Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus
Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused. Iseloomulikud jooned: toetumine autoriteetidele, argumentatsioonis hüljati kogemus ja
Marksism marksistlikule baasile ehitati arusaam, milline peab olema kult 20saj. ,,DAS KAPITAL" 1867 (18saj valgustusajastul oli oluline korraldada riiki rahva huvides ideede aluseks oli neil naturalism inim on looduslik olend. Selline nagu on inimloomus, selline peab k olema ühiskond. Loomupärased õigused. Seadused peavad olema õiglased. Kunst jumalariik. Ühisk.leping põhiõigusi ei tohi inim ära võtta.) Sotsialism hakkas kujunema valgustuse baasil. Marx leidis, et filos on tõlgendanud maailma valesti ja seda peab korrastama. Kogu riik (e. eraomand) pidi muutuma assotsiatsiooniks (e. kollektiiviks). Teaduslik skeem maailma muuta maj teooriate kaudu. Majanduslikud suhted dikteerivad selle, milline on kultuur. Definitsioon: Kõik kult tuleb analüüsida, vaadelda ajaloolistele toomistingimustele. Ajalugu toetub baasile. · Tootmisviis tegeleb sellega kuidas toodetakse rikkusi ja kuidas inimeste vajadusi rahuldatakse. Ajaloost on teada nt
põgenemises (muinasaega, loodusesse); idealiseeriti kaugemaid maid ja rahvaid; teadl rahvaluule tallet; R- tundeline kultuur; Kirj esiplaanile lüürika; R kangelased- erakordsed; prohvetlike omadustega, salapärased; levis religioosne elukäsitus; Luule- W.Blake (1757-27) ühtlasi ka kunstnik, söövitas paljud tekstid koos joonistustega vaskplaadile; mässas luules kristluse& seniste filos ning tradits vastu; ,,Süütuse laulud", ,,Kogemuse l". F. Hölderlin ülistas inimsuhteid, mis loomulikud, siirad, puhtad; ,,Hyperion". R põhivool- ,,Järvekoolkond" Wordsworth, Coleridge, Southey- 3 meest ing järverikkas pk, tõmb üh eemale, süvenesid müstikasse; näha ilu ja igapäevases, lihtsas; ,,Lüürilised ballaadid"(W,C). G.G.N.Byron- ,,Jõudetunnid", Värssromaan "Don Juan";
Puskin ,,Jevgeni Onegin", Crusoe", J. W. Goethe M. Lermantov ,,Maskeraad" ,,Faust", F. Schiller ,,Wilhelm Tell". Mida uut tõi Barokk toi vastandid. Ühendati Dem. ideede levik. Tekkis Rahvaste meeleolude ajastu koledat ja ilusat, tarkusi ja filos. romaan. Inimlike peegelduse ajastu. Suur kirjandusse? rumalusi jne. klassitsim oli tunnete rõhutamine. sentimentalistliku romaani antiigi kunsti jäljendamine. Inglismaal tekkis viljelejate hulk. Looduse ja Kritiseeriti julgelt kaasaja valgustusromaan ja inimese vabaduse probleeme ja elu. robinsonaad. Romaanide idealiseerimine. Romantiline
filosoof,kes Maailm on ebaisikuline võimalik leida muud eesmärki kui selle tõmbab paralleele jõud; kunst ja muusika mõistmiseni jõudmine, et ida ja lääne filos on pääseteeks; parem oleks mitte vahel; saksa eksisteerida. filosoof. C.A. 1715-1771; Eetiline egoism- Ma muutun paheliseks, Helvetius prantsuse inimene lähtub alati kui seadused eraldavad filosoof; enda huvidest; minu huvid ühiskonna
hingeelu ja kirjeldab tollast olustiku Iroonia- ,,Jumalik komöödia"- Julia- ,,Romeo ja IJ koomikavorm,varjatud Värsivormis nägemus, Julia", armub pilge, öeldu on filos. poeem, 3 osa: Romeosse, kuid mõeldule vastupidine põrgu, puhastustuli ja nende armastus on paradiis, keelatud Jamb-kahesilbiline värsijalg, kus esimene silp on lühike v. rõhutu, teine aga pikk v. rõhuline Kelmiromaan e ,,Kuningas Lear"- Kerberos- Põrgu
Nt kriminalistika. Kuidas avastada kuritegu, kuidas säilitada, milliseid tehnilisi vahendeid kasutada. Anželika Künnap Milleks üks või teine teadus olemas on? Inimkond ei tegeleks asjadega, millel ei oleks praktilist väärtust. Teadustel on palju erinevaid funktsioone. Olulisemad õigusteaduse funktsioonid ((filos.) talitus, otstarve, ülesanne): ONTOLOOGILINE (KONSTATEERIV+INTERPRETEERIV) - kreeka keel olemasolev. Sisaldab konstateerivat ja interpreteerivat tegevust. Teadusliku tegevuse eesmärk on vaadata, mis on olemas. Konstateerida, mis on olemas. Sisaldab ka interpreteerivat ehk seletavat. Miks on palju, miks toimib nii nagu toimib jne. Nt kuritegevuse uurimisel, fikseeritakse ,
elu saavutamine. ,,kuldne kesktee" on Aristotelese arvates asjade tasakaal. Nt: kui inimene ei karda midagi, ei saa ta olla õnnelik, kuid kui ta on liiga palju kardab siis on ta arg, seega kumbi äärmuslik variant ei ole hea, Seega oleks temaarvates hea valida ,,kuldne kesktee", kuna see tagab õnne. Kuldne kesktee on mehisus. Jumalatõestus on tõestus jumala olemasolu kohta mõistuse abil. Filosoofia ( filos sofos ) tähendab tarkusearmastust, erutletakse erinevate eluliste küsimuste üle . nt : mis on õnn? Relativism - on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi ja reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks- sõltuvaks mingist vaatekohast. Koopamüüt Plaaton lõi selle, inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peaved neid tõelisteks asjadeks.
Antvärk- VMO käsitööline, ametimees Apsat- VMO konts Sveitser- uksehoidja Aulik- VMO auväärne Avitama- VMO aitama, abistama Burzuaa- VMO kodanlane Ergukava- VMO närvisüsteem Bloknoot-< VMO märkmik Elajas-loom Elik- VMO: ehk; või Kõik sõnad on VMO- vananenud sõnad 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne- -BIOL Aatommass- FÜÜS, KEEM Alkeen- KEEM Abstsess- MED Androloogia- MED Ateroskleroos- MED Anamnees-med Amorett- KUNST Aatrium- AJ Hedonism- FILOS Arp- FOLKLOOR Loits- FOLKL Arhipelaag- GEOGR Järvik- GEOGR Apostroof- KEEL, KIRJ (KEELETEADUS, KIRJANDUS) Faabula- KIRJ Eufoonia- KIRJ, MUUS Hermeneutika- AJ, KIRJ Apostroof- KEEL, KIRJ Admiraliteet- SÕJ ,AJ (sõjandus) 3 Alkeemia- AJ Bürgermeister- AJ Aktiva- MAJ ; RMTP (Raamatupidamine) Bruto- MAJ,MER,MAJ (MERENDUS) Deposiit- MAJ Devalveerima- MAJ Detriit- BIOL, GEOL Plenäär- KUNST Alpimaja- SPORT Hüpak- SPORT
Ja meie hüüe on: Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks! Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli jäänud sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseimaks tegelaseks. Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi (1904) ja Helsingi ülikooli cand filos kraadiga (1910), töötas Soomes, 1917-1919 võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kt-na (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi
Org põhikonseptsionid: Inimressursse toetav lähenemisviis-juhid tunnevad huvi; Ettenägematute asjaolude arvestamine- erinevates olukordades effekt erinev käit. Produktiivus- oluline tootlikkus, selle efektiivsus, mitte väljastatav kogus. Süsteemne läh- org käsitlemine tervikliku süsteemina. **Org käitumise system- eesmärkide saavutamiseks. 1Vision- tulevikunägemus, 2Eesmärk- org sov saavutuste konkreet määratletud formuleering. 3Ok filos=juhtkon arvam orgst ja eesmkdst, 4Väärthin= nägemus eesm ja tegevuste ihaldatavusest. 1234= org kult=eestved, suhtlem=tööelu kval=motivat=väljundid:teg tõhusis, ind rahulolu, isik areng. Autokraarne mud=juhi võim, Hooldav mud=arvestav, Toetav mudel=töötaja isik, Kollegiaalne mud= ühised eesmärgid, **Sotsiaalsüsteem-inimsuhete keerukas kogum, moodustavad rühmad ja üksikliikmed, nende vah suhted.Asukohamaa vahetus=sots, pol, maj tingimused, rahvkultuuri iseär
sümbolistlikku luulet Ernst Enno ja ka Tuglas. Gustav Suits-luuletaja, üks silmapaistvamaid tegelasi kultuuriajaloost.Esimene luuletus ilmus ajalehes ,,Uus Aeg".1905 ilmus esikkogu ,,Elu Tuli" . Võtab kasutusele uusromantismi(impr. ja sümbolism)"Noortelaul"-räägib noortest, kes suudavad ja tahavad maailma muuta. ,,Mehed"-ülistab mehelikkust; ,,Nooruse aeg"-ülistab noorust; ,,Lõpp ja algus". 1913 ilmub II luulekogu ,,Tuulemaa" Tuntum luuletus ,,Kerkokell"-ema jaoks, filos. mõtisklus elu üle. Edaspidistes luuletustes ja hilisemates luuletes on valdavalt pessimistlik meeleolu, nt. paguluses olles-koduigatsus) Friedebert Tuglas-1908 ilmus novellikogu-,,Kahekesi", mille täht. novellid ,,Suveöö armastus" ja ,,Toome Helbed"-esimesed meisterlikud novellid eesti kirjanduses. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa", 1906). Romaan-,,Väike Illimar"-kujutab lapse silma läbi nähtud mõisaelu-ja inimesi.
*Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tavaarusaam-õnn seisneb teatud asjade omamises *Platon, Aristoteles, stoikud-õnn on teatud sorti tegutsemisvõime *epikuurlased-õnn on teatud passiivne seisund Õnneliku elu erinevad vormid-Aristoteles -riigimehe elu -pol. Juht, kes rakendab õigluse,enesev''rikuse etc kogukonna hüvanguks -ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus -täiuslikem-filosoofi elu Aristoteles pol. Ja õnnest -pol. Eesmärgiks nagu inimestelgi on õnn -filos. vajavad pol. Ja poliitikud vajavad filosoofe -parim riigivorm: kõik kodanikud osalevad poliitikas suur keskklass KESKAEG Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist -Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop -Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus -Patulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu) -Enesearmastus on ennasthävitav: *inimene on seesmiselt lõhestatud *ihade rahuldamine sõltub välisest
meediumi muutus. Ka heas filmis läheb midagi kaotsi. Kuidas meedia mõjub? nt. Reklaamindus. Kuidas mõjub kellele, mis olukorras, kuidas mõõta ja hinnata. *Mis on selle sisu tähendus küsimus tunnetusest, teadmusest mis väärtused meil on,milliseid arusaam. Meedia kujundab. Teeme siin väikseid katseid, kus mõnele küsimusele vastame. Teadused, mis tegelevad kommunikatsiooni uuimisega Kommunikatsiooni teooria- semiootika,sotsiol.,psühhol,politoloogia,etnograafia, filoloogia, filos., ajal, informaatika,küberneetika, geeniteadus. Esimesed meedia ja kommunikatsiooni uuringud kuskil 20ndatel. Tänapäeval see mitme erineva teadushau süntees nt. Politoloogia, filoloogia(zanrid), etnograafia- in. käitumine kult.keskkonnas. Semiootika, ajalugu(nt, mis saab paberlehest.) ajaleht oli ennem kui tükikunst. ->Reformatsioon. Tekkis hulk inimesi, kellel oli huvi teada saada(pühakirjad). Suuem huvi teada saada, mis toimub kaugemal. "Kujutletavad kogukonnad"
3. Hobbes filosoofia. Thomas Hobbes on ühiskonnafilosoofia klassik. Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti seletamisega. Tema kõige kuulsam teos "Leviaatan" ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles. Seal avaldas ta idee poliitiliste prinsiipide õigustatusest vabade ja 3 ratsionaalsete indiviidide mõtete läbi-,et põhjendada vajadust suveräänse võimu järele. (100 filos) (2) 3.1 Materiaalne maailm. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomistilt võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on
soome keelest. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel (8 kd. kriitikat, "Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", "Ado Grenzsteini lahkumine"). Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli jäänud sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseimaks tegelaseks. Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi (1904) ja Helsingi ülikooli cand filos kraadiga (1910), töötas Soomes, 1917-1919 võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kt-na (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi. Kirjanduslikku ellu astus gümnasistina
selgitamine Vahend, maailma liigendamise ja mõtestamise "Maailma pilt" instrument Mõttetuste ja traumade avastamine, mis saab mitte filos. lausete kogum, mõistus, püüdes peaga vaid lausete selgekssaamine purustada keele piire W. KEELEMÄNGUD Keelemängu põhifunktsioon on otsustuste tegemine väidete kehtivuse kohta. Keeleliste konstruktsioonide üle otsustuste tegemine on üks mängu vorm Otsustuste tegemise kriteeriumiks on keelemängu reeglid. Filosoofiline tegevus on keelemäng. Nt formaalne loogika on ühed keelemängu reeglid.
kõige selle otsing, mis püsinud moraali põlu all.“ FILOSOOFIA ALAJAOTUSED - Epistemoloogia: mis on teadmine ja tõde? (keskne probleem epist.) Kas teadmine sub. või objektiivne? Mida on võimalik üleüldse teada? - Ontoloogia: mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? - Eetika ja poliitiline filos.: kuidas on parim viis elada? Kas moraalsed tõed on universaalsed ja igavesed/ relatiivsed ja muutuvad? Kas nt tapmine on alati lubatud? - Esteetika: uurib kunsti, ilu, ilukogemuse loomust: mis on ilus? Kas ilu hinnatakse tunde või mõistusega? kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne? MIS ON USKUMUS
ReneDescartes. Uusaja filosoofia rajaja, Prantsuse filos.(valgustusajal). Ennekõike teadlane (teaduse arendamises pöörduda filosoofia poole). Nooruses reisis palju, hiljem elas tagasitõmbunult.Armastas soojust niivõrd, et mõtiskles tihti ahjus (vältides ka inimeste seltskonda).Muutis pidevalt oma aadressi, pidas sõpradega ühendust kirja teel.Kõige produktiivsemal perioodil elas vabameelses Hollandis.Armastas palju magada (tõusis harva enne keskpäeva)
Puuduseks on see, et teaduslik meetod ei suuda mõõta ilu, ei suuda ületada materiaalsuse piire. Teadusliku meetodi abil saab hinnata vaid mõõdetavaid asju (materiaalseid asju). Ei ole kõige olulisemat meetodit, oluline on ühtsus erinevate tunnetusteede vahel. 3. Mis on saientism ja mis fideism? Mille poolest need erinevad ja sarnanevad? Saientism - teaduse pidamine tunnetuse kõrgeimaks vormiks ja ühiskonna arengu peamiseks teguriks Fideism - filos õpetus, mis seab usu teadmistest kõrgemale v. püüab religiooni seisukohti teadusetaoliselt põhjendada 4. Miks on oluline omada erinevate protsesside ja nähtuste käsitlemisel vaatepunktide paljusust? Tooge näiteid sellest, kuidas käsitleda midagi lähtudes vaatepunktide paljususest? Mida rohkem vaatepunkte, seda kompleksem käsitlus. Näiteks ettevõtet võime vaadelda majanduslikus aspektis: palju tal on raha ja muid ressursse, palju toodangut annab
hipodroom Circus Maximus. Võidusõit u 4 km. Ohtlikud tagasipöörded tulba juures. Kaarikujuhid, gladiaatorid - orjad. Gladiaatorite traditsioon pärit etruskidelt. Suurim amfiteater Colosseum. Nii metsloomadega kui ka omavahel, samuti suuremate rühmade vahelised võitlused, ka merelahingud <- harva. 5. Kirjasõna ja kultuur Varasest kultuurist pole teada peaagu midagi. Tõeline kirj. al 3. saj eKr ->kreeka kirj tõlk, mugandamine. Teor. teaduse js filofoofia alal roomlased kehvad. Pop. filos. õpetus stoitism - inimestel saatusest määratud roll. Teatris komöödiad. Mitte nii tähtis kui Kreekas. Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki
See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha
V.V. ~ JVV); ainult esitähte lühendades on soovitav panna punkt (E. Vilde, T-R. Viitso). Tuntumad lühendid a. = aasta(l) arh. = arhitekt biol = bioloogia dem. = demokraatlik, demokraatia dep = departemang dets. = detsember dir. = direktor dr. = doktor e. k. = eesti keel EKmS = Eesti Kirjameeste Selts EMÜ = Eesti Maaülikool ENSV = Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ERL = Eesti Ringhäälingute Liit el=enne lõunat filos = filosoofia jrk=järjekord khk. = kihelkond KL = Kaitseliit kl= klass/kell kpl=kauplus kr = kroon lk = lehekülg ld.k = ladina keeles mln = miljon, miljonit mnt - maantee MTÜ = mittetulundusühing Nö=nii öelda NATO = North Atlantic Treaty Organization, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon OÜ = osaühing pKr = peale Kristuse sündi pst=puiestee rdt = raudtee rnkl. = Riiginõukogu liige rvkl. = Riigivolikogu liige SA = Sihtasutus St =seetähendab
Autor ei nõustu vana-aegsete rooma kirjanike liialdatud austamise vastu, avaldab eitavat suhtumist moodsasse diletantismi luule alal. Horatius taunib ,,sisult armetuid ridu, kõlaküllast kremplit", rõhutab sisu tähtsust. Peab oluliseks nii luuletaja loomupärast andekust kui ka virkust (hoolikust teose viimistlemisel). Poeet ei pea mitte ainult vaeva nägema, vaid ka palju teadma, et oleks, mida öelda. Seetõttu on tarvis, et luuletaja oleks mõtleja. Sügava filos. haridusega isik. Soovitab õppida kreeka poeetidelt, tähelepanelikult vaadelda elu. Luuleteose keel vastaku zanrile, milles autor kirjutab. Nõuab luule keelelt peale tabavuse ja ilu ka elamuslikkust. Luuletaja hoolikas töö vajab visa enesekriitikat ja kriitikat. Lähtub klassitsistlikes põhimõtetest. Teos peab olema lihtne, terviklik ja harmooniline. Teema vastavalt luuletaja võimetele ja maitsele, teose osad peavad olema kooskõlas. Sõnu tuleb hoolikalt valida, keelt uuendada
toojat. Indra relvaks on äikesenool vadzra. Peale jumalate mainitakse Veedades asuraid, kes on pooljumalad. Asurad on jagunenud kaheks, kes võivad omavahel ka tülitseda. Veedade tuumaks oli ohvriandide toomine jumalatele. Puudusid templid ja preesterkonnad. Ohverdamise all mõisteti jumalate toitmist. 9.2. Brahmanistlik periood Algab I aastatuhtat eKr. Rikkalik religioosne kirjandus. Olulisimaks allikaks on upanisadid. Tekib india filosoofia, upanisadid on filos traktaadid. Vanimad upanisadid on pärit 8. 7. saj. eKr. Siia perioodi kuuluvad India eeposed Mahabharata ja Ramajana. Mahabharata olulisim osa on Bhagavadgita. Kerkivad esile uued jumalad, kes Veedades puudusid või olid väheolulised. Brahma esineb Veedades Brahmanaspatina (palvuste isand). Brahmast saab peajumal ja maailma looja. Visnu esineb Veedades päikesejumalana. Nüüd saab temast universumi korra ja seaduste kaitsja. Saab alguse uskumus, et jumal kehastab inimest
3) raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist 4) rase on alla 15-aastane 5) rase on üle 45-aastane Alguses naistearst,siis saatekiri, uuringud. Abordile jõutakse 5-6 rasedusnädalal. Enne raseduse katkestamist vormistavad naised kirjaliku sooviavalduse.Patsiendid kirjutavad alla nõustamisaktile, kus on kirjas abordi võimalikud riskid ja tagajärjed. Aborti teati juba 3000 aastat tagasi.Roomas kas. Rasestumisvastaseid vahendeid ja tehti aborte. Kreeka filos. Käsitlesid oma teostes abordi eetilisi probleeme. Abordi suhtes oli ühiskond ja arstkond neutraalne. Hippokratese vanne-ei tapa ja pütogoorlased?! Ristiusu tulekuga keelustati rasestumisvastased vahendid ja abort,sellega tegelejad põletati tuleriidal ning abrt karistatav isegi surmanuhtlusega. Samal ajal oli lapsetapmine üks levinumaid kuritegusid. Abordiga seotud karistused asendusid alles 20.sajandil järk-järgult legaalset aborti lubavate seadustega, seosed hääleõiguse laienemisega
Kooliharidus 18. saj P I püüdis luua Venem. Koolide võrku, sest tajuti Venem. mahajäämust hariduse vallas. P I eluajal suudeti asutada 46 kirikukooli. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Keskkoolile vastav haridus oli rangelt seisuslik. 1724 loodi Peterb. Teaduste Akadeemia. Esimeseks Venem. Ülikooliks peetakse 1755a asutatud Moskva Ülikooli, kus oli 3 teaduskonda: filos,-arsti,-õigusteadusk. Põhimõttelised uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II valitsusajal. 1780a hakati looma ka rahvakoole. Mis on valgustus Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele Saksa filosoof Immanuel Kant 1784 , kuid valgutus kui mõtteviis oli kujunenud juba varem. Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valg. kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Valgustusajastu põhijooned-Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus
täiseni, millele lisandusi enam ei tulnud. Kõik pigem matkisid teda. Pani alguse uusaegsele lüürikale. Firenze lähedalt pärit. Isa oli notar. Haritud perekonnast. Isa paavsti õukonnas. Kogu aeg palju vastuolusid tol ajal, üks konflikt viis selleni et 1312 aastal viis paavst oma õukonna L-Prantsusmaale Avignoni. Seal sai P oma alghariduse. 1316 1320 õppis õigusteadust ülikoolis (ei tea, kuidas see võimalik oli). Tekkis seal huvi kirj ja filos vastu. Jätkas õpinguid Bologna ülikoolis. Ikka õigusteadust. Seal Itaalia ümbruses tekkis huvi omakeelse luule vastu. Seal rääkis igapäevaelus prantsuse keelt. Õpetatud keel oli ldn keel, kiriku ja õpetatud meeste keel. Sellel perioodil 1320 alguses ostis ,,Jumala riigist" käsikirja (Augustinus). Tema looming on P elus tähtis, eriti Secretum. Varakult avarate vaimsete huvidega. 1327 on tema luuletuste kohaselt tähtis aasta siis kohtas esimest korda Avignoni
De Man ütleb, et romaan lükkab oma poeetikaga ümber ettekujutuse oma tekstilisest sidususest. Kõik romaanis tähistab mitte seda, millest kirjutatakse. Mittekokkulangevus on sõna, mida võiks kasut lugemise iseloomustamiseks. “Lugemise allegooria” kõneleb lugemise võimatusest. Võimatu on teksti lugeda ilma, et tekiks lugemise allegooriad. Selline lugemine suleb pääsu ühtse tähenduse juurde. De Man demonstreerib ka Nietzsche tekstide retoorilisust ja seab kahtluse alla kirj. ja filos. tekstide vahel vahetegemise. Nietzschet on ilmselt lihtsam nii dekonstrueerida kui Kanti. Teadmise metafoori dekonstruktsioon. Mõtlemise ja teadmise dekonstruktsioon läbi teksti retoorika. Samuti veenmise ja sisendamise dekonstr. Demonstreerib filosoofia muutumist kirjanduseks. Kõigi väärtuste ümberhindamine lõhub hierarhiat, mille tulemuseks on kunsti ja kirjanduse esiletõstmine ja väärtustamine. De Man näitab kuidas retoorika kuulub kokku apooriate ja ambivalentsusega
SUHTLEMISEETIKA Hamburgeri meetod suhtlemiseetiline taktika probleemist rääkimisel (kompliment kriitika kompliment) Max Scheler Inimene on ennekõike ja viimselt armastusolend. Armastusega täidetud suhted ja põlvkondade järjekestvus kujundavad inimlikule eluloole õnnelikkuse perspektiivi. Eros kirglikkus Storge õrnus Philos valitud sõprus Agape eneseandmine, isetu altruistlik armastus teha ja anda head Kindlaim armastussuhe on filos, mis põhineb agapel. KESKKONNAEETIKA Keskkonnaeetika: · Inimese tegevuse tulemusel on maakera loodusressursid vähenenud ning looduskeskkond saastunud kriitilise piirini, mis ohustab looduse ning sealjuures kogu inimkonna elu ja püsimajäämist · Vaja on muuta inimese arusaamu ja eluviisi · Keskkonnaeetika põhiküsimuseks on kuidas peaks inimene suhestuma keskkonda ja selles elama. · Põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted.
tunnuste kasutamisel. Peirce: tähendus on see, mida märk asendab Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust
Frege: Sinn vs Bedeutung 1923. ,,The meaning of meaning". C Ogdem, J. Richards (filosoof). Tõid välja tähenduse kolmnurga tähendus moodustab kolmnurgalaadse asja. Tihti nimetatakse seda Frege kolmnurgaks. Designaat = Sinn (Fregel). Moodus, kuidas märk maailma nimetab. Tähistamine tähendamine 17 Märk - - - - - - - - - - - - Denotaat Nimetamine R. Carnap Ameerika filos. tormiline areng algas. Viini loogilise koolkonnaga seotud. Pärast anschlussi emigreerus USA-sse. Ta oli väga vasakpoolne. Keelefilosoofia mõjutas pea kõiki valdkondi: psühholoogiat, muusikat jm. 1920-ndatel kirjutas ta ,,Maailma loogilise struktuuri" ; veel üks teos: ,,Tähendus ja kohustuslikkus" toob modaalsust loogikasse. On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust
Mälk kuidagimoodi lähemale. Võiks märgata seda, et mitte ainult kujutamisviis ei muutu keerulisemaks, vaid ka tegelastüüp. Kui rannajuttudes eelistab ta rääkida eelkõige lihtsatest inimesest, siis nüüd muutub inimene keerulisemaks + "Projekt Victoria" siin novellikogus pöördub August Mälk ulmekirjandusse. Kaunis ootamatu pööre sellel taustal, mis seni on toimunud. Filosoofilise kalduvusega ulme. Sellel on filos reflektsioon sees. Mälgu puhul võib öelda küll, et menukirjanik, aga keda lahti koorides võime avastada uusi kihte ja tekste, mida tasub kätte võtta ja uurida. Näilise lihtsuse taga võib olla keerulisem pilt. Albert Kivikas Noorpõlvetööd mõjuvad väikese veidrusena, aga imelikul kombel on poisikese hullamised ikka ja jälle meelde tulnud. 1919 "Lendavad sead", 1919 "Ohverdet konn" (Erni Hiir ja Albert Kivikas" neis on nähtud futuristliku proosa algust Eesti kirjanduses
Õe loogika. 1. 2. Õiuse tunnetusviisidest I. 2.1. Õe filosoofia kui Õe tunnetusviis Hea ja õiglase Õe järgi on ikka ja alati küsitud. Õ f tegeleb juriidil põhimõttel küsimustega. Nende põhimõtteliste küsimuste tunnetamisega, nende üle diskuteerimisega, küsimustele vastuste leidmisega. Õ f-ga tegeleja peab omama süstemaatilisi teadmisi nii Õest kui filosoofiast. Ajalooliselt kasvasid üksikteadused välja filos-st. f-t on väga raske määratleda. F põhiküsimused on jaotatud 3 probl-ringiks: kas õ on olemise komponent? –millest lähtuvalt saan ma kinnitada, et olen tegelikkusest aru saanud? – tõdemus, et pimesi ei saa usaldada riigi poolt loodud pos õ, 20 saj kurvad näited. Õ f eseme moodustavad maailm kui olemine, äratundmine (subjekt) ja õ eksisteerimisviis (õ kui protsess). Õ filos otsib vastust küsimusele, mis on õiglus.II õ f põhimõisteks on küsimus riigist.iguse filosoofia
,,Läänerindel...": üheski varem ilmunud sõjaromaanis pole kirjeldatud nii täpselt sõjakoledusi ja värki, suur huvi, tehakse film jne. Romaanis käsitleb rindesõprust, kadunud põlvkond. Emigratsiooniteemalised romaanid: ,,Armasta oma ligimest", ,,Triumfikaar", ,,Varjud paradiisis", ,,Lissaboni öö". Muud teosed: ,,Kolm sõpra", ,,Must obelisk", ,,Taeval ei ole soosikuid". Sõjaküsimusi Remarque'i teostes: kolm eeskuju: London, Hemingway, Hamsun. Filos taust pärineb Nietzschelt ja Schopenhauerilt. Sümpaatsed tegelased, lakooniline dialoog, värvide kirjeldamine, tegelased korduvad, originaalsed, positiivsed, iseseisvad, traagiline saatus, väliselt passiivsed. Vastandab neid inimestega, kes väljast aktiivsed, hingelt tühjad. Enesetapp on alternatiiv mugandatud elukorraldusele. · Postmodernism kirjanduses ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
Inimese mõtlemine sõltub tema vere koostisest. Eetika: metempsühhoos; end süüga koormanu peab 3 * 10000 aastat pidevalt ümber kehastudes ringi ekslema. Kuna ka loomad on elava hinge kandjad, keelatakse nii lihatoit kui loomohvrid. Lähedane orfikute ja pütagoorlaste õpetusele. Anaxagoras Klazomenaist (~500-428). Tuli Väike-Aasiast, aristokraatlikku päritolu. Pühendus juba noorelt teadustele, harrastas matemaatikat ja astronoomiat. Ateenasse ümber asudes toob esimesena sinna V-Aasia filos. traditsioone. Oli Periklese jt. prominentide sõber ja see võimaldas tal takistamatult teaduse alal tegutseda. Hiljem sattus Anaxagoras ebasoosingusse, süüdistati jumalasalgamises ja oli sunnitud elulõpu veetma pagenduses. Tema teosest "Peri physeos" on säilinud ulatuslikumaid osi. Teos oli populaarne veel Sokratese ajal. Olles tuttav oma eelkäijatest filosoofide maailmaseletamiskatsetega püüdis ta nende kriitika kaudu rajada teed uuele maailmatunnetusele
põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne – Mõisted/protseduurid on selgelt defineeritud, mõõtmine täpne • Püüdleb lihtsuse ja mõistetavuse poole – Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega
Vaim saab aru, mida ta teeb ja on seega vaba. Ajalugu on siis see, kui vaim saab teada, et on vaba. Tada saamine on mõistuslik, s.t. ajalugu on siis mõistuslik. Mõistus on substantsiks, mille- st ajalugu on tehtud. See eeldus tuuakse ajalukku sisse filosoofiast ja seda 9 Kuid kus see vaim on? Kus te seda venelaste vaimu näete? (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 13 saab põhjendada filosoofias. Ainult selle toob filos. sisse. Ilma selle ideeta ei ole ajaloost kirjutada võimalik. Hegel oma ideid ei põhjenda. Mis on mõis- tuslik — ta ei seleta10 . Hegeli kirjutistes langesid mõistus ja Jumal laias mõttes kokku. Kui mõis- tus on arenev, siis peab ka Jumal olema arenev. Sellist lähenemist aga kristlik ideoloogia ei tunnista. Samas. . . teostades maailma arengut, õigustab Jumal maailma olemasolu. Mõistus ja vaim läbivad teatavad astmed ning ülemine- kud ühelt teisele
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Augustinus annab lihtsuse, selguse ja elegantsiga mõtteviisile selgroo, miinused tulevad alles pärast välja. Õpetus armastusest. Igas inimeses on üldine armastusevõime - amor (tähistab ka tahet), mis on suunatud kahes suunas: 1)summum bonumile - caritas; 2)madalamatele väärtustele - cupitidas. Caritas on vesi, mis suunatud aeda (kastab); cupitidas on solgivesi, mis voolab kloaaki. Kes armastab maiset, on halb. Armastuse liigid kreeka kontekstis: agape (jumalik armastus), filos, eros, sexas. Proovib panna maailma ajad skaalale - aksioloogia (mõnes mõttes). Skaalal N: perekond, lapsed. Maiste asjade puhul (perekond, raha) oleneb sellest, kas kasutame (uti - siis pole midagi häda) või maitseme (frui - siis on asi halb). Inimelu on võrreldav palverännakuga isamaale. Head kasutavad maailma. et Jumalat maitsta, kurjad kasutavad Jumalat, et maailma maitsta. Uti ja frui vahel on omaette skaala. "Armasta ja tee, mida sa tahad" (kui sa
modernistliku suuna esindajad Laikmaa, Raud, Triik, Mägi. Väljapaistval kohal oli realistlik, naturalistlike sugemetega kirjandus, millele NE eneseteadlikult vastu astub. Gustav Suits -- (18831956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli jäänud sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseimaks tegelaseks. Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi (1904) ja Helsingi ülikooli cand filos kraadiga (1910), töötas Soomes, 1917 1919 võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori ktna (1921), valiti esimeseks korraliseks professoriks eesti kirjanduse alal (1931), milleks jäi kuni siirdumiseni eksiili (1944). Prof Suitsu nõudliku õppejõu käe alt on kasvanud kaks põlvkonda eesti kirjandusteadlasi. Kirjanduslikku ellu
Märt Väljataga Feminism ja filosoofia Viimase aja feministlikus teoorias kordub väide, et filosoofia on mehekeskne, et see vastab rohkem mehe kui naise vaimule, et selles on naistevastasust ja on suunatud naiste üle valitsemiseks. Feministlik matemaatika või astronoomia on absurdsed, fem. Ajalugu ja kirjanduskriitika täiesti respekteeritud valdkonnad. Fem. Poeetika on kentsakas. Iddo Landau filosoofia mehekesksusest ...on toonud välja viis argumenditüüpi, millega on põhjendatud filos. Läbivat mehekesksust. 1. Paljudes filosoofiatekstides leidub mehekeskseid või seksistlikke metafoore, mis suunavad 65 kogu arutluse käiku. 2. Suur osa klassikalisest fil. On seksistlik. 3. Mõni areng filosoofias on soodustanud naiste diskrimineerimist. 4. Mehekesksust läbib kogu Õhtumaa metafüüsika. 5. Fil. Ei arvesta naise mõtlemist ja kogemust
Algernon Sidney, kelle mõtted liikusid samas suunas kui Locke'l (Sidney kirjutas ka ühe teose Filmeri vastu), hukati 1683 (Sidney hukati süüdistatuna kuningas Charles II vastases atendaadikatses). Locke seetõttu avaldas oma asjad hilinemisega. Esimeses traktaadis teeb Filmeri ideed maatasa, Filmeri maine on seetõttu sajanditeks kujundatud, kuid tegelikult Filmeri peamiselt küsimusele Locke ei vasta: kas sotsiaalne võim, selle kõige 16 Abstraheerima - üldistama; filos, loog eseme v nähtuse mõnd tunnust mõtteliselt esile tooma; üksikult üldisele siirduma 63 laimeas tähenduses (võimusuhted perekonnas, inimühiskonna ajaloos jne), pole mitte "loomupärast" päritolu? Ning kui on, kas pole siis ka poliitiline võim seotud sotsiaalse võimuga? Locke lihtsalt alustab eeldusest, et poliitiline võim saab alguse kokkuleppest, ühiskondlikust
annaabi.ee 
