Keisri kõrval eksisteeris edasi ka senat, kuid nad kaotasid poliitilise võimu ja olid pigem Rooma linna nõukoguna ametis.Riigi juhtimises nad enam rolli ei mänginud. Keiser määrab ametikohtadele ametnikud, kellest tähtsamad on asevalitsejad. Kujuneb välja kaks inimrühma: *auväärsed *madalad Rooma majanduses toimub põllumajanduse ning käsitöö ja kaubanduse allkäik tänu orjade vähedusele.Üleminek naturaalmajandusele. Ristiusk. Kristus-apostlid-apologeedid. Nende tegevuse tulemusel kujuneb välja õigeusk ehk dogma, millest areneb dogmaatika. Dogmaatika klassikaline ävljund on Uus- Testament. Hereesia-kõrvalekalle (ketserlus) 1. ariaanlus-,,Kristus on ainult inimene" 2. monofüsiitlus-,,Kristus on ainult Jumal" Dogmaatika pannakse paika kirikukogude-, kuhu kogunevad kristlased üle maailma. Kristlus jaguneb kaheks: Rooma katoliku õigeusk (katoliiklus) ja Kreeka katoliku õigeusk (õigeusk)
ajalugu, mis annab juutide lava taga tegutsevale survegrupile hiigelsuuri eeliseid, et kaitsta kohtuliku jälitamise eest enamtähtsaid juudi kurjategijaid. Laimuvastane Liiga, kes kaitseb Venemaalt tulvana saabuvaid juudi bandiite, räkkareid, mõrvareid, valgete orjadega kaubitsejaid ja narkoärikaid, ei ole üksinda. Juutide religioosne ülemkiht on omalt poolt teinud kõik, mis nende võimuses, et Venemaalt saabuvale tulvale teed sillutada. See on märkimisväärne asjaolu, sest juudi apologeedid kujutavad juudi ganstereid kui formaalseid juute, kellel ei ole tõelist juudi eneseteadvust, aga juudi ülemkihti kujutatakse kui jumalakartlike rabide gruppi, kui juutide erilist ortodoksset ülemkihti. Möödunud nädalal lubasin ma teile üksikasjalikult rääkida sellest, mida teevad juutidest kurjategijad Ühendriikides, ja täna ma oma lubaduse ka täidan. Ma olen seda teemat teiega arutanud juba õige mitu korda, sealhulgas 16. mai 1998. aasta raadiosaates "Organisatsiooni rahad".
paik lunastuse tähenduses. Me ei sünni teise maailma uuesti. Inimese elu on väga unikaalne väärtus. Üksikisiku tegudel on väga oluline roll. II Kristluse kokkupuuted Antiikse filosoofiaga Kristlus vs filosoofia. Kiriku isa Tertullianus on kirjutanud: "Mis on Jerusalemmal tegemist ateenaga, mis on ühist akadeemial ja kirikul?" rooma haritlased nägid kristlust kui midagi kaasaegset. Edasi liikumiseks tuli haritlasi enda poole võita. APOLOGEEDID- tegelesid kristliku usu põhjendamise, kaitsmise ja selgitamise, kasutades haritlaste keelt. Nad püüdsid selgitada, et kristlus on filosoofia kõrgeim vorm. Esimeseks tähelepanuväärsemaks apologeediks on Justinus Märter (100- 165 a) Suri märtrina. Juba enne kristlust on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest. Kristlased kasutavad tarkuse sünonüümist. Esimene asi, mida jumal loob on logos. Tertullianus (160-220) oli ise kõrgelt filosoofiliselt haritud
Clausewitzi ajal peeti sissisõda alatuks. Nüüd on vabadusvõitlus tõmmanud ülle terrorismi vormi. Käes on äärmine piir. Kui nii edasi läheb, on meid kõiki ootamas bellum omnium contra omnes (kõigi sõda kõigi vastu) - olukord, mis Thomas Hobbesi sõnul iseloomustas inimühiskonda enne riigi tekkimist. Kummalisel moel sisendab Clausewitzi raamat isegi paadunud patsifistidesse erilist militaarset õhinat ja ülevust. Mõned sõja apologeedid on vaadanud sõda kui puhastustuld, kus katastroofile, ängile, valule, mõõtmatutele piinadele ja kaotustele järgneb katarsis. Sõjajärgne ahervaremete koristamine, taastamine, loov ülesehitustöö, ainueesmärgile pühendumine - see kõik liidab rahvast, kasvatab entusiasmi ja patriotismi. Linnaplaneerijatel, arhitektidel ja ehitajatel laiub ees avar tööpõld. Kujurid loovad monumentaalskulptuure langenud sangareile. Kirjanikele, kunstnikele ja filmimeestele jätkub teemat kauaks
Mõistetakse surma. Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene, maailmad kaovad. Uni kogu olemine... Looduses toimiva põhjus maailmahing. Jumal kõikjal loodus panteism. Elementaarosakesed monaadid, neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia reness kõige rev esindaja. 6. PILET reena 1. Apologeedid ja nende roll keskaegse filsoofia kujunemisel Apologeedid (kr) mingi õpetuse või süsteemi innukad kaitsjad, õigustajad ja pooldajad. Ajalooliselt 2-3 sajandil kristlikud kirjanikud (Justinus, Athenagorass, Tertullianus jt), kes arendasid teoreetiliselt alkiriku aluseid, et tõrjuda Rooma riigivõimu ning judaistide ja paganluse kaitsjate ristiusuvastaseid rünnakuid. Justinus märter, leidis, et enne kri on targad mehed saanud osa jumala sõnast logosest,
Kristlastel ristiusukirik - hästitoimiv. Piiskopkond - kor. usuelu oma piirkonnas - diötseesis. Neid valitsesid peapiiskopid (metropoliidid). Peapiiskopkondi 4(+1): Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma (+Konstantinoopol). Täh. asjade ostustamiseks kirikukogud e sinodid. Kirik täh. org. Kristlus preztiisne. Kirik kor. haridust, kohutmõistmist jm riigivõimu fun. 9. Kultuur hilises Rooma keisririigis Algselt levitasid kristlust apologeedid - kirjamehed, kaitsesid usku. Hiljem haritumad liikmed. Paganlik kultuur sai kristluse osaks. Vajati midagi lisaks Vanale Testamendile - evangeeliumid (Jeesuse elu, õpetust käsitleb kirjutis) + lood apostlitest + Johannese ilmutusraamat. Vana Testament 3. saj kreeka keelde, Uus kohe kr.k. 4. saj lõpul Hieronymus tõlk. piibli ladina k. Palju tähelepanu õigele uskumisele - dogmaatikale. Piibli järgi raske mõista. Kuj. välja õige, ortodoksne usk
Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kristluse legaliseerimisega kasvas kristlaste arv ning seda nähti ka karjääri tegemise võimalusena. Ka sai kirikust üks suurimaid maavaldajaid, hoolitses vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Diötsees tetud piiskopkonnale alluv piirkond. Veel siis, kui kristlus oli keelatud kerkisid esile seda õigustavad ning eeliseid esile toovad kirjamehed ehk apologeedid. Legalimeerimine tõi harid/tuse kasvu. Tänu sellele ei kaasnenud kristluse levikuga mitte vana paganliku kultuuri hülgamine, vaid järk-järgult ülevõtmine ja sulandamine arenevasse kristlikku kultuuri. Kristlikud õpetlased olid põhilised kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitajad. Kristlastele oli Vana Testament sama tähtis kui juutidele, kuna sealt oli pärit Kristus. Selle täiendamine (et räägiks ka Jeesus Kristusest) algas juba enne hilist keisririiki ning peale Jeesuse
Uusplatonistlik filosoofia paljud mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (s. 480-525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks". Patristika on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Patristika hõlmab algkristlusele järgnevat kirjandust 2. sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase "Hellase
Tõeline ja vaba valik - kui tahavad Hispaania võimu alla astuda, siis seda võetakse kuulda. Liitlaste ja sõprade kaitsmine. Barbarite mentaalne võimetus end valitseda. Ei kehti asteekide või inkade kohta, kuid madalama arenguastmega tsivilisatsioonide kohta. 6. Universaalmonarhia ja jõudude tasakaalu ideed Ambitsioonikas sümboolika. 1517. a sõitis kroonimisele laevaga, purjeil embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale). Karl V apologeedid: ühendab Euroopa nagu Caesar ja Augustus ning läheb kaugemalegi. "Rahvusvaheline press" kriitiline (pamfletisõjad). Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused". Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis Louis XIV Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee. Säilitab Euroopa vabaduse. Idee juured 16. saj
keelde tõlkinud. Nad olid varem kõigile seletanud, et nende jumal on ainus õige, tal ei ole kuju.. aga kui kreeklased hakkasid piiblit lugema, leidsid nad sealt vihjeid sellele, et jumalal on silmad vms ja siit see probleem ilmnebki. Nii palju kui filosoofide jutus on tõtt, on see saadud teada Mooseselt, nad käisid Jumala juures seda kõike õppimas. Aga see osa, mis nende õpetustes on vale, on nad ise sinna juurde leiutanud. Apologeedid kirikuisad, kes II saj esimesena käsitlevad kristlust kui filosoofia koolkonda. Pühakiri ei ole ainult usuline tekst, temast võib välja lugeda ka ratsionaalsust. See on suurel määral maailmaseletuslik tekst. Sakraaltekst ja selle institutsionaalsus. Piibel ei ole mitte ühetasandiline, vaid seal on palju erinevaid tekste, mis kohati on vastuolus. Institutsionaalsed tasandid on ka erinevad. Bergerlikult võib öelda, et pühakiri sõnastab ühiskondlikud tavad.
pattude andestuse läbi (kristliku filosoofia tipp). Inkarnatsiooni mõte - sõna saab lihaks. Kreeka mõtlejad püüavad jõuda kõige algusesse ( ). Kristlust huvitab ajas ja ruumis toimuv inimese ja Jumala vaheline, rõhk olevikul ja tulevikul. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Jumal polnud probleemiks. Tõeliselt filosoofiline probleem. I põlvkond - apostlid, II põlvkond - patristika (patrostid - kirikuisad), nende alaliik apologeedid - usukaitsjad). Kujuneb apologeetiline-patristiline kirjandus. Pauluse arvamus tarkusest negatiivne. Inimesed polevat oma tarkusega millegi targaga hakkama saanud. See mõttelaad areneb edasi. Kirikuisa Tertorianus: "Kuna see on absurdne, ma usun seda" (Kristuse ristilöömise kohta). Sihtgrupp lihtne inimene (kristluse ja filosoofia vastasseis). See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga? Mis on akadeemial ühist kirikuga?" (akadeemia kui mõiste skeptitsismist).
vallutused · "Multi-kulti" e. konglomeraatriik. Oma seadused säilisid. Mitte unitaarne impeerium, pealinna polnud. Illusioon, et keiser on "kuningas igas kuningriigis" · Karl V keelteoskusest: hisp. k. Jumalaga, itaalia k. naistega, pr k. meestega ja sks k. hobusega "Universaalmonarhia" probleem · Ambitsioonikas sümboolika. 1517 sõitis kroonimisele laevaga, purjetel embleem Heraklese sammastega, tekstiga "Plus Oultre" (edasi kaugemale). · Karl V apologeedid: ühendab Euroopa nagu Caesar ja Augustus ning läheb kaugemalegi · "Rahvusvaheline press" kriitiline (pamfletisõjad). Karl ise 1535 ametlikult paavstile: ei ole universaalriigi ambitsioone! Jõudude tasakaalu idee · "Universaalmonarhia" anti-imperiaalne loosung 16.-18. saj. Euroopas. Kaasneb türannia, mis lämmatab Euroopale omased "vabadused" · Kuni 17. saj. keskpaik Hispaania oht; siis Louis XIV · Vastukaaluks "jõudude tasakaalu" idee
põhinev väljavõte on olnud allikaks Sextus Empiricusele, Cicerole ja Poseidoniose stoikute koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka
selle sõna tänapäevases käsituses. Enamasti ollakse ühel meelel selles, et õiguse üks peamisi eriomaseid tunnuseid on normatiivsus. Valdavalt tähendabki see õiguse samastamist normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis, nagu seda tehakse loomuõiguslikus õigusõpetuses, või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul, nagu väidavad õiguspositivismi apologeedid. Positivistlik õigusõpetus kaldub õigust vaatlema kui iseenda alusel toimiva suletud süsteemina, kuid laiemalt koolkonnad ning õpetused, mis näevad õiguses ennekõike ja peamiselt instrumenti korra loomiseks inimkoosluses. Õiguspositivistid käsitavad õigust vaid puhta vormina, õigusnormiks vormitud inimlikku tahet, puhast subjektiivsust, mis tähendab, et mingist korrastatusest inimeste ühiskondlikus olemises ei saa enne juttugi olla, kui vastavat normi(stiku) ei ole kehtestatud