toetava tarkvara kasutusjuhtude mudel. Informaatikainstituut 8 Joonis 3. Meditsiinilise laboriteenuse osutamise protsessis teostatavate kasutusjuhtude diagramm Tarkvara kasutusjuhtude sõnaline selgitus on alljärgnev: Nimi: UC1. Analüüside tellimuste haldamine Tegutseja: Klienditeenindaja Kirjeldus: Klienditeenindaja (kasutaja) soovib lisada uut tellimust. Kasutaja täidab süsteemis uue tellimuse ankeedi, kus paneb kliendi poolt soovitud analüüsid kirja. Kasutaja soovib tellimuse lisamise lõpetada. Süsteem lisab uue TELLIMUSE fikseerides seisundi „sisestatud“. Kui kasutaja soovib tellimuse andmeid muuta, siis süsteem kuvab kasutajale otsitud tellimust; kasutaja teeb tellimuse andmetes muudatused ja süsteem salvestab tehtud muudatused. Nimi: UC2
Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastastikune mõju Isikutaju aitab meil luua sotsiaalseid suhteid Me saame oma suhtlusoskusi parandada AITÄH kuulamast!
millega?kuhu? Vastab aega,kohta N: Karu vaatab öösel küsimuseöe viisi, põhjust, kuud milline. Auto sõidab lubatud N: Sünnipäev on kiirust ületades ilus päev öeldistäide Öeldistäidet kes? mis? milline on on+nimi või kasutatakse tegutseja omadussõna siis, kui N: Kass on kollane tahetakse lausega väljendada mingit alusel olevat tunnust:
inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Riigistatud ja monopoolne tootmine aga pakub vaid neid kaupu ja teenuseid, mida ta ise arvab inimesi vajavat. Pahatihti osutub see arvamus ekslikuks! Eraomanik on parem peremees kui riik Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapooletute reeglite alusel. Liberaalid eeldavad, et isiklikes huvides tegutseja ning isikliku vara ja raha kasutaja käitub efektiivsemalt ja vastutavamalt kui võõra varaga opereeriv riigiametnik. Kuna riik pole oma tulu teeninud, vaid omandanud selle maksudena, on tal ka paratamatu kalduvus Liberaalid on sallivad Olulisel kohal on meie jaoks sallivus: vabadus ja inimväärikus ei tunne rahvuslikke piire. Liberaalid on valmis poliitiliseks koostööks kõikide erakondadega eeldusel, et viimased ei tegutse avalikult ega varjatult demokraatliku riigikorralduse vastu
Sul võib olla väga häid ideid ja Sa oled võimeline vajaduse korral nägema uuendavaid ja parandavaid muutusi. Oled osav probleemide lahendaja, oskad näha erinevaid lahendusvariante. Oled otsekohene ja tegevusele orienteeritud ning vajaduse korral oskad olukorda kiiresti ümber hinnata ja ette võtta vajalikke samme. Mida Sinu käitumises võib valesti mõista? Kuna sulle meeldib olla väga iseteadlik ja julge, võid Sa teistele inimestele tunduda hoolimatuna. Oled kiire tegutseja, kuid teiste jaoks võid Sa näida pisiasjade suhtes kannatamatu ja tormakas. Kuna Sa kaldud seadma oma huvid teiste huvidest ettepoole, võid Sa jätta enesekeskse inimese mulje. Sinu otsekohene ja jõuline maneer võib teistes inimestes tekitada arusaama, et Sa oled liialt järsk ja Sinu väljenduslaad võib tunduda teistele taktitundetusena... Probleemide lahendamisel küsid harva teistelt arvamusi ja lahendusi, eelistades teha otsused ise
• Kliendi andmete sisestamisel peaks saama andmed sisestada • Esialgse soovi sisestamisel peab saama esialgse soovi sisestada • L˜opliku soovi sisestamisel peab saama l˜opliku soovi sisestada • Andmebaasis peab saama vaadata kliendi andmed • Andmebaasis peab saama vaadata esialgseid soove • Andmebaasis peab saama vaadata l˜opliku soove Joonisel 3.1 esitatakse pakkumise protsessi toetavatarkvara kasutusjuhtude mudel. Nimi: UC 1. Kliendi andmete sisestamine Tegutseja: Disainer Kirjeldus: Disainer sisestab kliendi andmed andmebaasi. Kui kliendi andmed on olemas andmebaasis, siis kontrollib disainer andmed ja vajadusel muudab ja t¨aiendab neid. Kui kliendi andmed andmebaasis puuduvad, siis disainer 10 Figure 3.1: Konsultatsiooni protsessis teostatavate kasutusjuhtude dia- gramm. sisestab andmed. Kasutusloo k¨aigus vaadatakse KLIENT ja vajadusel lisa- ¨
elab metsaservas, salus, põõsastikus pesas 5- 6 poega magab talveund Eesti metsloomad Põder kaalub 580- 600 kg pikkus kuni 300 cm kõrgejalgne, kühvelsarved segametsas taimetoiduline uitaja 1 -2 helebeezi vasikat Eesti metsloomad Kährikkoer koera suurune pikk ja karmivõitu pruunikas karv segatoiduline eelistab kõrvalisi võsastunud metsi poegi 6- 7 öine tegutseja teeb taliuinakut Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eestiloolamad_getter.htm http://www.slideshare.net/torbat/eesti-metsades-elavad-loomad
Kolmapäeva hommikul hakkasime Rapla jaamast Balti jaama sõitma rongiga. Sealt läksime rongkäiguga Nordea konserdimajja suunduma läbi vanalinna. Tee peal leidsime uusi sõpru ja tegime ühispildi, kujundades inimteksti "ELAD ISE OMA ELU?". Jõudes Nordea kondserdimajja, võeti meid väga hästi vastu. Oli väga palju rahvast. Enne konverentsi sai süüa, juua ja lahedalt olla. Esimesteks esianeteks olid raadio- ja telemees, kirjanik, koolitaja, õppejõud, konverentside vedaja, unistaja, tegutseja ja tulevane mõttekoja moodi turismitalu pidaja Märt Treier; MTÜ Lilleoru kommunikatsioonijuht ja noortele tuttav esimese “Eesti otsib Superstaari” saatejuht Aigi Vahig ja erinevate idamaiste võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas", mis käsitles teemasid- Kes ma olen? Miks ma teen seda, mida ma teen? Milline on minu rada? jne... Alustuseks oli väga põnev, sest esinejad ei rääkinud sellist
muutused. Kuid need tähtsamad n-ö ülesanded peaksidki muutumatuks jääma. Emaks olemine peab kindlasti jääma bioloogilisele lapse emale. Emal ja lapsel on omavahel nagu looduslik side. Kuna ema on hõivatud lapse kasvatamisega, siis peabki mees olema see, kes pere toidab. Väljaspool pere, mõlemad, mehed ja naised, on võrdsed ja mõlemad sood saavad täita kõiki rolle sama hästi. Meestele omistatakse ühiskonnas traditsiooniliselt liidri ja jõulise tegutseja rollid, naistele hoolitseja roll. Muidugi ei pea see kehtima alati ja iga üksiku naise või mehe puhul, aga stereotüüpsed harjumuspärased ettekujutused on rahva mälus juurdunud.
Kuna NSVL toetas sõjategevust, said araablased NSVL-lt abi sõjaliselt. LK 43. 1. Mis aitas kaasa Ühendriikide tõusule lääne-maailma etteotsa peale teist maailmasõda? Ühendriikide aladel ei toimunud väga sõjategevust teise maailmasõja ajal, majandus sai rahus kasvada. Samuti laenas USA väga palju sõja ajal Euroopa riikidele. 2. Mille poolest erines John Kennedy eelmistest presidentidest? Kennedy oli pigem hea oraator, kui kindlakäeline tegutseja, paljud reformid jäid paberile, algul ei osalenud ta väga palju välispoliitikas. Siiski kõneles ta väga hästi, lõi lootuseid ja heameelt inimestes. 3. Kuidas mõjutas mustanahaliste kodanikuliikumine USA arengut? Too vähemalt 3 näidet. Ühiskond kasvas kokku, ei olnud eraldunud mustade ja valgete kogukonnad. Avardusid noorte õppimisvõimalused. Kodanike õigusi muudeti paremuse poole. LK 49. 2. Kosmosevõidujooks avardas teadmisi universumist, edendas raketiteadust
Ülevaade: Klient soovib kindlal ajal võtta osa treeningust. Selleks ta broneerib endale sobivat treeningut. Broneerimine tagab vaba koha ja treeningu varustust. Enne treeningu algust peab klient võtta klienditeenindajalt tsekki, et ta on kohal ja ainult siis võib võtta osa treeningust. Kui klient ei tulnud vähemalt 5 minuti enne trenni, tema broneering tühistatakse. Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus 1. Klient siseneb infosüsteemi kasutajanimi ja 2.Kliendi suunatakse enda lehele, kus on tema parooliga. andmed. 3. Klient avab tunniplaani lehe. 4
Use case: Actor Tegutseja Collaboration Koostöö Dependency Sõltuvus Generalization Üldistus Note Märge System Süsteem Association Ühing Constraint Kitsendus Extend Laiendus Include Sisaldus Realization Realiseerimine Use Case Kasutus juhtum Component: Aggregation Koondamine Component Komponent Constraint Kitsendus Generalization Üldistus Interface Liides Note Märge Realization Teostus Association (Without Suh...
Lisaks sellele on keeruline leida töökohta, kuna puuduvad piisavad oskused ja alatihti ka viitsimine, et igapäevaselt midagi kindlat teha. Kooli pooleli jätmine tähendab ka seda, et töökoha leidmine pole niisama lihtne, kuna paljudele töökohtadele kvalifitseerumiseks on vajalik kas siis põhikooli või keskkooli haridus. Kodust lahkumisele järgneva aasta-paari jooksul elab noor esialgu üksinda. Koos hakatakse elama kas hea sõbra, sõbrannaga või kallimaga. Olles noor ja tegutseja, lükatakse abielu edasi või siis lepitakse üldse vabaabieluga. Vabaabielude osakaal on kõrge ka vanemate täiskasvanute seas. Sellegipoolest on esmaabiellumise vanus tõusnud. Varasemas ajas oli kiirkorraline abielu siis kui esimest last oodati, praegu abiellutakse sageli peale esimese lapse sündi On ka juhuseid, kus jäetakse abielu üldse ära majanduslike raskuste või kodu puudumise tõttu. Tänapäeval soovitakse lapsi saada alles vanuses 27
Kui on juba klient arhiveeritud teeb ta aktiivseks oma andmed uuesti. Nimi: Kliendi andmete parandamine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Kliendi andmed puuduvad, siis süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli ning parandab andmed. Nimi: Päringu tegemine kliendi kohta Tegutsejad: Klient, treener Kirjeldus: Kõikidel kasutajatel on võimalus saada informatsiooni kliendi kohta. Klient saab teha ainult enda kohta, aga treeneritel kõigi klientide kohta. Nimi: Isikukaardi loomine Tegutseja: Klient Kirjeldus:Klient soovib registreerida treeningtundi. Süsteem kontrollib kasutaja õigsust ning klient registreerib end treeningule. Klient loob isikukaardi. Nimi: Kliendi pääsme täitmine Tegutseja: Treener Kirjeldus: Treener täidab pääsme. Süsteem kontrollib kasutaja õigsust ning treener täidab pääsme. Nimi: Päringu tegemine isikukaardi pääsmete kohta. Tegutsejad: Klient, treener Kirjeldus: Tegutsejad soovivad vaadata pääsme isikukaarti ja süsteem alustab kasutaja
Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Piibis ei ole ühtset eetilist teksti.Usutakse et inimese eksisdents jätkub ka peale surma. Surmajärgne elu sõltub eelnevast elust inimese surma järgne saatus ei sõltu tema tegudest vaid jumala otsusest. Kardinaalvoorused on kõige tähtsamad ehk usk, lootus ja armastus Vooruste eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Esmakordselt Aristotelese poolt esitatud teooria, mille kohaselt on eetilise hinnangu aluseks iseloom. Vooruste eetika rõhutab olemist - s.t teatud tüüpi isikuks olemist (kes muidugi väljendab seda olemist sobivate tegudega) (kr k aretc,, 'headus, suurepärasus, loomutäius').
inimesi · Aitab luua ühiseid väärtusi, uskumusi, mis on aluseks ühisele kultuurile ja võimaldab neid ka kiiresti uutele liikmetele edasi anda Liider grupis (Krech ja Grutschfield) · Palgamaksja · Esimees · Karistaja · Planeerija · Eeskuju · Tegutseja · Sümbol · Asjatundja · Vastutaja · Esindaja väljapoole · Ideoloog · Sisemiste suhete kontrollija · Isa-ema · Patuoinas
põgenemisvõimalus igapäevaelust ning seks armastuse puudumise varjamiseks. Positsioon ühiskonnas Alates 2012.aastast aitab toimetada ajakirja Vaimupuu, mis keskendub vaimupuudega inimestele Eesti ühe menukaima seriaali autor Aastatel 2012-2015 töötas Tallinna Kesklinna Valitsuse avaliku suhete nõunikuna Ei ole ühegi erakonna liige Kus teda näeb? Kerttut pole pildis kunagi väga palju olnud, kuna ta on pigem tagaplaanil tegutseja tüüpi, kirjutades raamatuid ja koostades stsenaariumeid Kerttu Rakke sõnul on tema 2010.aastal ilmunud raamat "Seitse aastalt seebiselt" tema viimane isiklik intervjuu, millega ta "tõmbab alla joone ühele perioodile oma elus" Saavutused Kirjutas üksinda pikalt Eesti ühe menukaima seriaali "Kodu keset linna" stsenaariumi On kokku kirjutanud 11 teost, mille seas on jutustusi, jutukogumikke, elulooraamatuid ning ka venekeelseid teoseid
,,Hamlet" kas lugu maailma või Hamleti hullusest? ,,Hamletit" on tõlgendatud mitmeti ning Hamlet on karakterina muutunud justkui prototüübiks teatud inimlikele omadustele ja probleemidele. Igikestev tõe otsing, sisemise tegutseja ja intellekti vastuseis, moraalsed kaalutlused kõike seda esindab selle Shakespeare'i kuulsa tragöödia nimikangelane. Inimese üldistavale loomusele kohaselt on siingi üle vaadatud näidendi tegelikust äärmuste mängust ja hullusest. ,,Hamleti" kui ühe kuulsaima kurbmängu probleemistik on kõigile üsna tuttav juba lugematagi. Kahtlemata on see üheks põhjuseks, miks olin isegi niivõrd valmis otsima raamatust inimlikkust või tavapäraseid vastuolusid ja konflikte
pahelisele muutusele ning tehnika arengule, mis järjepidevalt mugavdab meie elusid Tihti on mainitud tänapäeva inimeste egotsentrilisust. Kõikjal näevad indiviidid vaid iseend ja hoolivad ennekõike enese heaolust. Eestlaste ühtekuuluvustunne, mille saavutasime taasiseseisvudes, on hakanud hääbuma. Üha enamates telesaadetes, ajakirjades, -lehtedes on artiklid, mis teatavad õudusega pidevatest varastamistest ja petmistest. Kõik toimub kindlal eesmärgil tegutseja tahab korraldatust saada kasu ning sellest, mis ohvrist saab, suurt ei hoolita. Saates ,,Saladused" jutustati lugu, kus meheeas noormees viskas oma vanemate kodust välja ema, et tema asemel majja elama asuda. Telesaates ,,Võsareporter" rääkis vanahärra Arnold, et ta lihane poeg sai tema arvelt miljonäriks st röövis oma isalt raha. Häbematus!, aga need juhtumid on heaks näiteks meie tänase vabariigi pahupoolest. Eelmainitut egolisuse tõttu on meis ka tekkimas puudulik ausus
Kauba üleandmine Klient Kuller 1. Nimi: Toote sisestamine infosüsteemi Tegutsejad: admin, laohaldur Kirjeldus: Kasutusjuht algab kui kaup on tarnijalt AS Arvuti Tehnika lattu jõudnud, siis administrator sisestab toote infosüsteemi ja laohaldur märgib infosüsteemi kauba koguse ja uuendab laoseisu infosüsteemis pidevalt. 2. Nimi: Kauba ostmine ja maksmine Tegutsejad: klient Tüüpiline sündmuste käik: Tegutseja tegevus Süsteemi vastus 1. Klient valib internetipoest toote välja. 2. Süsteem kuvab kliendile, kas toode on laos olemas, või mitte. Tulenevalt sellest ka tarneaja. 3. Klient soovib toodet osta ning jätkab 4. Süsteem salvestab toote andmed ja suunab ostmise protseduuri
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad
eesmärkmudel 20. Süsteemi operatsioonide (lepingute) järeltingimustes ei ole tarvis kirjeldada: Assotsiatsioonide loomist ja katkestamist Välisvõtmete väärtustamist Objektide (eksemplaride) loomist ja kustutamist; Atribuutide väärtustamist 21. Milline loetletud väidetest (äriprotsesside ja kasutuslugude seoste kohta) on kindlalt tõene (pooleldi tõest väidet tuleb lugeda valeks)? Äriprotsess on (samal ajal ka) tarkvara kasutuslugu (use case). Primaarse tegutseja poolt otseselt käivitatav tarkvara kasutuslugu (use case) on (õige modelleerimise korral kindlasti) äriprotsess. Tarkvara kasutuslugu ei ole ise äriprotsesss, kuigi ta kuulub (ühe või enama) äriprotsessi koosseisu. 22. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 23
17 Töötamine Töötajate register töösuhte eksemplar, võimaldab ühel isikul (eri aegadel) firmaga mitut töösuhet omada (töökt ) Osapool Lepingute ja arvete lepingusse astuv tegutseja register klient VÕI töötaja Leping Lepingute ja arvete rahuldatud taotluse register esitanud kliendi ning teatud ametikohal töötava töötaja vahel sõlmitud müügileping, millega firma müüb kliendile tooteid
Neo klassitsism. Vastukaaluks impressionistlikule klõlavärvi kujundile. Pärast 1. maailmasõda tekkiv nähtus. Tagasi tulevad 17. 18. sajandile iseloomulikud jooned. Palju polüfooniat vormid fuuga kaanon vanad tantsud. Harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat.
See aga ei tähendanud, et Paunvere koolis elu igav või üksluine oli. Suurem osa klassist oli õpihimukaid lapsi täis. Nad tegid tublisti rehkendamistöid, lugesid piiblijutte ja luuletusi ega lasknud ennast õppides mitte kellelgi segada. Teine pool lastest veetis aga rohkesti aega möllates ja elu nautides ning allesjäänud ajal püüdsid mõningad ka paar koolitükki ära täita. Kuid selles koolis käis poiss, keda ei ole võimalik liigitada ühtegi rühma, sest ta oli omapead tegutseja. Ta pürgis suuremate tarkuste poole mitte koolitükkides, vaid välismaailma teadmistes. Poiss, kelle jaburatest väljamõeldud juttudes ning tegevustest huvitusid pea kõik, oli Joosep Toots. Tema kireks oli indiaanlaste elu uurimine ja ka oma teadmistega teiste ees uhkeldamine, sest ta ju tundis, et ta paljudest klassikaaslastest laiast maailmast rohkem teadis ja sellega ka põnevam poiss oli. Toots, kellele meeldis tundides unistada Kentuki Lõvist ja Kolumbuse
Majanduslik „korrastatus“ (institutsioon) – Majanduslik „korrastatus“ (institutsioon) – o tekib kestvate majandussuhete baasil; o tekib kestvate majandussuhete baasil; o spetsiifilised normid, mida tegutseja tajub välise ja vältimatuna; o spetsiifilised normid, mida tegutseja tajub välise ja vältimatuna; Tekkemehhanismid: Tekkemehhanismid:
annaabi.ee 
