Mary Stuart hukati 8. veebruaril 1587. Tema hukkamise kohta on käibel mitmeid legende. Mary poeg James VI jõudis aga 1603. aastal, pärast Elizabethi surma, James I nime all ikkagi ka Inglismaa troonile. Mary stuart Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Giordano bruno (15481600) Giordano Bruno oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. Kosmoloogia kõrval kirjutas Bruni uurimusi ka mälu ning mnemotehnikate kohta. Teda peetakse uusaegse teadusliku mõtlemise märtriks, kuna inkvisitsioon põletas ta elusalt ketserluses süüdistatuna, sest Bruno ei olnud valmis oma aadetest loobuma. Ehkki Brunot on hiljem nähtud teaduslik
ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis? Giordano Bruno 14.Milline kaubanduslik huvi äratas Hispaania ja Portugali merereisid? Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive. Need riigid olid atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471 16
Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus haigusi põhjustavad organismi keemilised muutused ja seda saab mõjutada
valguse murdumise seadus. Teoses kirjeldas ta muuhulgas peegeldumist lame- ja kõverpeeglitelt, läätseta kaamerate põhimõtteid ning optika astronoomilisi järelmeid. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust ehk Kepleri seadus: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Giordano Bruno Giordano Bruno viis edasi Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel, ta lõi ka ühtlasi palju uut humanistlikku filosoofiasse. Bruno vaadetes oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Bruno lõi suure metafüüsilise süsteemi, mis oli vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest, ta näitas, et loodus ja jumal on üks ning järelikult ei asu jumal loodusest väljaspool.
a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri).
Kuningas Henri VIII lasi ta hukata, kuna More jäi katoliku kirikule truuks. Teadus ja tehnika kasvab suur huvi looduse vastu Maa kerakujuline maakera on maailma keskpunkt Mikalaj Kopernik (1473- 1543) poolakas. Tema järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Kahtles avaldamises, teos ,,Taevakehade liikumine" trükiti tema surma- aastal. Kirik keelas selle õpetuse. Giordano Bruno (1548- 1600) itaallane, väitis et Päikesesüsteem pole ainuke. Vaidlustas Jumala olemuse (on looduse osa), hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesus Kristuse jumalikkuse. Mõisteti ketserina surma. Galileo Galilei (1564- 1642) itaallane, kinnitas Koperniku seisukohti enda loodud pikksilmaga, et Jupiteril on kaasalased ja Maa pöörleb ümber oma telje, Päikesel plekid ja Kuul on mäed. ,,Ta liigub siiski". Suri pagenduses. Pannakse alus füüsikale.
kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Kuna nende kahe mehe arusaam ja väited asjast ei läinud sugugi kokku Piibliga, siis Kopernik ei julgenud algul üldse oma ideid välja käia ning Bruno mõisteti koguni surma. Väga oluline isik oli ka Galileo Galilei, kes konstrueeris nii teleskoobi kui ka termomeetri. Oma valmistatud pikksilmaga kinnitab ta Koperniku seisukohti.
pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Reformatsiooni sündmused: 1519. a keisrix valitud Karl 5. Lootis poliitiliselt killustatud Saksamaad keisrivõimu tugevdamisega tihedamini liiita. Aladel, kus reformatsioon võitis hakati kloostreid sulgema ja vaimulikud said õiguse abielluda ning Luther
muusikani. Rütm peab sind liikuma panama. Tundi tuleb alustada kiire soendusega , venitus harjustega ja balleti positsioonidega. Trenni tuleb lõpetada rahuliku veitusega ,et vältida lihasvalu. Jazz tantsu algatajad Jack Cole kutsutakse jazz tantsu tehnika isaks. Ta arendas liigutusi,mida kasutatakse nüüd muusikalides, filmides,televiisori reklaamides . Tema stiil rõhutas järske suuna muutusi, piakd põlve slaidid ja nurgelisust. Jazz tantsu asutajaks peetakse Gus Giordano, kes oli andekas koreograaf. Tema mõjutas modern jazz tantsu.
vabadusest jne. Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, võibolla seetõttu, et see oli üks esimesi teoseid, millega klaveril esinesin. Kuigi olin vaid kaheksa aastane, läks teos mulle kuidagi väga hinge. Kui klaveriõpetaja mulle esimest korda
tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena.Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk. 14.Giordano Bruno oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18
) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes Loe lähemalt Kopernikuse heliotsentriline maailmasüsteem Johann Kepler (1571 1630) Johann Kepler pani oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika. Loe lähemalt siit Giordano Bruno Tartu tähetorn Enne Tõravere observatooriumi valmimist teostati vaatlusi siit, Selles tähetornis määras Struve ka Vega kauguse maast. Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793 1864) Eesti päritolu astronoom ja geodeet. Mõõtis esimese kolme mehe hulgas
Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnitati maakera kerakujulisust Kaasnes veendumus, et maakera maailma keskpunkt Mikolaj Kopernikul teistsugune seisukoht maailmast Giordano Bruno väitis, et Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. Galileo Galilei itaalia astronoom, kes kinnitas, et Maa pöörleb ümber oma telje. Suured maadeavastused Põhjuseks: Leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tähtsaimaks mõõteriistaks retkedel oli astrolaab Christoph Kolumbus avastas 12. okt 1492 Ameerika Vasco da Gama avastas meretee Indiasse Amerigo Vespucci teatas, et avastatud oli hoopis uus manner Ameerika. Maadeavastuste mõju ja
Kui Verdil paluti nimetada oma lemmikteos tema enda loodud ooperite hulgast, vastas ta: „Kui oleksin amatöör, ütleksin „La Traviata“, professionaalina pean ütlema aga „Rigoletto“. Viimati oli ooper „Estonia“ laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. „Rigoletto” osatäitjadeks olid: peategelasena Jassi Zahharov ning kõrvaltegelastena Angela Mikk, üllatuskülalisena oli otse Itaaliast hertsogi rolli mängimas Giordano Luca. Arvamus „Rigolettot“ läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik Kustav-Agu Püüman oli loonud visuaalselt ja sisuliselt väga ühtse loo: publikule avanesid antiiksete varemete fragmendid ja kaunid mitmesaja aasta tagused kostüümid
kaela, kui nad proovisid Roomat vallutada. Keskajal kasutasid mitmed jõukad pered ehitist oma koduna. Aastal 1277 elas seal Nicholas II, kes ühendas mausoleumi Vatikaniga maaaluse koridoriga, mille nimi on passetto del borgo. Aastal 1377 allus mausoleum täielikult paavsti kontrollile. Koridori kasutasid paavstid juhul, kui oli vaja põgeneda Vatikanist mõnda ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana. Näiteks hoiti Giordano Brunot seal kinni 6 aastat ning lõpuks põletati ketserluse eest. Ka hukkamiste jaoks oli mausoleumis koht olemas. ( http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ; http://www.roma2000.it/zmusange.html 3. Nimi Sant' Angelo Nimi Sant' Angelo loss on pärist paavst Gregorius I ehk Suure ajast, kui maad rüüstas katku aeg. Paavst Gregorius I nägi peaingel Miikaeli mausoleumi katusel oma mõõgaga viibutamas.
· Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem inimesi. · Anatoomia tundmaõppimine. · Trükikunsti kasutuselevõtt. Hispaanias õpiti paberit valmistama. · Keskaja lõpuks usuti, et Maa on kerakujulin ja maailma keskpunkt. · Mikolaja Kopernik, poola õpetlane, päike on maailma keskpunkt ja maa tiirleb ümber selle ja oma telja. · Giordano Bruno uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Keskaja inimeste maailmapilt Renessansiajastu inimeste maailmapilt Teadmised rajanesid piiblil ja kirikuisade Teadmised rajanesid kogemustel, katsetel ja õpetamisel vaatustel Kiriku haridus ja maalimakäsitlus on valitsev Tekib inimlik, kirikust lahus seisev haridus, teadus ja maailmakäsitlus
Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. Giordano Bruno uskus Kopernikut ja väitis et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus vaid üks paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma Galileo Galilei enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, järeldas, et ka Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. "Ta liigub siiski"
Astronoomia ja füüsika:Galileo Galilei.16.saj.väitis Mikolaj Kopernik, et Maa tiirleb ümber Päikese ja esitas heliotsentrilise maailmasüdteemi idee.1600a. põletati tuleriidal Giordano Bruno,kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti(pandi pahaks õpetust maailmade paljususest).Itaallane Galileo Galilei(15641642).Õppis algul arstitedust,hiljem pühendus matemaatikale,oli professor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.1609a.valmistas teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi.Uurides Kuud avastas, et seal on mäed ja arvas nägevat ka meresid
Tundis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu. Tema tuntuim töö oli ,,Utoopia". See oli terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonast. · William Shakespear (1564-1616) oli inglise luuletaja ja näitlekirjanik. Inglisekeelse kirjanduse suurkuju. Kujutas oma teostes inimlike kirgi ja neile kaasnevad tagajärgi. · Miguel de Cervantes (1547-1616) Hispaania aadlik. Pilkas oma romaaniga traditsioonilist rüütliromaani. · Giordano Bruno (1548-1600) oli Itaalia filosoof ja preester. Sai tuntuks heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega. · Galileo Galilei (1564-1642) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Pani aluse teduslikule eksperimenteerimisele.
sealhulgas Epikurosel. Atomistide jumalad on füüsilise kehaga täiuslikud olendid, kes elavad maailmadevahelises ruumis ega ole huvitatud inimeste käekäigust. Aastal 1217 esitas Pariisi piiskop Étienne Tempier väite, et Jumal oleks võinud luua rohkem kui ühe maailma, kuigi me ilmutusest teame, et see nii ei ole. Kui tänu teleskoobi leiutamisele avastati, et Maa on vaid üks planeetidest, leiti, et ka teistel taevakehadel võib olla elu. Giordano Bruno väitis, et on lõpmata palju Päikesesüsteemi taolisi maailmu, ja nendes on ka elu. 17. sajandi alguses arutles tsehhi astronoom Antonín Maria Sírek: "Kui Jupiteril on elanikke, peavad nad olema suuremad ja ilusamad kui maalased, proportsionaalselt nende kahe kera suurusega." Paljud 18. ja 19. sajand astronoomid, sealhulgas William Herschel, olid veendunud, et Päikesesüsteemis (ja võib-olla ka väljaspool seda) võib olla maaväline elu
(1) silvester on teose "Domostroi" põhiautor 43. Milline oli munk Feodossi Kossoi sisukoht? Jumalat tuleb kummardada vaimus,mitte välistes vormides,samuti eitas ta kõiki kultusevorme ja nimetas kirikuuid ebajumalakodadeks 44. Missugused alad pidi kuuluma opritsninasse?(1) riigi majanduslikult arenenumadmja strateegiliselt olulisemad alad 45. Milline teooria oli Kopernikul? 46. Kes põhjendas ja täiendas Koperniku õpetust? 47. Miks langetati Giordano Bruno surmaotsus? 48. Kes oli Pracelsus? 49. Mis oli renessanss? 50. Kes oli humanistliku maailmavaate keskpunktis? 51. Mida väitis Ulrich von Hutten?(1) 52. Mida tegi Lorenzo Vallat?(1)
,,Utoopia" esimene osas kritiseeris toonase Inglismaa riigikorraldust. Teises osas on juttu Utoopia saarest, mille elanikud on rajanud ideaalse keskkonna.More oli elu lõpus hukatud Kuninga poolt. William Shakespeare oli Inglise renessanssikirjanduse suurkuju. Miguel de Cervantes oli Hispaania aadlik. Kirjutas tuntud rüütliromaani ,,Don Quihote". Mikolaj Kopernik oli Poola õpetlane , kes arvas, et hoopis planeedid tiirelvad ümber Päikese, samal ajal ka ümber oma telje. Giordano Bruno itaalia õpetlane,ke oli Kopernikuga nõus,kuid samas arvas, et Päikesesüsteem pole ainust paljudest maailmadest.Bruno põletati kiriku poolt Roomas Lillede väljakul. Galileo Galilei itaalia astronoom,kes arvas samuti, et Maa liigub ümber oma telje ja ümber Päikese.Ta suri pagenduses, kuid tal võimaldati uuringuid jätkata. Suurte maadeavastuste põhjused : · Kasvas vajadus väärismetallide järele. · Ühiskond tarbis aina enam idamaiseid kaupu, nt vürsti, siidi jt
1578 ilmus Saksa Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika". Teadus ja ajalugu: Mikolay Kopernik väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber oma telje. Galileo Galilei valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg leiutas trükikunsti. Martin Luther algatas Saksamaal reformatsiooni. Cristoph Kolumbus avastas 1492 Ameerika. Elizabeth I oli 1558 -1603 kuninganna, 1587 hukati Inglismaal Mary Stuart. 1600 põletati tuleriidal Giordano Bruno. Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes), iseloomusta humanistlikku iluideaali. Sõnast taassünd, võeti kasutusele 14. sajandil, tähistamaks pöördumist humanistlikule mõtlemisele; Itaalias. Humanistlik iluideaal - kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena... Orlando di Lasso (1532 -1594) sündis Belgias, Monsis; poisina laulis kirikukukooris, teda rööviti ilusa hääle pärast. Vürst muusikute keskel
ja teoloogia doktor, MARY STUART traagilise elu tõttu tuntumaid Sotimaa monarhe, MARY TUDOR Prantsusmaa kuninganna, ELIZABETH II maailma ainus monarh, kes on samal ajal ka mitme iseseisva riigi pea, FELIPE II esimene Hispaania kuningas, HERTSOG ALBA - ????, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane, kuulsaim teos ,,Valitseja", ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid, GIORDANO BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, IGNATIUS LOYOLA jesuiitide ordu asutaja, IVAN IV JULM üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism
........ 8 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) ....................................................................... 8 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)....................................................................... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) ..................................................................... 10 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533)................................................................ 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) .............
Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam-mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. (ebausk, sõjakus, vägivald, ahned vaimulikud). Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Suured maadeavastused Eeldused:1)meresõidu oskuste, geograafiliste teadmiste ja tehniliste vahendite täiustumine 2)maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. Põhjused: 1)vajadus väärismetallide järele.2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine
Kõige mõjukam töö "Narruse kiitus" William Shakespeare (1564- 1616) näidendite aines antiikajaloost ja mütoloogiast ("Suveöö unenägu"), renessansi aegsest Itaaliast ("Romeo ja Julia") ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost ("Hamlet") Uus maailmapilt Kriitilinesuhtumine autoriteetidesse Suur osa haritlasi uskus, et Maa on kerakujuline Maakera on maailmakeskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike, Kuu, viis planeeti ning tähtede sfäär Giordano Bruno - uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmapiltidest. Jumal ei asu loodusest väljaspool Galileo Galilei Maa pöörleb ümber oma telje ning tiirleb ümber päikese Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Põhjused Leidaalternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastused Avastusretked Aafrika lääneranniku tundmaõppimine Astrolaab võimaldas määrata geograafilisi laiuskraade
kindlalt kokku lepitud. Sel ajal elasid mitmeid tähtsaid avastusi teinud teadlased. Inimeste maailmavaadet muutid oluliselt filosoofid. Arusaamad elust ning uued leiutised panid aluse hüppelisele teaduse arengule. Astronoomia ja füüsika: Galileo Galilei 16. saj oli Mikolaj Kopernik väitnud, et Maa tiirleb ümber päikese, ja esitanud seega heliotsentrilise (Päikese-keskse) maailmasüsteemi idee. 1600. aastal põletati ketserina tuleriidal Giordano Bruno, kes oli jõudnud järeldusele, et universum ei ole loodud vaid eksisteerib igavesti. Eriti panid talle pahaks õpetust maailmade paljususest. 17.saj jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Uuel sajandil sai astronoomias teerajaks itaallane Galileo Galilei (1564-1642) Galilei õppis algul arstiteadust, seejärel pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis, seejärel filosoof ja matemaatik Toscana ja hertsogi õukonnas. Olles
põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades
väärtuste ja vabadusega. 5. Kes olid ja mida tegid Machiavelli oli bülüfilosoofia alusepanija ja tegutses ka diplomaadina, itaalia kirjakeele arendaja Gutenberg saksa trükimeister kes leiutas kirjamärkide lehekülje ladumise viisi Rotterdami Erasmus humanistlik õpetlane, pani aluse piibli kriitikale Thomas More inglise humanist, kes kirjutas teose "Utoopia" Mikolaj Kopernik õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile Giordano Bruno õpetlane, kes väitis et päikesesüsteem pole ainus meie universiumis Galileo Galilei itaalia astronoom, leiutas teleskoobi 6. Mis põhjustas maadeavastused? Sooviti leida alternatiivne meretee Indiasse, kust tuua Euroopasse siidi, vürtse ja kalliskive 7. Kolumbus 1492. Avastas Ameerika Amerigo Vespucci 1501. Avastas Ameerika Vasco da Gama 1498. Avastas India Fernão de Malgahães 1519- 1522. Esimene ümbermaailma reisija
Louis IV -,,Päikesekun." II Suur valitses 1740-86. impeeriumi kujunemine, 1587 hukati Inglismaal Venemaad Peeter I, Louis XVI oli Pr. kunin- kõrgkeskaeg (ristisõjad, Mary Stuart. Rootsi kuning. Karl XII. gas 1774-92. Põhja Am. linnade teke, paavstluse 1600 põletati tuleriidal 1618-1648 30.a. sõda. toimus iseseisvussõda ajalugu ja keisrivõimu konflikt, Giordano Bruno. Kõik kristlikud kirikud 1775-83, USA iseseisvus tsentraliseeritud riikide Kapitalismi sünd. tunnistati võrdseks. kuulut. välja 1776. 1789 kujunemine). 1700-1721 Põhjasõda. oli Suur Pr. Revolutsioon Esimesed Euroopa Napoleon Bonapartest sai
Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste. Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud struktuur ja sotsiaalsed protsessid, hoiakud jne. OLEVIKU JA MINEVIKU SUHE. Oleviku ja mineviku dialektika. Kuidas minevik aktualiseerub, kuidas ta muutub tegelikuks? Tegelikuks muutumine on internaliseeritud ajalugu. Mikrovaade väikese kogukonna põhjal suuremate järelduste tegemine. Giordano ei fänna seda perspektiivi, talle meeldib suuremõõtmelisus. Kultuuripärand 7.04 Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele. Nii vaimne kui materiaalne loome. Tunnetatud side minevikuga. Minevikku tõlgendatakse kaasaja vajadustest lähtuvalt. Väärtustamine on hindamisprotsess, et mida üldse kultuuripärandi alla arvatakse. Oluline on kriitiline vaatepunkt.
on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral
ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja
oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): 1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa
Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi ja Lõuna, Madalmaad ja Itaalia, Põhjameri koos Balti merega ja kogu Vahemere-äärne piirkond." 1453. a Konstantinoopoli langemine
Prosaistidest asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang. Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno epigoonlusest kaugemale. Võimekamaid petrarkaiste oli roomlane Vittoria Colonna. Draamas tekkis cinquecento lõpupoole seisak. Valdavaks sai intriigikomöödia. Erandi moodustab õpetlane Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia. See on rahvuslik lavazanr, mille juured ulatuvad tagasi rooma atellaadideni. 16. sajandi lõpul jäi itaalia kirjandus hispaania ja inglise kirjanduse varju. 17. sajandil tuli esikoht vallutada Prantsusmaale. Hispaania renessanss Hispaania renessansiliikumises puudus sõltumatu linnakodanlus. Rekonkista käigus tugevnes
Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajandil. Loodi heliotsentriline (helios-päike; ehk planeedid tiirlevad ümber päikese) maailmapilt, mille vastu sõdis katoliku kirik. Tehti kindlaks ja kinnitati praktikas, et kehaline maailm allub teatud seadustele, mida on võimalik võrrandites ehk matemaatiliselt väljendada. Giordano Bruno väitis, et universumil polegi keskust ja päike on vaid üks paljudest tähtedest. Galileo Galilei (1564-1642) mõisteti süüdi samade vaadete eest. Kohtus ütles Galileo inkvisitsiooni sunnil oma vaadetest lahti 1633. aastal lahti. Katoliku kirik ütles, et on arusaamatu, kuidas maa tiirleb ümber suvalise tulekera. Hakati uskuma vaatluse ja katsete läbi saadud ehk empiirilisi teadmisi. Kasvas usk inimese võimesse maailma ümber korraldada ja seda paremaks teha
Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei puutu. 1600 Roomas põletatakse ketserina Päikese-keskse maailmasüsteemi pooldaja munk Giordano Bruno. 1600 (ligikaudu) Inglise suurim näitekirjanik William Shakespeare kirjutab tragöödia ,,Hamlet". 16011602 Näljahäda ja katk Eesti aladel. 1603 Sureb Inglise kuninganna Elizabeth I. 1603 Jaapanis saab võimule sogun Tokugawa. Pealinn viiakse Edo linna (praegu Tokyo). Loe James Clavelli romaani Sogun. 160307 Shakespeare kirjutab tragöödiad Kuningas Lear ja Macbeth. 1605 Venemaal lõpeb Boris Godunovi valitsus, algab nn segane aeg. Loe Puskini tragöödiat ,,Boris Godunov".
loomiseks arenevast Universumist meil pole. Selleks, et valida välja võimalike mudelite hulgast meie tegelikule maailmale vastav, on vaja vaatlustest määrata kolm antud hetke Universumit iseloomustavat põhisuurust kauguste ajalise muutumise määr, mateeria tihedus ja temperatuur. Need ongi piltlikult väljendades ,,kolm vaala" või ,,kolm, elevanti", millele toetub kosmoloogia. Ent ühegi nende suuruse küllaltki täpne määramine pole kerge. PAISUV UNIVERSUM Lähtudes Giordano Bruno ammusest patusets ideeest ( mida nüüd nimetatakse kosmoloogiliseks printsiibiks), et Universumis pole eelispunkte ega eelissuundi, tuletas Aleksandr Fridman aastail 1922 ja 1924 Albert Einsteini üldrelatiivusteooriast kõverruumilise Universumi kohta võrrandid, millest järeldas, et maailmaruum ei saa olla stabiilne, vaid ta peab kas paisuma või kokkutõmbuma. Einstein ise oli slelest ebameeldivast asjaolust üle
Oma töö põhitulemused esitas ta kokkuvõtlikult umbes 1515. aastal. Ta väitis, et Maa ei saa olla Universumi kese, vaid ainult Kuu orbiidi keskpunkt - teised planeedid tiirlevad ümber Päikese, mille juures asub tõenäoliselt ka maailma keskpunkt. Kopernik säilitas aga muistsete filosoofide ettekujutuse planeetide ühtlasest liikumisest pikki ringjooni. Ka maailm tervikuna jäi tema silmis lõplikuks - piiratuks tähtede sfääriga. Olles Koperniku süsteemi propageerija, ei suutnud Giordano Bruno (1548-1600) leppida tema maailma piiratusega. Bruno väitis, et ka Päike ei saa olla Universumi keskpunkt, sest Universumil ei ole üldse keskust; et Päike on vaid üks lõpmatu paljudest tähtedest lõpmatus Universumis ja ümber lõpmatu paljude selliste päikeste võivad tiirelda planeedid, milliste hulgas võib leiduda ka teisi, kus on elu. Ta oli kindel, et kõik tähed liiguvad üksteise suhtes ning paistavad meile paigal
oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): 1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist
,,Domostroi" ,,Kodukord," vene kultuuriloo tähtteos, mis annab hea käitumise ja kodu korrashoiu kohta juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. Põhiautor on ülempreester Silvester. Teadus Mikolaj Kopernik. 16. sajandil esitas uue maailmasüsteemi idee Maa keerleb ümber päikese. Samuti näitas, et Maa ja ka teised planeedid pöörlevad ümber oma telje. Tema õpetust põhjendas, täiendas Johannes Kepler, kes näitas, et planeetidi orbiidid(tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Giordano Bruno. Tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse, kuid viis ka edasi Koperniku tööd ning rõgutas, et universum ei ole lõplik ega suletud ning päikesesüsteem ei ole selles erand, vaid üks paljudest samalaadsetest süsteemidest. Järelikult leidub ka elu teistel taevakehadel. Kesksel kohal oli tema vaadetes loodusfilosoofia. Tunnustas maailmavaimu kui kõigi asjade olemust ja alget, väitis ta, et loodus ja Jumal on üks ning järelikult ei asu Jumal loodusest väljaspool
usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale. Sisse astub kuraator, kes teatab, et Galilei teleskoop on täiesti tähtsusetu, kuna seda tuntakse juba paljudes maades ning seda võib endale ümber nurga võileiva hinna eest muretseda. Galilei seletab, et tänu selle rristapuuga on ta suutnud koostada tähekaardi, mida merereisijad seda navigatsiooni otstarbel kasutada saavad ning, et see võib laevandusele säästa miljoneid skuudosid. Galilei teadis, et see teleskoop oli juba varemgi olemas.
aegse pöörlemisega umber oma telje. Galileo Galilei (1564- 1642) valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg (1400- 1468) leiutas trükikunsti. Martin Luther (1483- 1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). Christoph Columbus (1451- 1506) avastas 1492. a. Ameerika. Elizabeth I oli aastail 1558- 1603 Inglismaa kuninganna. 1587. a. hukati Inglismaal Mary Stuart. 1600. a. põletati tuleriidal Giordano Bruno. SISSEJUHATUS RENESSANSSAJASTUSSE 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid tema teadvuses eristuma, palju esines koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes (näiteks Giovanni Boccaccio “Dekameron”). 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid
- Platon (427-348 e.Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583.a, tähed on päikesed ja maailmaruum on lõpmatu - neid punkte, kus maakera pöörlemistelg lõikub taevasfääriga, nim. - Johann Kepler (Saksa, 1571-1630) planeetide liikumisseadused maailmapoolusteks (maailma põhja ja lõunapoolus) - 1922.a. vene matemaatik A.Friedmann universum ei saa olla tasakaalus - taevaekvaator on maakera ekvaatori tasapinna lõikejoon taevasfääriga
töökohustus ning demokraatlik valitsemine. · Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. d. William Shakespeare'i näidendite temaatika: · Antiikaeg ("Suveöö unenägu") · Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") · Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") 5. Uus maailmapilt a. Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. b. Giordano Bruno: · Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. · Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased. · Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese. · Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: "Ta liigub siiski
traditsioonilist rüütliromaani. Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline. Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda. Kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad ja tähtede sfäär. Poola õpetlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED
lugupeetuid ameteid, kriitiline vaimulike ja kiriku vastu Hernan Cortes Fernao Magalhaes esimene ümbermaailmasõitja Mikolay Kopernik poola õpetlane, pani aluse heliotsentrilisele maailmavaatele Amerigo Vespucci Itaalia geograaf, kes esimesena ütles välja, et see ei ole India, sai nime Ameerika Francisco Pizarro Karl V Saksa keiser, keda toetasid rahaliselt kaupmehed jakob ja anton Fugger, et teda valitaks Giordano Bruno itaalia õpetlane, uskus et päikesesüsteem on vaid üks mitmetest ja arutle ka jumala olemuse üle, seisukohad vastuolus kirikuga Jeanne d´Arc talutüdruk, kes suutis veenda Prantsuse õukonda, et jumal on saatnud ta Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16) Keskajal nimetati Ida-Roomat Bütsantsiks, seal elasid endiselt roomlased, kellest enamik rääkis kreeka keelt. Keiser Justianuse ajal püüti seal taastada Rooma impeeriumi muistset
oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest, Universumist ja maailmadest", 1584): Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi, mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades
annaabi.ee 
