2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
Alumises osas on kujutatud portreesid. Keskel on ühe inimese portree ning temast vasakule ja paremale jäävad portreed on mitmekesi. Keskel on Värvikasutusel eelistatud rohkem beeze (pastelseid) toone ning tiibades erksai toone. Figuurid on väga ilusti ja korrektselt joonistatud. Tegelik maali sisu. Kui lõpuks sisemised tiivad on avatud, siis nad avalikustavad puitnikerdused. Keskel on Niklas Hagenauer koos Püha Antoniusega ning vasakul on kirikuisa Augustinus ja paremal kirikuisa Hieronymus. Alumine tiib näitab viimast õhtusöömaaega koos Desiderius Beichel. Külgedel kujutab Grünewald tseene Püha Antoniuse elust. Vasakul tiival on kujutatud Püha Pauli külastust Teebasse(traditsiooniliselt on riietatud ainult palmilehtedega) ning paremal Püha Antoniuse kiusamist. Altar on maalitud praeguses Alsassis, Prantsusmaal asuva Isenheimi kloostri haiglakirikule, sest usuti, et kindlasti oli piinadest moonutatud kehaga Kristus erilise tähendusega haiglas
III 7. ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta reljeefe gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. 10 suurema reljeefi raamid olid juba nelinurksed. 3. Tuleta meelde, mis on kontrapost (esines vanakreeka skulptuuris)? Kes seda taas kasutas pärast 1000 aasta pikkust vahet? S...
Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas jpt. · Koostööd on tehtud mitmete Eesti nüüdismuusika loojatega nagu Erkki-Sven Tüür, Tõnis Kaumann, Villu Veski, Arvo Pärt, Helena Tulve jpt. · 2010. aastal on ansamblil olnud kokku 20 kontserti viies erinevas riigis. · Ansamblis laulab 10 liiget 9 meest ja 1 naine. · Liikmete hulgas on riigikogulane, rockbändi laulja, infospets, oboemängija, helilooja, kirikuisa ja dirigent. Koostööd on tehtud · Pariisi Gregoriaani Kooriga · ansambliga Hortus Musicus · ansambliga Voces Musicales · Eesti Filharmoonia Kammerkooriga · Tallinna Kammerorkestriga Täname tähelepanu eest!
Ameerikasse Kuningar Artur- Kuningas Alfred- anglusakside(inglismaa) kuningas, kelle ajal(9.saj) toimus äge võitlus taanlaste vastu. Alfred leppid nõudega maksta neile maksu. William Vallutaja- oli Normandia hertsog Guillaume, kes kuulutati peale otsustavat sõda anglosaksidega sellise nime all Inglise kuningaks. Valitses 1066-1087 Ambrosius(u.340-397)- üks tähtsamatest kirikuisadest, katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Hieronymus- kirikuisa, tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde, seda hakati nim. Vulgataks Augustinus(354-430), üks tähtsamaid kirikuisasid. Vastandas oma teoses ,,Jumalariigist" Jumalale meelepärase ehk taevase riigi maapealsele riigile. Ibn Mansur-koostas Kairos 12.sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina- tadziki teadlane, sai tuntuks meedikuna. Al-Idrisi- Marokolane, kelle 1154. koostatud maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka Eesti.
Keskaeg I sajandi keskel levis Rooma impeeriumis prostitutsioon ehk seksuaalteenuste pakkumine tasu eest. Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses
väledalt ja pillab enese ümber pisikesi haaknõelu, see jõnglane. Eero teeb oma nooruses kõik tembud vendadega kaasa, kuid vanemas eas saab temast haritud mees, kes õpetab vendadele lugemist. 3. Kirjeldage romaani pöördepunkte. · Ema surm- pärast ema surma hakkavad venna mõtlema oma tulevikule. · Kosjal käimine ning korvi saamine- nende esialgne plaan luhtub ning nad peavad midagi uut välja mõtlema. · Kirikukoolist põgenemine- vennad peavad kirikuisa viha eest ennast varjama hakkama. · Sauna maha põlemine- vennad otsustavad kogu talu maha jätta ning metsa kolida. · Härgade tapmine- vennad pevad Viertola mõisnikule võla tasuma. · Viina põletamine- tekib probleem liigse joomisega. · Vennad tahavad sõjaväkke minna, kuid jäävad siiski metsa elama · Jukolasse tagasi minek- vennad lepivad oma vihavaenlastega ära. 4. Tooge välja soomeliku elukujutuse tahke "Seitsmes vennas"
Kontrolltöö- varakeskaeg Kordamisleht Keskaja algus: 313.a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg P...
1. Kronoloogia. Millal: 1) tekkis ristiusk Tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas ja hakkas levima Roomas 1 saj. 2) muutus Rooma impeeriumis lubatud usuks 4 saj. algus 3) kehtestati kristlus riigiusuks 4 saj. lõpp 4) ristiti Euroopa rahvad, v.a. eestlased, lätlased, leedulased 5-12 saj 5) ristiti eestlased, lätlased 13. saj 6) ristiti leedulased 14. saj teisel poolel 7) tekkis Kirikuriik 8. saj 8) oli suur kirikulõhe, millega jagunes kirik kaheks 1054. aastal 9) toimusid Ristisõjad Idamaadesse 11-13 saj 10) kujunesid ja hakkasid levima humanism ja renessanss 15.saj 11) algas reformatsioon Saksamaal 1517. aastal 12) usupuhastus jõudis Eestisse 1523. aastal 2. Mõisted: 1) kirik kristlaste püha koda 2) apostel - saadik 3) jünger - õpipoiss 4) evangeelium -...
TÕDE ja ÕIGUS I KIIRE sisukokkuvõte Keskmine konflikt kujuneb Pearu ja Andrese, kahe Vargamäe naabri vahel. Raamat algab sellega, et Andres koos oma vastvõetud naise Krõõdaga kolib Vargamäele Andres on endale talu ostnud. Pearu, kes on vanem ja elab juba ammu naabruses, ei armasta konkurentsi ja näeb Andreses potensiivset vaenlast. Ent Andres ei mangu sellest alla. Ta hakkab agaralt kõiki majapidamistöid tegema ja soostunud maaga võitlema, et põldu teha. Töö on tappev, ent Andres on veendunud, et ta teeb seda kõike helge tuleviku nimel, et ta lastel oleks vähem vaeva. Esimene kähmlus Andrese ja Pearu vahel toimub kõrtsis, kui Andres keeldub Pearu pakutud viina joomast sama teeb ka Krõõt. Pearu on maruvihane ja läheb koju, peksab oma naist. Nüüd on Pearul tõeline vimm. Igal võimalusel üritab ta Andresele käkki keerata. Krõõt saab kolm tütart ja poja, kellele samuti Andres nimeks p...
Feodaalne killustatus- ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad. Seisused: Vaimulikud, Aadlikud e. feodaalid, Linlased, Talupojad- pärisorjus + tunnused: 1)kogu maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuni...
palju uusi ketserlikke liikumisi. Selline liikumine sundis kirikut otsima nende kontrollimise ja ära kaotamise vahendeid. Enamasti põletati ketsrid tuleriidal. Selline inimeste kohtlemine kiriku poolt on täiesti väär, kuna keegi ei tohiks sundida inimestele usku peale. Usk ei tohiks olla kohustuslik vaid just valikuline. Tänapäeval oleks see inimese õiguste rikkumine, ning rangesti karistatav. Ketsereid üritati ka päästa, seda nimetati inkvisitsiooniks. Selle teooria lõi kirikuisa Augustinus. Ta leidis, et ketseritel peaks olema võimalus pöörduda tagasi õige usu juurde. Eesmärgiks ei olnud enam karistuse loomine, vaid ketserlike vaadete leviku takistamine. Selline mõtlemine on natuke inimlikum, kuigi kas on õige sundida inimest valima usu või surma vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad.
ja vastu teemal. Igas peatükis on erinev keskne karakter. Veidi rohkem pöörab romaan tähelepanu 80-aastasele praostile August Tammikule ning tema 18-astasele lapselapsele Ingele. Teose alguses jätab vana praost hüvasti oma kodu Palunurme kirikumõisaga ning veedab oma viimsed elukuud jõuka perekonna Sibelrgleichide mereäärsess suvemajas. Enne kirikumõisast lahkumist tähistatakse Palunurmes jaanipäeva, millest võtab osa ka äsja saabunud uus kirikuisa oma perekonna ning noorema venna leitnant Pajuga. Esimestest kohtumisest peale tundub leitnant Ingele liiderliku ja liialt flirtiva noormehena. Seetõttu on ta võtnud nõuks mehele koht kätte näidata. Enne, kui tal selleks võimalus avaneb, on aga aeg lapsepõlvekoduga hüvasti jätta. Inge, kelle ema ja meremehest isa aastaid tagasi uppusid, sõidab linna ning saab Sibergleichidega suvemaja osas kokkuleppele. Üllatuseks on aga Sibelrgleichide peretütar Gerda vahepeal kihlunud tollesama
Dekaloog ehk 10 käsku Üldiselt dekaloogist Kümme käsku ehk Moosese seadused ehk dekaloog on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtetest Kolm maailma religiooni – kristlus, judaism ja islam – peavad dekaloogi oma moraali alustaladeks Heebreakeelses piiblis on kümne käsu tekst esitatud kahel korral Kümmet käsku võib õigusega nimetada inimkonna põhivaraks. Neis on algmeid, millest koosneb kogu kõlbeline kord Miks kümme? Kõigepealt olid käsud jagatud kahe kivilaua vahele, millele nad algselt olid kirjutatud On arvatud, et käsustiku esimene pool tegeles inimeste ja Jumala vaheliste küsimustega ning teine pool inimeste omavaheliste suhetega. Nende vahel on käsk, mis puudutab lapse suhet oma vanematesse Käsud ligimese vastu patustamisest hoidumiseks võib jagada kolmeks: teopattude vastu suunatud hoiatus (ära tapa, varasta ega riku abielu), sõnapattude vastu suunatud hoiatus (ära anna vale...
Püha Benedictus Kloostri rajanud munk Otto I Ottoniidide dünastia rajaja Friedrich I Barbarossa II ristisõjas osales Richard I Lõvisüda Osales III ristisõjas Vasco de Gama Avastas idapoolse meretee Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Fernao de Magalhaes Esimene ümbermaailmareis Henry VIII Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak Hieronymos Munk, kes tõlkis 4.saj Piibli ladina keelde Augustinus Kirikuisa, ,,Jumalariigist" autor Franciscus Assisist Lõi frantsisklaste ordu Jan Hus Tsehhi vaimulik, tahtis kirikut reformida Martin Luther Reformatsiooni juht, uue kiriku rajaja Johann (Jean) Calvin Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja Bartolomeu Diaz Jõudis Hea Lootuse neemeni Cristoph Columbus Ameerika avastaja MÕISTED Feodalism Vasalliteet, keskaja tunnus, ühiskonna süsteem, mis tugineb, keskaja feodaalsuhetel
2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas.
Kirjanik on loonud ka ladinakeelset luulet, nagu 12 ekloogi üldpealkirjaga ,,Karjaselaul" (,,Bucolicum carmen", lõpetatud pärast a. 1356). Petrarca filosoofilistest teostest olgu märgitud ,,Üksildasest elust" (,,De vita solitaria"), mis ülistab eemaletõmbumist elukärast raamatute maailma. ,,Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse puhuks" (,,De remediis utrisque fortunae") on mõeldud lohutusraamatuna. ,,Maailmapõlgusest" (,,De contemptu mündi", 1343) on autori pihtimus dialoogi näol kirikuisa Augustinuse ja autori vahel maise armastuse teemal. Ajaloolised teosed nagu ,,Kuulsaist meestest" (,,De viris illustribus", 1333), milles on esitatud mitme antiikse tegelase elulood (Makedoonia Aleksander, Pyrrhos, Hannibal jt.), jäi lõpetamata. Autori ajalookäsitus on uueaegne, renessanslik ning selles leidub vormimänglust ja osavat sõnanikerdust. Eesti keeles on Petrarca luulenäiteid ,,Renessansi kirjanduse antoloogias" (1984). Teosed eesti keeles:
astronoomia, muusika 63) Skolastika – keskaegne filosoofia (tõlgendab maailmaasju kasutades piiblit) 64) Humanism – isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal 65) Renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopas 66) Reformatsioon – usupuhastusliikumine 67) Vastureformatsioon – katoliku kiriku otsene vastutegevus reformatsioonile, katoliku kiriku sisene uuendusliikumine 68) Augustiinlased - katoliku kirikuisa Augustinuse (IV-V saj) eeskujul alates XIII sajandist loodud ordusarnaste vennas- ja õeskondade liikmed 69) Jesuiidid - katoliikliku kiriku mungaordu liikmed 70) Absolutism – valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim 71) Valgustatud absolutism - ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel 72) Merkantilism – XV sajandil Euroopas tekkinud majanduspoliitiline suun, mille pooldajad taotlesid ekspordi soodustamist ja impordi piiramist
ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).Kristlased usuvad, et kolm päeva peale surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja umbes 40 päeva hiljem tõusis taevasse. Kristlik kirik sündis juutluse varjus. Kiriku organisatsioon omandas järk-järgult kindla vormi. Kaitseks eksiõpetuste vastu loodi usutunnistus ja Uue Testamendi raamatute kogumik. Tekkis teaduslik kristlik mõtlemine, sest ristiusu sisu seletamisel hakati kasutama kreeka filosoofia abi. Vana kiriku suurim teoloog oli kirikuisa Augustinus, kelle mõju on tuntav ka nüüdisaegses kristluses. 5 2. RISTIUSU LEVITAJAD Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised - Inglased anglikaanid , väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protsestandid
kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- epikureism Epikuros laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid stoitsism -Põhiline tunnus- häirimatus, häirimatu olek, stoiline tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. rahu - Zenon - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA 9.defineeri metafüüsika seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega ainult õpetab, suunab ja näitab teed seonduvate 3
Kohila Gümnaasium Janar Mäekivi Augustinus Kohila 2009 Augustinus Augustinus kuulub nelja Läänekiriku suurima kirikuisa hulka, ja on nendest neljast vaieldamatult kõige tuntum. Ta on rohkem tuntud, kui Ambrosius, kes oli tema vaimulikuks isaks ja juhiks. Ta on originaalsem ja süstemaatilisem kui Hieronymus, tema kaasaegne ja kirjasõber. Intellektuaalselt ületab ta Gregorius Suure. Augustinuse teoloogiline positsioon ja mõju ei leia endale võrdväärset. Ei ole ilmselt ühtegi nime kristlikus kirikus, mida oleks kasutatud nii tihti ja nii mõjukalt ja väga raske on leida inimest, kes oleks kristluse
liikumine eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku vimulike lõtvu elukombeid ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima nende kontrollimis ja väljajuurimisevahendeid Inkvisitsioon inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. saj I poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vattekkinud kerjusmungaordude liikmed. inkvisitsioonikohute tegevust kontrollis paavst inkvisitsiooni eesmärgiks oli pigem ketserlike vaadete leviku takistamine inkvisitsioonikohtu protseduur:
tegemist taevaste vägede sekkumisega. 5. Õpetuslikud vaidlused neljanda sajandi kirikus. Esimene ja teine oikumeeniline kontsiil. Triniteediteoloogia. Donatism. Ariuslus. 325. aastal kutsus keiser Constantinus I kohale Nikaia I kirikukogu. Konstantinus I ei huvitunud niivõrd teoloogilisest debatist kuivõrd pragmaatilisest kaalutlusest läheneda mõjukatele piiskoppidele, et vastuvõetavad riiklikud otsused enam konsensuslikud oleksid. Nikaiasse kogunes väidetavalt üle 300 kirikuisa, arutati triniteediõpetuse üle ning ka kristoloogilise kaanoni üle. Tähtsaim küsimus 4. sajandil näis olevat, milline on triniteediõpetuses Isa ja Poja suhe kas Kristus Jumala pojana on oma isaga täiesti võrdne või vaid sarnane? Erinevaid seisukohti eristati nelja erineva mõistega. Homouusoslased uskusid, et Jeesus ja Jumal on olemusühtsed; homoiuusioslased, et Jeesus ja Jumal on olemuselt sarnased; homoislased, et Jeesus ja Jumal on vaid
(Claustrum lad. k avalikust elust eraldatud paik). Elu puhtuse ja vaesuse kõrvale tõusis kuulekus, kui kloostrielu kolmas põhivoorus. Kuulekust osutati kloostri juhatajale abtile/abtissile, samuti kloostrireeglile. Esimese kloostrireegli koostas egiptlane Pachomios umbes aastal 325. Kloostrid levisid kiiresti kogu Egiptuses ja sealt edasi Palestiinasse, Süüriasse ja VäikeAasiasse. Asutati ka nunnakloostreid. Idakloostri institutsioonile andis lõpliku kuju kirikuisa BasileiosSuur VäikeAasias. Erinevalt Pachomiosest nõudis ta eluaegset kloostritõotust, mis anti katseaja lõppedes. Jumalateenistuse, palvetamise ja meditatsiooni kõrval tegeldi tema kloostrites õppe ja uurimistööga. Basileios rõhutas hingehoiu ja heategevuse tähtsust nii kloostris kui ka väljaspool seda. Benediktiinlaste reegel tähendas lääne kristleskonnale sama, mis Basileios Suure reegel idakirikule. Sellest sai alus hilisemale lääne kloostrikorraldusele
Kirikuisade ajaks nimetatakse aega kuni aastani 500. Ladina- ja kreeka kirikuisad. Kreekakeelseid kirikuisasid on rohkem, kuid nende mõju on väikene, sest kirjutavad enamasti kreeka keeles ja peale Kreeka neid mujal lugeda ei osata. Ladinakeelsete kirikuisade teosed mõjuavad nii läänt kui ida. Ladina keelt mõistetakse igal pool Euroopas. Ta ei ole kellegi emakeel, kuid teda kõnelevad kõik haritud inimesed. Ambrosius Hieronymus Augustinus on kolm tähtsamat ladina kirikuisa. Ladinakeelsed kirikuisad on praktilise meelega. Nende käsitletav problemaatika keerleb inimese pääsemise küsimuse ümber. See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet
nähtav kirik peab ja saab selles maailmas rahu ja õiglust kaitsta, muutis kiriku teadlikult poliitiliseks organiks, mis suutis need barbarid, kes olid Rooma riigi vallutanud ja purustanud, riikideks organiseerida."2 2 http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 2. Canterbury Anselm 2.1. Elulugu Canterbury Anselm ehk Anselm Canterburyst (1033 21. aprill 1109) oli Itaalia päritolu filosoof, teoloog ja kirikuisa, kes tegutses aastatel 10931109 Canterbury peapiiskopina. 2.2. Ontoloogiline argument Anselmi ontoloogiline argument põhineb ,,suurima mõeldava olendi" kontseptsioonil. Argument ise kõlas vastavalt: Inimene on suuteline kujutlema suurimat mõeldavat olendit. Suurim mõeldav olend eksisteerib ideena inimese peas. Reaalne eksistents on suurema väärtusega, kui eksistents ainult ideena. Järelikult saame me kujutleda olendit, kes on suurem kui suurim mõeldav olend
1. Peatükk Professor Persikovi Curriculum Vitae Professor Vladimir Ipatjevit´s Persikovi välimuse kirjeldus. Tunneb hästi kõike loodusega seotut. Kultuuriteadmatu, ei loe lehti. 1. abielu, lõppes naise talumatuse konnadele tõttu. 1920. aastal surid pea kõik tema hoiul olevad katseloomad, samuti ka instituudi valvur - nälga. 1926. aastal elustus professor, tööle tuli uus valvur , Pankrat. Prof. hakkas uuesti loenguid andma ja teatmeteoseid kirjutama. 2. Peatükk Värviline keerits 1928 suvel: Prof. vaatas amööbide preparaati, kuid hetkel, mil ta tahtis suurendust juurde keerata, kutsus prof-i assistent Ivanov teda teise ruumi konna vere liikumist vms vaatama. Oma amööbide juurde naastes nägi ta midagi uskumatut. Ta nägi värvilist valgusvihku (mida oli ta ka enne ja tema õpilasedki näinud kuid ei olnud sellele tähelepanu pööranud). Selles kiires toimus midagi enneolematut. Ta mängis veel veidi valgusega püüdes luua seda kiirt nii lampide...
oma pattudest?" ,,Mõlemast," vastas ta ja jätkas kõndimist. Noor Wittgenstein tundis kogu aeg muret, et ta võib surra enne, kui jõuab lahendada loogika-alased küsimused, mille üle ta pead murrab. Traditsiooniline, süstemaatiline õppimine Wittgensteini ei huvitanud. Ta ei jõudnud kunagi korraliku teoreetilise üldhariduseni. Kogu elu leidsid ta tähelepanu mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Seejärel siirdus Wittgenstein Norrasse, kus ühe fjordi kaldal omaehitatud onnis elades töötas ta välja oma tähendusteooria alused. Viimane põhines keelelise propositsiooni ja välise fakti loogilise vormi sarnasusel. Loogilist vormi ennast selle teooria järgi aga mõistagi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ...................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja viited .......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgens...
Keskaja filosoofia Keskaeg: algus- 476 (lääne-rooma langemine) või 375 a või 392- ristiusk saab roomas ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogud...
puhastub ning ta väärikaks osutub ühinema Jumalaga (Salumaa, 1991, lk 234-235). 7 2 KESKAJA FILOSOOFIA Keskaja filosoofia kujunes 2.-3. sajandil ja kestis kuni 14. sajandini. Filosoofia muutus usuteaduse abitegevuseks. Maailmatunnetuse keskmeks oli jumal. Keskaja filosoo fia tunnusteks oli seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikk us (Trumm, s.a). 2.1 Ireneus (u 125-202) Keskaja kirikuisa Ireneus ei uskunud hinge surematusesse. Tema käsitles piibellikk u arusaama „liha ülestõusmisest“, millele järgnes viimne kohus ja õndsate ning hukkaminejate lahutamine. Inimkond langes Aadama läbi pattu ja surma ning Jumala poja Jeesuse Kristuse kannatamise, ristisurma ja ülestõusmise läbi on inimkond taas saanud võimaluse elada osaduses Jumalaga. Ja seega on meie inimlikku, ihulikku ja surelikku ihusse asetatud surematuse seeme. Meie ihu on jumalik ja seega ei ole surmal
1538. aastal Mendoza määras noore Coronado põhjapoolse Nueva Galicia provintsi kuberneriks. Kuulsa ja katastroofilise Narvaezi ekspeditsiooni üks viiest ellujääjast, Alvar Nuez Cabeza de Vaca, ühel hetkel jõudis asevalitseja õukonda juttudega, et ta oli kuulnud seitsmest imelisest linast Cibola piirkonnas kaugel põhjas. Mendoza, kes ärevalt tahtis leida ja vallutada selle väidetavalt kuldse maa, seejärel saatis kirikuisa Marcos de Niza (Marcos Hea ? niza = nice ing. k) ja de Vaca kaaslase Estevanico põhja seda kohta otsima. Kui Isa de Niza 1939a naases teatades, et ta oli need linnad leidnud, siis asevalitseja Mendez otsekohe pani kokku suure ekspeditsiooni ja määras Coronado seda juhtima. Veebruaris 1540 algas siis suur ekspeditsioon, kus oli enam kui 230 ratsaväelast, 62 jalaväelast, mitu preestrit ja ligi 1000 indiaanlasest liitlase. Liiguti Compostela piirkonnast siis põhjapoole
presbüter).36 Ta ei seadnud kahtluse alla küll Kristuse jumalikkuse, kuid väitis, et "on Jumalat teotav arvata, nagu oleks ta jumalik loomu poolest kuna, Jeesus on konkreetselt öelnud, et Isa on temast suurem".37 Osava propagandameistrina valas ta oma ideed ka muusikasse, nii et peagi arutas seda teemat sama tuliselt nagu piiskopid, terve ilmikkond.38 Tegelikult tugines Areios oma väidetes palavalt armastatud kirikuisa Origenese ühele sarnasele doktriinile. Ja konflikti tekkides ei olnud sugugi kindel, miks või koguni kas Areius eksib. ,,Areiose Jumal oli lähedane kreeka filosoofide omale kauge ja maailma suhtes täiesti transtsendentne; samuti toetas ta kreekalikku päästekäsitust".39 Areios uskus, et kristlased on päästetud ja saanud osa Jumala loomusest, kuna Jeesus oli neile teesihi ette näidanud. Imiteerides Kristust, täiuslikku
· Tegemist oli KÄSITÖÖLISTEGA, kes luterlikus vaimus jutustasid, ag aka kohalikud katoliku vaimulikud. Linnades levis luterlus KIIRELT: astuti jõudsalt vastu nii preestritele kui ka munkadele. Rae otsustega kuulutati katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus. Rüüstajateks oli linnarahvas, sest neile ei meeldinud, et kirikuisa on nii rikas. Läänimehed toetasid PIISKOPPE, sest kardeti TALURAHVA väljaastumisi (ebavõrdsus võiks ju neis pahameelt tekitada). Tegelikkuses 1530.aastatel kohalikud vasallid läksid üle luteri usku ja kui vasall on luteri usku, siis ka tema vasallid on sama usku. Samal ajal olid olemas piiskopkonnad(Saare-Lään) ja ka ordu oli olemas. Olukord oli ebamäärane. Katoliiklus polnud kadunud, sest piiskopid ja piiskopkonnad olid alles, ordu oli alles. See oli aeg, kui katoliku kirikut
Väidetakse, et mitte kristlus ei toonud kaasa askeesi, vaid juba antiikajal vastureaktsioonina lõbujanulisele elule väljakujunenud askees sulas ühte kristlusega ja hakkas koos sellega levima. Vara kristlased toetasid alandlikkust, halastust, üks teise aitamist, askeetlikke eluviise. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väi deti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Ta kaebas, et pole midagi muud maailmas, mis mehe meele kõrgustest niimoodi alla tooks kui naise hellitused ja kehade ühinemine. Tõsi küll, ta pidas õigeks, et kord juba sõlmitud abielu kestaks ühe abikaasa surmani, ja tunnistas laste saamise abielust tulenevaks õnnistuseks. Ühiskonnas peeti lugu munklusega seostuvast askeetlikust elu- ja mõttelaadist
(seksuaalse rahulduse pakkumine tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354 430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti LääneEuroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid.
tasu eest). Populaarsed olid tsirkus, teater ja lõbustused. Kristlus I sajandi keskel tekkis Palestiinas kristlus. Levisid askeetlikud eluviisid ja tsölibaat. Palvusrännakud toetasid askeesi ehk lihasuretust. Varakristlased rõhutasid lõbule pühendumise kahjulikkust ja hinge puhastamise tähtsust. Väideti, et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354–430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Cupido ja Psyche lugu. Apuleiuse romaan on läbi põimunud kreeka müütidest, seda iseloomustab ka sage allegoriseerimine. 141. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Alates 313. aastast pKr, kui Milano ediktiga kuulutas keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusuks, muutus ka kristlik kirjandus aegamisi ühiskonnas alternatiivkirjandusest peavoolukirjanduseks. 4. sajandil pKr elanud kirikuisa Hieronymus oli ühes oma kirjadest unistanud, kuidas õnnestuks paganliku kirjanduse jõulisus ja retoorilisus rakendada kristlike ideede teenistusse. Mõnedel autoritel oli see juba õnnestunud: nt 4. sajandi keskpaigas elanud kõrgest soost naine Proba oli loonud Vergiliuse ja teiste paganlike eepikute värsse ja poolvärsse (s.o sõnastust) ümber kombineerides cento Vana ja Uue Testamendi süzeede põhjal. Kunagine klassikaline
väljenditega hukka: "Nad on kõige viletsamad kõikide inimeste seas", "kiimased, kiskjalikud, ahned, reetlikud bandiidid", "paadunud mõrtsukad, hävitajad, kuradist seestunud inimesed", "hõlbuelu ja joomarlus on andnud neile sea ja kiimase kitse kombed", "universumi kahjurid", "nad ületavad metselajate raevukuse, kuna nad tapavad oma järglasi." Eelnevast veelgi hävitavam oli aga selle kõrgestiaustatud kirikuisa teoloogia juutide saatuse kohta deitsiidi pärast. Tema sõnul "ei ole võimalik seda roima mitte mingil moel heastada, ei mingi pattude andeksanni ega armu saamise kaudu", nende "vastik Kristuse mõrv" on kõikide nende hädade allikaks. "Jumal vihkab teid." - need Krisostomuse sõnad muutsid sajanditeks juutide vihkamise populaarseks ettevõtmiseks. Seega veel üht ajaloolast tsiteerides: "Kristlaste seas on alati olnud populaarne õpetus, et ükskõik kes, kas pagan või
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). ...
Teaduslik tekkelugu: Teos tõlgiti Aleksandrias juutide kreekakeelse diasporaa tarvis 3.-2. Saj. e.m.a. "Septuagintas," mis on ristiusu pühade raamatute nimistus, on 9 teksti, mis VT heebrea algupärandis puuduvad. Samuti on tõlkes tunda hellenismi mõjutusi. ladinakeelne tõlge - Vulgata Esimesed jäljed ladinakeelsest Piiblist on 2. saj, kuid tegemist on mitmete tõlgetega, mis tavaliselt võetakse kokku nimetuse alla Vetus Latina. VT ladinakeelne terviktõlge pärineb 4. saj. Tõlkija on kirikuisa Hieronymos (347-420), paavst Damasius I korraldusel. Struktuur Vana Testament sisaldab kolme liiki tekste: 1. Juudi seadused "Seaduse raamatud" e. "Toora"e. "Pentateuch" e. "Moosese seadused" 2. Ajaloolis-müütilised jutustused maailma loomisest "Prohvetiraamatud". Autoriteks on juutide poliitilised ja usulised juhid, jutustused käsitlevad suures osas nende tegevust. 3. Poeetiline osa pealkirjaga "Kirjad".
Katarite liikumine võttis eeskuju Ida usunditest. Ketserlike voolude levik sundis kirikut otsima kontrollimise ja väljajuurimise vahendeid. Ketserid jäid kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks, neid peeti kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajaiks. INKVISITATSIOON Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus oma(354-430)(leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõeks pidamiste juurde tagasi tooma). Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. sajandil Ipoolel paavst GregoriusIX ajal. Koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Inkvisitsioonikohtu protseduur: Kohtunikud>inkvisiitorid>saatsid mingisse linna/piirkonda teate oma
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
Headuse ja kurjuse võitlus lõpeb viimse kohtupäevaga. Ideed, et teised religioonid polnud endale teoloogiliselt dogmatiseerunud.. Maailma lõpu eel ilmub lunastaja. See lunastaja sünnib neitsist. Partenogenees neitsist sündimise õpetus, mille kristlus kõige tõenäolisemalt on üle võtnud ükskõik millisel kombel (üle võetud muistste Pärsia religioonist). Viimses kohtumõistmises Angra Manyu riik purustatakse lõplikult ja põrgu hävitatakse. 2 saj. e.m.a. oli kreeka päritoluga kirikuisa Origenes, kes õpetas, et põrgu on karistuseks mõeldud, karistus peab olema paratamatu; kõik, kes on põrgusse määratud, need lõpuks lunastatakse ja põrgu hävitatakse. Need, kellele ei meeldinud Origenese idee, sattusid põlu alla. Origenese ideed ei läinud peale, et põrgu hävitatakse. Inimesel on vaba tahe ja valik kas teha head või halba. Vastavalt sellele, mida ta rohkem teinud on, järgneb sellele surmajärgne saatus. Ta peab kõndima juuksekarva paksusel sillal
3) Isise ja Osirise kultus, mis pärines Egiptusest. 4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil. Kristliku õpetuse arengu jaoks oli väga tähtis vaidlus gnostik Valentinose ja kirikuisa Irenaeuse vahel II sajandil. 2) Arianism. Selle rajas piiskop Arius Aleksandriast. Kristus on Jumala loodud ja sellest madalam, Ta pole Jumala olemust, kuigi tal on osadus Jumalaga. 3) Pelagiuse õpetus. Briti munk Pelagius (IV saj alg.) kahtles pärispatus ja arvas, et inimene võib saada heaks ka oma moraalse püüdlemise ja eluga. 4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest. Rajatud Mani poolt Pärsias, selles on laene Mithraismilt. Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
