ise oma haigustes suudi. Nad tunnistavad, et osad haigused ja viirused on paratamatud ja selles ei ole suudi nende kaitumine ega moraal. 3) kannatusi? Kannatusi on kohustuslik ennetada ja leevendada. Kannatus ei ole Jumala karistus. Juudid palvetavad uksteise nimel. 4) surma? Defineerivad surma kui hingamise ja sudamelöökide loppu. Pooldavad elu parast surma, kus kohtutakse uksteise surnud peredega. B. Kuidas moistetakse kristluses (oigeusklikud//luterlased) 1) tervist? Lahutamatu osa elust, mis on pohjusatud Adama ja Eva patust. // Jumal loob inimese tervikuna, mida mojutavad mitmed tegurid (fuusilised, vaimsed, sotsiaalsed, hoolimine); Jumala teenimine tervendab inimest; paranemine ja tervis tulevad tanu palvele; haigusi tuleb ennetada. 2) haigust? Usuvad tanapaeva selgitusi ja pohjusi haiguste kohta. Haigus ja karistus ei ole seotud Jumalaga. // Koik inimesed on allutatud
Eurostati andmetel ligi 80% eestlastest kinnitavad, et nad ei usu jumalasse. Seega ilmselt on enamiku inimeste jaoks religioon ja teadus pigem eraldiseisvad, teatud juhtudel ka vastuolulised üksused. Konflikti mudel oleks meie ühiskonnale iseloomulik kui religioosset maailmavaadet toetaks rohkem inimesi ning küsimus religiooni ja loodusteaduste suhtest oleks tõstatatum või konkreetsemalt meie ühiskonda puudutavam. Missuguseid probleeme tekitab kristluses kurjuse olemasolu? Kas kurjus on inimeste või Jumala tekitatud probleem? Põhjendage? Kurjuse olemasolu on fakt, mida kõik tunnustavad, kuid selle põhjus ja otstarve on ilmselt suurele enamikule tundmata. Maailmas ilmselge reaalse kurjuse olemasolu tekitab kristluses palju kahtlusi ja erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus Õigeusk Kristluse ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid.
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristus...
See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt nähti kristluses ohtliku sekti, kes on riigivõimu vastu, kes ei tunnista sellist ük korraldust. Kristlased olid süstemaatiliselt tagakiusatav usk. Tagakius tähendas seda, et inimesed, kes olid kristlased, kes lasid end ristida tähendas seda, et kirjutasid endale ja oma perele surma nuhtluse alla. Kristlasi süüdistati ateismis- nad ei tunnistanud antiikseid jumalaid, jumal oli nähtamatu ja ei saa kujutada. Kristlaste kooskäimised
Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist – kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond, mis seni oli olnud ebaseaduslik ja tagakiusatud, kõik õigused. Kirik, mis oli värskelt legaliseeritud, oli suhteliselt salliv. Esimesed kristlikud valitsejad ei alustanud veel
judaismi peamine printsiip on halastus. Kui iisraellased asusid elama tõotatud maale, kehtis üldine põhimõte, et vaeseid ei tohi olla. Maad jagati ühtlaselt inimeste vahel. Kui hakkas tekkima varandusli kihistumine mõeldi välja sabati aasta. Igal seitsmendal aastal anti kogu varandus tema esialgsele omanikule tagasi. Judaism keelab ka sportliku jahipidamise. Judaism on teiste religioonidega võrreldes silmatorkavalt ratsionaalne. Judaismis puuduvad sellised imed nagu kristluses, kus leib ja vein muutuvad Jumala ihuks ja vereks. Judaismis pole erilisi rituaale, mis tõstaks kellegi väljavaateid saada taevasse või vähendaks kellegi puhastustules viibimise aega. Juutluses on naised meestega võrdsed. Nad võivad teha kõiki töid. Tavaliselt ei võta naised osa rituaalidest vaid jälgivad neid kõrvalt. Nad ei püüa ei miimikaga ega ka muul viisil sümboliseerida mõnd jumalust või esivanemat, nagu seda teevad mehed.
Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Mooses on oluline prohvet nii judaismis, kristluses kui ka islamis. On vaieldav, kas Mooses oli reaalne isik ja kas ta on seotud iisraellaste väljarännuga Egiptusest. Ajaloolased vaidlevad nii väljarännu aja kui ka rännumarsruudi üle. Mitte ükski Egiptuse allikas ei kinnita, et sel ajal oleks märkimisväärne hulk inimesi emigreerunud, samuti ei ole andmeid, et mõni sõjaväeüksus oleks neid jälitades uppunud. Osa Piibli jutustusest tema kohta on kindlasti legendid. Tänan kuulamas.
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
NEITSI MAARJA-PÜHAK JA LEGEND Tallinna Teeninduskool 011MT Laura Prosutinskaja Neitsi Maarja : Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, ( Jumalaema,) Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasajal nimetatakse ka Eestit tihti Maarjamaaks, samuti on Maarjamaa Rist Eesti kõrgeim riiklik autasu. Neitsi Maarja on andnud nime ka järgmistele Eesti paikadele: Märjamaa (algselt Maarjamaa), Väike-Maarja ka Ambla (Suur...
Täna kõnelen teemal „Kas punamütsike oli liiderlik tüdruk?“. Meie eesmärgiks on tõestada, et Punamütsike ei olnud liiderlik tüdruk. Esimese argumendina väidan, et Punamütsike oli sügavusklik kristlane. Muinasjutt „Punamütsike“ on ajakirja Imeline Ajalugu andmetel kirjutatud 12. sajandil Kesk-Euroopas. Sel ajal oli seal aga paavstivõimu hiilgeaeg ning inimestele sisendati väga tugvalt usku, mille tõttu olid inimesed sügavalt usklikud. Kristluses ei peeta sündsaks liiderlikkust. Seetõttu väidan, et kirjanik ei kirjutanud muinasjuttu liiderlikust tüdrukust. Punamütsikese riietus oli punane, mis tähistab Kristuse kannatusi. Selle põhjal arvan, et Punamütsikese usk võis olla nii sügav, et ta kandis punast, mõeldes Kristuse kannatustele. Teise argumendina tooksin välja selle, et nagu me kõik teame kannab Punamütsike punast mütsi. Sellel on ka väga lihtne seletus miks ta just punast mütsi kannab. Kui ta peaks metsas
tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser käis andestust palumas ennast alandades. kuuria- Vana-Rooma patriitside ühendus, triibuse alajaotis. Alguses kultuse-kogunemishoone (pärast senati koosolekute hoone). bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati. ketserid (hereesia)- kristluses hereesia pooldajad. Isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. katarid- pooldasid seda, et maailma loosid jumal ja saatan koos. inkvisitsioon- spetsiaalne kohus Ketserluse vastu võitlemiseks. simoonia- vaimulike ametikohtadega äritsemine või kiriklike ametite müüdavus. (mõlemad sobivad) 2) Paavstriik moodustati 756.aastal Pippini kahe Itaalia sõjakäiguga võites langobarde. 3) 9.-10.saj. katoliku kiriku langus avaldus kiriku aktiivsuse ja simoonia langusega.
Kristlus Ingrid Heinala, Triinu Mäll KKP2 Mis on kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma.
hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatud kulla, lilla ja rohelise tooniga. Algses kristluses oli palju sümboolikat. Kujutati sümboleid ja pühakuid. Pühakute figuurid ühtegi paljastatud kehaosa, poose ei ole, seisavad skaatiliselt. Roomaani stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Romaani stiil on seotud ristiusukirikuga. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Selle väliseks tunnuseks on ümarkaar (akna, ukse ja muud avad on ümarad). Seinad on massiivsed ja paksud, avad pisikesed. Stiiliks on basiilika.
Saksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile.Aquino Thomas-Aquino Thomas oli katoliiklik teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.Tema peateos on "Teoloogia summa".Käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu vahekorda.Ei näinud usu ega mõistuse vahel vastuolu.Ketserlus-Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat kiriku õpetusest kõrvalekaldumist.Benediktlased-Kaotas munkade ühiselu reegli Benedictus,kes rajas kloostrid Itaaliasse.Tema arvates pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel.Tuli anda vaesuse,kuulekuse ja kasinuse vanne.Kerjusmungaordud-Algselt ei tohtinud neil olla mingit omandit,nad pidid leiba teenima kerjamisega.Nende peamine tegevus oli jutlustamine paganate kui ka ketserite pööramisest.Frantsisklaste ordu-Lõi Franciscus Assisist.Pöörasid tähelepanu haridusele
vahendusel Siinai mäel. Seal saadud käsud, korraldused ehk Moosese seadused ehk Toora moodustavadki judaismi kõige tähtsama pühakirja Piibli Vana Testamendi osa. Toorat ei saa võtta kui seadustekogu (613 juhist, milelst 248 on käsud ja 365 keelud), vaid pigem kirjaliku õpetusena. Sellesse uskumine, tuginemine ja uurimine kuulub olemuslikult juudi igapäevaelu juurde ning on juudist mehe üks olulisemaid usulisi kohustusi. 8) Selgita jumalariigi tähendust kristluses. Jumalariik on koht, kuhu pääseb iga kristlane kui ta on täpselt nii teinud nagu Piibel õpetab. 9) Nimeta islami 5 sammast. Usutunnistus, palvus, annetamine, palverännak ja paast. 10) Millised linnad on judaismis ja islamis maailma keskpunktid? Iisrael, Palestiina. 6. Selgita mõisted. (15p) braahman hinduismi preester. OM-silp kasutatakse saktismis ehk loova jõu kummardamisel, need on mantrad ehk pühad silbid. reinkarnatsioon uuesti sündimine, seda mõjutab karma.
Muusika kodutöö Annemai Harak 1. Kirjuta lahti üks kalendritähtpäev. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega (lihavõtetega) paast, võib taas süüa liha. Pühadetoit valmistati
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud võidukas lugematutel konkurssidel ja festivalidel, viimati 2012. aastal Itaalias Riminis lastekooride kategoorias ja 2013. aasta kevadel Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval poistekoorid...
rituaali. Tuleb jälgida seda, et haiglast väljakirjutamine või meditsiinilised protseduurid ei satuks hingamispäevale. A. Kuidas mõistetakse judaismis 1) tervist? Juutidel on tervis väga tähtsal kohal. 2) haigust? Nad usuvad, et haigused on seotud sellega, et kui sa ei kuula jumala sõna. 3) kannatusi? Nad usuvad, et kannatus on just kui kohustus. 4) surma? Juudid usuvad surmajärgsesse ellu. B. Kuidas mõistetakse kristluses 1) tervist? Jumal lõi inimese tervikuna ning seda tervikud võivad mõjutada mitmed tegurid. Tervis tuleb neile, kes usuvad Jumalasse ja palvetavad. 2) haigust? See on elu loomulik osa ja usutakse, et haigus on Jumala poolne karistus inimesele. 3) kannatusi? Arvatakse, et see on Jumala poolne karistus. 4) surma? Nad usuvad seda, et kui inimene sureb, siis tema hing lahkub kehast. Usuvad surmajärgsesse ellu. Surm on kogemus, ning isegi peale surma inimene on koos jumalaga.
küllaltki palju öelda mis mulle ei meeldi. Võtame näiteks 5 korda päevas palvetamise, paastumise, palverännaku, koraani päheõppimise ning naised peavad käima kaetud nägudega, minuarust on need eelpool nimetatud asjad väga ajulagedad asjad ja segavad väga palju sinu isiklikku elu. Üks hea asi on Islami juures see,et nad on väga lahked inimesed ja toetavad abivajajaid. Nüüd paar näidet ka Judaismist, et sa ei tohi jumala nime suhu võtta ilmaasjata-samuti on ka Kristluses. Judaismis on ka mõned väga ajulagedad piirangud näiteks: Ei tohi süüa sealiha ega vähki või lihatoidu kõrvale ei tohi juua piima. Headest asjadest ka Judaismi puhul, ei tohi varastada, tappa, rikkuda abielu. Mõni sõna ka Kristlusest, et sa pead armastama issandat, oma jumalt kõigest hingest ning sa pead armastama oma ligimest nagu iseennastki. Sikism on küllaltki optimistlik usk. Võtame näiteks: Et jumal tunneb rõõmu ausast töösta ja
tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit. Nii jäi inimestel rohkem saagist järgi. Teiseks oli polüteism mõeldud rohkem rikastele. Kristluses rõhutati, et jumalariik ei ole lahti mitte niivõrd edukatele ja endaga rahulolevatele, vaid pigem viletsatele, kes on valmis end siiras usus ja armastuses Jumala hoolde andma. Kõik soovijad võisid käia kirikus ja oma palvetega Jumala poole pöörduda. Kolmandaks oli polüteism üsna keerulise süsteemiga. Et seda usku inimesteni viia pidi palju õppima. Kristlus oli palju arusaadavam. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja
Idast läände viidi teravilja,vaha,lina ja karusnahku. Läänest itta viidi soola, kangaid, heeringat ja hõbedat. V Keskaegne kirik (lk 90-92) 9. Seleta lahti keskaegse kirikuga seotud mõisted - piiskop, paavst, klooster, ketser Piiskop- Roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik. Paavst- Katoliku kiriku pea ehk Rooma piiskop. Klooster- Kloostris elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Ketser- ehk hereetik, keda nimetatakse kristluses hereesia pooldajat-isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest.
Neitsi Maarja Õnnistud Neitsi Maarja (kristluses kasutatakse tema kohta ka väljendeid Neitsi Maarja, Jumalaema, Püha Maarja, Ikkaneitsi, Jumalasünnitaja)oli Jeesuse ema, Anna ja Joakimi tütar. Uue Testamendi kohaselt viljastati Maarja Pühast Vaimust ning sünnitas neitsina. Eesti kirikukalendris on järgmised maarjapäevad: 25. märts paastumaarjapäev 2. juuli heinamaarjapäev 15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev) 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Rooma katoliku kirikus pühitsetakse lisaks eelmistele veel: 2. veebruar algselt Maarja puhastamise päev, hiljem Issanda templisse toomise pave 8. detsember Maarja eostamise päev 1215. aastal, neljandal Lateraani kirikukogul pühitseti neitsi Maarjale Põhjala ristisõdade käigus vastristitud ja veel -ristimata Liivimaa alad, s.o praeguse Eesti ja Läti alad. Siinsete alade kaks tähtsamat kirikut - Riia ja Tallinna toomkirikud on pühitsetud neitsi Maarjale. Kaasaj...
nimesi, vaid nende tõestusi. 2. Loodus ei tunne mingit hirmu tühjuse ees; ta seletab seda elavhõbeda samba langemisega kõrguse tõustes. 3. Mõistus on armastuse silmadeks 4. Mõjus õnnistus juhib tahet nii, et inimesel jääb alati võimalus sellele vastu panna. 5. Jumal , kes lõi meid ilma meieta, ei saa meid päästa ilma meieta. 6. Inimese tõeline vabadus on ühitamatu kontrollimatu kõigevalitseja olemasolu tunnistamisega, nagu seda on kristluses jumal Pascal jansenistide seas jesuiitide vastu Jesuiidid olid silmakirjalikud petised, kes tegid kurja kõrgema eesmärgi nimel. Nende arvates tapmine on hea, kui on head huvid mängus, nagu isa käest päranduse saamine, enda au küsimus. Jansenistid olid vaimulikud, kelle arvates ei tohi tappa mingi eesmägi nimel. Jesuiidid olid feodalismi ja absolutismi toetajad, jansenistid selle vastu. Jansenisitid eitavad tahtevabadust.
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus.
lahutamatult seotud India kultuuri,ajaloo ja elulaadiga Hinduismil on maailmas umbes 600 miljonit pooldajat, pooldajate arvult on hinduism kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel) Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid Hinduism on brahmanismi edasiarendus Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias Hinduismis puudub Jumal ühtse isiku või jõuna. Puudub ka kindel rajaja nagu Jeesus kristluses või Buddha budismis India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt Induse tsivilisatsiooni asukate austatud jumalatest teame väga vähe, kuid seevastu aarjalaste austatud jumalad on meile veedade kaudu hästi tuntud Hinduismis on kolm olulisemat jumalat, nendeks on BRAHMA, VISHNU ja SHIVA On brahmanismi peajumal Brahma on Loomise valitseja ja tal on neli nägu, mis
Anaximandros Thalesest palju huvitavamaks peetakse tihtipeale tema õpilast Anaximandrost, kes jätkas arche-küsimuse üle arutlemist juba sügavamal kujul. Anaximandros olevat elanud aastatel 610 - 547 e.Kr. tema kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose ,,Loodusest", milles ta esitas oma astronoomilisi , geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesna koostanud maakaardi. Anaximandros mõistis, et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett--ja nii edasi ad infinitum: tegu oleks lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest pindadest, teine on vastaspoolel." Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud ühest algelemendist, k...
mis oli alustatud soovist surra. Eakas naisterahvas teeb ametivõimudele taotluse, milles soovib eutanaasiat. Eutanaasia ehk suretusabi on paranemislootusteta ja piinlevas seisundis inimese surma protsessi kiirendamine. Kui inimene on oma päevad ära näinud ja valmis lahkuma, on elamise kohustus lõppenud. Eeldusel, et kuskil eksisteerib teispoolsus, koht, kuhu minnakse pärast füüsilise keha funktsioneerimist, võib arutleda sellise paiga olemasolu üle. Kristluses, nagu mitmetes teistes usundites, on parem paik, mis ootab inimesi pärast igavest lahkumist maiselt pinnalt. Selline uskumus annab inimestele lootust ning võib aidata inimestel olla parem Maa peal. Ei tea, kas jumal eksisteerib, kuid olen veendunud, et on midagi, mis on meeltega vahetult tajumatu. Elu on periood, mis omab kindlat algus- ja lõpp-punkti. Elu oma heade ja veadega üheskoos, teeb elu elamisväärseks. Elu on mõistlikum käsitleda privileegina, sest on suur ime,
Armastus- läbiv joon kogu elu, erinevatel eluetappidel erinev Nauding- nautida võib maailmas kõike, eeldus armastuse andmiseks ja vastuvõtmiseks Sooidentiteet- käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- või naissooga Kehataju olulisus eriti murdeeas Kolm lähtekohta Absolutism Relativism Hedonism Lk.56-59 õpik Absolutism .... Seksuaalelu alguse edasilükkamine kuni ametliku abielu sõlmimiseni Abieluvälised suhted mõistetakse hukka Esineb kristluses ja islamismis Relativism ... Langetatakse otsus reaalsest olukorrast Ei pea abielueelseid suhteid paheks, kui selles on vastastikust meeldimist ja lugupidamist Kuid eeldatakse, et on vastastikune kokkuleppe, meeldivus/ kiindumus, turvalisus Õigus vabadusele/ kohustus oma tegude eest Hedonism ... Soov kogeda naudingut ja vältida valu (4 dimensiooni), seksuaalse iha rahuldamine on sama loomulik, kui söömine ja joomine (esmane vajadus e. füsioloogiline vajadus A.
Mahayana budism õpetab, et objektiivset reaalsust saab kogeda eraldi individuaalsetest meeltest. Prasangika budismis usutakse, et isegi kui füüsilised objektid võivad eksisteerida siis kõik saavad seda koguda ainult enda meelte kaudu, kõik erineva vaatepunktiga. Seega ühtegi täielikult objektiivset reaalsust ei saa eksisteerida. Tiibeti surnute raamat Bardo Thodol väidab, et reaalsus on kujutluse vili. Keha ja vaimu probleem lääne kultuuris esineb kõige paremini kristluses, kus on Püha Kolmainsus : Jumal-Isa (usk), Jumal-Poeg (lootus), Jumal-Püha-vaim (armastus). Ent Kolmainsus pole üksnes Jumala salapära ja võimsuse sümbol. Püha Kolmainsus kuulub ka inimese olemuse juurde: inimene on Vaim, kes omab Hinge ja Hinge kaudu oma Keha. Seda kolmainsust - Keha, Hinge ja Vaimu - ei saa lahutada. Inimese Keha on tema Hinge ja Vaimu kodu. Inimese Vaimu arenemiseks on vaja kolme pühadust ja seepärast on vaja armastada
Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka
Täpne arv Jõud Sodiaag Kaheksakand Eesti rahvariiete mustrites ja tarbeesemetel Õnne sümbol Ilmakaartele viitav tuulteroos Kaev ja allikas Jokker või siis Narr Käitumine Õigus näidata Iseendale truu Valetamise oskuse puudumine Uus algus Väärtus Teekond- valik Reaalsus Pentagramm korrapärane tähtviisnurk Sumerid Kirjamärk UB Kuninglik raidekiri Veenus Pentagrammi sümboolsed tähendused Pentagramm varases kristluses Pentagramm tänapäeval Lahtine pentagramm Kinnine pentagramm 666 Tervendamine inglite abiga MITMENÄOLINE RÜTM Krayoni "Lõpuajad" Aeg 360-kraadist magnetilise kompassi süsteem gravitatsioon Caduceus meditsiini ja äritegevuse embleemiks "heeroldikepp" Kepp Kahekordne spiraal 2 madu Seostatud jumalustega Alkeemia Kunst Vesica piscis see, mille abil loodi valgus Kalapõis Kaks lõikuvat ringjoont Ühtsus
moraali ja väärtuste kadumisest,identiteedi kriisist.liiga kiirsti on muutunud moraalipõhimõtted. Organiseerimata religioon E. Bailey võttis kasutusele mõiste: Implitsiitne religioon-religioon on inimestele loomuomane,ühel või teisel viisil väljendunud.kui loomuomane religioossus rakendub siis implitsiitne religioon saab nähtavaks,saab nähtavaks pühendumise,eesmärkide ja huvide koondumise ja sellele vastava elulaadi näol.leidis rakenduse kristluses.kultuurikontekst pakkus üksnes kristlust.ei saaks väita et kristlus oleks kaasasündinud,ei ole kaasasündinud budismi ega islamit.otsin uusi väljendusvahendeid vanade kadumisel milleks võivad olla traditsioonilise kristlusega võrreldes väga harjumatud.hulgub ringi,otsib kohta kus rakendada.-rock muusika,alternatiivmeditsiin, sport jne.kui rockmuusika on see millega inimene tegeleb,tema huvi on koondunud vaid selle vastu,siis moodustab ta selle inimene jaoks religiooni,millesse tema usub.
kultuurist. · Ernst Laas: Esmajoones seisneb eetika ühiskonna loodud normide harjumuspärases ja viimaks ebateadlikuks muutuvas ülevõtmises üksikindiviidi poolt. · Hume: Eetika ei teki õilsast mõtlemisest, vaid elementaarsest tundest, soovimatusest näha inimesi viletsuses. · Inimese eetilist käitumist pole võimalik otseselt naudingu printsiibist lähtuvalt seletada, inimene teeb seda võib-olla selleks, et pälvida teiste tunnustus. · Kristluses on motivaatoriteks paradiis/põrgu. · Veendumus, et üksikindiviidi heaolu säilib kõige paremini siis, kui paljud üksikindiviidid toimivad ka üldise hüve heaks on ennast olelusvõitluses kogemuse kaudu maksma pannud. · Eetika on solidaarsus vaba mõtlemise alusel, mida pealegi ei tunta sama liigi indiviididega, vaid kõige elavaga üldse. (See on vastuväiteks darvinismile)
Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes.
Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele.Aquino Thomas- dominiiklaste kloostrikoole hinnati kürgelt,sealt võrsus keskaja silmapaistvaim õpetlane Aquino Thomas.Reliikviad-pühakutega seostatavad esemed,arvati kandvat jumalikku väge,tägtsamad hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketserluse all mõistetakse kristluses hereesiat - kiriku õpetusest (ortodoksiast) kõrvalekaldumist.Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. Kohati kasutatakse ketserlust hereesia sünonüümina.Inkvisitsioon oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest (neist Hispaanias 30005000).Reformatsiooni ja hilisema
Kirik ei tohtinud paljude arvates omada suurt rikkust, kuna see käis algkristlike põhitõdede vastu. Kiriku maist vara pidi piirama näiteks Lutheri seisukoha järgi patulunastuskirjade müügikeeld ning kirikuametite müügikeeld, sest need tõid suuri kasumeid kirikule. Samuti reformeerija Ulrich Zwingli õpetuses olev liigkasuvõtmise keeld pidi piirama kiriku maist rikkust. Samas võib reformatsioon majandusliku nähtusena hoopiski just tähendada liigkasuvõtmise lubamist kristluses. Näiteks kuulus reformeerija Johann Calvin üritas teha liigkasuvõtmise lubatavaks öeldes oma õpetuses, et inimese äravalitus on eelnevalt ettemääratud ning et maine rikkus ei riku võimalust taevasse pääsemiseks. Tema motiiviks luua sedasorti õpetus olid tõenäoliselt Euroopas kiiresti levivad kapitalistlik-majandussuhted, mis olid takistatud mingil määral arenemast ja levimast, kuna kristlus keelas liigkasuvõtmist.
Milleks siis eesti rahvast muretsema pandi, kui meid see ei puudutanud. Samas kaevavad Saksamaa poliitikud üksteisele auku, kuna neist sai alguse pagulaste toomine euroopasse. Sellest on juba kogu maailma häiritud, sest keegi ei suuda elada rahulikult omal maal, kui segab kartus, et äkki juhtub homme midagi. Äkki õhitakse homme pomm minu kodu juures. Ometi on see probleem, sest neil pagulastel on hoopis teine kultuur ja usk. Nende usus on lubatud tapmine, kristluses on see patt. Ja kui ühel päeval oleksid minu kodukülas pagulased, ei oskaks ma muud teha kui karta. Mul ei oleks rahust ja vaikusest enam mingit õnne. Muidugi on kõnealune mure suurem suurtes linnades. Seal on palju rahvast, kelle rahu säilitada on vaja ja seal on kuritegevust lihtsam teostada. Suurlinnades on nad teinud juba kohutavaid asju. Ja kuna see probleem on nüüdseks juba peaaegu üleilmne, pole ka maad, kuhu põgeneda, et leida rahu ja vaikust
panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik sõdurkeisrid; kristlus legaliseeritakse. Jaguneb Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks sõjaväe barbariseerub - sõjaväkke hakati palkama mehi piiritaguste rahvaste hulgast ehk siis barbarite hulgast 476. aastal kukutatakse viimane Lääne-Rooma keiser 1453. aastani jääb püsima Ida-Rooma Lääne-Rooma nõrkused majanduslik allakäik rahvaarvu vähenemine sõjaväe barbariseerumine suur rahvasteränne Ida-Rooma eelised Kaubanduse jõukus
Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaal...
Hüpnoosi on rohkema või vähema eduga kasutatud erinevate, eriti psüühiliste, haiguste ravimiseks, hüpnoosi abil on üritatud õppida ja saada kontakti teispoolsusega, seda on kasutatud ka puhtalt meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju
Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus - liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda - see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba. Poissi koguni ähvardatakse - ta peab ringi liikuma rauast sirkliga, et oleks võimalik ennast kaitsta. Täielik mandumine on see, mida Julien seal tunneb. Ta näeb suurt vaeva et mitte lasta sel kõigel endale mõjuda. Julien üritab naiste kaudu end karjääriredelil üles upitada Esimene samm noormehe
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Kristlikud sümbolid Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge. Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat . Tall- ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii: "Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!" Okaskroon- Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujus...
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armast...
Islamiusul on jumalaks allah, sisaldab 5 põhitõde, naised peavad avalikus kohas käima kinnikaetuna, püha raamat koraan. Araabiast on tulnud n-ö araabia numbrid. Mosee juurde tekkisid koolid-medresed. Araabia mees võis võtta kuni neli seadusliku naist. 4.Mõisted-Koraan- muhamedlaste pühakiri. Beduiin-araabia rändhõimud Araabias ja Põhja-Aafrikas. Kalifaat- araabia riik perioodidel. Islam- Muhameedi rajatud laia levikuga usund, muhamedi usk. Prohvet- juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid. Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja
alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator, impeeriumi võimukandja, patriarh - sugukonna esiisa v. vanem, kirikulõhe - lõhenemine katoliku v. õigeusu kirikus, patroon mõjukas kaaskodanik Kristlus Rooma riigis Sai alguse Palestiinast (1. saj pKr), usku levitasid rändjutlustajad e apostlid. Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Paulus käis misjoniretkedel ja võitis pooldajaid. Kristluses oli hea see, et see oli universaalne ja kui inimene oli jumalakuulelik, siis läks tal elus hästi. Roomlastele ei meeldinud I ja II saj kristlus, sest see põlastas ja ei tunnustanud teisi jumalaid. Hiline Rooma keisririik: Keisril oli võim ja senat poliitilisi otsuseid teha ei saanud. Et maksukogumist hõlbustada piirati inimeste liikumisvabadust. Kehtima hakkas absolutistlik monarhia.
Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi. Oraaklid olid ka Roomas ning Egiptuses, Babüloonias ja teistes maades. Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks. Mõiste ja sõna Sõna "jumal" ja selle kognaadid on soome-ugri keeltes vähemalt 4000 aastat vanad ning tähistavad erinevaid vaimolendeid. Algselt on sõna arvatavasti tähendanud taevast
Puhaskülvi normiks on 10-15 kg kahjukülvis hektari kohta. karjamaadele võetakse segusse head seemet kuni 5 kg, püsivaile niitudele ligi 2 korda vähem. Kus looduses vabalt rohkesti valget ristikheina kasvab, võib segusse vähem külvata. Peaaegu puhta kasvu korral on haljasmassi saagid 60-150 kvintaali hektarilt. Ristikhein on Iirimaa rahvustaim, mida olevat kasutanud Püha Patrick kolmainsuse mõiste isa, poja ja püha vaimu - seletamiseks. Kristluses tähistatakse ristikulehega kolmainsust, lehte kujutati sageli kirikute akendel nii pidi saama kurjad vaimud eemale peletada. Euroopas on aga levinud vana uskumus, et kui leida nelja-leheline ristikheinaleht, siis pidavat see õnne tooma. VALGE RISTIK KASUTATUD MATERJAL: 1. Eesti Entsüklopeedia VII; lk. 247-248 2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia VI; lk 504 3. Pilt Internetist aadressil: http://www.mesindus.ee/files/trifolium_repens
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
