David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale,
Hugo Treffneri Gümnaasium Hannes Tammik DAVID HUME Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS David Hume oli soti filosoof, majandusteadlane ning ajaloolane. Ta on jättis lääne filosoofiasse suure jälje. Teda nimetatakse koos John Locke'i ja George Berkeleyga briti empiristiks. Oma eluajal oli Hume rohkem kuulus ajaloolasena, sest avaldas kuueköitelise ,,Inglismaa ajaloo", mis oli 19. sajandi bestseller ning Inglismaa ajaloo põhiallikaks mitmeteks aastateks. Tema filosoofia, mille poolest teda tänapäeval rohkem tuntakse, oli tol ajal vähem populaarne. Hume'i on mõjutanud eelnimetatud empiristidele lisaks ka Pierre Bayle, Isaac Newton, Samuel Clarke, Francis Hutcheson ja Joseph Butler. ELULUGU Sotlane David Hume sündis 1711 aasta 26. aprillil Edinburghis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et
raamatukogu hoidjana ja 1763 läks Briti saadiku erasekretärina Pariisi, kus oli tihedas kontaktis kirjanduslik-filosoofiliste ringkondadega · 1767 pöördub Inglismaale tagasi ja temast saab napilt aastaks välisministri abi Londonis · Pärast seda tõmbub Sotimaale ning pühendub teose ,, Vestlused loomulikust religioonist" kirjutamisele · Sureb 25.august 1776.a. Edinburghis. · Elatas ennast, olles mitmete tähtsate meeste sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie
Liina Mälgand 12H Arusaam ilust on kõigil erinev ehk ,,asjade ilu sünnib vaatleja meeltes" (David Hume) Mis on ilu? Seda mõistet on raske piiritleda, sest mis ühe jaoks võib olla ilus, võib seda teise jaoks aga mitte olla. Kui ma vaatan kedagi, kellel on näiteks värvilised riided, kujuneb mul momentaalselt arusaam ehk teadmine sellest, kas see on ilus või mitte. See arusaam tekib tänu nägemismeelele, mis ei pruugi olla kõigil inimestel sugugi võrdsel tasemel. Kuna ilu nägemine sõltub sellest meelest, siis võib siit tulenevalt väita, et sarnase nägemismeelega
DAVID HUME Kasvas üles Shotimaal Edinburghi lähistel.Tema filosoofiliseks lähenemiseks on emprirism. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. (NB! Filosoofiat defineeritakse ka kui teadust teadmistest.)26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos Traktaat inimloomusest, mille idee ta sai juba 15- aastaselt.Tema teened filsoofina said täie tunnustuse osaliseks tänu Kantile
ontoloogilist argumenti: mõistuses on idee täiuslikkusest/täiuslikust olendist. Täiuslik olend (Jumal) poleks täiuslik, kui teda olemas poleks, seega on Jumal olemas. 6. Why God's truthfulness is important for Descartes? Kuna sellest järeldub, et me saame oma mõistust usaldada. 7. According to Descartes, which are the two elements that constitute man and how are they connected? Mõistus ja keha; nad on ühendatud käbikeha kaudu. F. Hume 1. What is the problem that Hume is trying to solve? What answer does he give to that problem? Küsimus „kas milleski saab kindel olla?“ Tema leiab, et mitte. 2. What is Empiricism? Mõtteviis, et kogu mõistuses olev teave tuleb väljast, meelte kaudu. 3. What is Skepticism? Faktidena sõnastatud väiteis kahtlemine. 4. According to Hume, what two different kinds of mental perceptions can we find in our minds? Ideed ja muljed. 5
Materdab metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega: Teos ,,Idealism ja inimene" Inimesed kasutavad sageli selliseid väljendid, millel puudub konkreetne sisu. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab.Lähtekohaks oli Locke'i filosoofia.On üks kolmest suurest empiristist Locke'i ja Hume'i kõrval.Põhiteoseks on Traktaat inimtunnetuse alustest, ilmudes oli 28.aastane. Ristiusu piiskop, kes tahtis näidata ateistide ja materialistide nõrkust.Põhiväide: iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes.Eitab ainelist substantsi, st seda, et eksiteerib materiaalne maailm.Leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Võtta õunalt ära tema omadused, siis ei jää midagi järgi
Viies tase Hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat Mortoni mõju. Daniel defoe Teosed : ''Robinson Crusoe'' ''Moll Flanders'' ,,Dorothy Dingley' vaim" ,,A Journal of the Plague Year" (,,Katkuaasta päevik") ,, M r. & m r s . A n d r ews " (Thomas Gainsborough) David Hume Muutke teksti laade Soti filosoof, kes elas aastatel Teine tase 17111776. Kolmas tase D. Hume esimeseks teoseks oli Neljas tase
Distsipineeri ja karista Uuris prantsuse mõrvareid ja nende vaimset tervist Hullumeelsuse piir on seotud ajastuga Arutab vanglate ja uute karistusmeetodite tekkimise üle Seksuaalsuse ajalugu Planeeris kuueosalist teost, valmis sai 3 Uurib kuidas seksuaalsus muutus teaduse, meditsiooni, religiooni ja eetika üheks tähtsaimaks teemaks Väidab et keha ja seks on muutunud võimu üheks instrumendiks, mille abil valitseda ja domineerida. David Hume Sündis 1711, suri 1776 Oli soti filosoof, ajaloolane ja esseist 1751-1757 tegutses Edinburgji Advokaatide raamatukogu hoidjana filosoofia: kahekordne empirist peab filosoofiat empiiriliseks teaduseks Empirist tavapärasemas tähendused Filosoofia on teaduste isand Üldprintsiip, mille järgi ideed sõltuvad muljetest ei ole veatud Põhjuslikkus: Miks me arvame et igas sündmusel peab olema põhjus? Miks me arvame, et igal konkreetsel põhjusel on just see tagajärgm mida me usume tal
abide by majority rule, which a government or sovereign body then enacts. In Locke's view simply being in the confines of a society implies tacit consent, meaning it becomes mandatory to adhere to the law. Locke's claim can be argued to be both logical and valid, but when put under scrutiny it does not hold as much weight as some would claim. It cannot be assumed that functional locationism automatically conveys consent, Hume (1960, p. 234) gives a clear analogy encapsulating this point ...can we seriously say that a poor peasant or artisan has a free choice to leave his country, when he knows no foreign language, and lives, from day to day by the small wages which he acquires... Locke refers to this tacit or overt expression of consent as a binding fiduciary compact as it is contingent on the sovereign body to ensure its commitment to protect individual life, liberty and property is upheld
HOBBES OLI: materialist, mehhanitsist, determinist, empiirik ja hedonist. 26) Millised olid Locke teened? · Ei ole võimalik tostada kaasasündinud ideede teooriat (Tabula Rasa) · Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks · Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus) · Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened? · Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga. · Kõik tuleb läbi kaemuse. · Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks
õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass. Kass on pehme. Miisu on pehme. Aleksander Suure surm põhjustas Makedooniavastase ülestõusu Ateenas ja kuna Aristoteles oli tuntud sidemetega Makedoonia õukonnas, siis esitati talle süüdistus jumalasalgamises. Erinevalt Sokratesest lahkus Ateenast ja suri üsna pea. 2. David Hume ja filosoofia 1711-1776 suur skeptik, šoti empiristlik filosoof. Oli raamatukoguhoidja, aga ka väga hea ajaloolane – kuni tänini hinnatakse väga tema 4-osalist Inglismaa ajaloo raamatut. Teosed „Traktaat inimloomusest“ , „Vestlusi loomulikust religioonist“(ilmub pärast surma, sest ta ei julgenud seda varem avaldada) Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised
If God is the truth, and he created our minds, we can trust that our minds are good means to reach the truth. 11. According to Descartes, by what elements is man constituted and how are they connected? Human beings are formed by the union of a res cogitans (thinking thing - mind/soul) and a res extensa (an extended thing - material substance), that are united in the pineal gland. 12. What is the main problem of Descartes philosophy? Dualism. Idea- Things; soul-body c. Hume 13. What is the problem that Hume is trying to solve? What answer he gives to this problem? Can we be certain about anything? He wants to show that this pretension is absolutely false. 14. What is Empiricism? 15. What is Skepticism? Skepticism is generally any questioning attitude towards knowledge, facts, opinions or beliefs stated as facts, or doubt regarding claims that are taken for granted elsewhere. 16. According to Hume, what different kind of mental perceptions can we
• Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on („on“ ja „ei ole“), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide („on“ ja „ei ole“) ja väärtuste( „peaks ja ei tohiks“) üle
seada kahtluse alla kõike, mida ei saa tõestada, ning seda on väga palju. Ainukeseks valdkonnaks, mida ei saa seada kahtluse alla, on aprioorne teadmine. Ei saa kahelda aritmeetikas näiteks selles, et 2 + 2 = 4. Praktilises elus lähtutakse aga neist uskumustest, mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestusi. John Locke eristas sellega seoses tunnetus- ja otsustusvõimet. Seal, kus puudub võimalus millegi tõestamiseks , astub lavale otsustusvõime. Ka skeptik David Hume leidis, et praktilist skeptitsismi ei kohta arvatavasti kuskil, sest sellel oleks hukatuslikud tagajärjed. Skeptitsismi kui filosoofilise õpetuse sõnastas kreeka filosoof Pyrrhon Elisest, kes elas aastatel umbes 365 275 e.m.a. Tema on ka skeptikute koolkonna rajaja. Teada on, et Pyrrhon ise midagi pole kirjutanud ja vähesed säilinud pärimused, mis käsitlevad tema õpetuslikke seisukohti, on pärit peamiselt tema õpilastelt. Erilisi teeneid selles suhtes on tema õpilasel
Abstraktsioonid Põhiidee: Kui me ei esita mingi mõiste kohta küsimust, mis see on, teame seda suurepäraselt, aga kui peame seda seletama ei oska me seda. Põhipunktid: 1. Püha Augustinius teadis suurepäraselt, mis miski on, ta sai kõigest aru, aga kui temalt küsiti mingi asja seletust, siis ei osanud ta sellele vastata. 2. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 3. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 4. Inimene võib ideaalselt tunda aktiivsete tegusõnade tähendust nagu näiteks ,,teadma" kuid mitte abstraktse nimisõna tähendust ,,teadmine". Võib küll tekkida kiusatus öelda, et me teame seda kuid kui küsida ,,Mis on teadmine?", siis sellele vastata ei osata. 5
· Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on (,,on" ja ,,ei ole"), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide (,,on" ja ,,ei ole") ja väärtuste ( ,,peaks ja ei tohiks") üle.
sajand on valgustussajand ja valgustusliikumist iseloomustas üldine traditsioonikriitiline hoiak. Pelk viide millegi traditsioonilisusele ei olnud sellise meelsuse tõttu enam piisavaks õigustuseks, et ükskõik millele oma toetust anda. Õigustatuse küsimused on nüüdsest lahendatavad üksnes “mõistuse kohtulaua ees”. Kant möönab, et eelpool kirjeldatud dogmaatiline hoiak oli omane talle endalegi tema eel- kriitilisel loominguperioodil. Ta tunnistab “Prolegomenas”, et David Hume oli see, kes sai tema äratajaks “dogmaatikauimast”. Seda aga just oma küsimuseasetusega, mitte selle tulemusega, milleni Hume`i arutluskäik jõudis. Sest Hume teeb filosoofia põhimõistete, peamiselt põhjuslikkuse mõiste, analüüsi põhjal järelduse, et metafüüsika kui teaduslik teadmine on inim- tunnetusele kättesaamatu. Sellist positsiooni nimetab Hume ise ja Kant tema järel skeptitsismiks. Skeptitsism on aga järeldus, millega Kant ei soovi nõustuda. Vt
Table of Comparison: - we must understand the instances where the nature is present in different degrees - we must compare its increase or decrease in the same subject with its amount in different subjects - The results of induction are significant because they lead us to underlying "Forms" of things, which are responsible for the behaviour of all physical phenomena Hume Problem of Induction - Against Bacon who says that the method of science is to make general laws based on observations - Two types of reasoning: 1. Demonstrative reasoning: - truths which can be conclusively demonstrated because they follow logically from the definitions of the terms involved - eg. 2 + 2 = 4, triangles are 3-sided 2. Reasoning concerning matter of fact: - provides information about what really happens in the world
Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil tajuda midagi teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb." - Kant: ,,Ilu kogemine on eesmärgipärasuse tajumine ilma eesmärgita." 3. Kuidas on võimalik määratleda kunstiteost? Platoni mimesis kustiteos on millegi objektiivse koopia. Kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavas vormis. Kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine meeleliselt tajutavas
Võõrnimede käänamine 1 · nimi lõpeb häälduses täis-, kirjas kaashäälikuga · Dumas [dümaa] Dumas´le · Renault [renoo] Renault´ga · Versailles [versai] Versailles´rahu · Rabelais [rablee] Rabelais´d · Goriot [gorjoo] Goriot´d Võõrnimede käänamine 2 · nimi lõpeb häälduses kaas-, kirjas täishäälikuga · Wilde [uaild] Wilde´ist · Milne [miln] Milne´iga · Seattle [siätl] Seattle´is · Hume [hjuum] Hume´i õpetus · Google [guug(e)l] otsin Google´ist · Skype [skaip] Skype´i kaudu -lik ja -likkus · missugune? (omadussõna) k:kk · ÕNNELIK õnneliku-õnnelikku- õnnelikusse e õnnelikku jne / õnnelikud- õnnelikkude e õnnelike õnnelikke- õnnelikkudesse e õnnelikesse jne · mis? (nimisõna) alati kk! · õnnelikkus-õnnelikkuse-õnnelikkust- õnnelikkusesse e õnnelikkusse, õnnelikkuses jne Rasked sõnad
Rousseau elu Pöördus katoliiklusesse Proovis erinevaid ameteid Võttis osa Dijoni Akadeemia traktaadi konkursist Sellel konkursil sai kuulsaks tööga - "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?" Rousseau elu Ta mõtlemine oli vastuolus valgustusaja mõtlemisega Teda hakati taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka Gelfis Ta põgenes Inglismaale, kus ta sai hästi läbi David Hume'iga Rousseau elu lõpp Ta kannatas vaimuhaiguse käes Kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu Ta suri Pariisi lähistel 1778. aastal Tänan tähelepanu eest!
mõistuslik olend" on omaenda loomu poolest enesestmõistetav, kuna see, kes lausub "inimene", lausub "mõistuslik olend": ja ometi sellele, kes ei tea, kes on inimene, pole see propositsioon enesestmõistetav. ... Mõned propositsioonid on enesestmõistetavad üksnes tarkadele, kes mõistavad sellise propositsiooni terminite tähendust." Summa Theologica, II osa, Q 94, art.2 Aquino Thomas 1225-1274 Leibniz ja Hume Leibniz (1646-1716) eristas mõistuse- ja faktitõdesid. Mõistusetõed on paratamatud ning pärinevad mõistusest, nt geomeetria ja aritmeetika väited. Nad on sünnipäraselt meie mõistuses juba olemas, ehkki nad ei pruugi olla sõnastatud. Faktitõed on pärit kogemusest ja ei ole kunagi paratamatud. Hume'i järgi võib inimmõttel olla kaht liiki objekte: - ideedevahelised suhted (relations of ideas): kõik
b. ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist Jeremy Bentham ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist
tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised. 3. Kineetiline: Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument: Darwin sarnasus kavanduga võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. 2. ,,Eelhäälestuslik" tõestus: Darwin jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure
universale - , « » « !» . . - , , . . . , . Ego cogitam , , . , . . 2 : , , . -- - , « » , (tabula rasa ) ( ) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 1. 2. 3. 4. 5. - , . , . . . ( , , , ) , , Natura naturans- Natura naturates David HUME « ? , ?» . 3 : 1. 2. 3. ( ) . , , , . . . . . . ? ? ? ? . . . , . ? ? ? 1. ? ? , . . . 2. 3. ? , ding an Sich . . . . 3 . 1. ( ) 2. ( ) 3. ( ) . ? - 12 ( ): 1. 2. 3. 4. 5. () 6. ()
Sellised mõtted ilmnevad muida ka teistes „kriitika-eelsetes“ töödes. Nii kirjutab ta dissertatsioonis „Metafüüsilise tunnetuse põhiprintsiipide uus valgustamine“ („Principiorum primorum cognitionis metaphysicae nova dilucidatio“) (1755): „...eelkõige tuli mul teha hoolikalt vahet tõe aluse ja eksistentsi aluse vahel...“. Tendents aluse ja suhte nende kahe liigi üha sügavama eristamise suunas viis Kanti lähedale Hume`i agnostitsismile. Ta jõuab loogiliste seoste vastandamisele reaalkausaalsetele ja väidab viimaste kättesaamatust ratsionaalsele tunnetusele üldse. Seega hakkavad Kantil juba „kriitika-eelsel“ perioodil välja kujunema seisukohad, mis saavad aluseks tema küpsele loomigule. Püüdlikud kommentaatorid on fikseerinud mitmesuguseid välismõjutusi, mis põhjustasid murrangu Kanti filosoofilistes vaadetes. Kõige sagedamini viidatakse Hume`ile, kes Kanti enda sõnade järgi äratas ta
defineerida on neid palju keerulisem. Kuna need sõnad on abstraktsed, mitte konkreetsed, siis võivad inimesed neist erinevalt aru saada. Selleks, et niisuguseid olukordi vältida, peame uurima nendest mõistetest tulenevaid mõisteid, mis iseenesest on filosoofide töö. Autori tõestus/selgitus: · Augustinus sai aru, mis on aeg, ta tundis ajaga seonduvaid asju, nagu kell, kalender jne. Kuid ta ei osanud abstraktset mõistet "aeg" seletada. · Hume näide on analoogiline. Ta ei teadnud, mis on "juhus", sellele vastates oleks ta kindlasti eksinud. Ometi teadis ta väga hästi, mis on näiteks "juhuslikkus". · Tavaliselt abstraktseid mõisteid lihtsalt kasutatakse, aga ei tegeleta nende lahtimõtestamisega. Autori näide ilmateatega: kasutatakse küll mõistet "tõenäosus", aga räägitakse ainult ilmast. · Mõistete seletamine on ka selle pärast keeruline, et me ei oska neid liigitada. Nagu
See on tema ise, hävitamatu. Universaali ei saa anda tunnetes, sest see, mis antakse tunnetes on eriline. Universaal pole ei materiaalne ega mentaalne, aga samas on miski. Mõtted, mõistused ja füüsilised objektid eksiteerivad, aga universaalid ei eksisteeri selles mõttes. Seega universaalide maailma võib kirjeldada kui olemise maailma. Universaalide olemasolu tõestamine sisaldab endast skeptitsismi ümberlükkamist universaalide suhtes(Berkeley ja Hume). Ehk ründab positsiooni, et universaalid ei eksisteeri. Russell teab, et ei saa tõestada, et on olemas omadused(universaalid, mis on esindatud oma- ja nimisõnadega), aga saab tõestada nende suhete olemasolu. Kui uskuda punasesse värvi, universaali, siis saab öelda, et punased asjad on nii, sest nad jagavad punase värvi abtraktset kvaliteeti. Berkeley ja Hume eirasid abtraktsete ideede olemasolu. Nad leidsid, et see, mis
Nailon Nailon ehk polüamiid on sünteetiline polümeer ning üks levinumaid plastmasse. Nailoni leiutas 1935. aastal USA keemik Wallace Hume Carothers, kes oli sellega eksperimenteerimist alustanud juba 1920.aastal. Kuna seda hakati kasutama siidi odava aseainena, kasutati seda nii igapäevaelus kui ka sõjatööstuses. 1937.aastal valmisid sellest esimesed riideesemed. 1938.aastal hakati nailonit kasutama hambaharja valmistamisel ning 1940. aastal tulid USAs müüki esimesed nailonist valmistatud naiste sukkpüksid. Selle polümeeri valmistamise lähteaineks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Lisades kokku erinevaid
Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T.Aquinos )- loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Mõõdukas seisukoht ( D. Hume, W. James )- teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla ( sõprus, armastus ) Irratsionaalne ( Augustinus Kierkegaard )- usun, kuna ei mõista.
.......................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA..............................................9 1 SOKRATES 1
Skeptitsism- Tegelikkus on tõepoolest midagi muud, mis meile paistab. Subjektivism- Tegelikkus ongi see mis meile paistab ja seda ongi võimalik teada, et ta meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Empirism: teadmine lähtub meelelisest kogemusest. · John Locke, An Essay Concerning Human Understanding, 1690. Objekt-taju(sensation)-lihtidee-liitidee · David Hume, An Enquiry about Human Understanding, 1748. Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. · Platon: anamnesis
.------ Tuleb uurida, kas ei ole midagi, mis meil on olemas enne iga kogemust a priori (enne kõike). Empiiriline tunnetus on alati a posteriori (pärast kogemust) saadud. A priori tunnetus on vaid siis puhas, kui sellesse ei ole segatud midagi empiirilist (kogemusel põhinevat). Millega eristada sellist puhast tunnetust empiirilisest? On kaks tunnust, mis ei peta: Hädavajalikkus (paratamatus) ja range üldisus. Üksnes kogemus võib anda range paratamatuse. Kogemus õpetab meile ( nagu Hume oli näidanud), et miski on nii või teisiti loodud, mitte, et ta paratamatult nii peaks loodud olema. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim See, mis suured ajaloolised isikud selliseks teeb nagu nad on (Hegel oli alati neist haaratud, möelgem vaid tema kohtumisele Napoleoniga) - ei ole mitte nende isiklikud omadused, energia, kirg, ettenägelikkus, intelligents - sest sageli kasutab maailmavaim oma eesmärkide realiseerimiseks ka väärituid ja nörkasi indiviide
on, aga me ei oska seda kellelegi teisele seletada. Näiteks, mis on armastus? Selline mõiste käib meie maailma kohta käivate mõtete teema neutraalsesse süntaksisse. · Sõna ,,juhuslik" on samuti üks sellistest, mida me seletada ei oska, sest kui keegi arvab, et miski juhtus juhuslikult on see vaid alusetu oletus, sest ta ei oska defineerid, et mis tähendab juhuslik. Ryle ütleb, et Hume teadis, mis tähendab ,,juhuslik", kuid ei teadnud sõna ,,juhus" tähendust. · Meil on raske öelda, mis on Teadmine ja mille poolest ta erineb Tõesest Uskumusest, kuid see raskus ei takista meil vastamast konkreetsetele küsimustele, nagu näiteks: Kas te teate, millal toimus Jüriöö lahing? · Kui inimene mõistab verbe nagu ,,õppima" ja ,,unustama", teab ta kõike, mida ta vajab, et mõista abstraktset nimisõna ,,unustus".
Võim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks (välissuhted) Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria seisukohast Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus) Rõhutas mõistuse arendamise ja praktiliste teadmiste andmise vajalikkust Tema filosoofia oli prantsuse materialismi lähtealus, kuid tema kogemusõpetust on tõlgendatud idealistlikult (G. Berkeley ja D. Hume) René Descartes Ladinapäraselt Renatus Cartesius Sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye en Touraine`i (nüüd Descartes) lähedal ja suri 11. veebruaril 1650. aastal Stockholmis Oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane, üks analüütilise geomeetria rajajaid 1616 lõpetas Poitiers` ülikooli õigusteaduse alal Alustanud 1618 matemaatikaõpinguid, täiendas end paljudes Euroopa ülikoolides
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´
mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks. Kolmandaks tahan ma lugejaile tutvustada Karl Raimund Popperi induktivismi kriitikat. Selles referaadis saab lugeda, miks Popper ei nõustunud Hume´i vaadetega ja kuidas ta ise neid lahti seletas. Püüan lahti seletada, mis on üldse Popperi meelest teooria ja mida peab Popper kõige paremaks viisiks, kuidas mõtteid ammutada. Kõigele eelnevale lisaks võib sellest referaadis lugeda, miks Popper arvab, et ühtegi teooriat ei saa lugeda ei tõeseks ega valeks. Lisaks kirjutan ülesse Popperi teoste nimistu, kus oleks võimalik leida veel materjali tema filosoofilistest vaadetest, kui teema tundus huvitavana. Elu Ja Looming
Westminster Abbeysse. Pärast rojalistide võimuletulekut kaevati tema laip välja, pandi ahelaisse ning sel raiuti pea maha. Surivoodil määras Cromwell enda järglaseks oma poja Richard Cromwelli, kes ei suutnud aqaga hoida võimu kauem kui kolm aastat. Üks tema poegadest oli Henry Cromwell, Iirimaa lordasemik Oliver Cromwell suri 3. september 1658 Londonis. Ajalooline hinnang Cromwell on üks kõige enam vaidlusi tekitanud kujusid Briti saarte ajaloos. Mõned ajaloolased nagu David Hume ja Christopher Hill on pidanud teda kuningatapjast diktaatoriks. Hill on kirjutanud, et Cromwelli võim "toetus tääkidele" ja oli sõjalise diktatuuri sümbol. Samas on Cromwelli portree Hilli raamatus "God's Englishman: Oliver Cromwell and the English Revolution" märksa nüansirikkam ja keerukam. Teised, nagu Thomas Carlyle ja Samuel Rawson Gardiner, on pidanud teda vabaduse eest võidelnud kangelaseks. 2002. aastal Suurbritannias BBC
(Eesti... 2011). Pilt 1 Händkakk (Kontkanen jt, 2004:75) Kakulised jagunevad kaheks sugukonnaks: kaklased (Strigidae) ja loorkaklased (Tytonidae). Kakkudel on iseloomulikult kogukas pea, mida nad saavad pöörata peaaegu täispöörde jagu. Tänu sellele on neil lai nägemisulatus. Nende sulestik on kohev. Neil on suured silmad, mille ümber on sulgedest sõõrid (Allas jt, 2007:12). Silmade värv on varieeruvalt oranz, kollane või must (Hayman, Hume, 2004:151). Enamiku kakuliste jalad on küünisteni sulgedega kaetud (Eesti... 2011). Kakulistel on hästi välja arenenud varbad ja küünised, mis on kohastunud saakloomade püüdmiseks. Kakkude tagavarvas on väike ja esivarbad on külgedele suunatud (pilt 2) (Bang, Dahlstrøm, 2007:96). Saagi murdmisel on abiks konksjas teravate servadega nokk (Eesti... 2011). Pilt 3 Kaku jäljed lumel - lühike tagavarvas ning külgedele suunatud esivarbad (Bang, Dahlstrøm, 2007:96)
mis takistab meid olemast ja mõistuslikku elu nautimast. Ning teisest küljest võime võtta loodusest kõik, mida hindame kasulikuks olemisele ja mõistlikule elule. Igal inimesel on looduse kõrgeimate seaduste kohaselt õigus teha seda, mida ta usub enda huvides olevad." John Locke: ,,Kellegi tarkus ei saa ulatuda kogemustest kaugemale." ,,Jgaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda." David Hume: ,,Inimese elu juhib harjumus." Jmmanuel Kant: ,,Kogemus ilma teooriata kobab pimeduses, teooria kogemuseta aga on tühipaljas intellektuaalne meelelahutus." G.W. Hegel: ,,Kireta pole võimalik luua midagi suurepärast." Jean-Jacques Rousseau: ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Arthur Schopenhauer: ,,Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini." John Stuart Mill:
muutumisvõimet. Kellelgi ei oleks ratsionalistlikus maailmas uut võimalust, sest kui sa oled kord juba tuisupeaks sündinud, siis oma valesid otsuseid ja tegusid sa heastada ei saa, sest sa ei ole võimeline oma vigadest õppima ja see ei ole sulle lihtsalt sisse kodeeritud. Ka ratsionalism levis Prantsusmaal, Saksamaal jm. Põhiliselt peetakse eelkäijateks Elea koolkonna esindajaid. Siiski jälle põhilised rajajad on Immanuel Kant, Baruch Spinoza ning David Hume. Lühidalt neid kahte suunda vastandades: Ratsionalismi seisukohaks on meie teadmsed pärinevad mõistusest ja loogikast, mis on enamasti kaasa sündinud. Empirismi esindajad aga loovad täieliku vastandi väites, et inimene sünnib tabula rasa(puhas leht Ladina k.). See tähendab, et inimene õpib läbi oma kogemuste. Lähtub kuuldust-nähtust ja kujundab selle põhjal oma arvamuse. Eks võiks vist ka öelda, et emperismist lähtuv inimene, lähtub oma sisetundest ja südamest.
Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitakse ühiskonna ja mingi olemuse ja mõtte kohta. Miks meil üldse riik olemas on, kas igasugune ühiskondlik korraldus vajab riiklust? Mille pinnaalt riik tekkinud on? Kuidas ta tekkinud on? Milles seisneb tema loomus? Hume- riik on ühiskondlik leping- inimesed annavad osa oma vabadusi ära ja saavad selle eest osa vabadusi juurde. Indiviidi ja riigi vahekord, allumise mõtte ja mõttetuse kohta. Kas maksude kogumine riigi poolt on midagi, millega iga inimene ühiskonnas on nõustunud? Või on see vägivald inimese suhtes? Kui riik peab maksudeks kogutud raha eest ebaõiglast sõda, siis kas olen vastutav sõjas sooritatud kuritegude eest või mitte? Indiviidi poliitilised õigused
Kuid me ei saa seda kunagi teada, mis on tegelikkuse loomus. On ainult üksikud vihjed, mida silmad seletavad. Subjektivism tegelikkus on see, mis meile paistab. Igapäevaelus marginaalsel tasandil. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ning teadmine selle analüüsist. See, mida tajume oma meeltega(5). John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Mõnd asja ei saa meelelisest kogemusest tuletada, sinna jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Descartes, Platon. Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1. Mida peab Herakleitos teadmiseks selle sõna kõige kõrgemas mõttes? Selgitage. (Kuna Herakleitose tekstid on säilinud ainult fragmentidena, siis tuleb neid interpreteerida!)
Formalism/ deontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on on teo/tegematajätmise motiiv Utilitarism/ konsekventsionalism(tagajärjeeetika) tagajärjeks on teo/tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre/voluntarism (Nietzsche Eetiline sentimentalism Eetilise/ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume: moral sentiment kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviididele või kogu ühiskonnale. Vastuväide nr1: see hääl on kogukondlik; tunded võivad olla ideologiseeritud. Vastuväide nr2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene.
............... 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ......................................................................... 12 4.2 William Whiston (1667–1752)...................................................................... 12 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) ............................................................. 12 4.4 David Hume (1711-1776) ............................................................................. 13 4.5 Miguel de Unamuno (1864-1936)................................................................. 13 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Ükskord sureme me kõik
Salapärane elutahe, mis meis pesitseb? Elutahe pole leek, mis põleb ainult soodsate sündmuste kütusega. ,,Ma olen elu, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada." 2.Miks inimesed käituvad eetiliselt? · Bentholm: Eetika ei tule inimese seest (südametunnistus), vaid me saame selle kultuurist. · Ernst Laas: Esmajoones seisneb eetika ühiskonna loodud normide harjumuspärases ja viimaks ebateadlikuks muutuvas ülevõtmises üksikindiviidi poolt. · Hume: Eetika ei teki õilsast mõtlemisest, vaid elementaarsest tundest, soovimatusest näha inimesi viletsuses. · Inimese eetilist käitumist pole võimalik otseselt naudingu printsiibist lähtuvalt seletada, inimene teeb seda võib-olla selleks, et pälvida teiste tunnustus. · Kristluses on motivaatoriteks paradiis/põrgu. · Veendumus, et üksikindiviidi heaolu säilib kõige paremini siis, kui paljud
kaatorina) On tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad.Ftalaadid võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi. 9. Hermann Staudinger (23. märts 1881 8.september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste.Aastal 1953 sai ta Nobeli keemiaauhinna. Wallace Hume Carothers (1896-1937) USA keemik. Leiutas nailoni ja polüestri kiud. II Polüalkeenid 1. Tekkereaktsiooni tüüp radikaaliline või iooniline polümerisatsioon 2. Kõige enam on levinud asendatud polüeteenid, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool,
tegelikkuse loomus kuna oleme piiratud oma kehaga. Meil on ainult vihjed, et see mida silmad seletavad ei veel kõik. Subjektivism tegelikkus ongi see, mis meile paistab, seda on võimalik teada tänu sellele, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest ja selle analüüsist. John Locke, David Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju ei ole võimalik meelelisest kogemusest tuletada (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused). Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon, Descartes. Ma mõtlen järelikult ma olen. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad?
annaabi.ee 
