Teadus ja Ajalugu Ott Maarjo 10.a Johann Gutenberg (13951468) Johannes Gutenberg, õigemini Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg sündis 1395 aastal Mainzis ja suri 3. veebruaril 1468 Mainzis oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks. Ajavahemikus 14521454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit. Johann Gutenberg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Nel...
Renessanss ja maadeavastuste aja algus 1. Mida tähendavad renessanss ja humanism? Kust need terminid on tulnud? Antiikkultuuri taasväärtustamise ajastu (pr renaissance- taassünd) Samal ajal tõsteti ausse kõik inimlik (ld humanus - inimlik) 2. Milline piirkond sai renessansi keskuseks? Kust ja millal sai renessanss alguse? Firenze. Itaalia 14. sajand 3. Mille tõi renessanss maailmapildi keskmesse? Mis renessanssi mõjul „taassündis"? Jumala asemel inimese. Taassündis antiikkultuur 4. Milliste valdkondades väljendus renessanss? Kunst, luule ja muu loominguline 5. Kes kirjutas „Jumaliku komöödia"? Miks peetakse seda juba varajaseks renessanssiteoseks? Dante Alighieri. Ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. 6. Kes kirjutas „Dekameroni"? Millest teos räägib? Giovanni Bocaccio. Musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid. Kii...
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai ...
Teadus varauusajal Kaisa Laur Tallinna Kunstigümnaasium 11T Teadus varauusajal Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja ars...
a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri).
Renessanss ja humanism ideed levisid üle kogu Euroopa 16. sajandil antiikkultuuri taassünd renessanss austus inimlikkuse vastu humanism tähtsaim renessansskultuuri keskus Firenze Medicite pankurisuguvõsa toetas keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci) Itaalia kirjandus: (Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia") Petrarca, Boccaccio ,,Dekameron" Niccolo Machiavelli (1469-1527)- itaallane, politoloogia algus. Teos ,,Valitseja" valitseja ei kasutanud ainult ausaid ja õiglasi meetodeid, ideaaliks ühtne Itaalia riik. Makjavellism- moraalinormidest mittehooliv poliitika, ta ei i...
Teadus renessansiajal Väga palju aitas uute ideede levikule Euroopas kaasa just trükikunsti areng. Ennem graveeriti tekst tervetele plaatidele, kuid aastal 1440 tõi trükikunsti murrangu Johann Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid ü...
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
muusikani. Rütm peab sind liikuma panama. Tundi tuleb alustada kiire soendusega , venitus harjustega ja balleti positsioonidega. Trenni tuleb lõpetada rahuliku veitusega ,et vältida lihasvalu. Jazz tantsu algatajad Jack Cole kutsutakse jazz tantsu tehnika isaks. Ta arendas liigutusi,mida kasutatakse nüüd muusikalides, filmides,televiisori reklaamides . Tema stiil rõhutas järske suuna muutusi, piakd põlve slaidid ja nurgelisust. Jazz tantsu asutajaks peetakse Gus Giordano, kes oli andekas koreograaf. Tema mõjutas modern jazz tantsu.
vabadusest jne. Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, võibolla seetõttu, et see oli üks esimesi teoseid, millega klaveril esinesin. Kuigi olin vaid kaheksa aastane, läks teos mulle kuidagi väga hinge. Kui klaveriõpetaja mulle esimest korda
1.Renesanss tähendab prantsuse keeles renaissance-taassündi sel ajastul taasväärtustati antiikkultuuri. 2.humanism tähendab ladina keeles humanus- inimlik, austatakse kõike mis on inimlik. 3.Renesanssi keskuseks sai Firenze, Itaalia. Renesanss sai alguse hiliskeskajal 14.saj Itaalias. 4.Renesanss tõi maailmapildi keskele jumala asemel inimese.Taassündis antiikkultuur 5.Renesanss väljendus kunstis, luules ja muus loomingulises. 6.”Jumaliku komöödia” kirjutas Dante Alighieri.Seda peetakse juba varasemaks renesanssteoseks kuna ta esitas keskajale iseloomulikke ideid renesanssile omase inimlikkusega. 7.Dekameroni kirjutas Giovanni Bocaccio.Teos räägib kuidas musta surma eest eraldunud noored jutustavad lõbusaid lugusid.Kiitsid armastust ja naudinguid kuid pilkasid askeetlust. 8.Petrarcaja Erasmus Rottedamist läks ajalukku “Narruse kiitus”ega -filosoofiline satiir, oli kriitiline vaimulike ja kiriku vastu.oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanis...
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro nm ...
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnit...
Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui oleksin amatöör, ütleksin „La Traviata“, professionaalina pean ütlema aga „Rigoletto“. Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. „Rigoletto” osatäitjadeks olid: peategelasena Jassi Zahharov ning kõrvaltegelastena Angela Mikk, üllatuskülalisena oli otse Itaaliast hertsogi rolli mängimas Giordano Luca. Arvamus „Rigolettot“ läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik Kustav-Agu Püüman oli loonud visuaalselt ja sisuliselt väga ühtse loo: publikule avanesid antiiksete varemete fragmendid ja kaunid mitmesaja aasta tagused kostüümid
kaela, kui nad proovisid Roomat vallutada. Keskajal kasutasid mitmed jõukad pered ehitist oma koduna. Aastal 1277 elas seal Nicholas II, kes ühendas mausoleumi Vatikaniga maaaluse koridoriga, mille nimi on passetto del borgo. Aastal 1377 allus mausoleum täielikult paavsti kontrollile. Koridori kasutasid paavstid juhul, kui oli vaja põgeneda Vatikanist mõnda ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana. Näiteks hoiti Giordano Brunot seal kinni 6 aastat ning lõpuks põletati ketserluse eest. Ka hukkamiste jaoks oli mausoleumis koht olemas. ( http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ; http://www.roma2000.it/zmusange.html 3. Nimi Sant' Angelo Nimi Sant' Angelo loss on pärist paavst Gregorius I ehk Suure ajast, kui maad rüüstas katku aeg. Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas. Seda tõlgendati kui taevast saadetud sõnumit, et katku aeg saab varsti läbi
· Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem inimesi. · Anatoomia tundmaõppimine. · Trükikunsti kasutuselevõtt. Hispaanias õpiti paberit valmistama. · Keskaja lõpuks usuti, et Maa on kerakujulin ja maailma keskpunkt. · Mikolaja Kopernik, poola õpetlane, päike on maailma keskpunkt ja maa tiirleb ümber selle ja oma telja. · Giordano Bruno uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Keskaja inimeste maailmapilt Renessansiajastu inimeste maailmapilt Teadmised rajanesid piiblil ja kirikuisade Teadmised rajanesid kogemustel, katsetel ja õpetamisel vaatustel Kiriku haridus ja maalimakäsitlus on valitsev Tekib inimlik, kirikust lahus seisev haridus, teadus ja maailmakäsitlus
Nimed: Leonardo da Vinci kuulus Italia renessansikunstnik, kes keha täiusliku kujutamise nimel lahkas laipu. Francesco Petarca pärast antiikaega, esimene poeet keda loomingu eest avalikult pärjati. Luule-sonetid armastatud Laurale ja eepiline poeem "Africa" muistsetest Puunia sõdadest, kui ka proosas kirjutatud vana-rooma riigimeeste elulood Giovanni Boccaccio kuulsaim teos "Decameron", kirjutatud katkujärgsetel aastatel Dante Alighieri esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj ...
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik, et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid
Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast. · William Shakespear (1564-1616) oli inglise luuletaja ja näitlekirjanik. Inglisekeelse kirjanduse suurkuju. Kujutas oma teostes inimlike kirgi ja neile kaasnevad tagajärgi. · Miguel de Cervantes (1547-1616) Hispaania aadlik. Pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani. · Giordano Bruno (1548-1600) oli Itaalia filosoof ja preester. Sai tuntuks heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. · Galileo Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Pani aluse teduslikule eksperimenteerimisele.
sealhulgas Epikurosel. Atomistide jumalad on füüsilise kehaga täiuslikud olendid, kes elavad maailmadevahelises ruumis ega ole huvitatud inimeste käekäigust. Aastal 1217 esitas Pariisi piiskop Étienne Tempier väite, et Jumal oleks võinud luua rohkem kui ühe maailma, kuigi me ilmutusest teame, et see nii ei ole. Kui tänu teleskoobi leiutamisele avastati, et Maa on vaid üks planeetidest, leiti, et ka teistel taevakehadel võib olla elu. Giordano Bruno väitis, et on lõpmata palju Päikesesüsteemi taolisi maailmu, ja nendes on ka elu. 17. sajandi alguses arutles tsehhi astronoom Antonín Maria Sírek: "Kui Jupiteril on elanikke, peavad nad olema suuremad ja ilusamad kui maalased, proportsionaalselt nende kahe kera suurusega." Paljud 18. ja 19. sajand astronoomid, sealhulgas William Herschel, olid veendunud, et Päikesesüsteemis (ja võib-olla ka väljaspool seda) võib olla maaväline elu
(1) silvester on teose "Domostroi" põhiautor 43. Milline oli munk Feodossi Kossoi sisukoht? Jumalat tuleb kummardada vaimus,mitte välistes vormides,samuti eitas ta kõiki kultusevorme ja nimetas kirikuuid ebajumalakodadeks 44. Missugused alad pidi kuuluma opritsninasse?(1) riigi majanduslikult arenenumadmja strateegiliselt olulisemad alad 45. Milline teooria oli Kopernikul? 46. Kes põhjendas ja täiendas Koperniku õpetust? 47. Miks langetati Giordano Bruno surmaotsus? 48. Kes oli Pracelsus? 49. Mis oli renessanss? 50. Kes oli humanistliku maailmavaate keskpunktis? 51. Mida väitis Ulrich von Hutten?(1) 52. Mida tegi Lorenzo Vallat?(1)
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina...
1578 ilmus Saksa Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika". Teadus ja ajalugu: Mikolay Kopernik väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber oma telje. Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti. Martin Luther algatas Saksamaal reformatsiooni. Cristoph Kolumbus avastas 1492 Ameerika. Elizabeth I oli 1558 -1603 kuninganna, 1587 hukati Inglismaal Mary Stuart. 1600 põletati tuleriidal Giordano Bruno. Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes), iseloomusta humanistlikku iluideaali. Sõnast taassünd, võeti kasutusele 14. sajandil, tähistamaks pöördumist humanistlikule mõtlemisele; Itaalias. Humanistlik iluideaal - kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena... Orlando di Lasso (1532 -1594) sündis Belgias, Monsis; poisina laulis kirikukukooris, teda rööviti ilusa hääle pärast. Vürst muusikute keskel
ja teoloogia doktor, MARY STUART traagilise elu tõttu tuntumaid Sotimaa monarhe, MARY TUDOR Prantsusmaa kuninganna, ELIZABETH II maailma ainus monarh, kes on samal ajal ka mitme iseseisva riigi pea, FELIPE II esimene Hispaania kuningas, HERTSOG ALBA - ????, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane, kuulsaim teos ,,Valitseja", ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid, GIORDANO BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, IGNATIUS LOYOLA jesuiitide ordu asutaja, IVAN IV JULM üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism
......... 8 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) ....................................................................... 8 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)....................................................................... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ..............
Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam-mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. (ebausk, sõjakus, vägivald, ahned vaimulikud). Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Suured maadeavastused Eeldused:1)meresõidu oskuste, geograafiliste teadmiste ja tehniliste vahendite täiustumine 2)maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. Põhjused: 1)vajadus väärismetallide järele.2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine
Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost ("Hamlet") Uus maailmapilt Kriitilinesuhtumine autoriteetidesse Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastused Avastusretked Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Astrolaab võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade
kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles
põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades
väärtuste ja vabadusega. 5. Kes olid ja mida tegid Machiavelli oli bülüfilosoofia alusepanija ja tegutses ka diplomaadina, itaalia kirjakeele arendaja Gutenberg saksa trükimeister kes leiutas kirjamärkide lehekülje ladumise viisi Rotterdami Erasmus humanistlik õpetlane, pani aluse piibli kriitikale Thomas More inglise humanist, kes kirjutas teose "Utoopia" Mikolaj Kopernik õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile Giordano Bruno õpetlane, kes väitis et päikesesüsteem pole ainus meie universiumis Galileo Galilei itaalia astronoom, leiutas teleskoobi 6. Mis põhjustas maadeavastused? Sooviti leida alternatiivne meretee Indiasse, kust tuua Euroopasse siidi, vürtse ja kalliskive 7. Kolumbus 1492. Avastas Ameerika Amerigo Vespucci 1501. Avastas Ameerika Vasco da Gama 1498. Avastas India Fernão de Malgahães 1519- 1522. Esimene ümbermaailma reisija
Louis IV -,,Päikesekun." II Suur valitses 1740-86. impeeriumi kujunemine, 1587 hukati Inglismaal Venemaad Peeter I, Louis XVI oli Pr. kunin- kõrgkeskaeg (ristisõjad, Mary Stuart. Rootsi kuning. Karl XII. gas 1774-92. Põhja Am. linnade teke, paavstluse 1600 põletati tuleriidal 1618-1648 30.a. sõda. toimus iseseisvussõda ajalugu ja keisrivõimu konflikt, Giordano Bruno. Kõik kristlikud kirikud 1775-83, USA iseseisvus tsentraliseeritud riikide Kapitalismi sünd. tunnistati võrdseks. kuulut. välja 1776. 1789 kujunemine). 1700-1721 Põhjasõda. oli Suur Pr. Revolutsioon Esimesed Euroopa Napoleon Bonapartest sai
Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste. Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud struktuur ja sotsiaalsed protsessid, hoiakud jne. OLEVIKU JA MINEVIKU SUHE. Oleviku ja mineviku dialektika. Kuidas minevik aktualiseerub, kuidas ta muutub tegelikuks? Tegelikuks muutumine on internaliseeritud ajalugu. Mikrovaade väikese kogukonna põhjal suuremate järelduste tegemine. Giordano ei fänna seda perspektiivi, talle meeldib suuremõõtmelisus. Kultuuripärand 7.04 Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele. Nii vaimne kui materiaalne loome. Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt. Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt.
on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral
Nicolaus Cusanus (1401 – 1464) Juan Luis Vives (1492–1540) Lorenzo Valla (1405–1457) William Tyndale (1494 – 1536) Marsilio Ficino (1433–1499) Franciscus Patricius (1529–1597) Pietro Pomponazzi (1462–1525) Michel de Montaigne (1533–1592) Pico della Mirandola (1463–1494) Giordano Bruno (1548–1600) Erasmus Rotterdamist (1466– Francisco Suárez (1548–1617) 1536) Francis Bacon (1561–1626) Niccolò Machiavelli (1469–1527) Galileo Galilei (1564–1642) Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639) Francisco de Vitoria (c
oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): 1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa
Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi ja Lõuna, Madalmaad ja Itaalia, Põhjameri koos Balti merega ja kogu Vahemere-äärne piirkond." 1453. a Konstantinoopoli langemine
Renessansi kirjandus Renessanss oli ajajärk, mil toimus sotsiaalne, ideoloogiline ja kultuuriline murrang ning mis kujunes üleminekuks keskajast uusajale. Itaalias algase see 14. sajadnil, mujal 15. sajandi teisel poolel. Kestes kõikjal 16. sajandi lõpuni. Renessansi terminiti kasutati agselt kitsas tähenduses- selle all mõisteti antiikkultuuri taaselustumist pärast keskaegset vaimupimedust. Aristoteles, Platon ja Vergilius olid keskajal au sees, kuigi nende pärandit kasutati üsna kitsalt. Humanistid taaselustasid aga just need, võttes fookusesse inimese maised huvid. Renessansi õpetlased tegid suuri avastusi antiikse kultuuripärandi valdkonnas. Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Re...
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajand...
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
loomiseks arenevast Universumist meil pole. Selleks, et valida välja võimalike mudelite hulgast meie tegelikule maailmale vastav, on vaja vaatlustest määrata kolm antud hetke Universumit iseloomustavat põhisuurust kauguste ajalise muutumise määr, mateeria tihedus ja temperatuur. Need ongi piltlikult väljendades ,,kolm vaala" või ,,kolm, elevanti", millele toetub kosmoloogia. Ent ühegi nende suuruse küllaltki täpne määramine pole kerge. PAISUV UNIVERSUM Lähtudes Giordano Bruno ammusest patusets ideeest ( mida nüüd nimetatakse kosmoloogiliseks printsiibiks), et Universumis pole eelispunkte ega eelissuundi, tuletas Aleksandr Fridman aastail 1922 ja 1924 Albert Einsteini üldrelatiivusteooriast kõverruumilise Universumi kohta võrrandid, millest järeldas, et maailmaruum ei saa olla stabiilne, vaid ta peab kas paisuma või kokkutõmbuma. Einstein ise oli slelest ebameeldivast asjaolust üle
Oma töö põhitulemused esitas ta kokkuvõtlikult umbes 1515. aastal. Ta väitis, et Maa ei saa olla Universumi kese, vaid ainult Kuu orbiidi keskpunkt - teised planeedid tiirlevad ümber Päikese, mille juures asub tõenäoliselt ka maailma keskpunkt. Kopernik säilitas aga muistsete filosoofide ettekujutuse planeetide ühtlasest liikumisest pikki ringjooni. Ka maailm tervikuna jäi tema silmis lõplikuks - piiratuks tähtede sfääriga. Olles Koperniku süsteemi propageerija, ei suutnud Giordano Bruno (1548-1600) leppida tema maailma piiratusega. Bruno väitis, et ka Päike ei saa olla Universumi keskpunkt, sest Universumil ei ole üldse keskust; et Päike on vaid üks lõpmatu paljudest tähtedest lõpmatus Universumis ja ümber lõpmatu paljude selliste päikeste võivad tiirelda planeedid, milliste hulgas võib leiduda ka teisi, kus on elu. Ta oli kindel, et kõik tähed liiguvad üksteise suhtes ning paistavad meile paigal
oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): 1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale. Sisse astub kuraator, kes teatab, et Galilei teleskoop on täiesti tähtsusetu, kuna seda tuntakse juba paljudes maades ning seda võib endale ümber nurga võileiva hinna eest muretseda. Galilei seletab, et tänu selle rristapuuga on ta suutnud koostada tähekaardi, mida merereisijad seda navigatsiooni otstarbel kasutada saavad ning, et see võib laevandusele säästa miljoneid skuudosid. Galilei teadis, et see teleskoop oli juba varemgi olemas.
aegse pöörlemisega umber oma telje. Galileo Galilei (1564- 1642) valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg (1400- 1468) leiutas trükikunsti. Martin Luther (1483- 1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). Christoph Columbus (1451- 1506) avastas 1492. a. Ameerika. Elizabeth I oli aastail 1558- 1603 Inglismaa kuninganna. 1587. a. hukati Inglismaal Mary Stuart. 1600. a. põletati tuleriidal Giordano Bruno. SISSEJUHATUS RENESSANSSAJASTUSSE 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid tema teadvuses eristuma, palju esines koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes (näiteks Giovanni Boccaccio “Dekameron”). 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid
- Platon (427-348 e.Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga
töökohustus ning demokraatlik valitsemine. · Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. d. William Shakespeare'i näidendite temaatika: · Antiikaeg ("Suveöö unenägu") · Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") · Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") 5. Uus maailmapilt a. Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. b. Giordano Bruno: · Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. · Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased. · Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese. · Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: "Ta liigub siiski
traditsioonilist rüütliromaani. Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda. Kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad ja tähtede sfäär. Poola õpetlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED
William Shakespeare ammutas oma näidendid antiikajaloost ja kujutas inimlikke kirgi. Kriitiline suhtumine autoriteetidesse oli ka teaduses, lõpuks uskus enamik inimestest et maa on kerakujuline. Poola õpetlane Mikolaj kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile, kus planeedid ja tähed tiirlevad ümber Päikese ja omakorda veel pöörlevad ümber oma telje. See aga oli vastuolus piibliga, seega avaldati need alles pärast tema surma. Veelgi kaugemale läks Giordano bruno, kes uskus Koperniku väited, aga lisas et meie süsteem pole ainus tähesüsteem, vaid see on üks paljudest, see oli jällegi vastuolus Piibli ja kirikuga ning ta põletati ketserina. Galileo Galilei avastas oma pikksilmaga Jupiteri kaaslased ning kinnitas juba varem olnud teooriad pöörlemise ja tiirlemise kohta.
oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
