,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa
läheksin ma kasvõi kolmandat korda tagasi (olen käinud Tenerifel 2 korda, esimene kord 2012 a. ja teine kord 2013 a.). Tenerife on hoopis midagi muud kui Egiptus. Tenerifel on palju erinevaid võimalusi tegeleda erinevate huvidega. Seal on tänavad palju puhtamad ja korralikumad. Erinevaid poode on rohkem ja Tenerifel on väga lahedad veekeskused. Veekeskused on seal väga võimsad. On väga pikad torud ja suured basseinid. Eelmisel aastal käisin ma kooliga Londonis mis oli ka väga lahe. Hotell oli küll kole aga need vaatamisväärsused olid väga ilusad ja huvitavad. Kõige lahedamad olid London Eye ja Madame Tussauds vahakujude muuseum. Kuna see oli koolireis siis me käisime veel väga paljudes kohtades aga need kõik ei jäänud meelde. Sellel aastal käisin ma veel kooliga ka Rootsis. Läksime laevaga Stocholmi, käisime seal linnapeal ringi (meil oli ka
Koolirõõm ja koolimure Läbi aegade on õpilased pidanud käima koolis ja seal vaeva nägema. Paljudele tekitab kool hea tunde aga mõned õpilased ei saa sellega üldse hakkama. Inimesed on erinevad ja sellepärast on ka nende arvamus koolist erinev. Millised mured ja rõõmud võivad õpilastel seoses kooliga tekkida? On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel konsultatsioonidesse, siis võib lõpuks õpilasel välja kujuneda stress. Igaüks, kes on kunagi koolis käinud, mäletab aegu, kui olid kodus pikalt haige ja puudusid koolist. Kui
Valisin selle teema, sest tihti on mul vaja teha slaide ja ei leia sobivaid programme ja lehti kus midagi sellist teha. Alustuseks oli vaja skripti mille põhjal üldse loovtöö teha. Internetis otsides leitsin ma palju huvitavaid näidendeid mis võiksid olla minu loovtöö lühifilmi teemaks. Paljude vahel valisin ma välja ,,Isevärki koolitund". Ma valisin selle, sest seda oli üsna lihtne esitada videona ja loovtöö on seotud kooliga siis on ka näidend nimega ,,Isevärki koolitund" seotud kooliga, sest see räägib klassist kus ei ole just kõige eeskujulikumad õpilased. Edasi oli vaja panna mul video kokku mis ei olnud kõige lihtsam kuna paljud interneti lehed pakkusid seda mida mul vaja ei läinud. Paljud neist olid ka tasulised ja siis leitsin ühe õige interneti lehe nimega goanimate.com. Selle valisin ma sellepärast, et filmi oli lihtne teha, kõik karakterid olid juba
kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega, esitab see lapsele suuri nõudmisi, millega kohaneda tuleb küllalt kiiresti. Kohanemine on nähtus, millega laps puutub kokku pidevalt oma elu esimesest päevast alates. Vajadus kohaneda on tähtis arengutegur. Kui lapsele ei esitataks iga päev üha uusi, eelmistest suuremaid nõudeid, peatuks tema areng. Seepärast pole ka kooliga kohanemises mida ebanormaalset, vaid see teenib lapse arendamise huve. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48 - 49) Alati ei toimu kohanemine siiski häireteta. Kohanemine võib toimuda kolme moodi: 1) laps kohaneb täielikult, tundes rõõmu raskuste võitmisest; 2) kohanemine on nii vaevaline, et lapses tekib kartus ja vastumeelsus uue olukorra suhtes; 3) laps ei kohanegi uues olukorras. Normaalseks peetaks vaid esimest võimalust, s
Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks üleminekuks kooli. 1. KOOLIVALMIDUSE KUJUNEMINE 1.1 Kooliküpsus ja koolivalmidus Tulva (2008) järgi keskendub kooliküpsus lapse arenguküpsusele koolieelse ea lõpus. Koolivalmidus on aga seevastu laiema kandepinnaga. Lisaks arenguküpsusele mahub selle
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll Parandusõpe positiivne tagasiside Konsultatsioonid julgustav hoiak Lisarühmad alustada lihtsamatest Individuaalne õppekava ülesannetest Arenguvestlused eri raskusastmega Kõneravi materjal Abiõpetaja kannatlikkus Logopeed karistamise vältimine Sotsiaalpedagoog ...
Õppimist ja pingutamist oli palju, kuid see tasus ennast ära. Sooritasime kõik kolm eksamit küllaltki edukalt. Me kõik oleme eksamite tulemustega vaga rahul. Kuigi meil kõigil on hea meel, et nüüd sai põhikool läbi, valdab ka kurbuse hetk. Ikkagi üheksa kooliaastat on koos klassikaaslastega veedetud. Oleme oma vahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Meid ootavad nüüd kõiki ees teised koolid. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame me kõik hüvasti jätma ja valima oma edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid ja kogu koolipersonali kes aitasid meid sellel huvitaval eluetapil.
Kõne Tere kallis kuulajaskond! Oleme täna kogunenud siia, et tähistada 9. Klassi lõpetamist. See aasta on olnud küll kindlasti kõige raskeim ja samas kõige tähtsaim. Õppimist ja pingutamist oli palju, kuid see tasus ennast ära. On ees veel eksamid mis tuleb läbida ja soovime neile jõudu ja jaksu edaspidisel õppimisel. Kuigi kõigil meil on hea meel, et lõpuks on põhikool kohe kohe läbi saamas. Aga tegelikult on ikkagi kurb ka natukene kuna kõik 9 aastat koos veedetud aeg on lõppemas, kõik ühised mälestused, koosviibimised jne. Kõik on omavahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Teid kõiki ootab ees uus kool, uued sõbrad ja klassikaaslased. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame kõik hüvasti jätma ja valima edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid, lõpetajaid ja kuulajaid tähelepanu eest.
Tagasiside ekskursiooni kohta Ekskurioon oli väga tore ja huvitav sellesmõttes, et paljud polnud Tallinna vanalinnas käinud ja mina ise, kes olen praktiliselt terve oma elu linnas veetnud, polnud veel osades kohtades käinud mida me külastasime. Ise tegin väikse ülevaate Toompeal asuvast Pika Hermani tornist. Esitlus polnud küll väga pikk kui tähtsamad punktid ja faktid tõin välja. Pika Hermani torn on mulle juba lapsest saadik tuttav kuna tihtipeale käisime lasteaiaga seda uudistamas ning ükskord käisime isegi kooliga lipu heiskamist vaatamas. Teiste esitlused olid kõik meeldejäävad ning huvitavad, eriti meeldisid mulle need ettekanded või kohad kuhu sai sisse minna, nt Hanna esitlus kus sai minna Toomkirikusse. Mulle meeldis veel Mairiti ning Suzy ettekanded kuna olid küllaltki põhjalikud ja sujuvad. Kokkuvõtteks ütleks,et mulle väga sobiksid sellised ettevõtmised Tallinnas kuna tegelikult...
1.)Õpetaja: Tere õpilased! Õpilased: Tere õpetaja! Õpetaja. Täna räägime reisimisest. Kus teie olete käinud? German: Mina olen käinud Soomes ja Lätis. Plaanime perega minna ka kuhugi soojale maale puhkama. Õpetaja: See on ju väga tore. Aga kas keegi on ka Venemaal käinud? German: Mina olen. Siis kui viimati kooliga käidi, siis ma käisin ka. Õpetaja: Ja kuidas sulle see reis meeldis? German: Jäin rahule, kuid võiks oma klassiga ka veel minna. Klassiüritusena. Õpetaja: Selleni ma tahtsingi jõuda. Kuidas teile meeldiks sõita Pihkvasse? German: See oleks väga tore. Aga kas me läheme siis kevadisel vaheajal. Õpetaja: Just kevadvaheaeg oleks hea. Reisime kindlasti bussiga ja teel Pihkvasse saame teha ka peatusi Eesti linnades.
Jessie veetma õhtud üksinda, seltsiliseks vaid tema nukrad mõtted. Ühel päeval teatas isa Jessile, et too on leidnud endale uue elukaaslase ning järgmisel hetkel müüs isa maha maja, mida Jessie kutsus koduks. Uues linnas ei suutnud Jessie kuidagi aksepteerida oma kasuema ning kasuvenda, kellega tal nüüd äkitselt katust tuli jagama hakata. Ta oli vihane oma isa peale, kes sundis tada seda kõike läbi elama. Lisaks uuele elukohale, tuli Jessiel harjuda ka uue kooliga, mis tõi kaasa nii naeru, seiklusied, pahandusi, pettumisi ning ka kurbust. See raamat oli kaasahaarav ning andis mulle võimaluse näha ühe inimese mõtteid ja tundeid väga põhjalikult. See mis Jessie läbi elas jõudis ka minuni. Soovitan seda lugeda kõigil, kes otsivad raamatut, mis südamesse jõuab. Kirke Jõgis 9A
Nullpunkt Mina vaatasin filmi “Nullpunkt” mis ilmus 2014. aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha. Erilise...
Töökohal aitab hetkeks pingest vabaneda näiteks poosivahetus, hetkeks pilgu mujale lülitamine(aknast välja) või korraks sügavalt sisse ja välja hingamine. Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üleüldse peaks rohkem tegelema huvialadega ning tuleks rohkem lubada endale midagi meeldivat. Ka puhtas looduses viibimine rahustab. Metsas, aias või pargis jalutamine näiteks. Ka minul on olnud mitmeid stressi kogemusi, enamasti kooliga seoses, hinnete ja õppimise pärast. Kui mul on hinnete pärast stress olnud, ei ole ma tavaliselt pikka aega midagi ette võtnud, et olukord paraneks, vaid aina hullemaks ajanud, seni kuni lõpuks on nii lootusetu olukord, et olen kõik suure hirmu ning vaevaga korda teinud. Minu arvates võiks psühholoogiga rääkimine stressi puhul kindlasti mõningaid abivajajaid aidata, kuid võib-olla mitte kõiki. Mina ise pole kunagi koolipsühholoogi või mõne muu proffessionaali juures käinud
Viljandi Maagümnaasium Seitseteist tundi plahvatuseni Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta. Ants iseloomustab oma kirjatöös kõigi kaaslaste halvemaid külgi. Pärast töid tagasi andes ütleb õpetaja Antsule nii
Kindlsti peaks sööklas valitsema puhtus. Kooli juhtkond ja õpetajad peaksid olema noored ja hea hariduse saanud. Töötajate jaoks on olemas eraldi kortermaja, kuhu saaksid noored elama asuda, kui nad peaksid kooli tööle tulles kolima. Koolis peaks toimima õpilasomavalitsus, kuhu kuulub igast klassist kaks õpilast. Õpilasomavalitsuse ja kooli juhtkonna vahel peaks toimuma iga kuu kokkusaamised, et arutada õppimisega ja kooliga seonduvaid probleeme. Selline on minu nägemus koolist arenevas ühiskonnas.
tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Töövägivald rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse. Töövägivald põhjustab selle ohvreile kõrget stressi Kiusamise ohver võib olla mis tahes organisatsioonis igaüks TAAB11 4 Statistika Töövägivallaga tegelevad: Ohvrid: 20% - õpetajad, lektorid ja 44% - kolleegid üldse kooliga seotud töölised 37% - 12% - tervisehoiu inimesed ülemused (õed, kiirabiarstid jne) 10% - 10% - sotsiaaltöölised ülemused ja 6-8% - heategevusega tegelevad inimesed, kolleegid koos mittetulundussektorist 9% - alluvad 5% - riigiametnikud TAAB11 5 Click to edit Master text styles Second level
Enesetutvustus Minu nimi on … Olen 16-aastane ja elan .... Mul on õde ja kaks kassi. Hetkel õpin Tallinna Polütehnikumis esimesel kursusel. Erialaks valisin tarkvaraarenduse, kuna see on huvitav, mitmekesine ja kasulik. Kooliga olen rahul nii õpetajate kui ka õppeainete suhtes. Lemmikainet ei ole, ent erialalised ained on muidugi kõige paremad. Keeltest oskan hästi inglise keelt ja halvemini vene keelt. Hinded on mul head, peamiselt neljad ja viied. Edasi tahan kindlasti minna ülikooli. Vabal ajal tegelen enamasti arvutiga - nii uudiste lugemiseks, meediatöötluseks kui ka mängimiseks. Lisaks käin tihti ka kinos. Suvel meeldib rannas ujuda, talvel jäähallis uisutada.
Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tu...
mitterahuldavad. Minu arvates puudus ta väga palju, aga poiss ise ütleb, et puudus vaid mõnel korral, kuna see oli keelatud. Holdenil olid ema, isa, 10-aastane õde ning vend D.B, kes elab Hollywoodis ja on kirjanik.Poisil oli ka teine vend, kes suri 18.07.1946 verevähki. Nende perega koos elab ka teenija. Holdenil on olemas ka vanaema. Pere elab erakorteris ja nende majanduslik olukord on väga hea. Kuigi perekonna koostöö ja valmidus kooliga on hea, tekitab poisi kooli pooleli järmine pere keskmes tülisid. Caulfieldi advokaadist isa suhtub kooli pooleli jätmisesse rangelt,sest see on poisil juba kolmas kool, millest ta välja visatakse. Poisi suhted koolis on keskpärased ja ta on epeemeeskunna kapten. Ta on vanemate inimestega väga viisakas ja armastab väga oma perekonda. Holdenil on omapärane huumorimeel. Vahel on ta väga hajameelne, näiteks unustas ta epeevõistkonna asjad rongi.
MLKSB-2 Ruumiandmete kasutamine igapäevaelus Kõige rohkem kasutan igapäevaelus ruumiandmete saamiseks Google Maps teenust, kuna see on kerge ja kiiresti kättesaadav nii arvutist kui telefonist. See rakendus sisaldab linnade kaarte kui ka marsuudiplaneerijat, mis on mulle igapäevaselt väga kasulikuks osutunud. Google Maps näitab ära kõige kiirema ja otstarbekama marsuudi sihtkohta jõudmiseks, ilma et peaks ise erinevaid busside/trollide sõidugraafikuid kokku panema. Samuti on seda võimalik kasutada ka auto juhtimisel kaardi asemel. Pealmiselt olen Google Mapsi abil enne reisi või tundmatusse kohta suundumist tutvunud erinevate ruumiobjektidega nagu näiteks vaatamisväärsused, suuremad hooned ja kauplused. Kõige olulisem on muidugi kohanimede üles leidmine kaardi abil ning erinevate teede ja seal ümbruses olevate metsade ja kaitsealade asukohad. Google Mapsiga saab zoomida objekti üpriski lähedale, nii et mõ...
Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huvitavat leiab kindlasti ka Otepää kodanik, kes pole seotud igapäevaselt kooliga. Antud väljaandes meeldisid mulle kõige rohkem “ Otepää Gümnaasiumist maailmarändurist ärinaiseks” ning “ Otepää vallavolikogu aseesimees pole kunagi olnud vinguviiuldaja”. Mind kõnetavad väga poliitilised teemad ning kogemused, sest puutun nendega ka igapäevaselt kokku. Meeldiv on lugeda kellegi teise edurõõmu ning kogemusi teadmisega, et nad on õppinud samas gümnaasiumis kui sina ja neil on sarnased ambitsioonid kui endal. Need
· ei õpetata, vaid õpitakse FREINET PEDAGOOGIKA · õpetaja roll on võimalikult vähe rääkida · lähtutakse õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest · õpilane seab ise oma õppetööle eesmärke · kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja võrdväärsus · töö toimub 1-2 nädalaste perioodidega · klassitegevuse kohta peetakse eluraamatut · klassis reeglid, eraldi nurk, mis on mõeldud vestluse jaoks · igal õpilasel kooliga seotud mingi kindel ülesanne, mille eest ta vastutab
õpilast. Kaudseks sihtgrupiks lapsevanemad, õpetajad, noorsoopolitsei. Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 5 1.5 Projektiks ettevalmistav tegevus Projekti edukaks läbiviimiseks pidin valima sobiva kooli, kus saaks läbi viia infopäeva teemal „Kaine on in“. Valisin just ........ Ülejõe Gümnaasiumi (........), kuna seal on kõlblikud ruumid projektis olevate ürituste ellu viimiseks. Kui koht on valitud ning on ka kooliga kooskõlastatud, pidin langetama otsuse, keda kutsuda esinema. Kõige paremini projekti sõnum jõuaks noorteni, kui probleemist räägiksid nii iidol, sportlane kui ka arst/psühholoog. Seega otsustasin ........ Leplandi kasuks, kuna meedias on ta alati n.ö „paipoiss“. Spordi kasust kutsun rääkima Mait Käbin`i. Arst või psühholoog saaksid mõjutada noori piltlike näidetega ja loengutega. Projekti õnnestumiseks ja tulemuste saavutamiseks viiakse läbirääkimisi võimalike
Kirjeldus sellest, kuidas töötajaid kaastakse kogu firma tegvustesse ja neid väärtustakse igati, kõlab kui ilus muinasjutt. Võimalik, et selliseid organisatsioone siiski on Eestis, aga ma ei usu et kuigi palju. Kuna õpin Avatud Ülikoolis, siis olen mingil määral kursis ka Eesti hariduseluga. Minu aastakäigu õppekaval oli õnn õppida esimesel õppeaastal Viljandi Kultuuriakadeemias. Seal tundsingi seda süneneregiat, mis meid kõiki selle kooliga ühendas. Seal oligi see tunne, et olen kooliga ja kõigi tema töötajate ja tudengitega üks organism. Et selliseid koole veel mõned on, seda isegi usun ja tahan uskuda. Olen kuulnud ka haridusreformist, mis liidab maakonnakeskuste koolid üheks Riigigümnaasiumiks, aga see on vist sootuks kokkuhoiupoliitika.. Olen ju väikses Viljandi kultuuriakadeemias tundnud seda vaimustavat kokkukuuluvustunnet, mida ma kahjuks Tartus ei tunne
E-riigi tugevus ja nõrkus tänapäeva maailmas E-riik on üks variant, kuidas inimeste elu palju mugavamaks teha. Tänapäeval on väga palju e-teenuseid, millest tavakodanik võibolla ei teagi veel, kuna neid tuleb pidevalt juurde. Puutun kõige rohkem kokku e-kooliga. Mäletan, kui olid veel klassipäevikud, kuid nendega oli pidevalt probleeme kunagi ei teadnud, kas hinded on päevikusse pandud, mis tööd on tegemata või õpetaja on võibolla kogemata puudujaks pannud. E-kool on palju mugavam nii õpetajatele, kui ka õpilastele. Meie-õpilased ei pea enam pidevalt uurima, et mis hinded meil on ja koduseid töid saame ka e-koolist vaadata. Veel puutun kokku x-tee päringute portaaliga. Seal saan informatsiooni kus toimuvad eksamid, mis on tulemused, uurida oma õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest organisatsioonidest, saab taotleda kodakondsust jne. Põhimõtteliselt on...
Kas pgenemine on lahendus? Pgenemine on tegu, milleni viib ksindus, mistmatus vi thelepandamatusvanemate poolt. Mina arvan, et see ei ole lahendus probleemidele ja muredele, sna tihti tekitab pgenemine juurde uusi probleeme. Kui noor kusagilt pgeneb, siis peab tal olema kindlasti tahtmine millestki eemale minna, millegi eest pgeneda. Noored pgenevad tavaliselt kodust, sest neil on probleeme vanemate vi kooliga. Samas on vimalik, et noor ei suuda muul viisil oma vanemate thelepanu enesele tmmata. Kindlasti ratab teismelise selline teguviis les ka kige unisema lapsevanema ja ta peab aru saama, et midagi on vga valesti. Paljud noored ei julge seda vtet kasutada, sest pgenemiseks peab olema selge plaan: kuhu pgeneda ja kuidas pgeneda. Suvel on asi lihtsam, sest ilmad on soojad ja kellelgi on kindlasti kusagil maakoht kuhu minna. Samuti peab olema raha, ilma selleta ei lhe tnapeval mitte kuhugi.
Pärast üheksandat klassi tahetakse tahetakse vahel lihtsalt puhata ja mitte kohe kooli tagasi tormata. Soovitakse välja mõelda edasised plaanid ja tulevikusoovid. Pidevalt küsitakse keskkooli õpilastelt, mida nad tahavad edasi teha või kelleks õppida, kuid kui nendele küsimustele ei osata vastata, tekkib tahtmine kool poolelei jätta ja nendele küsimustele vastused otsida. Kõigil inimestel ei ole kooliga ka alati kõige paremad suhted. Vahet pole, kas ei saada õpetajatega hästi läbi või on probleeme kaasõpilastega. See paneb tahtma põhikooli pooleli jätta, sest selleks ajaks on juba mingisugune haridus olemas, mis võimaldab töö otsinguid. Sellisel juhul peaks vanem lapsega rääkima, sest võibolla saaks lahenduseks olla kooli pooleli jätmise asemel kooli vahetus. Värske õhkkond võib julgustada noort pühendima rohkem koolile ja selle lõpetamisele.
Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes (vt kontaktid http://lasteombudsman.ee/sites/default/files/IMCE/lasteombudsman_psuhh_abi_loplik .pdf) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast
Minu kool Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Peagi lõpetan ma üheksanda klassi. Olen üheksa aastat käinud koolis ja omandanud uusi teadmisi. Ajapikku on muutunud ka väärtushinnangud. Koolis käimisega on ajataju muutunud. Kui kunagi lasteaias möödus päev väga aeglaselt, siis kooli kõrvalt jääb aega isegi väheks. Väga tihti jäävad osad asjad tegemata, sest lihtsalt ei leia piisavalt aega
Mina arvan, et... Lugesin artiklit "Koolireform: kas väikegümnaasiumide lõpp?", mille autorik on Priit Simson. Mina arvan, et artikkel oli üpris huvitavalt üles ehitatud ning sellest võtsid osa kolm kuulast isikut. Üks nendest oli haridus minister Tõnis Lukas, kes proovib reformi läbi viia. Teine Marju Lauritsin, Tartu ülikooli professor, pooldab reformi läbiviimist ning Lauri Leesi, Tallinna prantsuse lütseumi direktor, kes reformi ei toeta. Artikkel tekitas vastakaid tundeid minuski. Ühelt poolt ma loodan, et gümnaasiumid lähevad põhikoolidest lahku, sest nii väheneks ilmselt nende inimeste arv, kelle koht oleks tegelikult kutsekeskkoolis, mitte gümnaasiumis. Samuti saaksid noored inimesed, kes koolist kaugel elavad üürida korteri või minna ühiselamusse. See annab võimaluse harjuda iseseisva eluga, et söök oleks laual, riided pestud ja eluase korras. Gümnaasiumide lahkuviimine põhikoolist oleks...
Probleemid koolis Kui teil või teie lapsel tekivad kooliga lahkarvamused, siis alati ei ole otstarbekas alustada probleemile lahenduse leidmist kõige kõrgemast instantsist, sest üldjuhul on probleemi lahendamise võti kohapeal. Lapsevanem peaks alustama vestlusest klassijuhatajaga või pöörduma kooli hoolekogu/õppenõukogu poole. Teavitama peaks oma probleemist ka kooli omanikku, sest omanik peab teadma, mis toimub tema koolis! Kui probleem jääb koolis lahendamata, tuleks järgmise sammuna teavitada maavalitsuse
Esialgse Piermarini projekti järgi oli hoones 2800 istekohta, 6 rõdu 260 looziruumiga ning orkestri ruumi ,mis mahutas 70 pillimeest. Peale II maailmasõda taasavatud hoones oli 3600 isekohta 5 rõdu 194 looziruumiga Praegu on hoones 2000 istekohta, saal on 6 meetrit lai ja 6 looziga kokku 27 meetrit kõrge. Istumisplaan Tänapäeval on La Scala teater üks juhtivamaid ooperi ja baletti teatreid maailmas ja on koduks La Sacala teatri kooridele, La Scala balettitruppidele ning La Scala teatri orkestrile. Teater on ühendatud ka kooliga, tuntud kui La Scala teatriakadeemia mis pakub proffessionaalset väljaõpet muusikutele, tantsijatele, näitlejatele, lava juhatajatele ja lava töölistele. La Scala balleti trupp on üks kuulsamaid kogu maailmas. Nende üks tuntumaid balletti etendusi on La Scala's Pink Floyd Ballet, mida on etendatud kogumaailmas alates 1972 aastast. Paljud maailmakuulsad tants...
Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele
Videvik 1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib
,,Koolilood" . Õnneks sai õpetaja sellest aru ja vahetas raamatut. Viimane teos, mida ma praegu lugenud olen, on ,,Medaljon" . See pani mind hoopis teisiti suhtuma kõikidesse raamatutesse. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17-aastasena. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009. aastal. Ene Sepp kirjutas noortele raamatu, mis räägib tänapäeva elust. Selle peategelasteks on 9. klassi õpilased Heidi ja Tanel. Lugu räägibki noorte elust: nende raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Mulle meeldis raamat, sest seda oli lihtne lugeda. Lugedes ma mõistsin olukordi ning tihti tuli ette tuttav tunne. Raamat oli hästi sõnastatud - lihtne ja loogiline. Kui ma seda lugesin, siis ei olnud mul tunnet, et raamatus on kellegi poolt välja mõeldud lugu. Pigem tundus see kahe tänapäeva noore inimese ümberkirjutatud eluloona. Teos oli küll väga noortepärane ja lihtne lugeda, kuid pikapeale hakkas segama liigne slängi kasutamine
Koolistressi tingib ebakõla töö või töökeskkonna esitatud nõudmiste ja õpilaste võimete, oskuste ja vajaduste vahel. Koolid, perekonnad ja ühiskond oleksid võimelised probleemi ära hoidma, kaitstes noori inimesi suurt stressi põhjustavate olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme, tuleks varakult abi otsima hakata, sellega saab ära hoida asjaolude halvemaks muutumise. Milline poleks ka põhjus, kõige tähtsam on abi saamine. Koolistress käib kooliga kaasas ajast aega. Koolistressi põhjused seostuvad kõigepealt ealise arengu iseärasuste ja sotsialiseerumisega. Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine
Koolikiusamine Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste koolias...
b) 4ad, 5ed x x x c) 4ad, 3ed x x d) 2ed, 3ed x x 3. Kuidas teile meeldivad õpetajad? a) Nõmedad x b) Enam-vähem x x x x c) Normaalsed x x x x d) Lahedad 4. Kui kaua kavatsete õppida? a) 9.klassini x b) Gümnaasium/kutseks x x c) Ülikool x x x x x x d) Ei tea x 5. Kui rahul olete kooliga? a) 100% b) 75% x x x x x c) 50% x x x x x d) 25% või vähem 6. Mida sooviksite koolis muuta? Õpilased arvasid, et koolis võiks olla parem toit ja õpetajad (kindlasti mitte kõik) võiksid osata paremini õpetada. Muidugi taheti ka huvitavamaid, lühemaid, kergemaid tunde ning isegi, et kool oleks vabatahtlik. Samuti oli neid kes arvasid, et kool on täitsa normaalne koht.
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees
pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlvekogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist jne. Olulisem kvaliteedifaktor on kodus valitsev emotsionaalne kliima, kus laps saab normaalselt areneda, mängida, õppida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada. Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siia alla kuuluvad ka einevad hobid, harrastused, huviringid. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise ning ökoloogilise ülemineku ajal on ta kergelt haavatav. Vahetatakse nii oma rolli kui keskkonda. Ülemineku sujuvuse määravad lapse tunded, mida üleminek endaga kaasa toob, kaasosalised ja ülemineku toimumise kulg
D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Koolist väljalangemine Holden on väljas ja vaatab kaugemalt jalgpalli matsi Jõuluvaheaeg Pencey koolist väljalangemine eksamitel põrumise eest Pole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud Inglise keele tegi ära, ajaloos kukkus läbi Mäel seistes jätab kooliga hüvasti Tunded, olemus: külm (kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv), hingeldab (kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju) Külastab Mr. Spencerit. Mr. spencer Mr. Spencer on gripis Vana ja tüdinud kõigest Hommikumantli väel ja tema tuba haiseb ninatilkade järele Spencer muretseb Holdeni läbikukutamise pärast Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, kuna vanematele pole veel väljalangemisest teatatud Holden pettub ja lahkub
Arutlus Millised õpetajast tulenevad tegurid (mesosüsteem) võivad olla takistuseks väikelapse arengule. Miks? Mesosüsteem kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid: kodu seos lasteaiaga, kooliga. Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodunt kaugemale, selles etendavad olulist osa sõbrad, tuttavad ning mõnevõrra naabridki. Siin algab ka osalemine harrastustegevustes (Tulva, Viiralt 2001, 31). Peamised takistused, mis võivad õpetaja töös väikelastega ilmneda on see, et õpetajad teevad lasteaeaiast väikese kooli. See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks lapsele luua ka sobilik keskond, mis aitaks lapsel omandada teadmisi palju tulemuslikumalt (Tuuling, 2015). T...
koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest lahku mineku sõnumi. Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,
võimalus omandada haridust kaasaegsel tasemel. Lisaks annab see ka õpilastele võimalust külastada muuseome, galeriisi ning käia programmis olevatel ekskursioonidel, millest praegu alles unistada võime. Kindlasti on tulevikus võimalus ka iseseisvalt tööd teha nii, et koolis kohal ei peagi käima, näiteks koduste uurimutööde perioodil. Suhelda saab interneti abil, õpetaja on lastele kättesaadav telefoni, telepildi või raadio vahendusel. Tuleviku kooliga on aga seotud ka mured. Juba praegusel ajal räägitakse kooide sulgemisest, näiteks väikeste maakoolide kinnipanemisest ning seetõttu jäävad maapiirkonnad noortest veelgi tühjemaks. Urbaniseerumine ei pruugi aga Eesti arengule sugugi kasulik olla. Muret teeb ka järjest suurenev globaliseerumine oma kohalikud olulised tõekspidamised ja usk võivad ühel päeval osutuda vähemtähtsaks kui sisserännanute traditsioonid ja
Ühisgümnaasiumi perele. See aasta oli kõige erilisem, sest me polnud enam tavalised õpilased, vaid abituriendid. Esimesel septembril ei suutnund keegi ära oodata, kuna kool lõppeb, et saaks oma elu peale ära minna...kes edasi õppima, või kes kohe tööle, eks see ole ikka kõigi enda teha. Kuid nüüdseks on seljataha jäänud kõik need mõtted, need lõbusad ja igavad koolitunnid ja rasked ning närvesöövad eksamid ja veel paljugi muud, mida saab selle kooliga seostada... Alustuseks tahan tänada oma klassikaaslasi, sest nendega veetsin ma need viimased 3 kooliaastat, nii heas kuid ka halvas. Kuid sellegi poolest olen ma teie üle õnnelik, sest me lõpetasime gümnaasiumi edukalt ja see näitab seda, et üks eesmärk on järjekordselt täidetud. Ning tänane päev on just meile, kas te ei arva nii? Mina küll arvan. Naudime seda päeva... 12.c klass tahab tänada neid toredaid ja suurepäraseid õpetajaid, kes on hakkama saanud
koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest lahku mineku sõnumi. Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,
tervishoidu, haridust, sotsiaalhoolekannet ning munitsipaaleluasemeid. Ka Eestis pakutakse neid teenuseid mingil määral. Haigekassa kompenseerib ravi lastele kuni nad saavad 19 aastaseks, samuti mingi osa ravimitest ka makstakse kinni pensionäridele. Kuid siiski töötavatele inimestele ei kompenseerita ravikulusid riigi poolt ja vaid vähesed firmad pakuvad ravikindlustus teenust. Eesti öeldakse, et haridus on tasuta, aga mina nii ei ütleks.Eriti kallis on haridus neile, kes ei ela oma kooliga samas linnas ning selletõttu elavad näiteks ühikates või korterites ja nendes elamise eest maksma peavad. Heaoluriigis läheb umbes pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Töötavad inimesed peavad oma palkadest maksma erinevaid makse. Näiteks pensionisambasse ja töötuskindlustusse. Samuti arvestatakse maha tulumaks sellest osast, mis kuulub maksustamisele, tulumaksu vaba osa on sellest kõigest pisike osa. Töötuskindlustuse maks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
