kristlased. Probleem on selles, et see filosoofia on paganlik. Seistakse valiku ees: 1) hüljata paganlik pärand, mis oleks tähendanud harimatust; 2) harida ennast antiikaja teadmiste vaimus. Paganliku kirjanduse lugemine tekitab ohu sattuda selle mõju alla. Dilemma keskteeks on see, et otsustatakse õppida tundma antiikpärandit, et paganatega paremini võidelda, et teada nende relvi. Miks antiiki ei hüljata? Põhjus peitub selles, et paljud kirikuisad on saanud katoliku hariduse, mis teeb neist antiigi austaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tugine mitte Piiblile, vaid kirikuisade arusaamale Piiblist ning kirikukogude otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse aega kuni aastani 500. Ladina- ja kreeka kirikuisad. Kreekakeelseid kirikuisasid on rohkem, kuid nende mõju on väikene, sest kirjutavad enamasti kreeka keeles ja peale Kreeka neid mujal lugeda ei osata. Ladinakeelsete kirikuisade teosed mõjuavad nii läänt kui ida
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • P...
Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes. Piibli tõlgendajad hermeneutika, igasugune tõlgendamine. Eksegeetika- piibli tõlgendamine, kirikuisad tegelesid sellega, Pater patristid ehk kirkuisad, keskaegne filosoofia on patristimine, Skolastiline skoolo, filosoofia
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati rohkesti kloostreid ja kooliati misjonäre, paljud misjonärid suundusid mandrile Euroopa hõime ristiusku pöörama ja asutasid nende maal
„Genti altar“ Jan van olemasolu on kindel, kuulsaim töö on Genti altar, mis on üks renessanssi kunsti silmapaistvamaks teoseks. Kui tiivad kinni on, siis kujutatakse van Vydti, kes kirikut finantseeris, keskel olid evangelist Johannes ja ristija Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutust altari siseküljel oli keskne pilt talle kummardamise stseen, esiplaanil oli müstiline elukaev pühakud, prohvetid ja filosoofid, tiibadel vasakul pool ratsanikud, paremal pool apostillid ja kirikuisad, ülemise rea kõige äärmistel kohtadel on Aadama ja Eeva kujutised, musitseerivad inglid, keskel Jumal Isa, Maarja ja ristija Johannese vahel. „Mees turbaniga“ Arvatakse, et „Mees punase turbaniga“ maal on autoportree Jan van Eyckist. See teos on tema kuulsaim portreemaal. „Arnolfini kihlus“ Antud maal tundub mitmedimensiooniline ja realistlik. Just eriti oma sügavuse ja värvivalik loob visuaalse efekti. Arvati, et töö valmimiseks kasutas Jan van Eyck
ja kirgedega, palju tähelepanu pöörati inimõigustele, levis progressiusk usk arengusse. Samuti nõuti võimalust vabalt avaldada oma arvamust religiooni, poliitika ja moraali küsimustes. Inimõiguseid hakati käsitlema kui väärtuseid, mille inimene sai kaasa sünniga. Nõrgenes seisuslik süsteem. See kõik vastandus katoliku kiriku õpetusele. Võitlus katoliku ja üldise kiriku ideoloogiaga oli omane Prantsusmaale, samal ajal Saksamaal valgustajad ja kirikuisad omavahelisse konflikti ei sattunud. Kui arvata, et valgustuslikud filosoofid jumala olemasolu ei tunnistanud, siis nii see ei olnud. Valgustus küll sisendas, et see mis ei ole mõistuspärane, ei pruugi õige olla, kuid usulistes küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima.
juhtumitest. Tuntum isik sellel teemal peaks olema poplaulja M.Jackson. Tuntum grupijuhtum 1980ndatel Euroopas kinnipandud pedofiiliateemaline ajakiri "Paidika", mis ühendas tuhandeid 6 isikuid üle Euroopa, kes tootsid ja levitasid ning ka tarbisid lapspornot. Samuti põhiliselt Katoliiklikku kirikut puudutanud sajad ja paljude arvates isegi tuhanded juhtumid, kus kirikuisad kasutasid seksuaalselt ära kooripoisse ja kirikukoolis käivaid õpilasi. Ainuüksi Los Angelese kohtu piirkonnas tõsteti süüdistus 560 juhul kirikutegelaste vastu aastaks 2005. Enamik neist juhtumistest lõppes sellega, et Kirik pakkus kannatanutele kopsaka rahalise kompensatsuiooni ja kaebused võeti tagasi - summad varieerusid $7 ja $120 miljoni dollari vahel. On teada, et osad juhtumid jõudsid ka kohtutesse nii Ameerikas kui ka Euroopas ning
2 Teljeajastu uutes ideoloogiates valitses üldine nõusolek sellest, et inimelus sisaldub ülimalt oluline transtsendentne element. Kuigi seda transtsendentsust tõlgendasid erinevad mõtlejad erinevalt, oldi ühel meelel selle keskses tähtsuses inimolendite arengus ja varasemaid mütoloogiaid täielikult üle parda heitmata tõlgendasid nad neid ümber 3. Samaaegselt toimus ka Iisraeli prohvetite endi traditsioonide kujundamine. Kuna esimesed kirikuisad olid kreeklased ja roomlased (see tähendab paganad), ja tahtes oma kristlikku usku esitada kaasaegsetele, oldi sunnitud leidma seoseid oma ühiskonna mõttemudelitega.4 Ent tekkis üks raskuspunkt ristiusu ja paganliku filosoofia ühisosa leidmises. Nimelt kuna kreeklaste Jumal on muutumatu ja kuulub olemise valdkonda, ei saa tal olla vahetut kokkupuudet selle maailmaga ja seepärast sai üheks vahendavaks jõuks selle maailmaga Logos (mis tähendas nii Mõistust kui Sõna).5 1
vastuolus ühiskondliku korraga kuna poliitika on avalik asi aga usk eraasi. Poliitika ja religioon peaks saama kohtuda ainult isiklikul pinnal. Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste taga. Ei ole moslemid saanud luba mosee ehitamiseks (samal ajal kui kerkib sünagoog), ei saada kokkuleppele usu või usundiõpetuse alustamiseks. Võib-olla on meie kirikuisad ka liialt tagasihoidlikud oma arvamust avaldama neid puudutavates küsimustes. Kuigi Euroopa ühiskond liigub väidetavalt üha enam sekulaariseerumise poole, samas on räägitud ka idastumisest ja individualiseerimisest. Väidetakse, et kuigi traditsiooniline kristlus on Euroopas langustendentsis, on inimesed endiselt religioossed. Kuna inimesed loovad endale ise Jumalat, puutuvad paljud kindlasti kokku müstilise teoloogiaga. Sealt innustust saanud leiavad aga tee traditsioonilise
saj levisid laialt 2 vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimuses: * ariaanlasedkristusel on vaid inimlik loomus(levis germaanlaste hulgas) * monofüsiidid-Kristusel on vaid jumalik loomus( levis idapoolsetel alades,Egip,Süürias) Kirik varakeskajal- suur osa kirikuõpetusest tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustel. Kirikuisade ajaks nim ristiusu kiriku kujunemisaega kuni a-ni 500. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulised kirikuisad: * Athanasiousvõitles ariaanlastega,populariseeris munklust * Ambrosiuskehtestas koguduse iseseisvust,Põhimõtted: rõhutas,et kirik on keisrist kõrgem *HeronymosTõlkis Piibli ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7 sakramenti : ristimine,armulaud,pihtimine,abielu,leeritamine(konfirmatsioon),viimne võidmine,vaimulikuks pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus: mõtleja,,,Pihtimused" (maailma 1
4.saj. lõpul kuulutati Kristlus laguneva Rooma Impeeriumi ametlikuks usuks ning seda peetakse ka keskaja algusesks Muusikat peeti väga oluliseks komponendiks Vana-Kreeka hariduselus. Arvati, et muusika abil on võimalik suurendada tahtekindlust ning arendada harmoonilist pinget Lühiülevaade ühiskonna elule euroopas Toimub üleminek Feodaalkorrale Suureneb kirikuvõim Inimeste teadvusest kaovad vanad Jumalad ning jääb ainujumal Kirikuisad ei tahtnud muusikat lasta kirikusse(kirikus toota muusikat) Kuid siis nähti, et inimestele meeldib muusika ning hakati tootma tekkis Gospli taoline asi.. Ühiskonnas hakkab domineerima askeetlik ellusuhtumine Askeetlus - Ülimalt kasin ellusuhtumine/elulaad, meeleliste püüdluste maha surumine, liha suretamine, isiklikust heaolust loobumine Need põhimõtted avaldusid loomulikult ka kunstis, kultuuris ning muusikas ja nii
lokkamine ja meditsiini küündimatus. Inge Org Keskaegseid rahvaid on laastanud sõjad, kurnanud näljahädad, kuid kõige rohkem ohvreid on nõudnud üksteisele järgnevad epideemiad. Nende kronoloogiast annab siin autor täpse ülevaate. Nakkust tõid kaasa kaupmehed ja vallutajate armeed. Surm ei teinud valikut omade ega võõraste vahel. Elanikkond ise ning eriti kirikuisad pidasid aga taudide ja ikalduste põhjusteks üsna naljakaid asju, näiteks vähest Jumalale kuuletumist. Nälg ajas talupoegi linna peitu, sest ,,linna õhk teeb vabaks", mis tähendas Tallinnas kehtiva Lüübeki õiguse järgi aasta ja ühe päeva varjul olemise järel vabaks saamist teoorjusest ja maksudest. Kahtlemata olid põgenike varjamisest huvitatud laevnikud ja kaupmehed, kes said omale odava tööjõu. Autor märgib ära ka eriti rasked taudiaastad, mis langevad Rootsi ajale. Imelik
sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse tõestamiseks kasutab katoliiklus apologeetikat. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
Suur tähelepanu ka ladina keele ja kirjanduse õppimisel. REFORMATSIOON, SELLE TÄHTSUS JA LUTERLIK HARIDUSELU (Eesti ajalugu I lk. 83-35, 87-90) Reformatsioonist loe kindlasti juurde ka detsembrikuu Imelisest Ajaloost. Usupuhastuse e. reformatsiooni algataja oli sakslasest munk Martin Luther 1517. a. Saksamaal Wittenbergis. Usupuhastuse ideeks oli reformida katoliku kirikut, mis oli kahepalgeline ja algkristlusest kaugenenud-- patukustutuskirjade müük, kõrged kirikuisad elasid luksuses, põhieesmärk hoopis rikastumine, mitte jumalasõna kuulutamine, kiriku toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel, kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus. Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linased himustasid
Bachi suhtes ükskõikseks. Leipzig (1723 - 1750) Leipzigisse tuleb Bach 1723. Aastal, kus ta töötab Thomaskirche kooli kantorina. Ta pidi koolipoistele ladina keelt ja muusikat. Siis ta pidi veel kirjutama kiriku pühade jaoks kantaate, oratooriume, messe, passione ning viia linna kirikumuusika eeskujulikku korda. Palk oli väga väike võrreldes töökoormusega, kuigi kantori kohale oli palju tahtjaid. Töö oli raske ja poisid halva ettevalmistusega ning kirikuisad ei teinud olukorra parandamiseks midagi. Nad ajasid süü kantori kaela. Seda rasket tööd tegi ta elu lõpuni. Viimastel aastatel hakkas ta silmanägemine kehvenema, kuid loomingulist tööd ta ei katkestanud. Hiljem kaotas ta lõplikult nähemise. Tema teoseid hakkasid üles kirjutama tema pojad. 1750. Aastal suri Johann Sebastian Bach. Ta maeti Leibzigi Johannese surnuaeda, kus ta haud jäi kadunuks. 1894 aastal leiti tema haud tänava alt üles ja maeti ümber.
JUDAISM Jumal: ainujumal. Armuline ja õiglane, karm ja õiglane. Esiisade jumal (Aabraham, Iisak, Jakob). 2oluliset sümbolit: memoraa (7küünla hoidja), taaveti kilp (inimene<->jumal). Patriarhid: Aabraham, isak ja Jakob. Aabraham oli esimene, sõlmis lepingu jumalaga, uskliku inimese prototüüp. Araablaste esiisa - pojad Haagen ja Ismael. Juutidele Saara ja Iisak, Saara poeg Jakob (hiljem Israel). Jaakobil 12 poega -> 12 suguharu (iisraeli rahvas, apostlid). Prohvet: Mooses. Leping. Ümberlõikamine, Exodus - väljarännak egpitusest. Diasporaa - elamine väljaspool oma kogukonda. Püha lood. Vana-Testament= Tanah: Toora (õpetus/seadus) - 5 esimest Moosese raamatut: müüdid maailma loomisest, esimestest inimestest, reeglid eluks. Neviim - prohvetid. Ketuviim - kirjutised (TNK-tanah). Talmud - kommenteeritud kogumik. Talmud toora - pühakirja igapäevane uurimine. Mitzvot - reguleerib igapäevaelu (sünnist surmani, hommikust õhtuni). Mooses- Siin...
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
vastu. Tal polnud isegi Saksa kodakondsust(selle ta 1932. aastal siiski sai). Ta polnud pärit perekonnast, mis tavaliselt andis Saksa juhte. Sakslaste seisukohtade üle diskuteerib aga Raivo Nael. Tema kirjutistest võib leida ettekujutust tulevasest ,,tuhandeaastasest rahuriigist", mille täitumiseks olid inimesed valmis juute kõrvaldama ning selle üle veel uhkust tundma. Hitleri plaanidega mindi kaasa, et reaalseks saaks kogu saksa rahva unistus juudivabast maailmast, isegi kirikuisad ei näinud toimuvas mitte ühtegi eetilist probleemi. Joachim Clemens Fest, saksa ajaloolane, on tuntud oma teosega, mis kõneleb Saksamaast natside ajastul. Suuremat tähelepanu on aga pälvinud bibliograafia Adolf Hitlerist (1974). Ajaloolane Fest on kirjeldanud Hitleri populaarsust rahva seas järgnevalt: ,,Heeringa konserv sai nimeks Hea Adolf, karastusjook ilmus müügile reklaamlausega Minu Võitlus(Mein Kampf) janu vastu. Hitleri pildid
pildi alumises osas põlvitasid altari tellija van Vejdt oma naisega ristija johannese ja evangelist johanesse ees?, ülemises osas on kujutatud Maarja kuulutuse stseeni. Kui tiivad lahti on, siis alumine keskmine pilt kujutab Johannese ilmutuse raamatust talle kummardamist, ees on müstiline elukaev, ruttavad kohale pühakud ja märtrid, esiplaanil on vasakul prohvetid ja filosoofid, taga kristuse eest võitlejad, paremal apostlid ja kirikuisad ja nende taga palverändurid, üleval keskel Jumal isa, Ristija johannes ja teisel pool neitsi maarja, musitseeruvad inglid ja ääres aadama ja eeva kujud), Jan van Eyck oli ka tuntud kui portretist Kantsler Rolini madonna, prk Arnolfini portree, mees punase turbaniga. · Rogier vad der Weyden(1399-1464)- oli Brüsseli linnamaalija, peamiselt religioossed teemad, pateetiline kunst. Kristuse Ristiltvõtmine
seltskonnalauluna, jäädes kauemaks püsima üliõpilaslaulude sekka. Laulu looja on nutikalt ära kasutanud peategelase võõrapärase, Itaalia kunagise kirikutegelase ja pühamehe nimega sarnase perekonnanime ning seetõttu kannab külamehe sepitsetud laul heldest ja altruistlikust kõrtsmikust kirikulauluga analoogset pealkirja. Toda ammust kirikulaulu olevat kirikupärimuse andmeil esimest korda laulnud kirikuisad Ambrosius ja Augustinus viimase ristimisel IV sajandil pKr. Oodina jumala suurust ja vägevust ülistav dialoogivormis «Ambroosiuse kiituslaul» on liturgilise lauluna tänaseni kirikumuusikasse püsima jäänud. Küla-Ambroosiuse laul olevat Aruküla kooliõpetaja Kristjan Abroi teateil loodud ühel 1860. aastate jõulupeol Torma postijaama kõrtsis. Arhiiviandmeil oligi «Ambroosiuse laul» oma algse viisiga tuntud peamiselt oma sünnikoha Torma ümbruses. Üleskirjutused sama viisi ja
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid:...
jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne pilt kujutas talle kummardamist, keskel on müstiline elukaev, tagaplaanil on kohale ruttavad inglid ja märtrid, ees kahel pool pühakud prohvetid ja filosoofid, vasakul Kristuse eest võitlejad, paremal pool apostlid ja kirikuisad. Üleval väljast sissepoole, Aadam ja Eeva, musitseerivad inglid, Neitsi Maarja, ristija Johannes, Jumal „kantsler Roiini madonna” mingi perekonna portree van der Weyden 1399-1464, oli Brüsseli linnamaalija, „Kristuse ristiltvõtmine”, altari maal viimse kohtupäeva stseen Memling 1430-1494, portretist, van der Goes 1440-1482 „Portinari altar” mille keskne pilt on Jeesuslapse kummardamine,
paljude teemade lahend fruuga eelkäija canzone polüfooniline heli lõi Merulo fruuga eelkäija toccata ja sonata improvisatsioonilised helindid, polnud välja kujunenud kindlat vormi V PÕLVKOND muusika afektiline areng mida sõnad tähendavad, vastav muusika afektiõpetus madrigalis loetakse ooperi eelkäijaks kirikumuusika motett sisaldas madrigalisme polüfoonilised reeglid kaotasid rangust O. Lassus eiras reegleid kirikuisad polnud rahul tema vaimuliku muusikaga olid jumalavallatud sai kuldkannuse ordeni kirjutas Chansone prantsuse armastuslaul villanella Itaalia rahvalik laulutüüp kirjutas kahetsuspsalme vastureformatsiooni vaimus HILISRENESSANSI KIRIKUMUUSIKA Martin Luther gregoriuse koraali asemel hakati laulma lutheri koraali koguduse poolt lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul põhineb värsstekstil on rahvalauluelemente
valdaja Keskaja filosoofia 500-1500 1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood. • Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid, kristlike probleeme • Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule • Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab • Mida rohkem on loetud kristlike teoseid ja mida rohkem sa oskad nende kohta öelda, seda targem oled
tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) kirikuisad kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur I paavst, kes võttis kasutusele tiitli Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused 5
Jeesuse ajal olid aramea, koinee ja piiratud määral vararabiinlik heebrea keel. Ometigi pandi Uue Testamendi originaaltekstid kirja koinee keeles, mis oli igapäevaseks kreeka suhtluskeeleks, mida kasutati 1. sajandi Rooma riigi vahemereäärsetes idaprovintsides. Uut Testamenti on alates selle kirjapanekust laialdaselt tõlgitud teistesse keeltesse, sealhulgas ladina, süüria ja kopti keelde. Kuid mõned kirikuisad näivad vihjavat, et Matteuse evangeelium oli algselt kirjutatud heebrea või aramea keeles. Samuti on oletatud, et ka Kiri heebrealastele kirjutati heebrea keeles ning tõlgiti kreeka keelde Luuka poolt. Kummalgi neist vaadetest ei ole tänapäeva teadlaste seas suurt toetust; väidetakse, et Matteuse evangeeliumi ja Heebrea kirja kirjapilt näitavad pigem, et need on kirjutatud otse kreeka keeles. 12 · Uue testamendi raamatud
Sisukord Sissejuhatus.................................................................3 1. Relvastus.................................................................4 1.1 Ründerelvastus.........................................................4 1.2 Kaitserelvastus.........................................................6 2. Sõjaline kultuur........................................................8 2.1 Väljaõpe................................................................8 2.2 Koosseis...............................................................8 2.3 Taktika..................................................................9 2.3.1 Taktika avamaal.................................................10 2.3.2 Taktika piiramisel................................................10 Kokkuvõte.................................................................11 Kasutatud kirjandus...............................................
See määratleb ära, kus on usutõed. Usutõed asuvad täiesti teistsuguses maailmas. Usutõed on filosoofilised, kättesaamatud. Temalt tuleneb ka seisukoht ,et filosoofia on teoloogia teenijatüdruk. Aleksandria Clements (145- 215) püüab põhjendada tõelist ja õiget gnosist (tunnetust) Ta leidis, et filosoofia on jumala tahtel sündinud ja mõisltikul tarvitamisel ka tervistav. Kreeka filosoofid said osa jumala tarkusest, kui nad vaatlesid maailma tekkimis küsimust. Samuti varased kirikuisad apologeedid tegelesid sellega, milline võiks olla teaduse väärtus. Need kinnitavad, et teoloogia seisab kõigist teadustest kõrgemal, teoloogia on üle teiste. Clemensiga samast koolist pärinev apolokeet Origenes (184-254) kastreeris end, sest mõtles koguaeg naistest, aga mõtted olid ikka veel alles, krt. Origines leiab seda, et teoloogid peaksid läbi töötama kõik senise filosoofia, et anda sellele õige koht. Ka enda õpetuses ta omavahel sünteesib kristlust ja uuspatoismi
vaid on ainult Jumal. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Konstantinoopoli patriarh Nestorius ja ta järgijad nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum) ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Kirikuisad ehk patres ecclesiae. Neid hakati kutsuma apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus, tõlget nimetatakse "Editio vulgata" (Piibli ladinakeelne tõlge). 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos.
tähtteoseks. Rööviti enne I ms, leiti üles, kui osad tahvliosad on siiani leidmata. On tegemist tiibaltariga. Kinnine: alumises osas kujutati tellijat ja tema naist põlvitamas Ristija Johannese ja evangelist Johannese ees. Ülemises reas on kujutatud Maarja kuulutust. Lahtine: alumises osas keskne Talle kummardamine, esiplaanil müstiline elukaev ja prohvetid, filosoofid, tagaplaanil märtrid, pühad neitsid. Vasakul tiival ratsanikud (Kristuse eest võitlejad), paremal pool apostlid ja kirikuisad. Üleval Jumal-isa, Neitsi Maarja, ristija Johannes. Kõrval musitseerivad inglid, päris tiibadel alasti Aadam ja Eeva. Jan Van Eyckist sai Burgundia hertsogi õuemaalija, kes viimase ülesandel teostas reise ka eksootilistesse kohtadesse. Kuulub peenmaalijate hulka (detailide rohke). ,,Kantsler Rolini madonna". Portreedest kuulsaim abielupaar Arnolfini portree, ,,Mees punase turbaniga". Rogier Van Der WEYDEN (1400-1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu
marionetinäitlejad. Sellest ajast pärineb Tallinnas ka esimene spetsiaalselt kohandatud barakitaoline hoone, mida nimetati ,,Theatrumiks". Seda üüriti erinevatele truppidele, kes pidid osa etendustest saadud sissetulekust annetama linna vaestele. Kohalikku elanikkonna vastakat suhtumist teatrisse illustreerib aga järgmine juhtum. Kui tantsumeister Heinrich Moos näitas koos Tallinna noorukitega linnarahvale muusikalisi tantsukompositsioone, siis protesteerisid kirikuisad ägedalt, nimetades Moosi komödiandiks, palaganitolaks, kargajaks, maajooksikuks, aadlinoorsoo hukutajaks ja vanakuradi käsitlaseks. Tantsuteater tundus tol ajal eriti jumalavallatu, sest tõstis esile inimese keha, mida peeti patu allikaks. Kuna Tallinna raad ja aadel teatrit soosisid, seda siiski ära ei keelatud. 18. sajandi esimesel poolel soikus teatritegevus Esti Põhjasõja tõttu, kuid omandas sajandi teisel poolel hoopis uue kvaliteedi
10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212. aastal toimunud edikt, mis kiirendas Rooma rahu langemist, tagades kõigile impeeriumi territooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Konstantinoopol Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal 330. Ida-Rooma ehk Bütsans kestvuse põhjused soodsamad geograafilised tegurid, märksa rikkamad inim- ja materiaalsed ressursid, võimalus pidada sõda merel, LK ! 3.küs...
kontroll vaimulike töö üle o sinodite korraldamine- tähtsamate vaimulike kokkutulek · preestrid- alama astme vaimulikud, toimetasid sakramente, pidasid jutlusi · kirikuõpetus põhineb piiblil. Originaaltekst oli heebreakeelne. Ladina keelde tõlgiti 4 sajandil püha Hieronymose poolt. · Ladinakeelne tõlge- vulgata · 1739 tõlgiti Eesti keelde · esimestel sajanditel pKr arendasid kirikuõpetust edasi kirikuisad. Tähtsamad Ambrosius, Augustinus ja Hieronymus. · Sajandite jooksul kujunes välja ka katoliku kiriku sakramendid-rituaalsed toimingud, millega antakse edasi jumala armu. · Nende õpetuse arendas lõplikult välja Peetrus Lombardus 12 saj. · Sakramendid: o Ristimine o Leeritamine ehk konfirmatsioon o Abielu o Viimne võidmine o Armulaual käimine- saada osa Kristuse ihust ja verest o Pihtimine koos meeleparandusega
sinod piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon kloostrite ja kirikute külastamine kateeder piiskopi jutlus tool kümnis kiriku maks Õpetus Piibel Vana Testament juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud Uus Testament Kristuse elulugu, apostlid, esimesed kristlikud kogudused Kirikuisad Ambrosius 340-397 Hieronymus 345-420 Augustinius 354-430 Vulgata e ladina keelde tõlgitud Piibel 4.saj "Jumalariigist" ideaalne kristlik riik e katoliiklus Sakramendid Petrus Lombardus 12.saj: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine (abiellumine, vaimulikuks astumine) Transsubtantsiooniõpetus armulaua vein ja leib muutub Kristuse vereks ja ihuks ..
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..................................................................................................................
“piibli” (kr. k. biblion – raamat) 4. saj. tõlkis püha Hieronymus Piibli ladina keelde. – tõlge nim. Vulgata, oli kasutusel kogu keskaja. Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogude otsustele. Kirikuisade ajaks nimetatakse ristiusu kiriku kujunemisaega kuni aastani 500 pKr. Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulisemad kirikuisad on Athanasios (3 saj. lõpp – 373), Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430). Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamisse ja igavesse ellu. Õpetus kujunes välja II-IV saj. Maa peale pidi kohe saabuma Jumalariik – et see ei saabunud, siis Augustinuse õpetuses samastatakse Jumalariik Katoliku kirikuga. Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus,
,,Candide ehk Optimism" on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille pearõhk ei asetse tegelaste käekäigul, vaid ühiskonnakriitikal. Süütu nooruk kogeb, et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul. Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab iga inimene ,,harima oma aeda". Voltaire kirjeldab tolle aja koledusi realistlikult, samal ajal neid ka kommenteerides. Ta kriitika alla satuvad kuningad ja kirikuisad, inimlikud nõrkused ja valitsevad ideoloogiad. Üht ja sama nähtust kujutab Voltaire otsekui kahest erinevast seisukohast. Seda võtet kasutab ta ka jutustuses ,,Mikromegas", mille nimikangelaseks on teise planeedi elanik, kaheksa penikoorma pikkune noormees. 18 sajandit nimetatakse sageli Voltaire´i sajandiks. Ta oli selle ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Voltaire´i loomingusse on koondunud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed. Jonathan Swift
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristlus...
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline...
Tallinna Ülikool Minu (maalitud) kunstiajalugu Ajaloo Instituut Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1.ANTIIKKUNST........................................................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha ...
ainuke ja kõikvõimalike tõdede allikas, mis on antud kõikideks aegadeks. Uuendusi peeti hukatuslikuks ka tõest taganemiseks. Ketserid need, kes panid jumala tõed kahtluse alla, põletati tuleriidal. Kuna Piiblit on väga raske lugeda, siis tekkis elukutseliste Piibli asjatundjate kiht ehk eksegeedid, kes olid elukutselised Piibli lugejad ja tõlgedajad. Ka nende tekste oli raske lugeda ja tekkisid veel eksegeetide eksegeedid. Autoriteetideks olid veel kirikuisad, usutegelased, kes mängisid rolli kiriku usutegevuse kujunemisel. Nt Augustinus viis kokku antiik-filosoofide tööd ja kristliku maailmavaate (Platon, Aristoteles toodi au sisse). Tekkis ka viide autoriteedile lad.k. magister dixit. Mõistet plagiaat ei tuntud, sest sageli kirjutati ümber autoriteetide töid tervikuna, lisati oma mõtteid ja autoriks määrati veel autoriteet. III Õpetuslikkus ja kasvatuslik suunitlus
rännumees. Egalitaarne mentalilteet- saab alguse võrdsuse idee. Linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö. 2 põhilist kaubateede ristumiskohta- Vahemeri (Veneetsia, Genova) ja Läänemeri ( Hansa kaubalinnad(Põhja- Saksamaa)). Seegid-alguses saatis linn sinna haiged, aga hiljem muutus see vaestemajaks. VAIMULIK SEISUS Suur osa katoliku kiriku õpetusest ei tulene mitte otseselt Piiblist, vaid tugineb kirikuisade töödele ja kirikukogu otsustele. Olulisemad kirikuisad Athanasios, Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisele ja kujuneb välja varakeskaja alguseks. 4.saj hakkab preesterkond kujunema omaette seisuseks. Ametsissepühitsemine- ordinatsioon. Vaimulikelt hakati nõudma tsölibaati (abielukeeld). Neil oli kindel riietus(tumedad riided) ja soeng (paljas pealagi). Varakeskaja lõpuks kujuneb välja Alamvaimullikud kirikuhierarhia, mille tipus on paavst.
sajandil. Itaalia humanist Lorenzo Valla tõestas, et seda ürikut ei saanud kirjutada neljandal sajandil. Ta uuris kasutatud keelt ja kirjaviisi ning tuli välja, et see ei vastanud 4. sajandi keelele ja kirjaviisile. Kümnis Karl Suur seadustas tava, et 1/10 sissetulekust tuleb anda kirikule. Varem oli see tava, aga siis sai seadus. Hiljem see kümnise tähendus muutus ja seda hakkasid nõudma hoopis maaisandad ning kiriku osa vähenes. Kirikuisad Varakeskajal tegutsesid ka kirikuisad ehk õpetlased, kelle teosed on oluliselt mõjutanud ristiusu õpetust ja ristiusu õpetuse kujunemist. Üks selline mees on Augustinus. Tema on kirjutanud teose "Jumalariigist". Selle teosega lõi ta teoreetilise baasi selleks, et põhjendada kiriku ülemvalitsust ilmalike valitsuste üle. Teine kirikuisa oli Hieronymus.Ta tõlkis piibli ladina keelde ja selle ladinakeelne algne nimetus oli Vulgata. 18. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga proo...
mõttes. Kirikuriik sai alguse 756 a. Pippin Lühikese teenetest paavstile ning eksisteeris kuni 1870- aastani. Varakeskajaga on seotud ka Suur võltsing, mis olevat 4. saj koostatud Constantinuse ürik, kus oli kirjas, et paavstidel on õigus ilmalikule võimule. 15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule. Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ”Vulgata”. 17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL.
"Spectres of the Self", R. C. Finucane "Appearances of the Dead" Psühholoogiline/kogemuspõhine Lauri Honko "Geisterglaube in ingermanland", Susan Greenwood "The anthropology of magic", Rane Willerslev "Soul hunters" Zanripõhine D. E. Goldstein "Haunting experiences", E. Tucker "Haunted halls", K. Koski "Kuoleman voimat" 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Jälle selle Ülo slaid, mis eriti midagi asjalikku ei ütle. Kirikuisad: surnu kannatab seal, kus patustas Kodukäijad unenäoline viirastuskuju Esivanemad on olulisemad kui pühakud Purgatoorium ehk puhastustuli Kurat surnu kujul Paulo Einhorn (1627) - pühakud taevas hinged puhastustules - äraneetud surnud < kõik kuradist 40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir.
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
