Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma. Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam. Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene suur esindaja, häbenematu religioonikriitik. 1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820-1895). Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda. 1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Engels viimistleb kirjanduslikult mitmeid Marxi töid. Kuid esimõtleja oli siiski Marx. Marxi säravamateks töödeks kujunevad: "Filosoofia viletsus"(1847), "Teesid Feuerbachi
tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul). Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte Feyerabend tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). L. Feuerbach meeleline e. Senusaalne tunnetamine. 1) piiratud (sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas F
suudab seada eesmärke ja neid ellu viia. Teda iseloomustab isiksuse sisemine konflikt, ülim heasoovlikkus, jagunemine kolme erineva palge vahel (jumal isa, jumal poeg, püha vaim). Jumal eksisteerib teisel pool aega, meie ruumist väljas pool ning on igas kohas korraga. Jumal on kõikvõimas, ta lõi maailma eimillestki. Tema jaoks on väga tähtis vastuarmastus. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. (Esimesena selgitas oma seisukohta kristliku jumala kohta Ludwig Feuerbach, öeldes, et jumala mõiste on olulises sõltuvuse inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Ateist Karl Marx sõnas, et kristlik jumala kujutis on väljamõeldis.) Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et jumala olemasolu on võimatu tõestada. On olemas 4 klassikalist jumala tõestamise viisi. · Ontoloogiline tõestus. Eeldus, et on olemas idee täiuslikust olendist. Tema juurde kuulub olemine
laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: · Feuerbach jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ning saavad seda lohutust projitseerides fantasilisele olendile omadusi, mis neid karmis maailmas lohutab. · Marx usk on oopium rahvale. Jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavat klassi kontrolli all. · Nietzsche Jumal on surnud.
Dialektikas on tees ja selle vastandiks on antitees. Süntees on antiteesi ja teesi ületamine, tekib midagi uut ja palju väärtuslikumat. Hegel võrdleb ajalugu dialektikaga, ajalugu ületab pidevalt vastuolusi. Tees, antitees ja süntees nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum. materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast, kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest materialism eitab maailma loomist ja hinge surematust. positivism Positivism - filosoofia suund, mille järgi tõelised, positiivsed teadmised saadakse üksnes eriteadustest või nende andmete sünteesist. Tunnetest tuleks välistada mõttetud, metafüüsilised arutelud. COMTE utilitarism - Selle eesmärk on suurim heaolu võimalikult suurele inimhulgale (Bentham).
Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis on portree. Tähtsamad esindajad on Jacques-Louis David, Jean-Auguste-Dominique Ingres, Anselm Feuerbach Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ka interjöörid ja tarbekunst püüdsid järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi- ja kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma- või kullijalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised .
Majanduslikud ja filosoofilised käsikirjad (Ökonomisch-philosophische Manuskripte). Sel ajal süvenes poliitökonoomia klassikutesse nagu Adam Smith, David Ricardo ning James Mill. Käskirjades toob toob Marx ühe telgmõistena kasutusele võõrdumise ning kritiseerib traditsioonilise poliitökonoomia seisukohta ebavõrdse loomulikkusest, sest see ei võta arvesse ebavõrdsuse sotsiaalseid juuri (Blackburn, 2002). Alates teostest Teesid Fruerbach kohta(Thesen über Feuerbach) ja Saksa ideoloogia (Die deutsche Ideologie), hakkab Marx käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolustioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude ,,vastuolude" ehk lahendamatute konfliktidele. 1848 kolis Marx Londonisse, kus valmis ta kõige kuulsam teos Kommunistliku partei manifest (Manifest der kommunistschen Partei). Marxi teooria inimühiskonnast ja majandusest leidis lõpliku monumentaalse väljenduse teoses Kapital (Das Kapital)
(La Bruyére) * Igal maal on armastus inimsüdame troopikavöönd. (B. de Saint Pierre) * Ainult tegu üksinda tõendab armastuse jõudu. (J. W. Goethe) * Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab. (J. Joubert) * Armastus on nagu palavik; ta sünnib ning kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist. (Stendhal) * Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) * Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole. (D. Diderot) * Kui armastus ja osavus töötavad käsikäes, siis oodake meistriteost. (J. Ruskin) * Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. (Stendhal) * Armastus on see, kui kaks üksikut kohtuvad, et teineteist hoida ja kaitsta. (Rilke) * Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. (Chamfort) *
Peaaegu võimatu on mõista paljusid 20.sajandi erinevatest filosoofiatraditsioonidest pärinevaid olulisi mõtlejaid, ilma nende hoiakut Hegeli suhtes tundmata. See kehtib nii Sartre'I, Heideggeri, Merleau-Ponty, Kojeve'i (kelle ideed töötas ümber Francis Fukuyama oma kirjutises `'Ajaloo lõpust''), Derrida, Lacani, Rorty, Royce'I, Althusseri, Charles Taylori, Adorno, Marcuse, Frommi kui paljude teiste puhul. 19.sajandil töötasid Hegeli varjus F.C.Baur, Feuerbach, Strauss, Marx, Kierkegaard, Nietzsche, T.H.Green. Käesolevas referaadis käsitlen peamiselt siiski Hegeli panust religioossele mõttele ja taas kord on tema mõju sellel alal äärmiselt sügav. Teoses ,,Hegelist Nietzscheni: revolutsioon üheksateistkümnenda sajandi mõtlemises''nimetas Karl Löwith Hegelit kodanlike kristlaste juhtivaks filosoofiks. Karl Barth väidab oma raamatus ,,Üheksateiskümnenda sajandi
maailmas toimub pidev vastandite võitlus. Ainult selle läbi on võimalik areng. Vastandite võitluse ületamisega jõutakse järgmisele arengutasemele. Eristatakse kolme dialektika seadust: vastandite ühtsuse ja võitluse seadus, kvantiteedi kvaliteediks ülemineku seadus, eituse eitamise seadus. Hegel oli objektiivne idealist, kuna ta uskus, et eksisteerib maailma absoluutne idee. Hegeli filosoofia avaldas suurt mõju Karl Marxi töödele. SAKSA MATERIALISM LUDWIG FEUERBACH (18041872) Õppis teoloogiat, kuid temast sai usu vastane. Tegeles peamiselt religiooni kriitikaga. Väitis, et religioon muudab inimese passiivseks. Pidas tähtsaks tegelemist antropoloogiaga = õpetusega inimesest. Feuerbach oli pärast idealistide võimutsemist esimene filosoof, kes tugevalt materdas religiooni. Feuerbachi materialism oli eriti hinnatud Karl Marxi poolt. KARL MARX (18181883) Põhiteos ,,Kapital". Kirjutas 11 teesi Ludwig Feuerbachi kohta. 11. tees: ,,Filosoofid on
Kuid reaktsiooniline poliitika, mida teostas valitsus, kes 1832. aastal kõrvaldas Ludwig Feuerbachi kateedri juhataja kohalt ning 1836. aastal uuesti keeldus teda ülikooli tööle 9 võtmast, ja kes 1841. aastal võttis noorelt professorilt Bruno Bauerilt õiguse Bonnis loenguid pidada, sundis Marxi loobuma teadlase karjäärist. Pahempoolse hegelluse vaadete arenemine Saksamaal edenes tol aja väga kiiresti. Ludwig Feuerbach hakkab eriti 1836. aastast aates kritiseerima teoloogiat ning kalduma materialismi poole, mis tema juures täielikult võimule pääseb 1841. aastal. 1843. aastal ilmus ka tema ,,Tuleviku filosoofia põhiprintsiibid". Tol ajal Reini radikaalsed kodanlased, kellel oli kokkupuute- punkte pahempoolsete hegellastega, asustasid Kölnis opositsioonilise ajalehe ,,Reini ajaleht". Marx ja Bruno Bauer kutsuti ajalehe juurde peamisteks kaastöölisteks, 1842.
olla, mis ta aastaid tagasi tegi.. Ta on väljaspool seda ning tänu oma väljaspoolsusele (erilisele asendile aja ja ruumi suhtes) on ta olend, keda iseloomustab kõikvõimsus, ülim tarkus ja ülim headus. Jumal ongi reeglite allikas, selline substants, kus need reeglid tulevad. Kui meie käitume eetiliselt hästi, siis käitume jumala moodi, mitte meie mõlemi üle kehtivate reeglite kohaselt. 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Ateistlik positsioon: L. Feuerbach (1841- Ristiusu olemus)- Jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Inimesed vajavad karmis maailma slohutust ja seda on võimalik saada projitseerimise kaudu fantastilisele olendile. Karl Marx (Saksa Ideoloogia)- ,,Usk on oopium rahvale"- kristlik jumalakujutis on väljamõeldis aga lisab mõõtme, et see pole välja mõeldud lohutamiseks vaid ideoloogiliseks konstruktsiooniks, mille abil hoiavad valitsevad klassid valitsetavaid klasse kontrolli all.
Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine (kanad ei saa muneda jms). Vanema Edda traagiline jumalate hukkumine on samuti maailmalõpp. Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu. Maailmalõpu arusaamad pärinesid tihti ka piiblist. 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? Freud: Inimeste vajaduste ja hirmude projektsioon. Feuerbach: Inimideaalid Marx: Kindla osapoole vajaduste rahuldamiseks loodud ülem 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumala vahel. Koldetulena on ta alati kohalolev ja kaitsja. Samuti kodu, abielu, preestrite kaitsja. Indra on algselt igavesti noor äikesejumal. Talle allusid äike, pikne, vihm. Ta on metsik
naudingut üks või teine tegu sisaldab. Karistused ranged. Inimene kalkuleerib peas, leiab et kuriteost saadav nauding ei ületa karistuse raskust. John Stuart Mill Reformib Benthami utilitarismi. Loobub matemaatilisest väljaarvutamisest. Peamine teadus on psühholoogia. Leiab, et olulisem naudingu kvantiteedist on selle kvaliteet. Tuleb leida tasakaal indiviidi ja ühiskonna vahel. 28.11.11. Materialism Arusaam filosoofias, et reaalsus lõpp-kokkuvõtteks koosnebki mateeriast. Ludwig Feuerbach (1804-1872). Saksa materialist, ateist. Hakkas õppima teoloogiat, hiljem filosoofiat Berliini ülikoolis. Hegeli õpilane. Temast sai hiljem Hegeli suur kriitik. Tema mõtlemise lähtepunktiks on Goethe lause: ,,Kellel on teadus, see ei vaja religiooni." Ta leiab, et Jumal ei loonud inimest enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni, see tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgeimaks olendiks on inimene ise
Filosoofia Siin asetub kunstis vaadeldu, religioonis kujutletu ja tuntu puhtasse mõttelise vormi. Siin jõuab Vaim iseenda juurde tagasi. 9. K. Marx ja tema ühiskonnaarengu teooria Hegeli mõju tema filosoofiale on suur. Ta võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis selle materialismi keelde. Mõlemad usuvad inimkonna suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika. Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804-1872), kes oli saksa materialismi esimene suur esindaja ja häbenematu religioonikriitik. Töötab koos Engelsiga. Teoseid: Kommunistliku partei manifest, "Filosoofia viletsus", "Teesid Feuerbachi kohta", "Kapital" I osa (kokku 4, eluajal 1). Teooria: Meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib alati vihjata nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on
· Ülim tarkus · Ülim headus Jumal on transtsendente(asub teisel pool aega ja ruumi), ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. Ta tunneb nii head kui halba ja temast lähtuvad moraali reeglid. Ateistlik kriitika: fallotsentristlik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllasusest. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon L. Feuerbach: jumala mõiste tuleneb inimese sültuvustundst: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust Karl Marx Saksa ideoloogia: usk on oopium rahvale F. Nietzche: jumal on surnud Freud: religioon on neuroos Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon Jumala eksistentslik küsimus: kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: ontoloogiline tõestus: Anselm Canteburyst: 1
(La Bruyére) · Igal maal on armastus inimsüdame troopikavöönd. (B. de Saint - Pierre) · Ainult tegu üksinda tõendab armastuse jõudu. (J. W. Goethe) · Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab. (J. Joubert) · Armastus on nagu palavik; ta sünnib ning kustub, ilma et tahtel oleks sellega midagi tegemist. (Stendhal) · Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) · Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole. (D. Diderot) · Kui armastus ja osavus töötavad käsikäes, siis oodake meistriteost. (J. Ruskin) · Armastus on kõige kõrgim vägivallatseja: ta tahab endale kas kõik või mitte midagi. (Stendhal) · Armastus on see, kui kaks üksikut kohtuvad, et teineteist hoida ja kaitsta. (Rilke) · Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse
olema paratamatult vajalik. Pidi karistus piirduma üksnes ühiskonna kaitsmiseks hädavajalikuga (ne peccatur). Beccaria sõnastas ka olulisemad põhimõtted: kedagi ei tohi karistada teo eest, mis pole eelnevalt seaduses kirjapandud ja üldiselt teada antud karistusväärse teona (nullum crimen sine lege). Ei tohiks olla kohta seaduse laiendaval tõlgendamisel või analoogiaotsustusel. Ka ei tohtivat kriminaalseadustele anda tagasiulatuvat jõudu [Ibid., lk 127]. Paul Johann Anslm von Feuerbach (1775-1833) oli seisukohal, et õigusemõistmises ei saa lähtuda objektiivse loomuõiguse kehtivusest. Ta lähenes loomuõigusfilosoofiale järgmiselt: 1. Inimese kõlbelisest autonoomiast tuleneb loomulike ja võõrandamatute subjektiivsete õiguste kehtivus. 2. Kogu objektiivse õiguste olemuslik ja paratamatu tunnus on positiivsus. Seega ei saa loomuõigus normatiivse süsteemina ilma vastava seadusandliku sekkumiseta kehtida.
Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeetodite kõrvale otsiti uusi. 1965-1989 - ateistliku võitluse stagneerumine ja hääbumine Ajalooline ülevaade Ateistlikke või ateismi kalduvaid mõtlejaid on Euroopa kultuuriloos olnud läbi aegade, alustades antiik-Kreekast ja lõpetades XIX sajandiga, mil Feuerbach, Marx ja Engels viisid eelneva, nn “stiihilise ateismi” uuele tasandile. Eesti seisukohalt ongi kõige olulisem aeg XIX sajandi keskpaik, mil tekkiv eesti intelligents, mõjutatuna prantsuse ja itaalia vabamõtlejate kirikukriitilistest ideedest - mis olid populaarsed igal pool Euroopas - pakkusid ka siin sarnase lähenemise välja. Otseselt ateismiga tegu ei olnud, ent selle suuna tabasid ära sotsiaaldemokraadid ja hakkasid seda kasutama.
kui igavest, teispool aega ja ruumi eksisteerivat isiksust, kelle 3 tähtsamat predikaati on kõikvõimsus, ülim headus ning ülim tarkus. Ehk jumalat määratletakse kui transtsendentset, ontoloogilist, kognitiivset, moraalset ja absoluutset substantsi. 17. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Klassikalises filosoofias selles ka ei kahelda, sest kui jumalat polekski olemas, siis olematu asja olematust ei saaks ju tõestada. Ateistlik positsioon: 1) Feuerbach -jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest, inimesed vajavad karmis maailmas lohutust ja projetseerivad mingile olendile teatud omadused. 2) Marx - usk on oopium rahvale, jumal on ideoloogiline konstruktsioon, mille abil valitsevad klassid hoiavad valitsetavaid kontrolli all. 3) Nietzsche -jumal on surnud. 4) Freud-religioon on neuroos ehk kollektiivne vaimuhaigus. Kristlik positsioon:1)Ontoloogiline-jumala olemus ongi olla, idee täiuslikust olendist,
Viimsepäevahirmud integreerivad üha uusi seletusviise ja hävingupõhjusi. Kindlad kuupäevad ja sündmused-ended. Teadusuuendused andnud uusi maialmalõpumärke. 34. Kuidas on erinevad uurijad eri ajastatul määratlenud jumalat? Jumal on absoluutne, kõige looja, kelleta midagi ei saaks olla ja püsida. Midagi/Kedagi paremat ei saa luua. Alternatiiv: Keel Jumalast asendab keele humaansusest ja inimesest. Freud: Inimeste hirmude, neurooside, vajaduste projektsioon reaalsusesse. Feuerbach: Inimideaal mida ei ole võimalik saavutada Marx: Mingi osapoole huvides loodud püsimajäämise tingimused 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel (põletusohvri jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”
Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse. Riigi roll on passiivne, ühiskonnal on vabad käed. Kriminaalpoliitikas on muutunud julged vahekorrad. Saksa teadlase poolt (A. Feuerbach) - kriminaalpoliitika on distsipliin, mille ülesanne on valmistada ette uue kriminaalseaduse vastuvõtmine. Kriminaalpoliitika määrab kuritegevuse kontrolli eesmärgid, mida taotletakse, milliste vahenditega ja millisel viisil saavutatakse. Kriminaalpoliitika on kuritegevuse kontrolli poliitika, karistuspoliitika. Tähendab 3 asja: 1) riiklikult suunatud abina kuritegevuse kontrollimisel on üks poliitika valdkond. Põhieesmärgiks
pole algust ega lõppu, see on ammendamatu ja · Inimene on kõigi asjade mõõt. (Protagoras) hävitamatu. 2. Inimene on, mida ta sööb. (Marx) · ANAXIMANDROS 3. Inimene on inimesele jumal. Homo homini deus . · Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud (Feuerbach) alul vedelas seisundis. 4. Inimene on mingil moel kõik. (Thomas von Aquin) · Pikapeale on ta kuivanud ja toonud esile elusolendid, 5. Inimene on olend, kelle eesmärgiks on nauding. kusjuures alul elasid need vees ja siis tulid maale. (Epikur) · Esimesed inimesed olid kalades, kuna inimene vajas 6
Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus Jumal on surnud 4. Freud 1972 ühe illusiooni tulevis Religioon on neuroos 4. Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. ontoloogiline tõestus
Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel
üldtrend Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias (Londoni dokitööliste streik 1889, New Unionism), nende iseloom. Sotsialistliku liikumise kaks etappi: 1) utopistid (Robert Owen - New Lanark ja "Uus harmoonia", Franēois-Noėl Babeuf, Henri de Saint-Simon, Charles Fourier). 2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi „Õiglaste Liit“, Neue Rheinische Zeitung, emigreerumine Inglismaale, "Das Kapital", Marxi seisukohad ja teoreetilised mõjutajad (Feuerbach, Saint-Simon, Augustin Thierry, Babeuf, Hegel). Kommunismi eesmärk. Rahvusvaheline Tööliste Ühing ehk Esimene Internatsionaal, Teine Internatsionaal. 8- tunnilise tööpäeva nõue, 1. mai (Chicago Haymarket afäär), naistepäev. Sotsialistliku parteide juhid Euroopas (Jules Guesde, Jean Jaurčs, Karl Liebknecht, A. Bebel, Filippo Turati). Sotsialistlik liikumine Saksamaal (Ferdinand Lassalle, lassaliaanid, Üldine Saksa Töölisühing). Saksa Sotsiaaldemokraatliku Partei moodustamine ja
3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem. · Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid ideoloogiliseks kujuks, millega manipuleerida uskujaid ennast. · Friedrich Nietzsche- jumal on surnud, teda pole olemas.
võõrandubta oma inimlikust loomusest, tema töö objektid ja selle saadused saavad temale võõraks „objektiivseks“ looduseks ning tema ise saab näiliselt vaimseks“subjektiks“ .Sellest võõrandumisest vabanemine ongi ajaloo eesmärk, mida võib kirjeldada“inimese neutraliseerumisena“, taas loomulikuks saamisena.Siis ei ole loodus enam talle võõras objekt, vaid ta hakkab meelelise olendina elama loodusega kooskõlas. Oma kirjutises „Teesid Feuerbachi kohta“- (Feuerbach: Hegeli õpilane) kirjutab ta: Filosoofia peab olema ühiskonna muutmise teeenistuses.Filosoofia funktsiooniks on „ideoloogiakriitika“nagu Marx ja Engels Saksa ideoloogias väljenduvad. Materjalism: Materialistlikust seisukohast on ühiskondlikud suhted esmajoones tootmissuhted, mis tekivad ajalooliselt, ilma et indiviidid saaksid neid valida. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi
kuni kõrge vanaduseni, viitavad sellele, et tal oli tõeline religioosne vajadus. 24 Teine etteheide tehakse Kantile poliitilises plaanis. Nimelt selles osas, et ta Prantsuse revolutsiooni küll tervitas, doktrinaarses plaanis aga revolutsiooni mõtte kõrvale heitis. Me oleme seda küsimust eelnevalt juba valgustanud. Kuulus jurist Feuerbach (filosoof Ludwig F. ja maalija Anselm F. vanaisa) esitas selle etteheite juba 1798 a. oma "Antihobbes'sis". Kolmas etteheide puudutab Kanti "asja iseendas". Kant ei väsi rõhutamast, et igasuguse kogemuse esmaseks aluseks on meeleline kaemus, et me kõiki asju tunnetame vaid ilmingutena. Teiseks, et aprioorsed vormid, milles meie meelelisus ja meie mõistus seda materjali töötleb - ruum, aeg ja kategooriad , on maksvad vaid ilmingute vallas ja väljaspool seda on mõttetud
partei manifesti kaasautor, samuti Karl Marxi "Kapitali" teise ja kolmanda osa kirjutaja. Marxiga tugev sõprus ja koostöö peaaegu 40 aastat. Pidas Marxiga peale revolutsiooni tihedat kirjavahetust ning aitas teda majanduslikult. Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Käsitles filosoofia seisukohast loodusteaduste ajalugu ja probleeme, lõi loodusteaduste klassifitseerimise põhimõtted ja esitas loodusteaduste klassifikatsiooni. Teoses "Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp" (1886) sõnastas ta filosoofia põhiküsimuse ning selgitas idealismi ja materialismi ning metafüüsika ja dialektika olemust. Engels taunis katseid käsitada filosoofiat teaduste teadusena ja rõhutas dialektilise materialismi metodoloogilist tähtsust. Monogaamse abielu teke (Engels) Kolm abielu peavormi: metslus; veresugulusperekond abielurühmad eraldatud; Rühmaabielu meeste vastastikkune sallivus, armukadeduse puudumine
lõhe idee ja selle materiaalse realiseeringu vahel (ratsionalism, subjektiivsuse kasv) vaimu realiseerimine subjektiivsed hingepeegeldused vähem materiaalsetes kunstides, nt kujutavas kunstis, muusikas, poeesias. Noor- ehk vasakpoolsetest hegeliaanidest marksistliku esteetikani · Pärast Hegeli surma (1831) jagunesid tema õpilased/kolleegid ja jüngrid kaheks · Noor-ehk vasakhegeliaanid (Karl Marx, Ludwig Feuerbach, Arnold Rüge) Hegeli idealistlikud mõttesüsteemid ei suuda selgitada ühiskonna muutunud ajaloolist olukorda ega lahendada Preisi kuningriigis tekkinud kriisisituatsiooni (lihtrahva vaesus, riiklik bürokraatia, tsensuur, politsei meelevald, usuline diskrimineerimine) vaja on edasisi dilektilisi arenguid. Nad ehitasid oma ideed üles ühiskonna, - religiooni-, ja kapitalismikriitikale.
dikteeritakse tema eluhoiakud ette) ja avatud moraali ühiskond (rajaneb vabadusel, armastusel ja eeskujudel). On ka kahte sorti religioone: staatiline religioon, mis on omane suletud moraali ühiskonnale ning dünaamiline religioon, mille eesmärgiks on inimese ühinemine loojaga. Kuna vahepeal oli toimunud metafüüsika täielik eitamine, tahtis Bergson luua uue metafüüsika. 22. PILET L.FEUERBACHI MATERIALISM PLATONI IDEEDE ÕPETUS Feuerbach oli religioonivastane. Saksamaalt, ateist ja materialist. Hariduselt teoloog hiljem filosoofia. Hegeli õpilane, hiljem kriitik. ,,Kellel on teadus, see ei vaja religiooni" (Goethe) tema õpetuse lähtepunkt. Inimest ei loonud jumal enda näo järgi, vaid inimesed lõid Jumala enda näo järgi. Usk on inimkonna lapseuni ja tuleb asendada inimlikkuse, teaduse ja tsivilisatsiooniga. Universumi kõrgem olend ongi inimene ise. Inimene on oma võimekuse poolest kõikvõimas ja usk vastupidi
Lisaks sellele ei tohi riik sekkuda majanduslikku tegevusse, peab takistama kaubanduslike monopolide teket ning tagama sellega ühiskonna heaolu. Smithiga tekkis poliitökonoomia teadus sellest, kuidas majandus ja poliitika on omavahel seotud: kuidas poliitika mõjutab majandust ja kuidas majandus mõjutab poliitikat. Marx ja Engels: Saksa ideoloogia Nad alustavad Hegeli kriitikast. Hegel oli rääkinud mingisugusest Vaimust, kuid see on liiga vähe seotud inimeste reaalse eluga. Feuerbach vaatles inimest kui sellist, sõltumatult ajaloost ja ühiskonnast ning ka see oli vale. Feuerbach taandas inimese religioosseks olendiks, nii mõelda on ka vale, sest tegelikult on ka religioon sotsiaalne produkt. Marxi ja Engelsi nägemus inimesest. Inimese põhiväärtus seisneb selles, et ta oskab teha tööd ja arendada oma isiklikke võimeid, selle loomuse alusel nimetavad nad inimest liigiolendiks. Inimene
(Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele) *Pilgud on esimesed armastuskirjad *Poiss: kas sa mulle oma MSN-i ei tahaks anda? tüdruk: ei poiss: miks? tüdruk: sest muidu distantseeruksid sa minust täielikult... *Iga kord kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada. ( Oscar Wilde) *Armastada, tähendab kannatada, mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) *Armastus on kõige suurem vägivallatseja: ta tahab endale kas kõike või mitte midagi. *Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) *Ainult üllad hinged väärivad armastust. *Armasta naerdes, kuid ära naerdes armasta. Armastus ei ole kaupmees, kes oma kapitalimahutused tagasi tahab saada. *Armastus on ainuke vara, mis kasvab, kui teda jagada. (R. Huch) *Armastavale südamele pole ükski asi liiga raske. (Cicero) *Jah, pool
Psühholoogia ülesandeks on uurida teadvust. Loogika ülesandeks on juhuslikke kujutluslikke seoseid eristada püsivatest. Kuna kogemus on ainus tunnetuse allikas, siis on induktsioon ainus usaldatav tunnetuslik lähenemine. Psühholoogia, kombeõpetus ja sotsioloogia on vaimuteadused. Ajalugu on loodusteadus. "Poliitilise ökonoomia põnimõtted" (1848), "Vabadusest" (1857). Peab oluliseks arvamuste avaldamise ja diskussioonivabadust. KARL MARX (1818-1883) Suure tõuke annab talle Feuerbach, saksa materialismi esimene suur esindaja. Marx tõlkis Hegeli materialismi keelde. Marx tutvub Engelsiga, kellega koos antakse välja "Kommunistliku partei manifest" (esimõtleja oli siiski Marx). "Kapital" (I osa 1867) - hävitav kriitika kodanlikule ühiskonnale ajal, mil see oli jõudnud oma jõukuse tippu. Inimeste teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Teadvus on algusest peale ühiskondlik produkt ja jääb selleks niikaua, kui inimesed eksisteerivad
Neue Rheinische Zeitung kommunistide ajaleht. Marx oli lehe peatoimetaja. Marx ja Engels põgenesid Saksamaalt Londonisse. Marx kaotas kogu oma maise vara elu lõpuni. Engels hakkas vabrikandiks ning toetas Marxi surmatunnini. SB-s ei leidnud Marx kunagi suuremat toetust. Olulisema töö, mille ta SB-s kirjutas oli ,,Das Kapital", kus ta sõnastas teaduslikult kogu oma vaadete süsteemi 1867 esimene köide. Marxi seisukohad ja teoreetilised mõjutajad (Feuerbach, Saint-Simon, Augustin Thierry, Babeuf, Hegel). Kommunismi eesmärk. Materialistlik filosoofia pärines Ludwig Feuerbach'ilt. Klassivõitluse idee pärines Saint-Simonilt.i tööväärtuse teooria oli laenatud Schmidtilt. Marx avaldas veendumust, et kapitalism saavutab kriisidesse, mille järgmiseks sammuks on uus ühiskond proletariaalne diktatuur. Marx ise pidas end prohvetiks ning tõotatud maaks kommunismi. Marxi pakutud probleemide lahendused olid utoopilised
ennast proovile panna ja soovib teostada eksperimenti. Kui ta suudab tappa ja tal ei teki süümekaid, tal on õigus tappa, siis on ta nagu Napoleon. Aga kui tal tekivad süümekad, siis ta ei ole suur, kõikvõimas inimene. Ta on väga ratsionaalne. Valmistub hästi mõrvaks ette. Samas satub mõistus vastuollu alateadvusega. Alateadvusega on seotud palavikulisus. 24. september 2009 40ndatel oli D sotsialistliku ringi liige. Põhipunkte oli Feuerbach. Kuna inimkond püüdleb jumaliku idee poole, siis on seda ideed inimkonnale vaja. Inimene peaks muutuma jumalaks. Inimene astub Jumala kohale. Seda mõtet pooldas Petrasevski jmt tema mõttekaaslased. Inimene võiks astuda Jumala kohale. Teine tähtis idee, mida Raskolnikov pooldab, on Tsernõsevski mõistusliku egoismi teooria Benthami vaadete süsteemiga seotud, utilitaristlik eetika. Utilitaristid arvasid, et inimene teeb elades ühiskonnas seda, mis on talle kasulik. Nad
Sihipärane areng toob kaasa perioodilised klassivõitluse ägenemised, revolutsioonid. 3. Ka nägemus sellest, et riik on tsiviilühiskonna konfliktidest kõrgemal, peab Marx Hegeli illusiooniks. Riik pole erapooletu üldise huvi esindaja, vaid domineeriva grupi vahend, mis kehtestab seda valitsemist toetavad ideed ja ideoloogia. Ideoloogia püüab esitada oma klassi huve kui terve ühiskonna omi. Püüab anda oma ideedele universaalsuse, ratsionaalsuse. Ludwig Feuerbach (1804-1872): kristluse antropoloogia religioon on inimmõistuse projektsioon. Jumal lõi maailma, Jumal lõi inimese, Jumal sai inimeseks, Jumal saab päästa inimest läbi armastuse kui kannatab nii nagu inimesed kannatavad. Hegeli jaoks on need inimese ja idealistliku Absoluutse mõistuse vahelise suhte kohta tehtud väited, millest keskseim on, et Jumal sai inimeseks. Tõe avastamiseks tuleb aga asendada sõna "inimene" Jumalaga. Tegelikult puudutab kõik
Ta on surematu ja tal on inimesele kättesaamatud üleloomulikud võimed. Jumala mõistus ja ka elu on lõputud. Lõputult täiuslikud on ka tema võimed. Järelikult Jumal on ,,absoluut". Antropomorfismi järgi lõi Jumal inimese oma näo järgi, kuid inimene ei ole Jumalaga siiski võrreldav. See on ka ainus sarnasus Jumala ja inimese vahel. Inimeste ettekujutused Jumalast on nagu peegelpilt sellest, et milline inimene ise olla sooviks. Näiteks nii arvas kuulus Saksa filosoof Ludwig Feuerbach. Kuna Jumal on teadvusega üliolend, siis on võimalik inimesel Temaga ka suhelda selleks palutakse Jumala abi. Jumalaga on inimesel üsna lihtne suhelda, sest Jumal on kõikjal. Teda ei ole vaja otsidagi. Jumalasse uskumine ei ole lihtsalt ratsionaalne veendumus Tema olemasolusse. Jumala olemasolu teoreetiliselt tõestada on püüdnud ajaloos väga paljud kirikuisad ja filosoofid nagu näiteks Thomas Aquinost. Usk on ka religioossne tunne. Usklikud inimesed suhtuvad
Ta on surematu ja tal on inimesele kättesaamatud üleloomulikud võimed. Jumala mõistus ja ka elu on lõputud. Lõputult täiuslikud on ka tema võimed. Järelikult Jumal on ,,absoluut". Antropomorfismi järgi lõi Jumal inimese oma näo järgi, kuid inimene ei ole Jumalaga siiski võrreldav. See on ka ainus sarnasus Jumala ja inimese vahel. Inimeste ettekujutused Jumalast on nagu peegelpilt sellest, et milline inimene ise olla sooviks. Näiteks nii arvas kuulus Saksa filosoof Ludwig Feuerbach. Kuna Jumal on teadvusega üliolend, siis on võimalik inimesel Temaga ka suhelda selleks palutakse Jumala abi. Jumalaga on inimesel üsna lihtne suhelda, sest Jumal on kõikjal. Teda ei ole vaja otsidagi. Jumalasse uskumine ei ole lihtsalt ratsionaalne veendumus Tema olemasolusse. Jumala olemasolu teoreetiliselt tõestada on püüdnud ajaloos väga paljud kirikuisad ja filosoofid nagu näiteks Thomas Aquinost. Usk on ka religioossne tunne. Usklikud inimesed suhtuvad
Ta on surematu ja tal on inimesele kättesaamatud üleloomulikud võimed. Jumala mõistus ja ka elu on lõputud. Lõputult täiuslikud on ka tema võimed. Järelikult Jumal on „absoluut“. Antropomorfismi järgi lõi Jumal inimese oma näo järgi, kuid inimene ei ole Jumalaga siiski võrreldav. See on ka ainus sarnasus Jumala ja inimese vahel. Inimeste ettekujutused Jumalast on nagu peegelpilt sellest, et milline inimene ise olla sooviks. Näiteks nii arvas kuulus Saksa filosoof Ludwig Feuerbach. Kuna Jumal on teadvusega üliolend, siis on võimalik inimesel Temaga ka suhelda – selleks palutakse Jumala abi. Jumalaga on inimesel üsna lihtne suhelda, sest Jumal on kõikjal. Teda ei ole vaja otsidagi. Jumalasse uskumine ei ole lihtsalt ratsionaalne veendumus Tema olemasolusse. Jumala olemasolu teoreetiliselt tõestada on püüdnud ajaloos väga paljud kirikuisad ja filosoofid nagu näiteks Thomas Aquinost. Usk on ka religioossne tunne. Usklikud inimesed suhtuvad
annaabi.ee 
